Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Fɔlɔi, Bii—Nyɛkɛ Nyɛhe Agbaa Sane yɛ Suɔmɔ Mli

Fɔlɔi, Bii—Nyɛkɛ Nyɛhe Agbaa Sane yɛ Suɔmɔ Mli

“Mɔ fɛɛ mɔ he afee oya kɛ ninumɔ, ehumi shi kɛ wiemɔ, ehumi shi kɛ mlifu.”YAK. 1:19.

1, 2. Bei pii lɛ, te fɔlɔi nuɔ he amɛhaa amɛbii tɛŋŋ ni te bii hu nuɔ he amɛhaa amɛfɔlɔi tɛŋŋ, shi bei komɛi lɛ mɛni wa kɛha amɛ akɛ amɛaafee?

“KƐ EKOLƐ oná ole akɛ ofɔlɔi baagboi wɔ lɛ, mɛni obaasumɔ waa ni okɛɛ amɛ ŋmɛnɛ?” Enɛ ji sane ni abi gbekɛbii pii yɛ United States. Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛaawie naagba loo béi ko ni yɔɔ amɛ kɛ amɛfɔlɔi ateŋ ni miigba amɛnaa lɛ he lɛ, amɛteŋ mɛi oha mlijaa 95 kɛɛ amɛbaakɛɛ amɛfɔlɔi akɛ: “Ofainɛ, kɛke mi” kɛ “Misumɔɔ bo waa.”—Wolo ni ji For Parents Only, ni Shaunti Feldhahn kɛ Lisa Rice ŋma lɛ.

2 Bei pii lɛ, bii sumɔɔ amɛfɔlɔi, ni fɔlɔi hu sumɔɔ amɛbii. Nakai eji, titri lɛ yɛ Kristofoi awekui amli. Eyɛ mli akɛ fɔlɔi kɛ amɛbii sumɔɔ ni amɛbɛŋkɛ amɛhe moŋ, shi bei komɛi lɛ, ewaa kɛhaa amɛ akɛ amɛkɛ amɛhe aaagba sane. Ni kɛ́ amɛnyɛɔ amɛkɛ amɛhe gbaa sane po lɛ, mɛni hewɔ ni amɛnyɛɛɛ amɛgba nibii komɛi ahe sane lɛ? Mɛɛ nibii komɛi tsĩɔ sanegbaa kpakpa naa? Te aaafee tɛŋŋ aye gbɛtsii nii nɛɛ anɔ lɛ?

Kaatse ohe, ni kaaha nibii ni gbalaa mɔ jwɛŋmɔ miitsĩ sanegbaa naa yɛ oweku lɛ mli

NYƐHEA BE KƐGBAA SANE

3. (a) Mɛni hewɔ ewa kɛha wekui pii akɛ amɛaagba sane jogbaŋŋ lɛ? (b) Mɛni hewɔ ewaaa haaa wekui ni hi shi yɛ blema Israel lɛ akɛ amɛaagba sane lɛ?

3 Wekui pii eyɔse akɛ ewa kɛha amɛ akɛ amɛaaná be ni fa kɛgba sane jogbaŋŋ. Shi tsutsu ko lɛ ebɛ lɛ nakai. Mose fã tsɛmɛi ni ji Israelbii lɛ akɛ: “Ojwɛŋ [Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ] nɔ otsɔɔ obii, ni owie he, beni ota shi yɛ oshĩa lɛ kɛ beni onyiɛ gbɛ teŋ kɛ beni okã shi kɛ beni ote shi.” (5 Mose 6:6, 7) Bii lɛ kɛ amɛnyɛmɛi hiɔ shĩa loo amɛkɛ amɛtsɛmɛi hiɔ ŋmɔ mli loo nitsumɔhei gbi muu fɛɛ. Fɔlɔi kɛ amɛbii náa be babaoo kɛhiɔ he kome, ni amɛkɛ amɛhe gbaa sane. Enɛ hewɔ lɛ, fɔlɔi ná hegbɛ kɛle  amɛbii lɛ ahiamɔ nii, amɛshwelɛi, kɛ amɛjeŋba jogbaŋŋ. Nakai nɔŋŋ hu bii lɛ ná be kɛ hegbɛ kɛle amɛfɔlɔi jogbaŋŋ.

4. Mɛni hewɔ wekui pii nyɛɛɛ agba sane ŋmɛnɛ lɛ?

4 Ŋmɛnɛ lɛ, shihilɛ lɛ etsake kwraa! Yɛ maji komɛi anɔ lɛ, gbekɛbii jeɔ skulyaa shishi beni amɛdara ko kwraa, bei komɛi lɛ beni amɛye afii enyɔ pɛ. Tsɛmɛi kɛ nyɛmɛi babaoo tsuɔ nii yɛ he ko ni kɛ shĩa jɛkɛ. Bei pii lɛ, yɛ be fioo ni fɔlɔi kɛ bii lɛ fɛɛ hiɔ shĩa lɛ mli lɛ, kɔmpiuta, TV, kɛ ilɛtrɔnik nibii krokomɛi haaa amɛnyɛ amɛgba sane. Yɛ shihilɛi pii amli lɛ, beni fɔlɔi hiɛ amɛhe lɛ, bii lɛ hu hiɛ amɛhe; amɛtsɔmɔ tamɔ gbɔi. Ekolɛ sanegbaa ko kwraa po eyaaa nɔ yɛ amɛteŋ.

5, 6. Mɛɛ gbɛ nɔ fɔlɔi komɛi heɔ be babaoo bɔni afee ni amɛná dekã amɛha amɛbii?

5 Ani obaanyɛ ohe be kɛjɛ nibii komɛi ni ofeɔ lɛ amli koni onyɛ oná deka oha oweku lɛ? (Nyɛkanea Efesobii 5:15, 16.) Wekui komɛi ekpɛ mli akɛ amɛbaatse be ni amɛkɛkwɛɔ TV loo amɛkɛtaa kɔmpiuta sɛɛ lɛ nɔ. Mɛi komɛi hu bɔɔ mɔdɛŋ akɛ kɛ́ hooo lɛ, amɛbaaye nii kutuu shi kome yɛ gbi lɛ mli. Ni kwɛ hegbɛ kpele ni weku jamɔ lɛ haa fɔlɔi kɛ bii náa kɛleɔ amɛhe jogbaŋŋ, ni ehaa amɛfeɔ ekome kɛkaseɔ Biblia lɛ! Ŋmɛlɛtswaa kome loo nɔ ni nyɛnáa kɛfeɔ enɛ daa otsi lɛ ji nɔ ko ni sa waa, shi ebiɔ babaoo dani nyɛbaanyɛ nyɛgba sane jogbaŋŋ. Kɛ́ nyɛkɛ nyɛhe fɔɔ sane gbaa kpitiokpitio lɛ, nyɛbaanyɛ nyɛtsu enɛ he nii. Dani nyɛbii lɛ baashi kɛya skul lɛ, nyɛkɛa amɛ nɔ ko ni baawo amɛ hewalɛ, nyɛkɛ amɛ afea daa gbi ŋmalɛ lɛ loo nyɛkɛ amɛ afea ekome kɛsɔlea. Nakai feemɔ baaye abua amɛ waa yɛ gbi lɛ mli.

6 Fɔlɔi komɛi enyɛ amɛfee tsakemɔi yɛ amɛshihilɛ mli bɔni afee ni amɛná be babaoo amɛha amɛbii lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Laura, * ni eji nyɛ ni yɔɔ bii bibii  enyɔ lɛ kpa nitsumɔ ko ni ekɛ ebe fɛɛ tsuɔ lɛ yɛ enɛ hewɔ. Ekɛɛ akɛ: “Daa leebi lɛ, wɔ fɛɛ wɔhe tswaa shi kɛshiɔ shĩa kɛyaa nitsumɔ loo skul. Beni makɛɛ mibaa shĩa gbɛkɛ lɛ, mɔ ni kwɛɔ mibii lɛ ewɔle amɛ momo, ni amɛwɔ. Nitsumɔ lɛ ni mikpa lɛ eha shika ni mináa lɛ nɔ egbɔ moŋ, shi minuɔ he akɛ amrɔ nɛɛ minuɔ mibii lɛ asusumɔi kɛ amɛnaagbai lɛ ashishi jogbaŋŋ. Kɛ́ amɛmiisɔle lɛ, miboɔ nɔ ni amɛkɛɔ lɛ toi, ni mikudɔɔ amɛ, miwoɔ amɛ hewalɛ, ni mitsɔɔ amɛ nii.”

‘NYƐHE AFEA OYA KƐ NINUMƆ’

7. Mɛni ji naagba ko ni fɔlɔi kɛ bii fɛɛ wieɔ he?

7 Beni mɛi ni ŋma wolo ni ji For Parents Only lɛ bibii gbekɛbii komɛi saji lɛ, amɛna naagba kroko ni tsĩɔ sanegbaa naa. Amɛkɛɛ akɛ: “Nɔ kome ni gbekɛbii lɛ kɛɛ egbáa amɛnaa waa yɛ amɛfɔlɔi ahe ji akɛ, ‘Amɛbooo wɔ toi.’” Jeee gbekɛbii lɛ pɛ nuɔ he nakai. Bei pii lɛ, fɔlɔi wieɔ nakai nɔŋŋ yɛ amɛbii ahe. Bɔni afee ni sanegbaa anyɛ aya nɔ yɛ shĩa lɛ, esa akɛ weku lɛ mli bii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ abo enyɛmi toi jogbaŋŋ.—Nyɛkanea Yakobo 1:19.

8. Mɛɛ gbɛ nɔ fɔlɔi aaatsɔ amɛbo amɛbii atoi jogbaŋŋ?

8 Fɔlɔi, ani nyɛboɔ nyɛbii atoi jogbaŋŋ? Bei pii lɛ, enɛ feemɔ baawa kɛji etɔ bo loo obuɔ nɔ ni mɔ lɛ wieɔ lɛ akɛ nɔ ko ni he ehiaaa tsɔ. Shi ekolɛ nɔ ni obuɔ lɛ akɛ ehe ehiaaa tsɔ lɛ he hiaa obi lɛ waa. Kɛ́ akɛɛ mɔ “he afee oya kɛ ninumɔ” lɛ, etsɔɔɔ akɛ mɔ lɛ abo nɔ ni ebi lɛ wieɔ lɛ toi jogbaŋŋ pɛ, shi etsɔɔ hu akɛ, ebo bɔ ni ebi lɛ wieɔ lɛ ehaa lɛ hu toi jogbaŋŋ. Gbee ni gbekɛ lɛ kɛwieɔ kɛ bɔ ni efeɔ enii ehaa beni ewieɔ lɛ baanyɛ aye abua bo ni ona bɔ ni enuɔ he ehaa. Ehe miihia hu ni obibii lɛ saji. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Gbɔmɔ tsuiŋ yiŋtoo tamɔ nu ni mli kwɔ; shi mɔ ni kɔɔ sane sɛɛ, egbalaa kɛjeɔ kpo.” (Abɛi 20:5) Sanesɛɛkɔmɔ kɛ sɛɛyoomɔ fɛɛ he miihia kɛji oobɔ mɔdɛŋ akɛ ole nɔ ni yɔɔ obi lɛ tsui mli yɛ saji ni he hiaa lɛ ahe.

9. Mɛni hewɔ esa akɛ bii abo amɛfɔlɔi atoi lɛ?

9 Bii, ani nyɛboɔ nyɛfɔlɔi atoi? Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Mibi, bo otsɛ tsɔsemɔ lɛ toi, ni kaashɛ onyɛ mla lɛ ofɔ!” (Abɛi 1:8) Kaimɔ akɛ ofɔlɔi sumɔɔ bo, ni osane kã amɛtsui nɔ, no hewɔ lɛ nilee yɛ mli akɛ obaabo amɛ toi ní okɛ amɛwiemɔ atsu nii. (Efe. 6:1) Kɛji sanegbaa kpakpa yaa nɔ, ni ole akɛ amɛsumɔɔ bo lɛ, ewaaa akɛ ooobo amɛ toi. Ha ofɔlɔi ale bɔ ni onuɔ he ohaa yɛ saji ahe. Enɛ baaye abua amɛ ni amɛnu bo shishi. Shi esa akɛ bo hu obɔ mɔdɛŋ akɛ obaanu amɛ shishi.

10. Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ Rehabeam he sane ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ mli?

10 Esa akɛ okwɛ jogbaŋŋ yɛ ŋaa ni otipɛŋfoi woɔ bo lɛ he. Ekolɛ amɛbaakɛɛ bo nibii ni ŋɔɔ otoi naa, shi ŋaa ni amɛwoɔ bo lɛ waŋ bo kwraa. Anɔkwa, ebaanyɛ eye bo awui po. Akɛni gbekɛbii bɛ nilee kɛ niiashikpamɔ tamɔ onukpai hewɔ lɛ, amɛnyɛɛɛ amɛsusu nii ahe kɛya shɔŋŋ, ni no hewɔ lɛ, amɛnyɛŋ amɛna osharai ni baajɛ nifeemɔi komɛi amli kɛba. Kaimɔ Maŋtsɛ Salomo bi Rehabeam nɔkwɛmɔnɔ lɛ. Beni ebatsɔ maŋtsɛ yɛ Israel lɛ, kulɛ esa akɛ ebo onukpai lɛ aŋaawoo toi. Yɛ no najiaŋ lɛ, eyabo kwashiai aŋaawoo ni etipɛŋfoi lɛ kɛha lɛ lɛ moŋ toi. Enɛ ha eshishibii lɛ babaoo je esɛɛ. (1 Maŋ. 12:1-17) Bɔɔ mɔdɛŋ akɛ okɛ ofɔlɔi baafɔ sane gbaa fe ni obaakase Rehabeam nɔkwɛmɔnɔ ni nilee bɛ mli lɛ. Ha amɛle nibii ni osusuɔ he. Okɛ amɛŋaawoo atsu nii, koni ole nii.—Abɛi 13:20.

11. Kɛ́ oji fɔlɔ ni anyɛɛɛ abɛŋkɛ lɛ lɛ, mɛni no kɛbaaba?

 11 Fɔlɔi, kɛji nyɛsumɔɔɔ ni nyɛbii lɛ boɔ amɛtipɛŋfoi aŋaawoo toi lɛ, nyɛfea nyɛhe mɛi ni anyɛɔ abɛŋkɛɔ ni akɛ amɛ gbaa sane. Nyɛmi yoo ko ni eye afii 13 kɛmiimɔ 19 lɛ ŋma akɛ: “Kɛji mitsĩ oblanyo ko gbɛ́i tã pɛ kɛkɛ lɛ, mifɔlɔi etsake amɛhiɛ. Enɛ haa ewaa kɛhaa mi akɛ matsa sanegbaa lɛ nɔ.” Nyɛmi yoo fioo ko hu ŋma akɛ: “Bii pii miisumɔ ni amɛfɔlɔi awo amɛ ŋaa, shi kɛ́ amɛfɔlɔi lɛ kɔɔɔ nɔ ni amɛkɛ amɛ wieɔ lɛ hiɛdɔɔ lɛ, gbekɛbii lɛ baaya mɛi ni buɔ amɛsane lɛ hiɛdɔɔ lɛ aŋɔɔ, kɛji mɛi nɛɛ bɛ niiashikpamɔ po.” Kɛ́ ojɛɔ osuɔmɔ mli oboɔ obii lɛ atoi yɛ sane fɛɛ sane he lɛ, obaana akɛ ewaŋ kɛhaŋ amɛ akɛ amɛkɛ bo aaagba nɔ fɛɛ nɔ he sane, ni amɛbaabi bo ŋaawoo.

‘NYƐHUMIA SHI KƐ WIEMƆ’

12. Mɛɛ gbɛ nɔ fɔlɔi anifeemɔ baanyɛ atsĩ sane ni amɛbii lɛ kɛ amɛ aaagba lɛ naa?

12 Kɛji fɔlɔi amli fu loo amɛfee amɛnii yɛ gbɛ ni esaaa nɔ yɛ nɔ ni amɛbii lɛ kɛɔ amɛ lɛ he lɛ, no hu baanyɛ atsĩ sanegbaa naa. Eji anɔkwale akɛ, fɔlɔi ni ji Kristofoi lɛ miisumɔ ni amɛbu amɛbii lɛ ahe. Mumɔŋ osharai kɛ osharai krokomɛi eyi “naagbee gbii” nɛɛ amli tɔ. (2 Tim. 3:1-5) Kɛlɛ, ekolɛ nɔ ni fɔlɔi buɔ lɛ akɛ eji hebuu lɛ naa wa tsɔ kɛha amɛbii lɛ.

13. Mɛni hewɔ esaaa akɛ fɔlɔi yeɔ amɛhe oyai kɛtsɔɔ amɛsusumɔ lɛ?

13 Esaaa akɛ fɔlɔi yeɔ amɛhe oyai kɛtsɔɔ amɛsusumɔ. Eji anɔkwale akɛ, jeee be fɛɛ be eyɔɔ mlɛo akɛ obaamɔ onaabu mli beni obi lɛ kɛɔ bo nɔ ko ni woɔ mɔ mli la waa lɛ. Shi ehe miihia ni obo lɛ toi jogbaŋŋ dani owie. Nilelɔ Maŋtsɛ Salomo ŋma akɛ: “Mɔ ni nuuu sane dani ehereɔ nɔ lɛ, eji buulufeemɔ kɛ hiɛgbele ha lɛ.” (Abɛi 18:13) Kɛ́ oto otsui shi blɛoo lɛ, obi lɛ baagba bo sane lɛ fɛɛ, ni ebaaya nɔ ekɛ bo agba sane. Kɛ́ onu sane muu lɛ fɛɛ lɛ, no dani obaanyɛ oye obua lɛ. Ekolɛ obaana akɛ, etsui ni ekumɔ hewɔ ekɛ ‘wiemɔi ni wa’ tsuɔ nii lɛ. (Hiob 6:1-3) Akɛ fɔlɔi ni yɔɔ suɔmɔ lɛ, nyɛkɛ nyɛtoii anua nyɛbii lɛ ashishi jogbaŋŋ, ni nyɛkɛ nyɛlilɛii atsaa amɛ.

14. Mɛni hewɔ esa akɛ bii ahumi shi kɛ wiemɔ lɛ?

14 Nyɛbii lɛ, esa akɛ nyɛ hu ‘nyɛhumi shi kɛ wiemɔ,’ ni esaaa akɛ nyɛtseɔ nyɛfɔlɔi awiemɔi ahiɛ atua, ejaakɛ Nyɔŋmɔ eha amɛ hegbɛ akɛ amɛtsɔse nyɛ. (Abɛi 22:6) Ekolɛ amɛkɛ shihilɛi ni nyɛkɛkpeɔ amrɔ nɛɛ eko ekpe pɛŋ. Kɛfata he lɛ, edɔɔ amɛ akɛ amɛfee nibii komɛi beni amɛdarako lɛ, ni amɛsumɔɔɔ ni nyɛkɔɔ gbɛ ni tamɔ nakai. No hewɔ lɛ, nyɛnaa nyɛfɔlɔi lɛ akɛ nyɛnanemɛi, jeee nyɛhenyɛlɔi; akɛ ŋaawolɔi, jeee mɛi ni teɔ shi woɔ nyɛ. (Nyɛkanea Abɛi 1:5.) “Wo otsɛ kɛ onyɛ,” ni oha amɛna akɛ osumɔɔ amɛ taakɛ amɛ hu amɛsumɔɔ bo lɛ. No baaha efee mlɛo kɛha amɛ akɛ amɛaalɛ bo “yɛ Nuŋtsɔ [Yehowa] tsɔsemɔ kɛ ŋaawoo lɛ mli.”—Efe. 6:2, 4.

‘NYƐHUMIA SHI KƐ MLIFU’

15. Mɛni baaye abua wɔ koni wɔtsui akaba ni wɔmli miifu wɔsuɔlɔi?

15 Jeee be fɛɛ be wɔnáa tsui wɔhaa mɛi ni wɔsumɔɔ lɛ. Bɔfo Paulo ŋma eyaha “hetselɔi ni yɔɔ Kolose lɛ kɛ nyɛmimɛi héyelilɔi ni yɔɔ Kristo mli lɛ” akɛ: “Nyɛ wumɛi lɛ, nyɛsumɔa nyɛŋamɛi, ni nyɛmli akajoa yɛ amɛnɔ. Nyɛ tsɛmɛi lɛ, nyɛkawoa nyɛbii amli la, koni amɛtsui akafã.” (Kol. 1:1, 2; 3:19, 21) Paulo wo Efesobii lɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛhaa mlijoomɔ kɛ mlila kɛ mlifu kɛ bolɔmɔ kɛ musubɔɔ fɛɛ sɛɛ afoa yɛ  nyɛteŋ.” (Efe. 4:31) Kɛ́ wɔwo tsuishitoo, mlijɔlɛ, kɛ henɔyeli—Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yibii—lɛ, ebaaha wɔto wɔtsui shi kɛ́ mɔ ko efee wɔ nɔ ko ni woɔ mɔ mli la po.—Gal. 5:22, 23.

16. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔ ejaje ekaselɔi lɛ, ni mɛni hewɔ enɛ sa kadimɔ waa lɛ?

16 Susumɔ Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ he okwɛ. Kwɛ nɔnyɛɛ shishi ni eyaje gbi gbɛkɛ beni ekɛ ebɔfoi lɛ ye naagbee niyenii lɛ. Yesu le akɛ yɛ ŋmɛlɛtswaa fioo ko mli lɛ ebaagbo musuŋshaa gbele. E-Tsɛ lɛ gbɛ́i lɛ hetsemɔ kɛ adesai aweku lɛ yiwala ni abaahere lɛ damɔ anɔkwa ni ebaaye lɛ nɔ. Shi yɛ nakai niyenii lɛ nɔŋŋ shishi lɛ, ‘naataamɔ ko te shi yɛ ebɔfoi lɛ ateŋ akɛ amɛteŋ namɔ abaabu agbo fe fɛɛ.’ Yesu bolɔɔɔ ewooo amɛ, ni asaŋ emli fuuu amɛ hu. Moŋ lɛ, eto etsui ni ejaje amɛ. Yesu ha amɛle akɛ, amɛkɛ lɛ ehi shi yɛ ekai lɛ amli. Eyɛ mli akɛ Satan miitao amɛhe gbɛ koni esha amɛmli tamɔ ŋmãa moŋ, shi Yesu ha amɛle akɛ eyɛ nɔmimaa akɛ amɛbaaye anɔkwa. Ekɛ amɛ fee kpaŋmɔ po.—Luka 22:24-32.

Ani oboɔ obii lɛ atoi jogbaŋŋ?

17. Mɛni baaye abua bii koni amɛto amɛtsui shi?

17 Esa akɛ bii hu ato amɛtsui shi. Bei pii kɛ́ amɛye afii 13 kɛmiimɔ afii 19 lɛ, amɛnuɔ he akɛ gbɛtsɔɔmɔi ni amɛfɔlɔi kɛhaa amɛ lɛ tsɔɔ akɛ amɛfɔlɔi lɛ bɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ amɛmli. Kɛ́ onuɔ he nakai bei komɛi lɛ, kaimɔ akɛ suɔmɔ ni ofɔlɔi lɛ yɔɔ kɛha bo lɛ hewɔ amɛkɛ gbɛtsɔɔmɔ haa bo lɛ. Kɛ́ oto otsui shi kɛbo amɛgbɛtsɔɔmɔ lɛ toi ni okpɛlɛ lɛ nɔ lɛ, amɛ hu amɛbaabu bo, ni amɛbaaná hekɛnɔfɔɔ yɛ omli. Enɛ baaha amɛha bo heyeli babaoo yɛ nibii komɛi amli. Ohe nɔ ni obaaye lɛ tsɔɔ akɛ ole nii. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Kwashia jieɔ emlifu fɛɛ kpo; shi nilelɔ kɛtoɔ sɛɛ ni ejɔɔ he.”—Abɛi 29:11.

18. Mɛɛ gbɛ suɔmɔ haa weku mli bii nyɛɔ amɛgbaa sane jogbaŋŋ?

18 No hewɔ lɛ, fɔlɔi kɛ bii ni asumɔɔ, nyɛkahaa nyɛnijiaŋ jea wui kɛ́ nyɛnyɛɛɛ nyɛgba sane yɛ weku lɛ mli taakɛ kulɛ nyɛbaasumɔ lɛ. Nyɛbɔa he mɔdɛŋ, ni nyɛyaa nɔ nyɛnyiɛa anɔkwale lɛ mli. (3 Yoh. 4) Yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ, wɔbaaye emuu, ni wɔbaanyɛ wɔgba sane jogbaŋŋ. Shi amrɔ nɛɛ, wɔ fɛɛ wɔfeɔ nibii ni sɛɛ mli lɛ wɔshwaa wɔhe. No hewɔ lɛ, kɛ́ otɔ̃ lɛ, ohe afee oya kɛkpa fai. Kɛ́ atɔ̃ onɔ lɛ, kɛfa tswaa. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: ‘Nyɛfea ekome yɛ suɔmɔ mli.’ (Kol. 2:2) Suɔmɔ yɛ hewalɛ. ‘Suɔmɔ toɔ etsui shi, emli hi. Emli wooo la. Eniŋŋ efɔŋ he. Emiɔ ŋɔɔ yɛ nii fɛɛ mli, eheɔ nii fɛɛ eyeɔ, ehiɛ kãa nii fɛɛ nɔ, etoɔ etsui shi yɛ nii fɛɛ mli.’ (1 Kor. 13:4-7) Kɛ́ nyɛtee nɔ nyɛjie suɔmɔ kpo lɛ, sanegbaa baaya nɔ jogbaŋŋ yɛ nyɛweku lɛ mli, nyɛbaaná miishɛɛ, ni ebaaha ajie Yehowa yi.

^ kk. 6 Atsake gbɛ́i lɛ.