Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

 WALA SHIHILƐ HE SANE

Yehowa Toi ni Mibo lɛ Eha Miná Jɔɔmɔi Babaoo

Yehowa Toi ni Mibo lɛ Eha Miná Jɔɔmɔi Babaoo

Mikaiɔ akɛ mitsɛ Ataa fɔɔ wɔ kɛɛmɔ akɛ: “Noa nɔkwɛmɔnɔ lɛ ji nikasemɔ kpele kɛha wɔ! Noa bo Yehowa toi ni esumɔ eweku lɛ, ni abaa amɛ fɛɛ amɛyi yɛ Nu Afua lɛ mli ejaakɛ amɛ fɛɛ amɛbote adeka lɛ mli.”

MITSƐ Ataa ji nuu ko ni baa ehe shi ni tsuɔ nii waa. Esumɔɔ jalɛsaneyeli waa, hewɔ lɛ beni enu Biblia mli sane lɛ yɛ afi 1953 lɛ nɔŋŋ lɛ, ekpɛlɛ nɔ. Kɛjɛ nakai beaŋ kɛyaa lɛ, ebɔ mɔdɛŋ etsɔɔ wɔ, ni ji ebii lɛ nɔ ni ekaseɔ lɛ. Shishijee mli lɛ, minyɛ Awo emiii akɛ eeetsi ehe kɛjɛ Katolik jamɔŋ nifeemɔi lɛ ahe. Shi sɛɛ mli lɛ, lɛ diɛŋtsɛ hu ebɔi Biblia lɛ kasemɔ.

Ebafee nɔ ni wa kɛha mifɔlɔi akɛ amɛbaatsɔɔ wɔ nii. Awo woloŋlee faaa tsɔ, ni Ataa hu kɛ ŋmɛlɛtswai babaoo yatsuɔ nii yɛ ŋmɔ mli daa gbi. Bei komɛi lɛ etɔɔ lɛ aahu akɛ, kɛ́ wɔmiikase nii lɛ, belɛ eewɔ. Shi emɔdɛŋbɔɔ lɛ wo yibii. Mi ji bi nukpa, no hewɔ lɛ miyeɔ mibuaa kɛtsɔɔ minyɛmi yoo kɛ minyɛmimɛi hii enyɔ ni eshwɛ lɛ nii. Nibii ni mitsɔɔ amɛ lɛ ekome ji nɔ ko ni Ataa fɔɔ he wiemɔ, ni ji suɔmɔ ni Noa yɔɔ kɛha eweku lɛ, kɛ bɔ ni ebo Nyɔŋmɔ toi lɛ. Misumɔɔ Biblia mli sane nɛɛ waa diɛŋtsɛ! Etsɛɛɛ kɛkɛ ni wɔ fɛɛ wɔbɔi asafoŋ kpeei yaa yɛ Maŋtsɛyeli Asa ni yɔɔ Roseto degli Abruzzi, ni ji maŋtiase ko ni yɔɔ Adria Ŋshɔ lɛ naa yɛ Italy lɛ nɔ.

Yɛ afi 1955 beni miye afii 11 pɛ lɛ, mi kɛ Awo fã gbɛ kɛtsɔ gɔji lɛ anɔ kɛtee wɔ-klɛŋklɛŋ kpokpaa wulu nɔ kpee yɛ Rome. Kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa nɛɛ, kpokpaa wuji anɔ kpeei ebafee Kristofoi anifeemɔi ni minyaa he waa lɛ ateŋ ekome.

Abaptisi mi yɛ afi 1956, ni no sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, mikɛ mihe wo gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli. Beni miná afii 17 lɛ, miyasɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ yɛ maŋtiase ko ni atsɛɔ lɛ Latina ni yɔɔ Rome wuoyigbɛ, ni kɛ he ni wɔyɔɔ lɛ jɛkɛmɔ aaafee kilomitai 300 lɛ mli. Eji maŋ ni ato shishi etsɛko, no hewɔ lɛ mɔ ko tsui yeee yɛ bɔ ni maŋbii lɛ baafee amɛnii amɛha kɛ́ akɛ amɛgba Biblia lɛ mli sane lɛ he. Mi kɛ gbɛgbalɔ ni fata mihe lɛ jara Biblia kasemɔ woji babaoo, shi akɛni mihiɛ fãko tsɔ hewɔ lɛ, mishwe shĩa waa! Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, mibo gbɛtsɔɔmɔ ni akɛha mi lɛ toi.

Yɛ wɔkpeemɔ gbi lɛ nɔ

Sɛɛ mli lɛ, aha miyaye mibua yɛ Milan kɛto afi 1963 “Naanɔ Sanekpakpa” Majimaji Ateŋ Kpee lɛ he gbɛjianɔ. Beni kpee lɛ yaa nɔ lɛ, mikɛ nyɛmimɛi krokomɛi tsu nii, ni oblanyo ko ni atsɛɔ lɛ Paolo Piccioli, ni jɛ Florence lɛ hu fata he. Kpee lɛ nɔ gbi ni ji enyɔ lɛ, nyɛmi nuu nɛɛ ha wiemɔ ko  ni taa mɔ tsuiŋ waa ni kɔɔ bɔ ni oshijafoi baanyɛ asɔmɔ Yehowa babaoo lɛ he. Mikaiɔ akɛ nɔ ni ba miyiŋ beni ehaa wiemɔ lɛ nɔŋŋ ji akɛ, ‘Nyɛmi nuu nɛɛ boteŋ gbalashihilɛ mli kɔkɔɔkɔ.’ Shi yɛ kpee nɛɛ sɛɛ lɛ, wɔbɔi wɔhe woji ŋmalamɔ, ni wɔna faŋŋ akɛ wɔ fɛɛ wɔkɛ oti kome ema wɔhiɛ, ni akɛ wɔsumɔɔ Yehowa waa ni wɔmiisumɔ ni wɔbo lɛ toi. Mikɛ Paolo bote gbalashihilɛ mli yɛ afi 1965.

WƆKƐ OSƆFOI YIYII

Mikɛ afii nyɔŋma sɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔ yɛ Florence. Kɛ́ mina bɔ ni asafoŋbii lɛ, titri lɛ gbekɛbii lɛ yaa amɛhiɛ yɛ anɔkwale lɛ mli lɛ, mináa miishɛɛ waa. Eŋɔɔ mi kɛ Paolo fɛɛ naa akɛ wɔkɛ gbekɛbii nɛɛ baagba Biblia mli saji ni wɔjie wɔhiɛtserɛ. Bei pii lɛ, Paolo kɛ amɛ tswaa bɔɔlu. Eji anɔkwale akɛ, kɛ́ miwu ná be eha mi lɛ minyaa he waa, shi miyɔse hu akɛ eyelikɛbuamɔ he miihia nakai gbekɛbii lɛ kɛ wekui ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ, ni amɛná mlihilɛ mli ni ejɛ ekɛ amɛye kɛ dekã ni ená eha amɛ lɛ he sɛɛ waa.

Kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, kɛ́ mikai Biblia mli nikasemɔi ni wɔfee lɛ, mináa miishɛɛ waa. Mɛi ni wɔkɛkase nii lɛ ateŋ mɔ ko ni atsɛɔ lɛ Adriana lɛ kɛ wekui enyɔ krokomɛi gba nɔ ni ekaseɔ lɛ he sane. Wekui nɛɛ to gbɛjianɔ ní wɔkɛ osɔfo ko akpe koni wɔ kɛ amɛ asusu sɔlemɔ lɛ mli tsɔɔmɔi komɛi, tamɔ Triniti kɛ susuma ni gbooo lɛ ahe. Sɔlemɔ lɛ mli onukpai etɛ ba nakai kpee lɛ. Bɔ ni amɛgbala amɛtsɔɔmɔi lɛ amli lɛ yɛ kɔntɔ̃ɔ, ni eha wɔ-Biblia mli nikaselɔi lɛ na akɛ nɔ ni amɛtsɔɔ lɛ kɛ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ lɛ kpãaa gbee. Yɛ kpee nɛɛ hewɔ lɛ, mɛi 15 sɔŋŋ ni jɛ nakai wekui enyɔ lɛ amli lɛ batsɔmɔ Odasefoi.

Ŋmɛnɛ lɛ, esoro gbɛ ni wɔtsɔɔ nɔ wɔshiɛɔ. Nakai beaŋ lɛ, Paolo kɛ osɔfoi kpeɔ yɛ be kɛ beaŋ kɛsusuɔ Biblia mli tsɔɔmɔi komɛi ahe, ni enyɛɔ egbalaa wɔhemɔkɛyelii lɛ amli jogbaŋŋ yɛ kpeei nɛɛ ashishi. Be ko lɛ, afee kpee nɛɛ eko yɛ he ko ni mɛi ni jeee Odasefoi ebua amɛhe naa yɛ. Ebafee faŋŋ yɛ kpee nɛɛ shishi akɛ, osɔfoi lɛ wo mɛi komɛi ayiŋ ni amɛbibii saji ni baawo Paolo hiɛgbele. Shi nibii eyabaaa lɛ bɔ ni osɔfoi lɛ kpaa gbɛ lɛ. Mɛi lɛ ateŋ mɔ kome bi kɛji eja gbɛ akɛ sɔlemɔ lɛ mli bii lɛ kɛ amɛhe aaawo maŋkwramɔŋ saji amli. Osɔfoi lɛ nyɛɛɛ aha hetoo. Nɔŋŋ kɛkɛ ni kanei lɛ gboi, ni akpa kpee lɛ. Afii komɛi asɛɛ lɛ, wɔná wɔle akɛ osɔfoi lɛ ji mɛi ni to gbɛjianɔ koni mɔ ko agbe kanei lɛ kɛ́ amɛna akɛ nibii eyaaa lɛ bɔ ni amɛtaoɔ.

SƆƆMƆ HEGBƐI KROKOMƐI

Beni mi kɛ Paolo ebote gbalashihilɛ mli afii nyɔŋmɔ sɛɛ lɛ, afɔ̃ wɔ nine kɛha kpokpaa nɔkwɛmɔ nitsumɔ  lɛ. No mli lɛ, Paolo yɛ heloonaa nitsumɔ kpakpa, no hewɔ lɛ wɔnáaa yiŋkpɛɛ lɛ mlɛo. Shi beni wɔkɛ hiɛdɔɔ susu he ni wɔsɔle yɛ he sɛɛ lɛ, wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaaya. Wɔnáa sane ni wɔkɛ wekui ni wɔyatoɔ lɛ gbaa lɛ he miishɛɛ waa. Bei pii lɛ, kɛshɛ gbɛkɛ lɛ wɔkɛ amɛ feɔ ekome kɛkaseɔ nii, kɛkɛ lɛ no sɛɛ lɛ, Paolo eye ebua gbekɛbii lɛ kɛfee amɛskul nifeemɔi ni akɛha amɛ kɛba shĩa lɛ, titri lɛ akɔntaabuu. Kɛfata he lɛ, Paolo sumɔɔ nikanemɔ waa, ni bei pii lɛ esumɔɔ akɛ egba mɛi nibii ni yɔɔ miishɛɛ ni woɔ mɔ hewalɛ ni ekane lɛ ahe saji. Kɛshɛ Ju lɛ, bei pii lɛ, wɔyashiɛɔ yɛ maŋ lɛ mli hei ni Odasefonyo ko bɛ lɛ, ni wɔfɔ̃ɔ mɛi nine ní amɛbabo maŋshiɛmɔ ni ato akɛ abaaha nakai gbɛkɛ lɛ toi.

Eŋɔɔ wɔnaa akɛ wɔnáa be wɔhaa gbekɛbii lɛ, ni bei pii lɛ, Paolo kɛ amɛ tswaa bɔɔlu

Beni wɔye afii enyɔ pɛ yɛ kpokpaa nɔkwɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, afɔ̃ wɔ nine ní wɔbasɔmɔ yɛ Betel yɛ Rome. Paolo yatsu nii yɛ Legal Department, ni ji nitsumɔhe nine lɛ fã ni kwɛɔ mla saji anɔ lɛ, ni miyatsu nii yɛ Magazine Department, ni ji nitsumɔhe nine lɛ fã ni kwɛɔ woji tɛtrɛbii ashɛɛ nɔ lɛ. Wɔnáaa tsakemɔ nɛɛ mlɛo, shi wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔkɛ gbɛtsɔɔmɔ ni akɛha wɔ lɛ baatsu nii. Nitsumɔi srɔtoi ni atsu kɛgbele nitsumɔhe nine lɛ mli kɛ mɛi babaoo ni ba anɔkwale lɛ mli yɛ Italy lɛ ha wɔná miishɛɛ waa. Akɛ Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Italy lɛ anitsumɔ lɛ wo mla shishi yɛ nakai beaŋ. Wɔná Betel sɔɔmɔ lɛ he miishɛɛ waa.

Paolo nyaa nitsumɔ ni etsuɔ yɛ Betel lɛ he waa

Yɛ afi 1980 afii lɛ shishijee gbɛ beni wɔsɔmɔɔ yɛ Betel lɛ, mla naa sane ko ni kɔɔ lá he te shi ni egbɛ eshwã Italy fɛɛ. Afolɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi ni ji Odasefoi lɛ anaa akɛ amɛgbe amɛbi, akɛni amɛŋmɛɛɛ gbɛ ni aha gbekɛ lɛ lá lɛ hewɔ. Shi naafolɔmɔ nɛɛ bɛ mli, ejaakɛ lá mli hela ko ni gbaa mɛi anaa waa yɛ Italy kɛ ehewɔŋ maji lɛ eko ji nɔ ni gbe lɛ. Nyɛmimɛi ni yɔɔ Betel lɛ ye amɛbua lɔyafonyo ni damɔ fɔlɔi ni ji Kristofoi nɛɛ anajiaŋ lɛ. Akala dɛhiɛmɔ wolo ko kɛ Awake! krɛdɛɛ ko ni akɛye abua mɛi koni amɛle anɔkwale ni yɔɔ sane lɛ mli ní amɛnu nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ lá he lɛ shishi. Yɛ nakai nyɔji lɛ amli lɛ, Paolo kɛ ŋmɛlɛtswai 16 sɔŋŋ tsuɔ nii daa gbi ni ejɔɔɔ ehe. Mibɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni manyɛ kɛye mibua lɛ yɛ nakai be lɛ mli.

TSAKEMƆ KROKO NI BA WƆSHIHILƐ MLI

Beni wɔkɛ afii 20 ehi shi akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ sɛɛ lɛ, nɔ ko ni wɔkpaa gbɛ ba. Miŋɔ hɔ beni miye afii 41 ni Paolo hu eye afii 49 lɛ. Sɛɛ mli lɛ, mina akɛ Paolo ŋma nɔ ko yɛ edairi lɛ mli yɛ gbi ni miha ele akɛ miná musu lɛ nɔ. Nɔ ni eŋma ji: “Misɔlemɔ: Kɛ́ eji anɔkwale lɛ, ye obua wɔ ni wɔhi be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni wɔkagbɔjɔ yɛ mumɔŋ, ni oye obua wɔ ni wɔfee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa akɛ fɔlɔi. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, ye obua mi ni kɛ́ hooo kwraa lɛ mikɛ nibii ni miwie yɛ wiemɔ kpoku lɛ nɔ afii 30 ni eho nɛ lɛ fɛɛ mli lɛ oha mlijaa ekome  atsu nii.” Kɛ́ misusu nakai sane lɛ he amrɔ nɛɛ, minaa akɛ Yehowa eha Paolo sɔlemɔ lɛ kɛ minɔ lɛ fɛɛ hetoo.

Beni wɔfɔ wɔbi Ilaria lɛ, tsakemɔi kpelei ba wɔshihilɛ mli. Anɔkwa sane ji akɛ, bei komɛi lɛ, mi kɛ Paolo fɛɛ nijiaŋ jeɔ wui, ni ehaa Abɛi 24:10 lɛ baa mli akɛ: “Kɛ́ otɔ biti yɛ haomɔ gbi nɔ lɛ, belɛ ohewalɛ faaa.” Shi wɔtee nɔ wɔye wɔbua wɔhe.

Ŋmɛnɛ lɛ, Ilaria fɔɔ kɛɛmɔ akɛ, eŋɔɔ enaa akɛ efɔlɔi kɛ amɛhe wo be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli kɛjɛ migbekɛbiiashi tɔ̃ɔ. Be fɛɛ be lɛ, enuɔ he akɛ asumɔɔ lɛ. Mikwɛɔ lɛ yɛ gbi lɛ mli. Kɛ́ Paolo ba shĩa gbɛkɛ lɛ, bei pii lɛ nibii komɛi yɛ ni esa akɛ etsu; kɛlɛ ekɛ Ilaria shwɛɔ, ni eyeɔ ebuaa lɛ kɛfeɔ eskul nifeemɔi ni akɛhaa lɛ kɛbaa shĩa lɛ. Eyɛ mli akɛ enɛ biɔ ni eta shi kɛyashi maŋkɛ ŋmɛji enyɔ loo etɛ ni ekɛtsu lɛ diɛŋtsɛ enitsumɔ lɛ moŋ, shi ekɛ miishɛɛ fee nakai. Bei pii lɛ, Ilaria kɛɔ akɛ, “Daa ji minaanyo ni fe fɛɛ.”

Wɔtsɔseɔ Ilaria bɔni afee ni efee gbekɛ kpakpa, ni wɔfeɔ enɛ kɛ́ ebiɔ ni wɔfee shiŋŋ po. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mikaiɔ be ko ni ekɛ enaanyo ko miishwɛ ni efee lɛ nɔ ko ni esaaa lɛ. Wɔjɛ Biblia lɛ mli wɔha ele nɔ hewɔ ni esaaa akɛ efeɔ nakai lɛ. Wɔha ekpa enaanyo lɛ fai hu yɛ wɔhiɛ.

Ilaria kɛɛ suɔmɔ ni efɔlɔi yɔɔ kɛha shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ha lɛ hu enya he waa. Amrɔ nɛɛ ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ, enuɔ nɔ hewɔ ni esa akɛ ebo Yehowa toi, ni ekɛ egbɛtsɔɔmɔi atsu nii lɛ shishi jogbaŋŋ.

TOIBOO YƐ AWERƐHO BEAŊ PO

Yɛ afi 2008 lɛ, Paolo ná ele akɛ ená kansa. Shishijee mli lɛ, efee tamɔ nɔ ni Paolo he baawa lɛ, ni Paolo wo mi hewalɛ waa. Wɔbɔ mɔdɛŋ wɔtao datrɛfoi ni he esa koni amɛkwɛ Paolo. Mi kɛ Ilaria fɛɛ feɔ ekome ni wɔkɛ be babaoo sɔleɔ wɔhaa Yehowa, ni wɔbiɔ koni eha wɔ hewalɛ kɛkpee shihilɛ lɛ naa. Fɛɛ sɛɛ lɛ, beni mina nuu ni kulɛ eyɔɔ hewalɛ waa lɛ ni eegbɔjɔ fiofio lɛ, ebawa kɛha mi akɛ makpee naa. Beni Paolo gbo yɛ afi 2010 lɛ, edɔ mi waa diɛŋtsɛ. Shi kɛ́ misusu nibii ni wɔnyɛ wɔtsu yɛ afii 45 ni wɔkɛhi shi lɛ mli lɛ ahe lɛ, eshɛjeɔ mimii waa. Wɔkɛ wɔnyɛmɔ fɛɛ sɔmɔ Yehowa. Mile akɛ ehiɛ kpaŋ deŋme ni wɔgbo lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ. Miikpa be ni Yesu wiemɔi ni yɔɔ Yohane 5:28, 29 lɛ baaba mli ni abaatee Paolo shi lɛ gbɛ waa.

“Minyaa Noa sane lɛ he yɛ mitsui mli lolo tamɔ bɔ ni minya he beni miji gbekɛ bibioo lɛ. Mifaishitswaa lɛ tsakeko”

Minyaa Noa sane lɛ he yɛ mitsui mli lolo tamɔ bɔ ni minya he beni miji gbekɛ bibioo lɛ. Mifaishitswaa lɛ tsakeko. Miisumɔ ni mabo Yehowa toi, ekɔɔɔ he eko nɔ ni ebaakɛɛ mifee. Miyɔse akɛ, kɛ́ wɔkɛ naagbai ni wɔkɛkpeɔ, nibii ni wɔkɛshãa afɔle, loo nibii ni ŋmɛɔ wɔ lɛ to jɔɔmɔi ni wɔ-Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ kɛduroɔ wɔ lɛ he lɛ, amɛjeee nɔ ko kwraa. Mi diɛŋtsɛ miná enɛ mli niiashikpamɔ—ni manyɛ makɛɛ bo akɛ, ehi akɛ aaabo Yehowa toi daa.