Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

„Ütle meile, millal see kõik aset leiab?”

„Ütle meile, millal see kõik aset leiab?”

„Mis on sinu juuresoleku ja selle ajastu lõpulejõudmise tundemärk?” (MATT. 24:3)

1. Mida me soovime apostlite sarnaselt teada saada?

JEESUSE teenistus maa peal oli lõpule jõudmas ja tema jüngrid soovisid väga teada saada, mis neid tulevikus ees ootab. Niisiis küsisid neli apostlit temalt vaid mõni päev enne ta surma: „Millal see kõik aset leiab ja mis on sinu juuresoleku ja selle ajastu lõpulejõudmise tundemärk?” (Matt. 24:3; Mark. 13:3). Vastuseks esitas Jeesus mahuka prohvetiennustuse, mis on kirjas Matteuse 24. ja 25. peatükis. Selles ennustuses kuulutas Jeesus ette palju tähelepanuväärseid sündmusi. Tema sõnadel on meile sügav tähendus, kuna ka meie oleme väga huvitatud sellest, mis tulevikus sünnib.

2. a) Millest me oleme aastate jooksul püüdnud selgemalt aru saada? b) Millised kolm küsimust me vaatluse alla võtame?

2 Aastate jooksul on Jehoova teenijad palvemeelselt uurinud Jeesuse prohvetiennustust viimsete päevade kohta. Nad on püüdnud saada selgemalt aru Jeesuse sõnade täitumise ajast. Et illustreerida, kuidas meie arusaamine on selginenud, vaadelgem kolme küsimust. Millal „suur viletsus” algab? Millal mõistab Jeesus inimeste üle kohut ja otsustab, kes on „lambad” ja kes on „kitsed”? Millal Jeesus „tuleb”? (Matt. 24:21; 25:31—33.)

MILLAL SUUR VILETSUS ALGAB?

3. Milline oli minevikus meie arusaam suure viletsuse algusaja ja selle etappide kohta?

3 Palju aastaid arvasime, et suur viletsus algas aastal 1914 esimese maailmasõjaga ja Jehoova ’kärpis’ neid päevi aastal 1918, kui sõda lõppes, et võitud jäägil oleks võimalik kuulutada head sõnumit kõigile rahvastele (Matt. 24:21, 22). Pärast selle kuulutustööga lõpulejõudmist pidi Saatana impeerium hävitatama. Seega arvati suurel viletsusel olevat kolm etappi: sellel pidi olema algus  (1914—1918), viletsus pidi katkestatama (alates aastast 1918) ja lõppema Harmagedooniga.

4. Mille mõistmine viis selgema arusaamiseni Jeesuse prohvetiennustusest viimsete päevade kohta?

4 Kuid Jeesuse prohvetiennustuse edasise uurimise käigus saime aru, et selle viimsete päevade kohta käiva ennustuse teatud osal on kaks täitumist (Matt. 24:4—22). Algselt täitus see esimesel sajandil Judeas ja ülemaailmses ulatuses pidi see täituma meie päevil. Selle mõistmine viis mitmetes asjades selgema arusaamiseni. *

5. a) Milline periood algas aastal 1914? b) Millisele ajajärgule vastab see periood esimesel sajandil?

5 Samuti saime aru, et suure viletsuse esimene etapp ei alanud aastal 1914. Miks? Kuna Piibli prohvetiennustus näitab, et suur viletsus ei alga mitte rahvastevahelise sõjaga, vaid rünnakuga valereligiooni vastu. Seega polnud 1914. aastal alanud sündmused mitte suure viletsuse algus, vaid „sünnitusvalude algus” (Matt. 24:8). Need „sünnitusvalud” on vastavuses sellega, mis toimus Jeruusalemmas ja Judeas aastatel 33 kuni 66.

6. Mis märgistab suure viletsuse algust?

6 Mis märgistab suure viletsuse algust? Jeesus ennustas: „Kui te märkate pühas paigas seismas jäledat laastajat, millest on rääkinud prohvet Taaniel (kes seda loeb, pangu teraselt tähele), siis need, kes on Judeas, põgenegu mägedele” (Matt. 24:15, 16). Esimest korda seisis „jäle laastaja” „pühas paigas” aastal 66, kui Rooma armee („jäle laastaja”) ründas Jeruusalemma ja sealset templit (mis oli püha paik juutidele). Suuremas ulatuses täitub see siis, kui ÜRO (tänapäevane „jäle laastaja”) ründab ristiusku (mis on püha vaid nime poolest kristlastele) ja ülejäänud Suurt Babüloni. Sama rünnakut on kirjeldatud  Ilmutuse 17:16—18. Selle sündmusega algab suur viletsus.

7. a) Kuidas pääses „liha” esimesel sajandil? b) Mis meid tulevikus ees ootab?

7 Veel ennustas Jeesus, et neid päevi „kärbitakse”. Algselt täitus see aastal 66, kui Rooma armee oma rünnakut ’kärpis’ ehk selle järsku katkestas. Seejärel Jeruusalemma ja Judea võitud kristlased põgenesid, nii et nende „liha” (elu) võiks pääseda. (Loe Matteuse 24:22; Mal. 3:17.) Niisiis, mis suure viletsuse ajal meid ees ootab? Jehoova ’kärbib’ rünnakut, mille ÜRO korraldab valereligiooni vastu, ega luba hävitada õiget religiooni koos valereligiooniga. See tagab Jumala rahva pääsemise.

8. a) Millised sündmused toimuvad pärast seda, kui suure viletsuse algfaas on möödas? b) Millal ilmselt saavad viimased 144 000 hulka kuuluvad võitud kätte oma taevase tasu? (Vaata järelmärkust.)

 8 Mis juhtub pärast seda, kui suure viletsuse algfaas on möödas? Jeesuse sõnad näitavad, et tuleb periood, mis kestab Harmagedooni alguseni. Mis sündmused sel ajavahemikul toimuvad? Vastuse võib leida kirjakohtadest Hesekieli 38:14—16 ja Matteuse 24:29—31 (Loe.) * Pärast seda saame olla tunnistajaks suure viletsuse haripunktile Harmagedoonile, mille paralleeliks on Jeruusalemma hävitamine aastal 70 (Mal. 3:19). See tulevane suur viletsus, mille haripunkt on Harmagedooni lahing, on harukordne sündmus, „mille sarnast ei ole olnud maailma algusest” (Matt. 24:21). Kui see on möödas, algab Kristuse tuhandeaastane valitsus.

9. Kuidas Jeesuse prohvetiennustus suurest viletsusest Jehoova rahvast mõjutab?

9 See prohvetiennustus suurest viletsusest annab meile jõudu. Miks? Sest see kinnitab, et mis tahes raskusi me ka ei kohtaks, Jehoova rahvas kui  grupp jääb suures viletsuses ellu (Ilm. 7:9, 14). Eelkõige on meil hea meel, et Harmagedoonis Jehoova tõstab ausse oma ülemvõimu ja pühitseb oma püha nime (Laul 83:19; Hes. 38:23).

MILLAL MÕISTAB JEESUS KOHUT JA OTSUSTAB, KES ON LAMMAS JA KES ON KITS?

10. Millal toimus meie varasema arusaama kohaselt kohtupidamine selle üle, kes on lammas ja kes on kits?

10 Mõelgem nüüd, millal täitub Jeesuse prohvetiennustuses olev tähendamissõna, mis räägib kohtupidamisest lammaste ja kitsede üle (Matt. 25:31—46). Varem arvasime, et see kohtupidamine toimub kogu viimsete päevade perioodi vältel alates aastast 1914. Me järeldasime, et need, kes lükkavad kuningriigisõnumi tagasi ja surevad enne suure viletsuse algust, surevad kitsedena, ilma ülesäratamislootuseta.

11. Miks ei saanud kohtupidamine selle üle, kes on lammas ja kes on kits, alata aastal 1914?

11 „Vahitornis” käsitleti 1990-ndate keskel uuesti kirjakohta Matteuse 25:31, mis ütleb: „Kui inimese Poeg tuleb oma auhiilguses ja kõik inglid koos temaga, siis ta istub oma aulisele troonile.” Seal märgiti, et Jeesus sai aastal 1914 Jumala kuningriigi kuningaks, kuid ta ei istunud „oma aulisele troonile” kui „kõigi rahvaste” kohtumõistja (Matt. 25:32; võrdle Taanieli 7:13). Ent tähendamissõnas lammastest ja kitsedest kirjeldatakse Jeesust peamiselt kui kohtumõistjat. (Loe Matteuse 25:31—34, 41, 46.) Kuna Jeesus ei tegutsenud aastal 1914 veel kõigi rahvaste kohtumõistjana, siis kohtupidamine selle üle, kes on lammas ja kes on kits, ei saanud alata sel aastal. * Millal Jeesus siis hakkab kohut mõistma?

12. a) Millal asub Jeesus esmakordselt kõigi rahvaste üle kohut mõistma? b) Milliseid sündmusi kirjeldatakse tekstides Matteuse 24:30, 31 ja Matteuse 25:31—33, 46?

 12 Jeesuse prohvetiennustus viimsetest päevadest näitab, et ta asub esmakordselt kõigi rahvaste üle kohut mõistma pärast valereligiooni hävitamist. Nagu oli kirjas  lõigus 8, on mõningaid sel ajal aset leidvaid sündmusi mainitud tekstis Matteuse 24:30, 31. Kui uurid neid salme, siis näed, et seal ennustatud sündmused sarnanevad nendega, millest Jeesus räägib tähendamissõnas lammastest ja kitsedest. Näiteks: inimese Poeg tuleb auhiilguses koos inglitega; kõik suguvõsad ja rahvad kogutakse kokku; need, kes leitakse olevat lambad, ’tõstavad oma pead’, kuna neid ootab „igavene elu”. * Need, kes leitakse olevat kitsed, „taovad siis endale ahastusest vastu rinda”, mõistes, et neid ootab „igavene surm” (Matt. 25:31—33, 46).

13. a) Millal mõistab Jeesus inimeste üle kohut ja otsustab, kes on lammas ja kes on kits? b) Kuidas mõjutab selle mõistmine meie suhtumist teenistusse?

13 Mida me võime seega järeldada? Jeesus mõistab kõigi inimeste üle kohut ja otsustab, kes on lammas ja kes on kits, kui ta tuleb suure viletsuse ajal. Seejärel saab kitsesarnastele inimestele suure viletsuse haripunktis Harmagedoonis osaks „igavene surm”. Kuidas mõjutab selle mõistmine meie suhtumist teenistusse? See aitab meil näha, kui tähtis on meie kuulutustöö. Kuni suure viletsuse alguseni on inimestel ikka veel aega muuta oma mõtteviisi ja hakata käima kitsal teel, „mis viib ellu” (Matt. 7:13, 14). Muidugi võivad inimesed ka praegu olla lambale või kitsele omase meelsusega. Siiski peaksime meeles pidama, et lõplik  otsus, kes on lambad ja kes on kitsed, tehakse suure viletsuse ajal. Niisiis on meil hea põhjus, miks pakkuda edaspidigi võimalikult paljudele võimalust kuningriigisõnumit kuulata ja vastu võtta.

Kuni suure viletsuse alguseni on inimestel ikka veel aega muuta oma mõtteviisi (Vaata lõiku 13)

MILLAL JEESUS TULEB?

14., 15. Millised neli kirjakohta räägivad Kristuse kui kohtumõistja eesolevast tulemisest?

 14 Kas Jeesuse ennustuse lähem uurimine näitab, et meie arusaam teiste tähtsate sündmuste toimumisaja kohta vajab muutmist? Prohvetiennustus ise annab sellele vastuse. Vaatame, mismoodi.

15 Ennustuse selles osas, mis on kirjas Matteuse 24:29—25:46, keskendub Jeesus peamiselt sellele, mis juhtub praeguste viimsete päevade ja tulevase suure viletsuse jooksul. Seal viitab ta kaheksa korda oma tulemisele või saabumisele. * Seoses suure viletsusega ütleb Jeesus: „Kõik maa suguvõsad . . . näevad inimese Poega tulevat taeva pilvede peal”, „Te ei tea, mis päeval teie Issand tuleb”, „Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te seda ei arva.” Ning tähendamissõnas lammastest ja kitsedest ütleb Jeesus: „Inimese Poeg tuleb oma auhiilguses.” (Matt. 24:30, 42, 44; 25:31.) Kõik need neli viidet räägivad Kristuse kui kohtumõistja eesolevast tulemisest. Kus kohas Jeesuse ennustuses on ülejäänud neli viidet tema tulemisele?

16. Millistes kirjakohtades veel mainitakse Jeesuse tulemist?

16 Seoses ustava ja aruka orjaga ütleb Jeesus: „Õnnelik on see ori, kui ta isand tulles leiab teda nii tegevat!” Tähendamissõnas neitsitest märgib Jeesus: „Sel ajal kui nad läksid ostma, saabus [„tuli”, „Kingdom Interlinear”] peigmees.” Tähendamissõnas talentidest sõnab ta: „Pika aja pärast tuli orjade isand.” Samas tähendamissõnas lausub isand: „Ma oleksin tulles saanud oma raha tagasi.” (Matt. 24:46; 25:10, 19, 27.) Millisele ajale need neli kohta, mis räägivad Jeesuse tulemisest, viitavad?

17. Kuidas me oleme selgitanud Jeesuse tulemist, millest räägitakse Matteuse 24:46?

 17 Varem oleme meie väljaannetes selgitanud, et need viimased neli kirjakohta osutavad Jeesuse tulemisele aastal 1918. Võtkem näiteks Jeesuse sõnad „ustava ja aruka orja” kohta. (Loe Matteuse 24:45—47.) Me saime aru, et salmis 46 olev väljend „tulles” seostub ajaga, kui Jeesus tuli üle vaatama võitute vaimset seisundit aastal 1918 ja et ori määrati kogu isanda vara üle aastal 1919 (Mal. 3:1). Kuid edasine Jeesuse prohvetikuulutuse uurimine näitab, et meie arusaamine sellest, millal Jeesuse ennustuse teatud aspektid täituvad, vajab parandamist. Miks?

18. Mida me võime järeldada seoses Jeesuse tulemisega, olles käsitlenud kogu Jeesuse prohvetiennustust?

18 Tekstile Matteuse 24:46 eelnevates salmides viitab sõna „tulema” järjepidevalt ajale, mil Jeesus tuleb suure viletsuse ajal kohtuotsust teada andma ja seda ellu viima (Matt. 24:30, 42, 44). Ja nagu arutasime  lõigus 12, viitab ka kirjakohas Matteuse 25:31 mainitud ’tulemine’ sellelesamale tulevasele kohtumõistmise ajale. Seega on mõistlik järeldada, et Jeesus tuleb määrama ustavat orja kogu oma vara üle, millest on juttu Matteuse 24:46, 47, samuti tulevikus, suure viletsuse ajal. Niisiis näitab kogu Jeesuse prohvetiennustuse käsitlemine selgelt, et kõik need kaheksa viidet tema tulemisele käivad tulevase kohtumõistmise aja kohta suure viletsuse ajal.

19. Milliseid muudatusi arusaamades me käsitlesime, ja mis küsimustele vastavad järgmised artiklid?

19 Teeme kokkuvõtte sellest, mida oleme teada saanud. Artikli algul tõstatasime kolm küsimust. Esiteks arutasime, et suur viletsus ei alanud aastal 1914, vaid algab siis, kui ÜRO ründab Suurt Babüloni. Seejärel vaatasime uuesti, miks kohtupidamine selle üle, kes on lammas ja kes on kits, ei alanud aastal 1914, vaid toimub suure viletsuse ajal. Lõpuks uurisime, miks võib öelda, et Jeesus ei tulnud ustavat orja kogu oma vara üle määrama aastal 1919, vaid et ta teeb seda suure viletsuse ajal. Seega on kõigil kolmel juhul tegu sama perioodiga tulevikus — suure viletsusega. Kuidas mõjutab see muutunud arusaam omakorda nende salmide mõistmist, mis räägivad ustavast orjast? Ning mil viisil mõjutab see meie arusaamu teistest Jeesuse tähendamissõnadest ehk piltlikest näidetest, mis täituvad praeguse lõpuaja jooksul? Neid tähtsaid küsimusi käsitletakse järgmistes artiklites.

 

^ lõik 4 Lõik 4: Rohkem infot leiad „Vahitornist”, 15. veebruar 1994, lk 8—21 ja 1. mai 1999, lk 8—20.

^ lõik 8 Lõik 8: Üks sündmus, millest on nendes salmides räägitud, on äravalitute kokku kogumine (Matt. 24:31). Seega võime ilmselt järeldada, et kõik võitud, kes on pärast suure viletsuse algfaasi veel maa peal, võetakse millalgi enne Harmagedooni lahingu algust üles taevasse. See ajakohastab selgituse, mis oli toodud „Vahitornis”, 15. august 1990, lk 30, rubriigis „Lugejate küsimusi”.

^ lõik 11 Lõik 11: Vaata „Vahitorni”, 15. oktoober 1995, lk 18—28.

^ lõik 12 Lõik 12: Vaata paralleelteksti Luuka 21:28.

^ lõik 15 Lõik 15: Sõnad „tulema” ja „saabuma” on kreeka verbi er′kho·mai eri vormide tõlkevasted.