Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Tsɔɔmɔ Wɔ Be ní Aaafee Nii Nɛɛ’

‘Tsɔɔmɔ Wɔ Be ní Aaafee Nii Nɛɛ’

“Mɛni baafee be mli ni oba lɛ kɛ be mli ni nibii agbɛjianɔtoo lɛ miiba enaagbee lɛ he okadi?”MAT. 24:3, NW.

1. Mɛni wɔshweɔ ni wɔle taakɛ bɔfoi lɛ hu shwe lɛ?

ESHWƐ fioo ni Yesu baagbe eshikpɔŋ lɛ nɔ sɔɔmɔ lɛ naa, ni ekaselɔi lɛ miishwe ni amɛle nɔ ni baaba wɔsɛɛ. No hewɔ lɛ, beni eshwɛ gbii fioo dani abaagbe lɛ lɛ, ebɔfoi lɛ ateŋ mɛi ejwɛ bi lɛ akɛ: “Tsɔɔmɔ wɔ be ní aaafee nii nɛɛ, ni mɛni baafee be mli ni oba lɛ kɛ be mli ni nibii agbɛjianɔtoo lɛ miiba enaagbee lɛ he okadi?” (Mat. 24:3, NW; Mar. 13:3) Yesu tsɔ gbalɛ ko ni abɔ he amaniɛ yɛ Mateo yitso 24 kɛ 25 ni kɔɔ nibii babaoo he lɛ nɔ eha amɛsanebimɔ lɛ hetoo. Yesu wie nibii srɔtoi ni sa kadimɔ waa he yɛ nakai gbalɛ lɛ mli. Nibii ni ewie lɛ ahe yɛ sɛɛnamɔ kɛha wɔ ŋmɛnɛ, ejaakɛ wɔ hu wɔmiishwe waa ni wɔle nɔ ni baaba wɔsɛɛ.

2. (a) Mɛni wɔbɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaanu shishi jogbaŋŋ yɛ afii ni eho lɛ amli? (b) Mɛɛ sanebimɔi etɛ ahe wɔbaasusu?

2 Yehowa webii etee nɔ amɛkɛ hiɛdɔɔ ekase Yesu gbalɛ ni kɔɔ naagbee gbii lɛ ahe lɛ he nii yɛ afii ni eho lɛ amli. Amɛbɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaale be ni Yesu wiemɔi lɛ baaba mli. Bɔni afee ni wɔnu sane nɛɛ shishi jogbaŋŋ lɛ, nyɛhaa wɔsusua sanebimɔi etɛ komɛi ni kɔɔ “be” he lɛ ahe wɔkwɛa. Mɛɛ be ‘amanehulu kpeteŋkpele’ lɛ baaje shishi? Mɛɛ be Yesu baakojo mɛi akɛ “gwaŋtɛŋi” loo “abotiai” lɛ? Mɛɛ be Yesu ‘baaba’?—Mat. 24:21; 25:31-33.

MƐƐ BE AMANEHULU KPETEŊKPELE LƐ BAAJE SHISHI?

3. Be ko ni eho lɛ, mɛɛ be wɔsusu akɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ je shishi?

3 Be ko ni eho lɛ, wɔsusu akɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ je shishi kɛ Jeŋ Ta I lɛ yɛ afi 1914, ni ákɛ, Yehowa ‘fo no gbii lɛ anɔ kpitioo’ yɛ afi 1918 beni ta lɛ ba naagbee lɛ, koni mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ aná hegbɛ kɛshiɛ sanekpakpa lɛ amɛtsɔɔ jeŋmaji fɛɛ. (Mat. 24:21, 22) Ni wɔkpa gbɛ hu akɛ kɛ́ ashiɛ agbe naa lɛ, abaakpata Satan maŋtsɛyeli lɛ hiɛ. No hewɔ lɛ, wɔsusu akɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ hiɛ fãi etɛ  nɛɛ: Eje shishi yɛ afi 1914, afo amanehulu lɛ nɔ yɛ afi 1918, ni ebaaba naagbee yɛ Harmagedon.

4. Mɛni eha wɔnu Yesu gbalɛ ni kɔɔ naagbee gbii lɛ ahe lɛ shishi jogbaŋŋ?

4 Shi beni wɔsaa wɔpɛi Yesu gbalɛ lɛ mli jogbaŋŋ lɛ, wɔyɔse akɛ Yesu gbalɛ ni kɔɔ naagbee gbii lɛ ahe lɛ fã ko hiɛ mlibai enyɔ. (Mat. 24:4-22) Klɛŋklɛŋ nɔ lɛ ba mli yɛ Yudea yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 Ŋ.B., ni nɔ ni ji enyɔ lɛ baaba mli yɛ jeŋ fɛɛ yɛ wɔgbii nɛɛ amli. Niiashishinumɔ hee nɛɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔtsake shishinumɔ ni wɔhiɛ yɛ gbalɛ lɛ fãi krokomɛi lɛ ahe lɛ. *

5. (a) Mɛni je shishi yɛ afi 1914? (b) Mɛɛ be “kɔ̃ɔmɔi” ni yaa nɔ ŋmɛnɛ lɛ eko tee nɔ yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 Ŋ.B.?

5 Wɔyɔse hu akɛ, amanehulu kpeteŋkpele lɛ klɛŋklɛŋ fã lɛ ejeee shishi yɛ afi 1914. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Biblia mli gbalɛi tsɔɔ akɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ baaje shishi kɛ tutuamɔ ni abaatutua apasa jamɔ lɛ, shi jeee ta ni baaya nɔ yɛ majimaji ateŋ. No hewɔ lɛ, nibii ni ba yɛ afi 1914 lɛ jeee amanehulu kpeteŋkpele lɛ shishijee, shi moŋ eji ‘kɔ̃ɔmɔi lɛ abɔimɔ.’ (Mat. 24:8) “Kɔ̃ɔmɔi” nɛɛ tamɔ nɔ ni ba yɛ Yerusalem kɛ Yudea kɛjɛ afi 33 Ŋ.B. kɛyashi afi 66 Ŋ.B. lɛ.

6. Mɛni baatsɔɔ akɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ eje shishi?

6 Mɛni baatsɔɔ akɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ eje shishi? Yesu gba akɛ: “No hewɔ lɛ, kɛ́ nyɛna amaŋfɔ̃ nihii nii lɛ ní gbalɔ Daniel wie he lɛ akɛ ema hé krɔŋkrɔŋ [ko] lɛ (mɔ ni kaneɔ lɛ, ha ni eyoo sɛɛ!): no lɛ mɛi ni yɔɔ Yudea lɛ ajo foi kɛya gɔji lɛ anɔ.” (Mat. 24:15, 16) Beni Roma asraafoi lɛ (ni ji “nihii nii lɛ”) yatutua Yerusalem kɛ esɔlemɔtsu lɛ (ni ji he ko ni Yudafoi lɛ buɔ lɛ krɔŋkrɔŋ lɛ) yɛ afi 66 Ŋ.B. lɛ, no bafee ‘he krɔŋkrɔŋ ko ni amaŋfɔ̃ nihii nii lɛ ma lɛ’ klɛŋklɛŋ mlibaa. Ni ebaaba mli yɛ gbɛ ni da nɔ beni Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ (ni ji ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ “nihii nii lɛ”) baatutua  Kristendom (ni ji nɔ ko ni mɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi lɛ buɔ lɛ krɔŋkrɔŋ lɛ) kɛ jamɔi krokomɛi ni eshwɛ ni yɔɔ Babilon Kpeteŋkpele lɛ mli lɛ. Kpojiemɔ 17:16-18 lɛ hu wieɔ tutuamɔ nɛɛ nɔŋŋ he. No ji klɛŋklɛŋ nifeemɔ ni baatsɔɔ akɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ eje shishi.

7. (a) Te fee tɛŋŋ ‘ahere heloo ko yiwala’ yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ? (b) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkpa gbɛ akɛ ebaaba wɔsɛɛ?

7 Yesu gba hu akɛ: “Aaafo no gbii lɛ anɔ kpitioo.” Enɛ ba mli klɛŋklɛŋ yɛ afi 66 Ŋ.B. beni Roma asraafoi lɛ ‘fo’ amɛtutuamɔ lɛ ‘nɔ kpitioo’ lɛ. Kɛkɛ ni Kristofoi ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ Yerusalem kɛ Yudea lɛ jo foi koni ‘ahere amɛheloo loo amɛyiwala.’ (Nyɛkanea Mateo 24:22; Mal. 3:17) No hewɔ lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔkpa gbɛ akɛ ebaaba yɛ amanehulu kpeteŋkpele ni baa lɛ mli? Yehowa ‘baafo’ tutuamɔ ni Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ kɛbaaba apasa jamɔ nɔ lɛ ‘nɔ kpitioo,’ bɔni afee ni akakpata anɔkwa jamɔ kɛ apasa jamɔ fɛɛ hiɛ shi kome. Enɛ baaha ahere Nyɔŋmɔ webii lɛ ayiwala.

8. (a) Mɛni baaya nɔ yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ klɛŋklɛŋ fã lɛ sɛɛ? (b) Mɛɛ be eeenyɛ efee akɛ abaaŋɔ mɛi 144,000 lɛ ateŋ naagbee mɔ kɛya ŋwɛi? (Kwɛmɔ saji ni sa kadimɔ lɛ.)

 8 Mɛni baaba yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ klɛŋklɛŋ fã lɛ sɛɛ? Yesu wiemɔi lɛ tsɔɔ akɛ be ko baakã nɛkɛ be nɛɛ kɛ be ni Harmagedon baafɛ lɛ teŋ. Mɛni baaya nɔ yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli? Ezekiel 38:14-16 kɛ Mateo 24:29-31 lɛ tsɔɔ nɔ ni baaba. (Nyɛkanea.) * No sɛɛ lɛ Harmagedon, ni ji nɔ ni kɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ baaba naagbee, ni tamɔ Yerusalem hiɛkpatamɔ ni ba yɛ afi 70 Ŋ.B. lɛ baaba. (Mal. 4:1) Akɛni Harmagedon baafee amanehulu kpeteŋkpele lɛ naagbee fã hewɔ lɛ, amanehulu kpeteŋkpele lɛ baafee nɔ ko ní “anako nɔ dã kɛjɛ je lɛŋ shishijee mli.” (Mat. 24:21) No sɛɛ lɛ, Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ baaje shishi.

9. Te Yesu gbalɛ ni kɔɔ amanehulu kpeteŋkpele lɛ he lɛ haa Yehowa webii nuɔ he amɛhaa tɛŋŋ?

 9 Gbalɛ ni kɔɔ amanehulu kpeteŋkpele lɛ he lɛ woɔ wɔ hewalɛ waa. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ ehaa Yehowa webii lɛ náa nɔmimaa akɛ ekɔɔɔ he eko shihilɛi ni mli wawai ni amɛkɛbaakpe lɛ, akɛ kuu lɛ, amɛbaaje amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli. (Kpoj. 7:9, 14) Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, ehaa wɔnáa miishɛɛ, ejaakɛ Yehowa baatsɔ Harmagedon ta lɛ nɔ ebu enɔyeli lɛ bem ni etse egbɛ́i krɔŋkrɔŋ lɛ he.—Lala 83:19; Ezek. 38:23.

MƐƐ BE YESU BAAKOJO MƐI AKƐ GWAŊTƐŊI LOO ABOTIAI LƐ?

10. Be ko ni eho lɛ, mɛɛ be wɔsusu akɛ kojomɔ ni abaakojo mɛi akɛ gwantɛŋi loo abotiai lɛ je shishi?

10 Agbɛnɛ, nyɛhaa wɔsusua be ni Yesu gbalɛ lɛ fã kroko ni kɔɔ kojomɔ ni abaakojo gwantɛŋi lɛ kɛ abotiai lɛ he lɛ baaba mli lɛ he. (Mat. 25:31-46) Be ko ni eho lɛ, wɔsusu akɛ kojomɔ ni abaakojo mɛi akɛ gwantɛŋi loo abotiai lɛ je shishi kɛjɛ afi 1914, ni ebaaya nɔ yɛ naagbee gbii lɛ amli fɛɛ. Ni wɔsusu hu akɛ akojo mɛi fɛɛ ni ekpɛlɛɛɛ Maŋtsɛyeli sane lɛ nɔ ni baagboi dani amanehulu kpeteŋkpele lɛ baaje shishi lɛ akɛ abotiai momo, ni ateŋ amɛ shi.

11. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ, kojomɔ ni abaakojo mɛi akɛ gwantɛŋi loo abotiai lɛ ejeee shishi yɛ afi 1914 mli lɛ?

11 Yɛ afi 1995 mli lɛ, Buu-Mɔɔ lɛ gbala Mateo 25:31 lɛ mli ekoŋŋ. Jɛmɛ kɛɔ akɛ: “Shi beni gbɔmɔ bi lɛ aaaba yɛ enunyam lɛ mli, ni bɔfoi krɔŋkrɔŋi lɛ fɛɛ aaafata ehe lɛ, no mli lɛ eeeta enunyam sɛi lɛ nɔ.” Buu-Mɔɔ lɛ tsɔɔ mli akɛ, Yesu batsɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ yɛ afi 1914, shi ‘etaaa enunyam sɛi lɛ nɔ’ akɛ “jeŋmaji lɛ fɛɛ” a-Kojolɔ. (Mat. 25:32; okɛto Daniel 7:13 lɛ he.) Shi abɛbua ni kɔɔ gwantɛŋi lɛ kɛ abotiai lɛ ahe lɛ wieɔ Yesu he akɛ Kojolɔ. (Nyɛkanea Mateo 25:31-34, 41, 46.) Akɛni yɛ afi 1914 lɛ mli lɛ Yesu ejeee jeŋmaji lɛ kojomɔ lɛ shishi hewɔ lɛ, kojomɔ ni ebaakojo mɛi akɛ gwantɛŋi loo abotiai lɛ ejeee shishi yɛ nakai afi lɛ nɔ. * Belɛ, mɛɛ be Yesu baaje ekojomɔ lɛ shishi mɔ?

12. (a) Mɛɛ be Yesu baaje jeŋmaji lɛ fɛɛ kojomɔ lɛ shishi? (b) Mɛɛ nibii agba yɛ Mateo 24:30, 31 kɛ Mateo 25:31-33, 46 lɛ akɛ ebaaba?

 12 Yesu gbalɛ ni kɔɔ naagbee gbii lɛ ahe lɛ tsɔɔ akɛ ebaaje jeŋmaji lɛ fɛɛ kojomɔ lɛ shishi beni akpata apasa jamɔ hiɛ lɛ sɛɛ. Taakɛ atsɔɔ yɛ  kuku 8 lɛ, abɔ nibii ni baaya nɔ yɛ nakai be lɛ mli lɛ he amaniɛ yɛ Mateo 24:30, 31 lɛ. Kɛ́ osusu nakai kukuji lɛ ahe lɛ, obaayɔse akɛ nibii ni Yesu gba yɛ jɛmɛ lɛ kɛ saji ni yɔɔ abɛbua ni kɔɔ gwantɛŋi lɛ kɛ abotiai lɛ ahe lɛ mli lɛ je amɛhe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, gbɔmɔ Bi lɛ baaba yɛ anunyam mli ní ŋwɛi bɔfoi fata ehe; abaabua akutsei kɛ jeŋmaji fɛɛ anaa yɛ ehiɛ; mɛi ni abaakojo amɛ akɛ gwantɛŋi lɛ ‘baahole amɛyitsei anɔ’ ejaakɛ amɛbaaná “naanɔ wala.” * Mɛi ni abaakojo amɛ akɛ abotiai lɛ ‘baawo yara’ ejaakɛ amɛle akɛ abaakpata amɛhiɛ kɛya naanɔ.—Mat. 25:31-33, 46.

13. (a) Mɛɛ be Yesu baakojo mɛi akɛ gwantɛŋi loo abotiai lɛ? (b) Te esa akɛ shishinumɔ ni wɔná nɛɛ aná wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ hewalɛ eha tɛŋŋ?

13 No hewɔ lɛ, te esa akɛ wɔmu sane naa wɔha tɛŋŋ? Yesu baakojo mɛi akɛ gwantɛŋi loo abotiai beni eba yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli lɛ. Kɛkɛ lɛ, abaakpata abotiai lɛ ahiɛ kɛya naanɔ yɛ Harmagedon, ni ji nɔ ni kɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ baaba naagbee lɛ. Te esa akɛ shishinumɔ ni wɔná nɛɛ aná wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ hewalɛ eha tɛŋŋ? Esa akɛ eha wɔna akɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ he miihia waa. Mɛi yɛ hegbɛ lolo ni amɛbaanyɛ amɛtsake amɛsusumɔ  ni amɛbanyiɛ gbɛ ni etsa ni “kɛ mɔ yaa wala mli lɛ” nɔ dani amanehulu kpeteŋkpele lɛ aje shishi. (Mat. 7:13, 14) No hewɔ lɛ, ŋmɛnɛ lɛ mɛi baanyɛ afee nibii komɛi ni baaha wɔsusu akɛ amɛji gwantɛŋi loo abotiai. Shi esa akɛ wɔkai akɛ, ja amanehulu kpeteŋkpele lɛ eje shishi dani abaakojo mɛi akɛ gwantɛŋi loo abotiai. Enɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔye wɔbua mɛi babaoo koni amɛbo Maŋtsɛyeli sane lɛ toi ni amɛmɔ mli.

Mɛi yɛ hegbɛ lolo ni amɛbaanyɛ amɛkɛtsake amɛsusumɔi dani amanehulu kpeteŋkpele lɛ aje shishi (Kwɛmɔ kuku 13)

MƐƐ BE YESU BAABA?

14, 15. Mɛɛ ŋmalɛi ejwɛ kɔɔ ba ni Kristo baaba wɔsɛɛ akɛ Kojolɔ lɛ he?

 14 Ani Yesu gbalɛ lɛ he ni wɔsusu ekoŋŋ nɛɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔtsake shishinumɔ ni wɔhiɛ yɛ be ni nibii krokomɛi baaba mli lɛ he? Wɔbaana hetoo lɛ yɛ gbalɛ lɛ mli. Nyɛhaa wɔkwɛa.

15 Yɛ Yesu gbalɛ ni abɔ he amaniɛ yɛ Mateo 24:29–25:46 lɛ mli lɛ, egbala jwɛŋmɔ kɛtee nibii ni baaya nɔ yɛ naagbee gbii nɛɛ kɛ amanehulu kpeteŋkpele ni baa lɛ mli lɛ anɔ titri. Yɛ gbalɛ nɛɛ mli lɛ, Yesu wie ‘ebaa’ lɛ he shii kpaanyɔ sɔŋŋ. Yɛ nɔ ni kɔɔ amanehulu kpeteŋkpele lɛ he lɛ, ewie wiemɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ akɛ: ‘Amɛaana gbɔmɔ Bi lɛ akɛ eeba yɛ ŋwɛi atatui lɛ anɔ.’ ‘Nyɛleee nɔ̃ ŋmɛlɛtswaa nɔ ni nyɛnuŋtsɔ lɛ baa.’ ‘Nɔ̃ ŋmɛlɛtswaa ni nyɛsusuuu lɛ nɔ gbɔmɔ bi lɛ baa.’ Ni yɛ Yesu gbalɛ ni kɔɔ gwantɛŋi lɛ kɛ abotiai lɛ ahe lɛ mli lɛ, ewie akɛ: ‘Gbɔmɔ bi lɛ aaaba yɛ enunyam lɛ mli.’ (Mat. 24:30, 42, 44; 25:31) Ŋmalɛi ejwɛ ni wɔtsĩ tã nɛɛ fɛɛ kɔɔ ba ni Kristo baaba wɔsɛɛ akɛ Kojolɔ lɛ he. Mɛɛ ŋmalɛi ejwɛ krokomɛi eshwɛ ni tsɔɔ hei ni Yesu wie ‘ebaa’ lɛ he lɛ he yɛ egbalɛ lɛ mli?

16. Mɛɛ ŋmalɛi krokomɛi wieɔ Yesu baa lɛ he?

16 Yesu wie nyɔŋ anɔkwafo kɛ hiɛshikalɔ lɛ he akɛ: ‘Ajɔɔ nakai nyɔŋ lɛ, mɔ ni beni enuŋtsɔ baa lɛ, eeebanina lɛ akɛ eefee nakai lɛ.’ Yɛ Yesu abɛbua ni kɔɔ oblayei lɛ ahe lɛ mli lɛ, ewie akɛ: ‘Shi beni amɛtee hemɔ lɛ, ayemforowu lɛ ba.’ Yɛ abɛbua ni kɔɔ talentai lɛ ahe lɛ mli lɛ, Yesu wie akɛ: ‘Shi yɛ mli aahu lɛ, tsuji nɛɛ anuŋtsɔ lɛ ba.’ Yɛ nakai abɛbua lɛ nɔŋŋ mli lɛ, nuŋtsɔ lɛ kɛɛ akɛ: ‘Kɛ́ miba ní mibahe minii.’ (Mat. 24:46; 25:10, 19, 27) Mɛɛ be he ŋmalɛi ejwɛ nɛɛ ni kɔɔ Yesu baa lɛ he lɛ wieɔ?

17. Be ko ni eho lɛ, te wɔnu Yesu baa ni atsĩ tã yɛ Mateo 24:46 lɛ shishi wɔha tɛŋŋ?

 17 Be ko ni eho lɛ, wɔtsɔɔ yɛ wɔwoji lɛ amli akɛ ŋmalɛi ejwɛ nɛɛ kɔɔ be ni Yesu ba yɛ afi 1918 mli lɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ nɔ ni Yesu wie yɛ Mateo 24:45-47 yɛ ‘nyɔŋ anɔkwafo kɛ hiɛshiɛkalɔ’ lɛ he lɛ he okwɛ. (Nyɛkanea.) Be ko ni eho lɛ, wɔnu shishi akɛ Yesu ‘baa’ lɛ ni awie he yɛ kuku 46 lɛ kɔɔ be ni eba ebakwɛ bɔ ni mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ amumɔŋ shidaamɔ yɔɔ ha yɛ afi 1918 mli lɛ he, ni akɛ, afi 1919 lɛ ji be ni aŋɔ nyɔŋ lɛ ato Nuŋtsɔ lɛ nii fɛɛ kwa nɔ lɛ. (Mal. 3:1) Shi Yesu gbalɛ lɛ he susumɔ ekoŋŋ haa wɔnaa akɛ ehe miihia ni wɔfee tsakemɔi yɛ shishinumɔ ni wɔhiɛ yɛ be ni nibii ni Yesu wie he lɛ ekomɛi baaba mli lɛ he. Mɛni hewɔ?

18. Mɛni ŋmalɛi ni wɔsusu he yɛ Yesu gbalɛ lɛ mli lɛ fɛɛ tsɔɔ wɔ yɛ ebaa lɛ he?

18 Yɛ kukuji ni tsɔ Mateo 24:46 lɛ hiɛ lɛ amli lɛ, akɛ wiemɔ ni ji ‘baa’ lɛ tsu nii kɛkɔ be ni Yesu baaba ni ebakojo mɛi yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli lɛ he. (Mat. 24:30, 42, 44) Agbɛnɛ hu, taakɛ wɔsusu he yɛ nikasemɔ nɛɛ  kuku 12 lɛ mli lɛ, Yesu ‘baa’ ni atsĩ tã yɛ Mateo 25:31 lɛ kɔɔ nakai kojomɔ be lɛ nɔŋŋ he. No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔmu sane naa akɛ, be ni Yesu baaba ebaŋɔ nyɔŋ anɔkwafo lɛ eto enii fɛɛ kwa nɔ, taakɛ atsĩ tã yɛ Mateo 24:46, 47 lɛ hu baaba mli wɔsɛɛ, yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli. Anɔkwa, ŋmalɛi ni wɔsusu he yɛ Yesu gbalɛ lɛ mli lɛ fɛɛ tsɔɔ akɛ hei kpaanyɔ ni atsĩ ebaa lɛ tã yɛ lɛ fɛɛ eko kɔɔ wɔsɛɛ be kojomɔ ni baaya nɔ yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli lɛ he.

19. Mɛɛ tsakemɔi ni kɔɔ shishinumɔ ni wɔhiɛ lɛ he lɛ ahe wɔsusu, ni mɛɛ sanebimɔi abaaha hetoo yɛ nikasemɔi ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli?

19 Kɛbashi amrɔ nɛɛ, mɛni wɔkase? Yɛ nikasemɔ nɛɛ shishijee lɛ, abi saji etɛ komɛi ni kɔɔ “be” he. Klɛŋklɛŋ lɛ, wɔna akɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ ejeee shishi yɛ afi 1914, shi moŋ ebaaje shishi kɛji Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ tutua Babilon Kpeteŋkpele lɛ. No sɛɛ lɛ, wɔna nɔ hewɔ ni kojomɔ ni Yesu baakojo mɛi akɛ gwantɛŋi loo abotiai lɛ ejeee shishi yɛ afi 1914, shi moŋ ebaaje shishi yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli lɛ. Naagbee kwraa lɛ, wɔna akɛ jeee afi 1919 ji be ni Yesu ba ebaŋɔ nyɔŋ anɔkwafo lɛ eto enii fɛɛ kwa nɔ lɛ, shi moŋ ebaafee nakai yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli. No hewɔ lɛ, sanebimɔi etɛ ni kɔɔ “be” he lɛ fɛɛ baaba mli yɛ wɔsɛɛ be kome too lɛ nɔŋŋ mli, ni ji amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli. Mɛɛ gbɛ nɔ tsakemɔi nɛɛ saa shishinumɔ ni wɔhiɛ yɛ abɛbua ni kɔɔ nyɔŋ anɔkwafo lɛ he lɛ he? Agbɛnɛ hu, mɛɛ gbɛ nɔ esaa shishinumɔ ni wɔhiɛ yɛ Yesu abɛbuai krokomɛi ni kɔɔ nibii ni miiba mli yɛ naagbee be nɛɛ mli lɛ ahe? Abaasusu sanebimɔi ni he hiaa nɛɛ ahe yɛ nikasemɔi ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli.

 

^ kk. 4 Kuku 4: Kɛ́ ootao enɛ he saji babaoo lɛ, kwɛmɔ February 15, 1994 Buu-Mɔɔ, baafa 8-21 lɛ kɛ May 1, 1999 Buu-Mɔɔ, baafa 8-20 lɛ.

^ kk. 8 Kuku 8: Nibii ni baaya nɔ lɛ ateŋ ekome ni atsĩ tã yɛ kukuji nɛɛ amli lɛ ji ‘mɛi ni ahala lɛ anaa buamɔ.’ (Mat. 24:31) No hewɔ lɛ, eeenyɛ efee akɛ abaaŋɔ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɛi fɛɛ ni eshwɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ beni amanehulu kpeteŋkpele lɛ klɛŋklɛŋ fã lɛ eho sɛɛ lɛ kɛya ŋwɛi dani Harmagedon ta lɛ baafɛ. Enɛ ji tsakemɔ ni afee yɛ nɔ ni awie yɛ sane nɛɛ he yɛ “Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ” ni je kpo yɛ August 15, 1990 Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ baafa 30 lɛ.

^ kk. 11 Kuku 11: Kwɛmɔ October 15, 1995 Buu-Mɔɔ lɛ baafa 18-28 lɛ.

^ kk. 12 Kuku 12: Kwɛmɔ sane nɛɛ nɔŋŋ he amaniɛbɔɔ ni yɔɔ Luka 21:28 lɛ.