Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Imibuto Levela Kubafundzi

Imibuto Levela Kubafundzi

Abebobani “emadvodzana aNkulunkulu” weliciniso lokukhulunywa ngawo kuGenesisi 6:2, 4 labephila ngaphambikwaZamcolo?

Kunebufakazi lobukhombisa kutsi lamavi asho emadvodzana aNkulunkulu langumoya. Ngubuphi lobufakazi?

Livesi lekucala kulawa litsi: “Emadvodzana aNkulunkulu atibona letintfombi kutsi tinhle; ase atikhetsela letinye emkhatsini wato atenta bafati bawo.”—Gen. 6:2.

EmiBhalweni yesiHebheru, emavi latsi “emadvodzana aNkulunkulu” avela kuGenesisi 6:2, 4; Jobe 1:6; 2:1; 38:7; nakuTihlabelelo 89:6. Lemibhalo ivetani mayelana ‘nemadvodzana aNkulunkulu’?

“Emadvodzana aNkulunkulu” weliciniso lesifundza ngawo kuJobe 1:6 abetidalwa temoya lebetima embikwaNkulunkulu. Emkhatsini wato kwakunaSathane, ‘labehlamahlama emhlabeni.’ (Jobe 1:7; 2:1, 2) Ngendlela lefanako, kuJobe 38:4-7, sifundza ‘ngemadvodzana aNkulunkulu’ labitwe ngekutsi ‘tingilosi’ [eBhayibhelini lesiSwati] ‘lahlabela ngekujabula’ ngesikhatsi Nkulunkulu ‘abeka litje lekusimisa’ umhlaba. Lawa bekungemadvodzana latingilosi, ngobe bantfu bebasengakadalwa. Kuyacaca kutsi ‘lamadvodzana aNkulunkulu’ lokukhulunywa ngawo kuTihlabelelo 89:6 atidalwa tasezulwini letikanye naNkulunkulu, hhayi bantfu.

Abobani-ke “emadvodzana aNkulunkulu” weliciniso lokukhulunywa ngawo kuGenesisi 6:2, 4? Ngekuvumelana nalamaciniso laseBhayibhelini lesicoce ngawo, kunengcondvo kuphetsa ngekutsi kukhulunywa ngemadvodzana aNkulunkulu emoya leta emhlabeni.

Labanye bakutfola kumatima kwemukela kutsi tingilosi tingaba nesifiso sekuya ecasini. Emavi aJesu labhalwe kuMatewu 22:30 akhombisa kutsi ezulwini kute umshado nekuya ecasini. Nobe kunjalo, ngaletinye tikhatsi tingilosi betigucuka tibe nemitimba yenyama, tize tidle futsi tinatse kanye nebantfu. (Gen. 18:1-8; 19:1-3) Ngako-ke, kunengcondvo kuphetsa ngekutsi natisemitimbeni yenyama, betingakhona kuya ecasini nebantfu labasikati.

Kunetizatfu letisekelwe eBhayibhelini tekukholelwa kutsi letinye tingilosi takwenta loko. Umbhalo waJuda 6, 7 ucatsanisa sono semadvodza aseSodoma, lenta lokuphambene nemvelo, naloko lokwentiwa ‘tingilosi letalahla tikhundla tato ngekushiya likhaya lato.’ Intfo lefanako ngaletingilosi nemadvodza aseSodoma kutsi batiphatsa kabi ngekwelicasi “ngendlela lengazange seyibonwe nalephambene nemvelo.” Umusho lofanako lotfolakala ku-1 Phetro 3:19, 20 uhlanganisa letingilosi letingalaleli ‘nemalanga aNowa.’ (2 Phet. 2:4, 5) Ngako-ke, indlela tingilosi tangesikhatsi saNowa letenta ngayo ingacatsaniswa nesono saseSodoma neGomora.

Leso siphetfo sinengcondvo nangabe siyabona kutsi ‘lamadvodzana aNkulunkulu’ weliciniso lokukhulunywa ngawo kuGenesisi 6:2, 4 abetingilosi letagucula imitimba yato futsi tatiphatsa kabi ngekuya ecasini nebantfu labasikati.

 LiBhayibheli lisho kutsini nalitsi Jesu ‘washumayela imimoya leboshiwe’? (1 Phet. 3:19)

Umphostoli Phetro uchaza kutsi lemimoya nguleyo ‘leyala kulalela Nkulunkulu ngesikhatsi Nkulunkulu alindze ngekubeketela ngemalanga ekwakhiwa kwemkhumbi waNowa.’ (1 Phet. 3:20) Kuyacaca kutsi Phetro abekhuluma ngetidalwa temoya letakhetsa kuhlubuka naSathane. Juda ukhuluma ngetingilosi ‘letalahla tikhundla tato ngekushiya likhaya lato,’ watsi Nkulunkulu “watigcina ebumnyameni tiboshwe ngetinketane letingasoze tikhunyulwe. Letingilosi timele lilanga lelikhulu lekwehlulelwa.”—Juda 6.

Letidalwa temoya tangemalanga aNowa betingalaleli ngayiphi indlela? Ngaphambi kwekutsi kufike Zamcolo, letingilosi letimbi tatigucula taba nemitimba yenyama—intfo Nkulunkulu labengakatidaleli yona. (Gen. 6:2, 4) Ngetulu kwaloko, leto tingilosi letaya ecasini nebantfu labasikati betenta intfo lephambene nemvelo. Nkulunkulu abengakatidaleli kutsi tihlanganyele buhlobo bebulili nebantfu labasikati. (Gen. 5:2) Letingilosi letimbi futsi letingalaleli, titawubhujiswa ngesikhatsi saNkulunkulu lesifanele. Kwanyalo, kunjengobe Juda asho, ‘tisebumnyameni’—kunjengekutsi tiboshiwe.

Jesu wayishumayela nini futsi njani ‘lemimoya leboshiwe’? Phetro wabhala kutsi loku kwenteka ngemuva kwekutsi Jesu ‘avuswe ngemoya waNkulunkulu.’ (1 Phet. 3:18, 19) Caphela nekutsi Phetro utsi Jesu ‘washumayela.’ Kusebentisa kwaPhetro inkhulumo yesikhatsi lesendlulile kukhombisa kutsi lokushumayela kwacala ngaphambi kwekutsi abhale incwadzi yakhe yekucala. Ngako-ke, kubonakala shengatsi ngemuva kwekuvuswa kwakhe, Jesu wamemetela kuletingilosi letimbi mayelana nesijeziso lesitifanele letitawusitfola. Jesu akazange atinikete litsemba. Abeshumayela ngesehlulelo. (Jona 1:1, 2) Ngemuva kwekutsi Jesu asakhombise kukholwa kwakhe nekwetsembeka kwakhe kwaze kwaba sekufeni futsi wavuswa—wafakazela kutsi Develi ute emandla kuye—Jesu abesakufanele kukhipha lesimemetelo sesehlulelo.—Joh. 14:30; 16:8-11.

Esikhatsini lesitako, Jesu utawubopha Sathane naleto tingilosi futsi abajikijele emgodzini longenamkhawulo. (Luk. 8:30, 31; Semb. 20:1-3) Kuze kube nguleso sikhatsi, lemimoya lengalaleli ivalelwe ebumnyameni, futsi itawugcine ibhujisiwe.—Semb. 20:7-10.