See tähendab, et Piibel avatakse juhusliku koha pealt ja loetakse tekstilõik, mis esimesena silma hakkab, uskudes, et just need sõnad annavad vajalikku juhatust. Tõelised kristlased ei otsi endeid. Nad hoopis uurivad Piiblit põhjalikult, et saada täpseid teadmisi ja jumalikku juhatust. (15/12, lk 3.)

„Maailm”, mis on kadumas, tähendab kõiki selliseid inimesi, kes ei ela kooskõlas Jumala tahtega (1. Joh. 2:17). Planeet Maa ja ustavad inimesed jäävad alles. (1/1, lk 5—7.)

Ta räägib meiega oma usu kaudu. Me võime temast õppida ja arendada enda usku. Tema võimas ja elav usk väärib jäljendamist ka tänapäeval. (1/1, lk 12.)

Mõned neist on: meie töö ja elukutsevalik, meelelahutus ja lõõgastumine, suhtlemine eemaldatud sugulasega, nüüdisaegse tehnika kasutamine, mure oma tervise pärast, vale suhtumine rahasse ning enda arvamuse või positsiooni liiga tähtsaks pidamine. (15/1, lk 12—21.)

Selle asemel et lasta võimul end pimestada, toetus Mooses Jumalale, mitte iseendale. Me ei taha mitte kunagi lasta võimul või võimekusel end uhkeks teha, vaid soovime loota Jehoovale (Õpet. 3:5, 6). (1/2, lk 5.)

Väike hulk, 144 000, hakkab elama taevas. Kuid valdav osa inimesi tuuakse tagasi ellu maa peale, kus neil on väljavaade elada igavesti. (1/3, lk 6.)

Nad olid tõrksad ja mässulised ning pidid vabanema sellest, mis tegi nende südame tõrksaks: mõtetest, soovidest või ajenditest, mis olid vastuolus Jumala isiksusega (Jer. 5:23, 24). (15/3, lk 9—10.)

Jeesuse elu keskmes oli täita Jumala tahet. Ta armastas palavalt oma Isa ja armastas ka inimesi. Seega teadis Jeesus, et Isa armastab teda ning et tal on tema heakskiit. Kõik see teebki elu mõttekaks. (1/4, lk 4—5.)

Sinna kuuluvad juhtiv kogu, harubürookomiteed, reisivad ülevaatajad, vanematekogud, kogudused ja kuulutajad. (15/4, lk 29.)

Jehooval pole hea meel õelate surmast (Hes. 33:11). Tema minevikus tehtud teod näitavad, et ta hoiatab armastavalt inimesi, enne kui kohtuotsused täide viib. See sisendab meisse lootust, et me võime jääda ellu, kui Jumal tulevikus kohut mõistab. (1/5, lk 5—6.)

Ei. Paljud vana aja rahvad tegid seda, kuid mitte iisraellased. Vähemasti Piibli heebrea osa ajajärgul kurjategijad kõigepealt hukati, näiteks visati kividega surnuks (3. Moos. 20:2, 27). Seejärel võidi surnukeha riputada teistele hoiatuseks postile. (15/5, lk 13.)

Kuigi inimesed on palju saavutanud, pole neid loodud võimega „juhtida oma sammu” (Jer. 10:23). Inimesed ei suuda tuua rahu, kuna maailma valitseb Saatan (1. Joh. 5:19). (1/6, lk 16.)