1., 2. Mida vanemad ja lapsed üldiselt üksteise vastu tunnevad, kuid millise raskusega on nad vahel silmitsi?

„KUI sa saaksid kuidagi teada, et sinu vanemad surevad homme, siis mida sa tahaksid neile kõige rohkem öelda?” Selline küsimus esitati sadadele lastele Ameerika Ühendriikides. Selle asemel et tuua esile probleeme ja eriarvamusi, märkis umbes 95 protsenti lastest, et nad ütleksid oma vanematele „Palun andeks” ja „Ma armastan teid nii väga”. („For Parents Only”, Shaunti Feldhahn ja Lisa Rice.)

² Enamasti lapsed armastavad oma vanemaid ja vanemad armastavad oma lapsi. Eriti on see nii kristlikes peredes. Kuigi vanemad ja lapsed soovivad olla üksteisega lähedased, ei lähe suhtlemine alati libedasti. Isegi kui muidu vesteldakse siiralt ja avameelselt, siis miks mõningaid teemasid välditakse täielikult? Mis on mõned tõkked, mis takistavad suhtlemist? Kuidas neid ületada?

3. a) Mis teeb paljudes peredes suhtlemise raskeks? b) Miks polnud üheskoos aja veetmine muistse Iisraeli peredele probleemiks?

³ Paljud pered tunnevad, et sisukaks vestluseks on raske küllaldaselt aega leida. Kuid see pole alati nii olnud. Mooses andis nõu Iisraeli isadele: „Kinnita neid [Jumala sõnu] oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes!” (5. Moos. 6:6, 7). Lapsed veetsid päeva oma emaga kodus või koos isaga põllul või mujal, kus isa töötas. Seega oli vanematel ja lastel küllaldaselt aega koos olla ja suhelda. Tänu sellele oli lapsevanematel võimalik saada teada, millised on nende laste vajadused, soovid ja isiksus. Samuti  oli lastel aega ja piisavalt võimalusi, et oma vanemaid paremini tundma õppida.

4. Miks on suhtlemine paljudele peredele tänapäeval probleemiks?

⁴ Kui erinev on elu tänapäeval! Mõnedes maades pannakse lapsed väga varases eas lasteaeda, näiteks juba kaheaastasena. Paljud isad ja emad töötavad kodust kaugel. Võitluses selle vähese aja eest, mis lapsed ja vanemad saaksid koos veeta, jäävad sageli peale arvuti, teler ja igasugused elektroonikavidinad. Tihtilugu elavad lapsed ja vanemad igaüks oma elu, mistõttu nad on sisuliselt võõrad. Mõttekad vestlused on peaaegu olematud.

5., 6. Mida on mõned vanemad teinud, et osta välja rohkem aega lastega koosolemiseks?

⁵ Kas sina saaksid osta välja aega teiste asjade arvelt, et olla rohkem koos perega? (Loe Efeslastele 5:15, 16.) Mõned pered on otsustanud piirata telerivaatamist või arvuti kasutamist. Teised püüavad vähemalt üks kord päevas koos süüa. Ning muidugi on pere piibliõhtu suurepärane korraldus, mis võimaldab vanematel ja lastel üksteisega lähedasemaks saada ja rahulikult vaimsetel teemadel arutleda. Umbes ühe tunni eraldamine nädalas selleks otstarbeks on hea algus, kuid sügavateks vestlusteks on vaja rohkemat. See nõuab regulaarset ja tihedat suhtlemist. Enne kui su laps kooli läheb, ütle talle midagi julgustavat, aruta päevateksti või palveta koos temaga. See võib paljuski tema päeva mõjutada.

⁶ Mõnedel vanematel on olnud võimalik teha oma elus muudatusi, et nad saaksid oma lastega rohkem aega veeta. Näiteks üks kahe väikse lapse ema loobus sel eesmärgil täiskohaga tööst. Ta ütleb: „Hommikuti ruttasime kõik tööle või kooli. Kui ma õhtul koju jõudsin, oli lapsehoidja lapsed juba magama pannud. Kuna ma tulin töölt ära, peame praegu vähemaga hakkama saama,  kuid see-eest olen nüüd kursis oma laste mõtete ja muredega. Ma kuulan, kuidas nad palvetavad, ja võin neid juhatada, julgustada ja õpetada.”

7. Mille üle nii lapsed kui ka vanemad sageli kurdavad?

⁷ Intervjueerinud paljusid noori, tõid esimeses lõigus viidatud raamatu autorid välja veel ühe suhtlemistõkke. Nad sõnavad: „Kõige sagedamini kurtsid lapsed, et vanemad ei kuula neid.” Vaevalt et see probleem on ühepoolne. Vanemad ütlevad tihti sedasama oma laste puhul. Et omavahel avameelselt suhelda, peavad pereliikmed üksteist kuulama, ja seda hoolikalt. (Loe Jaakobuse 1:19.)

8. Mida saavad vanemad teha, et oma lapsi tõesti kuulata?

⁸ Vanemad, kas te tõesti kuulate oma lapsi? See ei pruugi olla kerge, kui oled väsinud või kui sinu lapse jutt näib vähetähtis. Kuid see, mis sulle näib vähetähtis, võib temale olla väga oluline. Olla „nobe kuulama” tähendab panna tähele mitte vaid seda, mida sinu laps räägib, vaid ka kuidas ta seda teeb. Hääletoon ja kehakeel räägivad nii mõndagi sellest, mida noor mõtleb. Samuti on tähtis küsida küsimusi. „Inimese mõtted on nagu vesi sügavas kaevus,” öeldakse Piiblis, „aga see, kes on mõistev, oskab neid ammutada.” (Õpet. 20:5, „Today’s English Version”.) Mõistmist ja vahetegemisvõimet on vaja eriti siis, kui soovid, et laps avaldaks sulle oma mõtteid delikaatsetel teemadel.

9. Miks tuleks lastel oma vanemaid kuulata?

⁹ Lapsed, kas te kuuletute oma vanematele? „Kuule, mu poeg, oma isa õpetust ja ära jäta tähele panemata oma ema juhatust,” ütleb Jumala Sõna (Õpet. 1:8). Pea meeles, et sinu vanemad armastavad sind ja soovivad oma südames sulle parimat. Niisiis on tark neid kuulata ja neile kuuletuda (Efesl. 6:1). Kuuletumise teeb kergemaks see, kui vestlete omavahel tihti ja avameelselt ning kui pead meeles, et sind armastatakse. Räägi vanematele oma tunnetest. See aitab neil sind mõista. Muidugi peaksid sinagi püüdma neid mõista.

10. Mida me võime õppida Piibli jutustusest, mis räägib Rehabeamist?

¹⁰ Kui sulle annavad nõu eakaaslased, on vaja olla ettevaatlik. Nad võivad sulle öelda seda, mida sa tahad kuulda, kuid nende nõu ei tarvitse sind üldse aidata. Tegelikult võib see isegi kahjulik olla. Kuna noortel puuduvad vanemate inimeste tarkus ja kogemused, pole enamik neist ettenägelikud ja nad ei pruugi mõista oma tegude tagajärgi. Tuleta meelde kuningas Saalomoni poega Rehabeami. Kui ta sai Iisraeli kuningaks, oleks tal olnud tark järgida vanemate meeste nõuannet. Kuid tema võttis kuulda rumalat nõu noortelt meestelt, kellega ta oli koos üles kasvanud. Tagajärjeks oli see, et ta kaotas suurema osa oma kuningriigi alamate toetuse (1. Kun. 12:1—17). Selle asemel et toimida Rehabeami sarnaselt, püüa suhelda oma vanematega tihti ja avameelselt. Jaga nendega oma mõtteid. Võta kuulda nende nõuandeid ja õpi neilt, kuidas tegutseda targasti (Õpet. 13:20).

11. Mis võib olla tagajärg, kui vanemad pole ligipääsetavad?

¹¹ Vanemad, kui te ei taha, et teie lapsed otsiksid nõu oma eakaaslastelt, siis olge ligipääsetavad, sellised, kellega on kerge rääkima tulla. Üks  teismeeas õde kirjutas: „Piisab vaid, kui ma mainin mõne poisi nime, ja mu vanemad on juba ärevil. See teeb ka mind ärevaks ja võtab ära igasuguse soovi edasi rääkida.” Teine noor õde kirjutas: „Paljud teismelised soovivad oma vanematelt nõu saada, ent kui vanemad ei võta neid tõsiselt, lähevad lapsed kellegi teise juurde, kes seda teeb, isegi kui tal on vähe elukogemusi.” Kui sa oled valmis osavõtlikult kuulama oma lapse mis tahes mõtteid, siis tõenäoliselt avab ta end sulle ja järgib sinu juhatust.

12. Mismoodi võib vanemate reaktsioon takistada neil oma lastega suhelda?

¹² Üks suhtlemistõke võib olla ka see, kui vanemad reageerivad oma lapse jutule liiga emotsionaalselt ja negatiivselt. Arusaadavalt soovivad kristlased oma lapsi kaitsta. Praegused „viimsed päevad” on täis nii vaimseid kui ka muid ohte (2. Tim. 3:1—5). Kuid see, mis vanemate arvates nende lapsi kaitseb, võib lastele näida liiga piirav.

13. Miks ei peaks vanemad avaldama oma arvamust liiga kiiresti?

¹³ Vanemad teevad targasti, kui ei avalda oma arvamust liiga kiiresti. On tõsi, et alati pole kerge vait püsida, kui sinu laps räägib sulle midagi murettekitavat. Siiski on enne vastamist tähtis hoolega kuulata. Tark kuningas Saalomon kirjutas: „Kui keegi vastab enne ära kuulamist, siis on see tema rumalus ja häbi!” (Õpet. 18:13). Kui jääd rahulikuks, räägib sinu laps edasi ja sa saad rohkem teada. Sa ei suuda aidata teda enne, kui oled asjast selge pildi saanud. „Kaalutlemata” sõnade taga võib olla rahutu süda (Iiob 6:1—3). Armastavate lapsevanematena kuulake oma lapsi ja püüdke neid mõista, et võiksite neid tõesti aidata.

14. Miks peaksid lapsed olema „pikaldased rääkima”?

¹⁴ Lapsed, teiegi peate olema „pikaldased rääkima” ega tohiks kohe oma vanematega vaidlema hakata, kuna Jumal on andnud neile vastutuse teid õpetada (Õpet. 22:6). Võib-olla on nad olnud samasugustes olukordades nagu sina praegu. Peale selle kahetsevad nad oma nooruses tehtud vigasid ja soovivad sind südamest selliste vigade eest kaitsta. Seepärast suhtu oma vanematesse kui liitlastesse, mitte kui vastastesse; kui sõpradesse, mitte kui vaenlastesse. (Loe Õpetussõnad 1:5.) „Austa oma isa ja ema” ning näita neile, et armastad neid, nagu nemad armastavad sind. Sel juhul on neil kergem sind kasvatada ning distsiplineerida sind Jehoova juhatuse järgi ja juurutada sinusse tema mõtteviisi (Efesl. 6:2, 4).

15. Mis aitab meil jääda lähedastega kannatlikuks ja mitte ärrituda?

¹⁵ Mitte alati pole me kannatlikud nendega, keda me armastame. Apostel Paulus kirjutas „pühadele Kolossas, ustavatele vendadele, kes on ühtsed Kristusega”: „Mehed, armastage jätkuvalt oma naisi ja ärge olge nende peale kibestunult vihased. Isad, ärge ärritage oma lapsi, et nad ei kaotaks julgust” (Kol. 1:1, 2; 3:19, 21). Paulus õhutas efeslasi: „Kõik pahatahtlik kibedus ja viha ja raev ja kisa ja solvavad sõnad jäägu teist kaugele” (Efesl. 4:31). Kui arendame selliseid vaimu vilja tahke nagu kannatlikkus, tasadus ja enesevalitsus, aitab see meil jääda rahulikuks  isegi pingelises olukorras (Gal. 5:22, 23).

16. Mil moel parandas Jeesus oma jüngreid ja miks oli see nii tähelepanuväärne?

¹⁶ Mõelgem Jeesuse eeskuju peale. Kujutle seda tohutut pinget, mida ta tundis, kui ta oli koos apostlitega viimast korda õhtust söömas. Jeesus teadis, et õige varsti peab ta aeglaselt ja piinarikkalt surema. Tema ustavaks jäämisest sõltus ta Isa nime pühitsemine ja inimkonna pääste. Ometi tõusis sel õhtusöögil apostlite hulgas „äge vaidlus selle üle, kes on nende seas suurim”. Jeesus ei karjunud nende peale ega väljendanud kibestumust. Ta hoopis arutles nendega rahulikult. Ta tuletas neile meelde, et nad olid jäänud tema juurde proovilepanevates olukordades. Kuigi Saatan nõudis, et ta saaks sõeluda neid nagu nisu, oli Jeesus kindel, et nad jäävad ustavaks. Ta tegi nendega isegi lepingu (Luuka 22:24—32).

17. Mis aitab lastel jääda rahulikuks?

¹⁷ Lastel on samuti tarvis jääda rahulikuks. Eriti siis, kui jõuavad kätte teismeea-aastad, võivad nad vanemate juhtnööre pidada märgiks selle kohta, et neid ei usaldata. Kuigi vahel võib nii tunduda, pea meeles, et vanemate mure sinu pärast on tõend nende armastusest. Kui kuulad neid rahulikult ja oled koostööaldis, peavad vanemad sinust lugu ja sa lood endale vastutustundliku inimese maine. Tänu sellisele käitumisele võivad nad sulle rohkem vabadust anda. Arukas inimene ilmutab enesevalitsust. Üks tark õpetussõna ütleb: „Rumal paiskab välja oma kibedad tunded, kuid tark jääb rahulikuks lõpuni” (Õpet. 29:11, UM).

18. Miks võib öelda, et armastus on hea suhtlemise alus?

¹⁸ Niisiis, kallid vanemad ja lapsed, kui teie peres ei lähe suhtlemine nii ladusalt, kui te seda sooviksite, siis ärge heitke meelt. Töötage selle kallal ja käige edasi tões (3. Joh. 4). Uues maailmas ei teki suheldes arusaamatusi ega tülisid, sest inimesed on täiuslikud. Kuid praegu teeme kõik asju, mida hiljem kahetseme. Seepärast olge varmad vabandust paluma. Andke heldelt andeks. Olge „kooskõlaliselt kokku liidetud armastuses” (Kol. 2:2). Armastusel on võimas jõud. „Armastus on kannatlik ja lahke. Armastus . . . ei ärritu. See ei pea arvet halva kohta. . . . See talub kõike, usub kõike, loodab kõike, peab vastu kõiges.” (1. Kor. 13:4—7.) Kui kasvate armastuses, laabub suhtlemine teie peres üha paremini. See toob rõõmu teile endile ja on kiituseks Jehoovale.