Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Nuenu baledi ne bana, ikalayi nuyukila ne dinanga

Nuenu baledi ne bana, ikalayi nuyukila ne dinanga

“Muntu yonso udi ne bua kuikala ne lukasa ku diteleja, ne lujoko ku diakula, ne lujoko ku dikuata tshiji.”​—YAK. 1:19.

1, 2. Baledi batu bumvua bishi bua bana babu? Bana pabu batu bumvua bishi bua baledi? Ndutatu kayi lutu lumueneka imue misangu?

MUKANDA kampanda udi uleja ne: bakela bana ba bungi ba mu États-Unis lukonko elu: “Wewe mua kumvua ne: baledi bebe nebafue malaba, ntshinyi tshiwajinga bua kubambila lelu?” Pamutu pa kuimanyina pa ntatu idiku anyi malu adi abatatshisha, bana batue ku 95 pa 100 bakamba ne: bavua mua kuambila baledi babu ne: “Bualu ebu kabuenzeki to, ndi mununange bikole.”​—For Parents Only, mufunda kudi Shaunti Feldhahn ne Lisa Rice.

2 Misangu ya bungi, bana batu banange baledi babu ne baledi pabu batu banange bana babu. Ke mudibi nangananga mu mêku a bena Kristo balelela. Nansha mudi baledi ne bana basue kuikala balamatangane, bitu imue misangu bibakolela bua kuyukidilangana. Baledi ne bana batu balejangana amue malu patoke. Kadi bua tshinyi badi bepuka bua kuakula bua malu makuabu? Mmalu kayi adi mua kuenza bua baledi ne bana kabikadi bayukila bimpe? Mmunyi mudibu mua kuatantamena?

Kanulekedi dijikija dia lutetuku ne kudisombela pa nkaya binyanga diyukidilangana mu dîku dienu

‘KUATA MUDIMU’ BIMPE NE DÎBA BUA KUYUKILA

3. a) Bua tshinyi bitu bikolele bena mu mêku a bungi bua kuyukila bimpe? b) Bua tshinyi kabivua bikole bua mêku a bena Isalele kupitshisha dîba dia bungi pamue?

3 Bena mu mêku a bungi batu bamona ne: mbikole bua kupeta dîba dia bungi dia kuyukilabu. Malu kaavua enzeka mushindu eu ku kale to. Mose wakambila baledi bena Isalele ne: ‘Wewe newuyishe bana bebe dîyi dia Nzambi, wewe neusombelele nabu bua mêyi au, pawashikama mu nzubu webe, ne pawenda mu njila, ne pawalala, ne pawabika.’ (Dut. 6:6, 7) Bana bavua bapitshisha dituku ne mamuabu kumbelu anyi ne tatuabu mu budimi nansha muaba wende wa mudimu. Baledi ne bana bavua ne dîba dia bungi dia kuikala pamue ne kuyukila. Nunku, baledi bavua bamanya bimpe bana babu ne majinga avuabu nawu. Bia muomumue, bana pabu bavua ne mushindu wa kumanya baledi babu bimpe.

4. Bua tshinyi lelu bitu bikolele bena mu mêku a bungi bua kuyukilabu?

4 Kadi lelu malu mmashintuluke bikole. Mu amue matunga, bana batu batuadija kuya mu kalasa anu patshidibu batekete menemene, pamuapa anu patshidibu ne bidimu bibidi. Baledi ba bungi balume ne bakaji batu baya ku midimu. Dîba dikese ditu baledi ne bana batuilangana, batu badipitshisha ku ordinatere, ku ditangila televizion ne dienza mudimu ne biamu bikuabu pamutu pa kuyukilabu. Misangu ya bungi baledi batu benza abu malu, bana benza abu; mbalue anu bu benyi. Pamuapa kabatshitu bayukila bimpe to.

5, 6. Mmunyi mudi bamue baledi ‘bakuata mudimu’ bimpe ne dîba didibu nadi bua kudipitshisha pamue ne bana babu?

5 Udiku mua ‘kukuata mudimu’ bimpe ne dîba diumvua mua kuenza malu makuabu bua kudipitshisha ne bena mu dîku diebe anyi? (Bala Efeso 5:15, 16.) Amue mêku atu madikosele dîba dia kutangila televizion anyi dia kuenza mudimu ne ordinatere. Bena mu mêku makuabu batu badienzeja bua kudiaku pamue musangu nansha umue ku dituku. Kuenza ntendelelu wa mu dîku kutu kupesha baledi ne bana mushindu muimpe wa kushemeja malanda abu ne kuakula malu a Nzambi mu ditalala. Kuikala ne dîba dimue anyi kupita apu bua kuenza ntendelelu wa mu dîku lumingu luonso nkuimpe, kadi kudi malu makuabu a kuenza bua kuyukidilangana bikole. Bua kuenza nunku, baledi ne bana badi ne bua kuikala ne tshibidilu tshia kuyukila. Kumpala kua muanebe kuya mu kalasa, udi mua kumuambila dîyi kampanda dimpe, kukonkonona nende mvese wa ku dituku anyi kusambila nende pamue. Kuenza nunku kudi mua kumuambuluisha bikole munkatshi mua dituku.

6 Bamue baledi mbashintulule malu avuabu benza bua kupeta dîba dia bungi dia kupitshisha ne bana babu. Tshilejilu, Laura * udi mamu wa bana babidi wakalekela mudimu uvua umuangata dîba dia bungi anu bua kuenza nunku. Udi wamba ne: “Mu dinda tuetu bonso tuvua tulubakana bua kuya ku mudimu anyi mu kalasa. Pamvua mpingana kumbelu, mvua nsangana bana bamane kulala ne babaladike kudi muena mudimu. Pandi mulekele mudimu mbindombe bua kukepesha bungi bua makuta andi ne bua kutula, kadi ndi mmona mpindieu ne: ndi mumanye bimpe bana banyi ne malu adibu nawu. Ntu nteleja bitubu bamba mu disambila, mbaleja tshia kuenza, mbakankamija ne mbalongesha.”

IKALA “NE LUKASA KU DITELEJA”

7. Mbualu kayi butu butonda baledi ne bana?

7 Panyima pa bafundi ba mukanda wa For Parent Only bamane kuela bana nkonko, bakamona bualu bukuabu butu bupangisha bantu bua kuyukila. Badi bamba ne: “Bana ba bungi bakamba bua baledi babu ne: ‘Kabatu batuteleja to.’” Bualu ebu kabutu anu butonda bana nkayabu to. Baledi batu pabu badilakana mu mushindu wa muomumue bua bana babu. Kadi bua kuikala kuyukila bimpe, bena mu dîku badi ne bua kuikala batelejangana bimpe.​—Bala Yakobo 1:19.

8. Mmunyi mudi baledi mua kuteleja bimpe bana babu?

8 Nuenu baledi, nutu bushuwa nuteleja bana benu anyi? Bidi mua kuikala bikole bua kuenza nunku panudi batshioke anyi panudi numona ne: bualu bunudi nusua kuyukila kabuena ne mushinga. Kadi bualu bunudi nuenu numona ne: kabuena ne mushinga, budi mua kuikala ne mushinga wa bungi kudi muanebe. Kuikala “ne lukasa ku diteleja” kudi kumvuija kuikala ne ntema ku malu adi muanebe ukuambila ne kuikala ne ntema ku mushindu udiye ukuambilawu. Dîyi ne jeste idi muana wenza bidi mua kukuambuluisha bua kumanya mudiye udiumvua. Mbimpe kumuela kabidi nkonko. Bible udi wamba ne: ‘Meji adi muntu upangadija mu mutshima adi bu mâyi male, kadi mujinguludi wa mianda neaapatule.’ (Nsu. 20:5) Mbimpe kuikala ne busunguluji ne meji nangananga paudi ujinga bua muanebe akuambile idiye nayi munda.

9. Bua tshinyi bana badi ne bua kuteleja baledi babu?

9 Nuenu bana, nutu nutumikila baledi benu anyi? Dîyi dia Nzambi didi diamba ne: ‘Muananyi, umvue diyisha dia tatu webe, kupidi diyisha dia mamu webe.’ (Nsu. 1:8) Nuvuluke ne: baledi benu mbanunange ne mbamanye malu mimpe anudi nawu dijinga, nunku mbimpe nubateleje ne nubatumikile. (Ef. 6:1) Mbipepele bua kutumikila panudi ne tshibidilu tshia kuyukila bimpe ne paudi mumanye ne: mbakunange. Leja baledi bebe muudi udiumvua bua malu kampanda. Ebi nebibambuluishe bua kukumvua bimpe. Bushuwa, udi pebe ne bua kudienzeja bua kubumvua.

10. Muyuki wa mu Bible wa Lehabama udi utulongesha tshinyi?

10 Wewe ujinga kuteleja mibelu ya bana ba mulongo webe, udi ne bua kuikala mudimuke. Badi mua kukuambila malu autu musue kumvua, kadi mibelu yabu kayakukuambuluisha to. Idi mene mua kukukebela ntatu. Bu mudi bana ba bungi kabayi ne meji ne dimanya bia kudi bantu bakulumpe, kabena bamona kule ne kabena mua kujingulula njiwu idi mua kubafikila pashishe to. Vuluka tshilejilu tshia Lehabama muana wa mukalenge Solomo. Pakaluaye mukalenge mu Isalele, bivua bimpe bua yeye kutumikila mibelu ya bantu bakulumpe. Kadi, wakalonda mibelu mibi ya bansonga bavuaye mukole nabu. Nunku bantu ba bungi bavua bamuambuluisha mu bukalenge buende bakamulekela. (1 Bak. 12:1-17) Pamutu pa kuidikija tshilejilu tshibi tshia Lehabama, dienzeje bua kuikala uyukila ne baledi bebe. Ubambile malu audi nawu. Enza bua mibelu yabu ikuambuluishe ne ulongele ku meji abu.​—Nsu. 13:20.

11. Baledi bobu kabayi bateleja bana babu, tshidi mua kuenzeka ntshinyi?

11 Nuenu baledi, binuikala kanuyi basue bua bana benu balonde mibelu ya kudi bana nabu, kanuikadi bena malu makole to, ne ikalayi bantu ba kukuatshila malu. Muanetu wa bakaji mukuabu utshidi nsonga wakamba ne: “Pantu ntela anu dîna dia muana wa balume, baledi banyi batu bafiika munda. Bualu ebu butu buntonda ne bumpangisha bua kutungunuka ne muyuki.” Muanetu wa bakaji mukuabu utshidi pende nsonga wakafunda ne: “Bansonga ba bungi batu basue mibelu ya baledi babu, kadi baledi babu bobu kabayi babangata ne mushinga, bana badi mua kuya kudi muntu mukuabu udi ubangata ne mushinga nansha yeye kayi ne dimanya dia bungi.” Wewe musue kuteleja bimpe bana bebe mu bualu kayi buonso budibu bakuambila, neumone ne: nebikale bakuleja malu onso ne batumikila mibelu yebe.

IKALA “NE LUJOKO KU DIAKULA”

12. Mmunyi mudi baledi mua kunyanga diyukidilangana ne bana babu?

12 Baledi bobu bafiika munda ne babenga bidi bana babu babambila, nebibapangishe bua kuikalabu bayukidilangana bimpe. Bushuwa, baledi bena Kristo batu basue kukuba bana babu. “Matuku a ku nshikidilu” aa mmuule tente ne njiwu ya mu nyuma ne malu makuabu. (2 Tim. 3:1-5) Kadi, bidi baledi mua kumona bu bukubi kudi bana, bana badi bobu mua kumona bu bidi kabiyi ne mushinga.

13. Bua tshinyi baledi badi ne bua kuikala ne budimu bua kubenga kuleja mmuenenu wabu ne lukasa?

13 Ki mbimpe baledi bikale baleja mmuenenu wabu ne lukasa to. Bulelela, kabitu anu bipepele bua kupuwa padi bana bebe bakuambila bualu budi bubatonda nansha. Kadi mbimpe kuteleja ne ntema yonso kumpala kua kuandamuna. Mukalenge Solomo uvua ne meji wakafunda ne: ‘Biakudimuna muntu dîyi kayi muanji kuteleja matshi diambedi, bualu ebu budi bulua bupote ne bundu kudiye.’ (Nsu. 18:13) Wewe mushale mupuwa, muanebe neatungunuke anu ne kuakula. Anji teleja bualu bujima kumpala kua kufila diambuluisha. Kuamba ‘mêyi a lukasa lukasa’ anyi a tshiakulakula kudi mua kulua kutubungamija pashishe. (Yobo 6:1-3) Bu munudi baledi bimpe, enzayi mudimu ne matshi enu bua kuteleja ne enzayi bia muomumue ne ludimi luenu bua kuondopa.

14. Bua tshinyi bana badi ne bua kuikala ne lujoko ku diakula?

14 Nuenu bana nudi penu ne bua kuikala “ne lujoko ku diakula,” kanuyi nubenga diakamue bidi baledi benu banuambila bualu Nzambi mmubapeshe mudimu wa kunulongesha. (Nsu. 22:6) Bavua mua kuikala batuilangane ne nsombelu wa buena unudi nende. Badi mua kuikala kabidi banyingalala bua bilema bivuabu benze patshivuabu bansonga ne bajinga ne muoyo mujima bua kunukuba bua kanuenji bia muomumue. Nunku, ikalayi numona baledi benu bu balunda anyi bafidi ba mibelu, ki mbu baluishi to. (Bala Nsumuinu 1:5.) “Nemeka tatu webe ne mamu webe” ne baleje ne: udi mubanange anu mudibu bakunange. Ebi nebibambuluishe bua ‘batungunuke ne kukukolesha ne mibelu ne didimuija bia Yehowa.’​—Ef. 6:2, 4.

IKALA “NE LUJOKO KU DIKUATA TSHIJI”

15. Tshidi mua kutuambuluisha bua kuikala ne lutulu ne kubenga kufiikila bena mu dîku dietu munda ntshinyi?

15 Misangu yonso katutu anu tuleja bantu batudi banange lutulu to. Mupostolo Paulo wakafunda ne: ‘Kudi bansantu ne bana betu ba lulamatu mu buobumue ne Kristo badi ku Kolosayi: Nuenu balume, nutungunuke ne kunanga bakaji benu ne kanuikadi ne mitshima ya luonji kudibu. Nuenu batatu, kanufikishi bana benu munda, bua kabateketshi ku muoyo.’ (Kolos. 1:1, 2; 3:19, 21) Paulo wakadimuija bena mu Efeso ne: ‘Nulekele dilaminangana munda dia mishindu yonso, tshiji, bumfika munda, dielelangana mbila ne bipendu.’ (Ef. 4:31) Ikala ne muoyo mule, bupole ne didikanda, ngikadilu ya dimuma dia nyuma wa Nzambi yakuambuluisha bua kuikala ne ditalala nansha paudi utuilangana ne malu makole.​—Gal. 5:22, 23.

16. Mmunyi muvua Yezu mubele bayidi bende? Bua tshinyi bualu ebu buvua bulenga ku muoyo?

16 Tuangate tshilejilu tshia Yezu. Fuanyikija kanyinganyinga kakole kavuaye naku pavuaye udia ne bapostolo bende dilolo dia ndekelu. Yezu uvua mumanye ne: uvua ne bua kufua lufu lubi mu mêba makese. Yeye mushale ne lulamatu, uvua ne bua kutumbishisha dîna dia Tatuende ne kuenza bua bantu bapete lupandu. Kadi anu pavuabu badia apu, bapostolo ‘bakatuadija kukokangana bikole munkatshi muabu bua kumanya muntu uvua umueneka munene mupite bakuabu.’ Yezu kavua mubakanyine anyi mubambe mêyi mabi to. Kadi, wakabeleshisha meji ne lutulu. Yezu wakabavuluija muvuabu bashale nende mu makenga ende. Nansha muvua Satana ulomba bua kubasenga bu ntete, Yezu uvua mujadike ne: bavua ne bua kushala bamulamate. Wakadia nabu tshipungidi.​—Luka 22:24-32.

Utuku uteleja bana bebe bimpe anyi?

17. Tshidi mua kuambuluisha bana bua kupuwa ntshinyi?

17 Bana badi pabu ne bua kupuwa. Nangananga patu bana bafika mu tshikondo tshia bunsonga, badi mua kumona bu ne: mibelu ya kudi baledi babu idi ileja mudibu kabayi babeyemena. Nansha biobi mua kumueneka imue misangu nanku, manya ne: mushindu udi baledi bebe bakutabalela udi uleja mudibu bakunange. Wewe ubateleja ne weleshangana nabu diboko, nebakunemeke ne nebikale bakumona bu muntu wa kueyemena. Malu aa neenze bua bakulekeele ndambu wa budikadidi mu imue nsombelu. Kuikala ne didikanda kudi kuleja muudi ne meji. Mukanda wa Nsumuinu udi wamba ne: ‘Mupote udi upatula tshiji tshionso tshidiye natshi, kadi muena meji udi utshikanda, udi utshipolesha.’​—Nsu. 29:11.

18. Mmushindu kayi udi dinanga dienza bua bena mu dîku bikale bayukila bimpe?

18 Nunku baledi wetu ne nuenu bana, kanuteketshi mu mikolo binuikala kanutu nuyukila ne bena mu dîku dienu bu munudi basue to. Tungunukayi ne kudienzeja ne tungunukayi ne kuenda mu bulelela. (3 Yone 4) Mu bulongolodi bupiabupia, bantu bapuangane nebikale benza malu pamue bimpe kakuyi dipanga kumvuangana ne dikokangana to. Kadi bua mpindieu, tuetu bonso tudi tuenza malu atu alua kutunyingalaja pashishe. Nunku ikala ulomba luse ne ufuilangana luse ne muoyo mujima. ‘Nuikale basuikakane pamue bimpe mu dinanga.’ (Kolos. 2:2) Dinanga didi ne bukole. ‘Dinanga didi ne lutulu ne buimpe. Kadiena dikuata tshiji lukasa. Kadiena dibalulula malu mabi adibu badienzela. Didi dikolesha muoyo mu malu onso, ditabuja malu onso, ditekemena malu onso, ditantamena malu onso.’ (1 Kol. 13:4-7) Wewe mungunuke ne kudienzeja bua kupeta dinanga, nenuikale nuyukila bimpe ne nenupete disanka mu dîku dienu ne nenutumbishe Yehowa.

^ tshik. 6 Tudi bashintulule dîna.