Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

Chaʼa u nuʼuktikech Jéeoba

Chaʼa u nuʼuktikech Jéeoba

«Ta nuʼuktaj in kuxtal yéetel a tsolxikinoʼob; le ken kʼuchken tu xuuleʼ yaan a kʼamken yéetel tsiikil.» (SAL. 73:24)

1, 2. 1) ¿Baʼax kʼaʼanaʼan utiaʼal k-bisikba yéetel Jéeoba? 2) ¿Baʼax utsil jeʼel u taasiktoʼon k-xakʼaltik bix kʼaʼamik u tsolnuʼukoʼob Jéeoba tumen jujuntúul máakoʼobeʼ?

«YAAN in natsʼkinba tiʼ [Dios], tumen in tiaʼal teneʼ letiʼ u maʼalobil. Tiʼ [Jéeoba] kin taʼakbeskinba.» (Sal. 73:28.) Bey tu yeʼesil le salmista ku kʼubik u yóol tiʼ Diosoʼ. ¿Baʼax beet u yaʼalik lelaʼ? Yaat u yóol ka tu yilaj bix u bin tiʼ le kʼasaʼan máakoʼoboʼ, ka tu yaʼalaj: «¡Mix baʼal u biilal u yantalten junpʼéel sak puksiʼikʼal yéetel ka in pʼoʼ in kʼaboʼob tiʼ tuláakal kʼaas!» (Sal. 73:2, 3, 13, 21). Baʼaleʼ ka ook «ichil u yotoch [Dioseʼ]» kʼexpaj u tuukul yéetel seguernaj u biskuba yéetel Máax beetmil tuláakal baʼal (Sal. 73:16-18). Letiʼeʼ tu kanaj junpʼéel baʼax kʼaʼanaʼan: utiaʼal u biskuba yéetel Jéeobaeʼ kʼaʼabéet u yantal yéetel máaxoʼob meyajtik bey xan u beetik baʼax ku yaʼalik (Sal. 73:24).

2 Toʼon xaneʼ k-kʼáat bisba yéetel le kuxaʼan jaajil Diosoʼ. Utiaʼal leloʼ unaj k-kʼamik u tsolnuʼukoʼob yéetel k-chaʼik u tojkíintikoʼon utiaʼal k-lúubul utsil tiʼ. Teʼ Bibliaoʼ tsʼíibtaʼab baʼax tu beetaj máakoʼob yéetel kaajoʼob tsʼaʼab u páajtalil u kʼexik u tuukuloʼob tumen chʼaʼab óotsilil tiʼob. Lelaʼ tsʼíibtaʼab «utiaʼal k-kaanbal» yéetel «utiaʼal ka k-kanáant maʼ u yúuchultoʼon beyoʼ, toʼon máaxoʼon kuxaʼanoʼon teʼ tu tsʼook kʼiiniloʼob le yóokʼol kaabaʼ» (Rom. 15:4; 1 Cor. 10:11). Ken k-xakʼaltoʼobeʼ yaan k-maas ilik bix u tuukul Jéeoba yéetel yaan k-ilik baʼaxten maʼalob ka k-chaʼa u nuʼuktikoʼon.

LE BIX U MEYAJ LE PÁAJTALIL YAAN TIʼ LE J-PAT KʼATOʼ

3. ¿Baʼax kettʼaanil ku yaʼalik Isaías 64:8 yéetel Jeremías 18:1 tak 6 utiaʼal u yeʼesik le páajtalil yaan tiʼ Jéeoba tu yóokʼol wíinikoʼ? (Ilawil le foto yaan tu káajbal le xookaʼ.)

3 Utiaʼal u yeʼesik u páajtalil Jéeoba tu yóokʼol máakoʼob yéetel kaajoʼobeʼ, le Bibliaoʼ ku yaʼalik: «Yuumtsil techeʼ [k-Taataech]; toʼoneʼ kʼatoʼon, teech [j-Pat kʼat]; ¡teech ta láaj beetoʼon!» (Isa. 64:8). Máax ku pat kʼateʼ jeʼel u páajtal u beetik jeʼel baʼaxak yéetel le kʼatoʼ, tsʼoʼoleʼ le kʼatoʼ maʼ tu páajtal u beetik mix baʼal. Toʼon xaneʼ bey yaniloʼon yéetel Diosoʼ. Jeʼex le kʼat maʼ tu páajtal u yaʼalik maʼ u beetaʼal wa baʼax yéeteloʼ, toʼon xaneʼ maʼ unaj k-aʼalik tiʼ Dios bix unaj u nuʼuktikoʼoniʼ (xok Jeremías 18:1-6).

4. ¿Ku beetik wa Dios chéen baʼax u kʼáat yéetel máakoʼob bey xan yéetel kaajoʼob? Tsol baʼaxten.

4 Le baʼax tu beetaj Jéeoba yéetel u kaajil Israeloʼ tu yeʼesaj yaan u páajtalil jeʼex le máax ku pat kʼatoʼ. Baʼaleʼ tiʼ Jéeobaeʼ yaan u jelaʼanil bix u meyaj le páajtalil yaantiʼoʼ. Le máax ku pat kʼatoʼ jeʼel u beetik jeʼel baʼaxak u kʼáat yéetel le kʼatoʼ. Baʼaleʼ Jéeobaeʼ, ¿ku beetik wa chéen baʼax u kʼáat yéetel máakoʼob bey xan yéetel kaajoʼob, le oʼolal yaan máaxoʼob utsoʼob yéetel kʼasaʼanoʼob? Le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ maʼ. Jéeobaeʼ u tsʼaamaj tiʼ máak u páajtalil u chʼaʼtuklik baʼax u kʼáat u beete. Ken meyajnak le páajtalil yaantiʼoʼ maʼatech u mixbaʼalkúuntik le páajtalil u tsʼaamaj tiʼ wíinikoʼ. Le oʼolaleʼ utiaʼal u nuʼuktaʼal máak tumen Dioseʼ kʼaʼabéet u yóotik máak (xok Jeremías 18:7-10).

5. ¿Baʼax ku beetik Jéeoba yéetel máaxoʼob jach junpuliʼ maʼ tu chaʼik u nuʼuktaʼaloʼob?

5 Jéeoba, le Máax maas u yojel pat kʼatoʼ, ¿baʼax ku beetik yéetel máaxoʼob jach junpuliʼ maʼ u kʼáatoʼob ka nuʼuktaʼakoʼobiʼ? Wa juntúul máax táan u beetik wa baʼax ku yilik maʼ maʼalob le kʼat utiaʼal le baʼax ku beetkoʼ, maʼ xaaneʼ ku beetik yaanal baʼal tu yéetel wa ku pulik. Lelaʼ ku yúuchul tumen le máax ku pat kʼatoʼ maʼ tu kanaj u meyajtiʼ. Baʼaleʼ maʼ bey u yúuchul yéetel Jéeobaiʼ (Deu. 32:4). Wa juntúul máax maʼ tu chaʼik u nuʼuktaʼaleʼ ken xiʼik kʼaasil tiʼeʼ tiʼ letiʼ yaan u culpail. Jéeobaeʼ yaan u páajtalil yóokʼol tuláakal baʼal, baʼaleʼ ku nuʼuktik máak jeʼex u chaʼik cada juntúuleʼ. Máax ku chaʼik u nuʼuktaʼaleʼ ku beetaʼal baʼax maʼalob tu yéetel. Le máaxoʼob yéeyaʼanoʼoboʼ «nuʼukuloʼob utiaʼal chʼaʼ óotsi[lil]» beetaʼanoʼob bey «nuʼukul[oʼob] utiaʼal baʼax maʼalob[eʼ]». Baʼaleʼ máaxoʼob jach junpuliʼ maʼ tu chaʼik u nuʼuktaʼaloʼob tumen Jéeobaeʼ ku meyajoʼob utiaʼal u beetaʼal «nuʼukuloʼob utiaʼal kʼuuxilil, beetaʼaniliʼob utiaʼal xuʼulsajil» (Rom. 9:19-23).

6, 7. ¿Bix tu kʼamil David ka óotaʼab tojkíintbil tumen Dios, baʼaleʼ bix tu kʼamil Saúl?

 6 Junpʼéel bix u nuʼuktikoʼon Jéeobaeʼ letiʼe ken u tsolnuʼuktoʼon wa ken u tojkíintoʼonoʼ. Utiaʼal k-ilik bix u meyaj le páajtalil yaan tiʼ Jéeobaoʼ koʼoneʼex ilik baʼax úuch tiʼ kaʼatúul u yáax reyiloʼob Israel: Saúl yéetel David. Ka núupkʼebanchaj David yéetel Betsabeeʼ bin kʼaasil tiʼ bey xan tiʼ uláakʼ máakoʼob. Kex reyeʼ tojkíintaʼab tumen Jéeoba, tu túuxtaj profeta Natán utiaʼal u yaʼalik baʼax kun úuchul tiʼ (2 Sam. 12:1-12). ¿Baʼax tu beetaj David? Yaachaj u yóoleʼ ka arrepentirnaj yéetel tuláakal u puksiʼikʼal, le oʼolal chʼaʼab óotsilil tiʼ tumen Dios (xok 2 Samuel 12:13).

 7 Baʼaleʼ rey Sauleʼ maʼ tu kʼamaj le tsolnuʼuk tsʼaʼabtiʼoʼ. Jéeobaeʼ tu túuxtaj profeta Samuel utiaʼal u yaʼalik tiʼ Saúl ka u kíims tuláakal le amalequitaʼoboʼ bey xan u yalakʼ baʼalcheʼob. Baʼaleʼ Sauleʼ maʼ tu yuʼubaj tʼaaniʼ, maʼ tu kíimsaj le rey Agagoʼ mix u maas tʼaʼajil le wakaxoʼoboʼ (1 Sam. 15:1-3, 7-9, 12). Ka óotaʼab tojkíintbil tumen Samueleʼ, Sauleʼ maʼ tu kʼamaj le tsolnuʼuk utiaʼal u nuʼuktaʼal tumen le Máax maas u yojel pat kʼatoʼ. Tu mixbaʼalkúuntaj baʼax aʼalaʼabtiʼ yéetel tu yaʼaleʼ le wakaxoʼoboʼ jeʼel u kʼuʼubul bey siibaleʼ. Le oʼolal xuʼul u kʼaʼamal bey reyil tumen Jéeobaeʼ yéetel junpuliʼ xuʼul u biskuba yéetel (xok 1 Samuel 15:13-15, 20-23).

Sauleʼ tu mixbaʼalkúuntaj u nuʼuktaj Jéeoba yéetel maʼ tu kʼamiʼ. ¡Maʼ tu chaʼaj u paʼatal bey kʼateʼ! (Il  xóotʼol 7)

Davideʼ jach yaachaj u yóoleʼ ka tu chaʼaj u tojkíintaʼal. Tu chaʼaj u paʼatal bey kʼateʼ. ¿Bey wa a beetik xanoʼ? (Il  xóotʼol 6)

DIOSEʼ MIX MÁAK JELAʼAN U PAKTIK

8. ¿Baʼax k-kanik tiʼ le baʼax úuch tiʼ u kaajil Israeloʼ?

8 Jéeobaeʼ tak tiʼ kaajoʼob ku tsʼáaik u páajtalil u chaʼik u nuʼuktaʼaloʼob. Tu jaʼabil 1513 táanil tiʼ u taal Jesuseʼ, tu beetaj junpʼéel pacto yéetel u kaajil Israel, le maʼ úuch u jóoʼsoʼob tu luʼumil Egiptooʼ. Letiʼeʼ tu yéeyaj u kaajil Israel ka anchaj u páajtalil u nuʼuktaʼaloʼob tumen le Máax maas u yojel pat kʼatoʼ. Baʼaleʼ le kaajoʼ tu beetaj baʼaloʼob kʼaas tu táan Jéeoba, kʼuch tak u adorartoʼob u diosoʼob uláakʼ kaajoʼob. Jéeobaeʼ yaʼab u téenel tu túuxtaj u profetaʼob utiaʼal u kʼexik u tuukuloʼob, baʼaleʼ letiʼobeʼ maʼ tu yuʼuboʼob tʼaaniʼ (Jer. 35:12-15). Tumen maʼ tu yuʼuboʼob tʼaaneʼ, yaj bix úuchik u castigartaʼaloʼob. Beyoʼob nuʼukuloʼob utiaʼal xuʼulsajileʼ tumen Israel wa le reino tiʼ diez chʼiʼibaloʼoboʼ xuʼulsaʼab tumen le asirioʼoboʼ yéetel Judá wa le reino tiʼ kaʼapʼéel chʼiʼibaloʼoboʼ xuʼulsaʼab tumen le babilonioʼoboʼ. ¡Lelaʼ yaan baʼax ku kaʼansiktoʼon! Le tsolnuʼuk ku tsʼáaik Jéeobaoʼ chéen jeʼel u beetiktoʼon uts wa k-chaʼik u nuʼuktikoʼoneʼ.

9, 10. ¿Baʼax tu beetaj le ninivitaʼob ka tu yojéeltoʼob baʼax ku taal u kʼiinoʼ?

9 Jéeoba xaneʼ tu tsʼáaj u páajtalil tiʼ Nínive, u noj kaajil Asiria, u yuʼubik baʼax ku taal u kʼiin. Tu yaʼalaj tiʼ Jonás: «Xeen tu noj kaajil Nínive utiaʼal ka a [kʼaʼayt] bíin in kaʼaj in xuʼuls, tumen tak tiʼ teen tsʼoʼok u kʼuchul u péektsilil u kʼasaʼanil». Níniveeʼ yaan kaʼach u xuʼulsaʼal (Jon. 1:1, 2; 3:1-4).

10 Ka tu yaʼalaj Jonás baʼax ku taal u kʼiineʼ «u kajnáaliloʼob le noj kaajoʼ, nuxiboʼob yéetel mejen paalaleʼ, tu yoksaj u yóoloʼob tiʼ [Dios], tu kʼaʼaytajoʼob suʼukʼin ka tu búukintoʼob toʼotoch nookʼoʼob u chíikulal kʼiʼinamil». U reyil le kaajoʼ «líikʼ tu jalaʼach kʼáancheʼ ka tu luʼsaj u búukiloʼob [rey], ka tu búukintaj toʼotoch nookʼoʼob ka kulaj luʼum». Jéeobaeʼ tu perdonartaj le ninivitaʼoboʼ tumen tu chaʼaj u nuʼuktaʼaloʼob yéetel arrepentirnajoʼob (Jon. 3:5-10).

11. Yoʼolal bix tu tratartil u kaajil Israel yéetel Níniveeʼ, ¿baʼax modosil chíikpaj yaan tiʼ Jéeoba?

11 Kex Jéeoba yéey le israelitaʼoboʼ, anchaj u castigartikoʼob. Baʼaleʼ le ninivitaʼob maʼ u beetmaj mix junpʼéel pacto tu yéeteloʼoboʼ, tu chʼaʼaj óotsilil tiʼob tumen tu chaʼaj u nuʼuktaʼaloʼob bey kʼat ku páajtal u meyajtaʼaleʼ. Lelaʼ ku yeʼesikeʼ Jéeobaeʼ «maʼ tu yilik jelaʼan mix máak» (Deu. 10:17).

JÉEOBAEʼ MAʼ TU PECHKUBA TIʼ BAʼAX KU TUKLIK

12, 13. 1) ¿Baʼaxten ku kʼexik Dios baʼax u tukultmaj u beetik wa juntúul máak ku chaʼik u nuʼuktaʼal? 2) Yoʼolal baʼax tu beetaj Saúl yéetel u kaajil Níniveeʼ, ¿baʼax tu beetaj Jéeoba?

12 Le bix u nuʼuktikoʼon Diosoʼ ku yeʼesikeʼ maʼ tu pechkuba tiʼ baʼax ku tuklik. Yaan kʼiineʼ kex tsʼoʼok u yaʼalik baʼax kun úuchleʼ, ku kʼexik baʼax u tukultmaj ken u yil baʼax ku beetik máak. Le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ yaachaj u yóol «úuchik [u] tsʼáaik u beet u [reyil] Saúl» (1 Sam. 15:11). Ka tu yilaj xan arrepentirnaj le ninivitaʼoboʼ ‹tu tukultaj maʼ ken u beet le kʼaas tu yaʼalaj kaʼachoʼ› (Jon. 3:10).

13 Le tʼaan ich hebreo ku suʼutul «yaachaj u yóoloʼ» u kʼáat u yaʼal u kʼexik baʼax u tukultmaj u beetik. Jéeobaeʼ tu kʼexaj baʼax u tukultmaj yoʼolal Saúl tumen kex letiʼ yéey utiaʼal u beetik u reyileʼ, xuʼul u kʼamik. Maʼ wa tumen maʼ maʼalob úuchik u yéeyikiʼ, baʼaxeʼ Sauleʼ pʼáat minaʼan u fe yéetel maʼ tu yuʼubik tʼaan. Jéeoba Dios xaneʼ yaachaj u yóol wa tu kʼexaj baʼax u tukultmaj u beetik yéetel le ninivitaʼoboʼ. Jach ku kiʼimaktal k-óol k-ojéeltik Jéeoba, le Máax maas u yojel pat kʼatoʼ, maʼ tu pechkuba tiʼ baʼax ku tuklik. Ku chʼaʼik xan óotsilil yéetel kex tsʼoʼok u yaʼalik baʼax kun úuchul tiʼ máax ku kʼebantaleʼ wa le máak ku arrepentiroʼ Jéeobaeʼ ku kʼexik baʼax u tukultmaj u beetik.

UNAJ K-CHAʼIK U NUʼUKTIKOʼON JÉEOBA

14. 1) Bejlaʼeʼ ¿baʼax ku meyaj tiʼ Jéeoba utiaʼal u nuʼuktikoʼon? 2) ¿Bix unaj k-kʼamik u nuʼuktaj Jéeoba?

14 Tiʼ Jéeobaeʼ maases ku meyaj le Biblia yéetel u kaajal utiaʼal u nuʼuktikoʼonoʼ (2 Tim. 3:16, 17). Le oʼolal jach unaj k-chaʼik u tsolnuʼuktikoʼon wa u tojkíintikoʼon le kaʼapʼéel baʼaloʼobaʼ. Kex jeʼel bukaʼaj jaʼaboʼob okjaʼanakoʼon wa bukaʼaj meyaj k-beetik ichil u kaajal Jéeobaeʼ, mantatsʼ unaj k-beetik baʼax ku yaʼalik yéetel k-chaʼik u nuʼuktikoʼon jeʼex uts tu tʼaaneʼ.

15, 16. 1) ¿Bix jeʼel u yuʼubikuba máak ken u peʼert jujunpʼéel privilegio ken tojkíintaʼakeʼ? Tsikbalt junpʼéel baʼal uchaʼan. 2) ¿Baʼax ken u yáantoʼon wa jelaʼan k-uʼuyikba ken tojkíintaʼakoʼon?

15 ¿Bix u tojkíintikoʼon Jéeoba? Yaan kʼiineʼ ku tsoliktoʼon baʼax u kʼáat ka k-beete wa ku yáantkoʼon k-kʼex k-tuukul. Baʼaleʼ yaan kʼiineʼ maas chan yaj bix u tojkíintikoʼon yoʼolal baʼax k-beetmaj. Maʼ xaaneʼ jeʼel u luʼsaʼaltoʼon jujunpʼéel meyajoʼob teʼ múuchʼuliloʼ. Koʼoneʼex ilik baʼax úuch tiʼ Dennis, * ku meyaj kaʼach bey ancianoeʼ. Letiʼeʼ lúub tiʼ junpʼéel nojoch kʼeban yaan yil yéetel taakʼin, le oʼolal censurartaʼabi. ¿Bix tu yuʼubiluba ka anunciartaʼab tsʼoʼok u xuʼulul u beetik u ancianoil? Letiʼeʼ ku yaʼalik: «Tin wuʼuyaj minaʼan in biilal. Ichil treinta jaʼaboʼobeʼ anchajten yaʼab privilegioʼob. In beetmaj in precursor regularil, meyajnajen Betel, in beetmaj in siervo ministerialil yéetel kʼuch in beet in ancianoil. Maʼ úuch xan in máans junpʼéel tsoltʼaan tiʼ junpʼéel asamblea tiʼ distritoiʼ. Baʼaleʼ chéen ka tin láaj peʼertaj. Jach suʼlaken kaʼachi, tsʼoʼoleʼ kin tuklik minaʼan in biilal ichil u kaajal Dios».

16 Denniseʼ anchaj u kʼexik u tuukul yéetel u xuʼulul u beetik le baʼax beet u censurartaʼaloʼ. Baʼaleʼ ¿baʼax áant utiaʼal u xuʼulul u yuʼubikuba beyoʼ? Letiʼeʼ tu tsʼáaj u yóol u xok le Bibliaoʼ, u jóokʼol kʼaʼaytaj yéetel u bin tiʼ tuláakal le muchʼtáambaloʼoboʼ. Letiʼeʼ ku yaʼalik: «Le sukuʼunoʼoboʼ jach tu yáantenoʼob bey xan le baʼaxoʼob tin xokaj teʼ jóoʼsaʼaniloʼoboʼ. Le xook ku kʼaabaʼtik «¿Uts ta tʼaan wa ka kaʼa tsʼaʼabaktech meyaj a beet teʼ múuchʼuliloʼ?», jóokʼ tiʼ U Pʼíich Tulumil Kanan 15 tiʼ agosto tiʼ 2009, bey junpʼéel carta túuxtaʼabten yoʼolal le payalchiʼob kin beetkoʼ. Lelaʼ letiʼe baʼax maas jatsʼuts tin wuʼuyoʼ: ‹Bejlaʼa maʼ yaʼab meyaj tsʼaʼantech a beet teʼ múuchʼuliloʼ, ilawil a maas muʼukʼaʼankúuntik a fe›». ¿Baʼax utsil tu kʼamaj Dennis úuchik u tojkíintaʼal? Ka máan jujunpʼéel jaʼabeʼ, tu yaʼalaj: «Jéeobaeʼ tsʼoʼok u chaʼik in kaʼa beetik in siervo ministerialil».

17. U jóoʼsaʼal máak ichil u kaajal Dioseʼ, ¿bix u yáantaj utiaʼal u kʼexik u tuukul le máax kʼebanchajoʼ? Tsikbalt junpʼéel baʼax uchaʼan.

17 Yaan kʼiin xaneʼ Jéeobaeʼ ku jóoʼsik máak ichil u kaajal utiaʼal u tojkíintik. Beyoʼ ku kanáantik le múuchʼuliloʼ yéetel maʼ xaaneʼ jeʼel u kʼexik u tuukul le máax kʼebanchajoʼ (1 Cor. 5:6, 7, 11). Roberteʼ óoliʼ dieciséis jaʼaboʼob jóoʼsaʼan ichil u kaajal Jéeoba. U taataʼob yéetel u sukuʼunoʼobeʼ chúukpaj u yóoloʼob utiaʼal maʼ u biskubaʼob yéetel máax ku kʼebantal mix u tʼankoʼob jeʼex u yaʼalik le Bibliaoʼ. Bejlaʼeʼ tsʼoʼok u máan jaʼaboʼob suunak yéetel u tsʼaamaj u yóol u meyajt Dios. Ka kʼáataʼab baʼax péeks u kaʼa natsʼuba tiʼ Jéeoba yéetel tiʼ u kaajaleʼ, tu yaʼaleʼ jach áantaʼab tumen u familia úuchik u chúukpajal u yóoloʼob u beetoʼob baʼax ku yaʼalik le Bibliaoʼ. Tu yaʼalaj xan: «Wa maʼ u xuʼulul u biskuba in familia tin wéetel, tak chéen ka u kʼáatoʼob kaʼach bix in wanileʼ, maʼ xaaneʼ leloʼ jeʼel kaʼach u kiʼimakkúuntik in wóoleʼ, beyoʼ maʼ ken in tsʼíibolt kaʼach in suut yiknal Jéeoba utiaʼal in kaʼa biskinba yéeteloʼob».

18. ¿Bix unaj k-kʼamik ken u nuʼuktoʼon le Máax maas u yojel pat kʼatoʼ?

18 Maʼ xaaneʼ toʼoneʼ maʼ kʼaʼabéet k-tojkíintaʼal beyoʼ. Baʼaleʼ unaj k-tuklik baʼax ken k-beet ken u yóot u nuʼuktoʼon Jéeoba wa u patikoʼon bey kʼateʼ. ¿Baʼax ken k-beet ken u tsolnuʼuktoʼon? ¿Yaan wa k-beetik jeʼex Davideʼ, wa jeʼex Sauleʼ? K-Taataeʼ letiʼe Máax maas u yojel pat kʼatoʼ. Maʼ u tuʼubultoʼoneʼ «Yuumtsileʼ ku yaʼalik u nuʼuk tiʼ máax u yaabiltmaj, bey juntúul taata ku yaʼalik u nuʼuk tiʼ u yaabilaj paaleʼ». Le oʼolaleʼ unaj k-chaʼik u nuʼuktikoʼon yéetel k-kʼamik ken u tojkíintoʼon (Pro. 3:11, 12).

^ xóot’ol 15 Kʼexaʼan le kʼaabaʼobaʼ.