Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

“Akhe Usitjhele Bona Izintwezi Zizokwenzeka Nini”

“Akhe Usitjhele Bona Izintwezi Zizokwenzeka Nini”

‘Sizakuba yini isibonakaliso sokuza kwakho nesesikhathi sokuphela?’—MAT. 24:3.

1. Njengabapostoli, khuyini esinetjisakalo yokuyazi?

IKONZO kaJesu yephasini besele izokuphela, begodu abafundi bakhe bebanetjisakalo yokwazi ukuthi ingomuso libaphatheleni. Ngalokho emalangeni ambalwa ngaphambi kobana ahlongakale, abapostoli bakhe abane bambuza: ‘Izintwezi zizokwenzeka nini? Sizakuba yini isibonakaliso sokuza kwakho nesesikhathi sokuphela?’ (Mat. 24:3; Mar. 13:3) UJesu waphendula ngesiphorofido esinabileko, esitlolwe kuMatewu isahluko 24 no-25. Esiphorofidweneso, uJesu wabikezela izenzakalo ezinengi ezitjhejekako. Amezwakhe aqakatheke khulu nakithi, ngombana nathi sinekareko evuthako yokwazi ukuthi ingomuso lisiphatheleni.

2. (a) Njengombana iminyaka ikhamba, ngiliphi ilwazi ebesisolo sifuna ukulikhanyiselwa? (b) Ngimiphi imibuzo emithathu esizoyicabangela?

2 Njengombana iminyaka ikhamba, iinceku zakaJehova ngesizo lomthandazo bezisolo zisifundisisa isiphorofido sakaJesu esimalungana nemihla yokuphela. Zifuna ilwazi elikhanyako malungana nesikhathi sokuzaliseka kwamezwi kaJesu. Ukutjengisa bona ukuzwisisa kwethu kukhanyiswe njani, akhe sicabangele imibuzo emithathu ethi “nini.” ‘Iinhlupheko ezimbi’ zithoma nini? UJesu uzahlulela nini “izimvu neembuzi”? UJesu ‘uza’ namtjhana ufika nini?—Mat. 24:21; 25:31-33.

IINHLUPHEKO EZIMBI ZITHOMA NINI?

3. Esikhathini esigadungileko, besisizwisisa njani isikhathi sokufika kweenhlupheko ezimbi?

3 Sekuminyaka eminengi sicabanga ukuthi iinhlupheko ezimbi zathoma ngo-1914 ngePi yePhasi I nokuthi uJehova ‘wanciphisa amalanga lawo’ nekuphela ipi ngo-1918 ukwenzela bona abaseleko babazesiweko bafumane ithuba lokutjhumayela iindaba ezimnandi eentjhabeni zoke. (Mat. 24:21, 22) Ngemva kokuphela komsebenzi wokutjhumayela, umbuso kaSathana uzokutjhatjalaliswa. Ngalokho, bekucatjangwa ukuthi iinhlupheko ezimbi zineengaba eentathu: Kuzokuba nesithomo (1914-1918), iinhlupheko  zithikaziseke (kusukela ngo-1918 kuya phambili), begodu ziphelele e-Arimagedoni.

4. Ngiliphi ilwazi elidosele ekuzwisiseni ngcono isiphorofido sakaJesu esimalungana nemihla yokuphela?

4 Nokho, nesisihlolisisa ngokunabileko isiphorofido sakaJesu, silemuka ukuthi ingcenye yesiphorofido sakaJesu emalungana nemihla yokuphela izaliseka amahlandla amabili. (Mat. 24:4-22) Sazaliseka kokuthoma eJudiya ngekhulu lokuthoma C.E., begodu sizaliseke ephasini loke namhlanjesi. Ukwazi lokho kwenze izinto ezinengi zakhanya. *

5. (a) Ngisiphi isikhathi esibudisi esithome ngo-1914? (b) Isikhathi sokugandelelekeso sikhambisana nasiphi isikhathi sangekhulu lokuthoma C.E.?

5 Godu sazwisisa ukuthi ingcenye yokuthoma yeenhlupheko ezimbi azange ithome ngo-1914. Kubayini sitjho njalo? Ngombana isiphorofido seBhayibheli sembula ukuthi, iinhlupheko ezimbi zizokuthoma ngokuhlaselwa kwekolo yamala, ingasi ngepi hlangana kweentjhaba. Ngalokho, izehlakalo ezithome ngo-1914 bezingasikuthoma kweenhlupheko ezimbi, kodwana ‘bezikuthoma kwemirhelo.’ (Mat. 24:8) “Imirhelo” ikhambisana nalokho okwenzeka eJerusalema neJudiya kusukela ngo-33 C.E. kuya ku-66 C.E.

6. Khuyini ezokutjengisa ukuthoma kweenhlupheko ezimbi?

6 Khuyini ezokutjengisa ukuthoma kweenhlupheko ezimbi? UJesu wabikezela: “Lokha nanibona endaweni ecwengileko kujame isinyenyiso esibhubhisako, okuyinto eyakhulunywa mphorofidi uDanyela, ofundako azwisise. AbaseJudiya ababalekele eentabeni.” (Mat. 24:15, 16) Ekuzalisekeni kokuthoma, ‘ukujama endaweni ecwengileko’ kwenzeka ngo-66 C.E. lokha ibutho lamaRoma (“isinyenyiso”) lisahlela iJerusalema netempeli lalo (indawo amaJuda ebekayiqala njengecwengileko). Ekuzalisekeni okukhulu, ‘ukujama’ kuzokwenzeka i-United Nations (“isinyenyiso” sanamhlanjesi) neyisahlela iSingabukrestu (eliyinto ecwengileko kwabanengi abathi bamaKrestu) nalo loke iBhabhele Elikhulu. Ukusahlelokho kuhlathululwe  kusAmbulo 17:16-18. Lokho kuzokuba kuthoma kweenhlupheko ezimbi.

7. (a) Kwenzeka njani bona kube ‘nabasindiswako’ ngekhulu lokuthoma? (b) Singalindela bona kwenzekeni esikhathini esizako?

7 UJesu wabikezela nokuthi: “Amalanga lawo azokuncitjhiswa.” Ekuzalisekeni kokuthoma, lokho kwenzeka ngo-66 C.E. ibutho lamaRoma ‘nelinciphisa’ ukusahlela kwalo. Ngalokho, amaKrestu azesiweko eJerusalema neJudiya abaleka bona ‘asindiswe.’ (Funda uMatewu 24:22; Mal. 3:17) Nje-ke, singalindela bona kwenzekeni ngeenhlupheko ezimbi ezizako? UJehova ‘uzokunciphisa’ ukusahlela kwe-United Nations ikolo yamala, angavumeli bona ikolo yeqiniso itjhatjalaliswe neyamala. Lokho kuzokuqinisekisa ukuthi abantu bakaZimu bayaphuluswa.

8. (a) Ngiziphi izenzakalo ezizokwenzeka ngemva kokudlula kwengcenye yokuthoma yeenhlupheko ezimbi? (b) Pheze ilunga lamaswaphela labazi-144 000 lizowufumana nini umvuzo walo ezulwini? (Qala isilungelelo.)

 8 Kuzokwenzekani ngemva kokudlula kwengcenye yokuthoma yeenhlupheko ezimbi? Amezwi kaJesu atjengisa ukuthi kuzokuba nesikhathi esizokuraga bekube sekuthomeni kwe-Arimagedoni. Ngiziphi izenzakalo ezizokwenzeka hlangana nesikhatheso? Ipendulo itlolwe kuHezekiyeli 38:14-16 noMatewu 24:29-31. (Funda.) * Ngemva kwalokho, sizokubona i-Arimagedoni, ivuthondaba yeenhlupheko ezimbi, ekhambisana nokutjhatjalaliswa kweJerusalema ngo-70 C.E. (Mal. 4:1) Njengombana zizokufikelela ivuthondaba e-Arimagedoni, iinhlupheko ezimbi ezizako zizokuba sisenzakalo esihlukileko—‘esingalingani nalezo ezakhe zaba khona kusukela ekuthomeni kwephasi.’ (Mat. 24:21) Nasele zidlulile, ukuBusa kwakaKrestu kwemiNyaka eyiKulungwana kuzokuthoma.

9. Isiphorofido sakaJesu malungana neenhlupheko ezimbi sinamuphi umphumela ebantwini bakaJehova?

9 Isiphorofidwesi esimalungana neenhlupheko ezimbi siyasiqinisa. Kubayini? Ngombana sisiqinisekisa ukuthi kungakhathaliseki  bona singaqalana nabuphi ubudisi, abantu bakaJehova, njengesiqhema, bazokuphuluka eenhluphekweni ezimbi. (IsAm. 7:9, 14) Ngaphezu kwakho koke, siyathaba ngombana e-Arimagedoni, uJehova uzokulwela ubukhosi bakhe ahlanze nebizo lakhe elicwengileko.—Rhu. 83:19 [83:18, NW]; Hez. 38:23.

UJESU UZAHLULELA NINI IZIMVU NEEMBUZI?

10. Esikhathini esidlulileko, besisizwisisa njani isikhathi sokwahlulelwa kwezimvu neembuzi?

10 Nje cabangela isikhathi sokuzaliseka kwenye ingcenye yesiphorofido sakaJesu—umfanekiso wokwahlulelwa kwezimvu neembuzi. (Mat. 25:31-46) Ngokudlulileko, besicabanga ukuthi ukwahlulelwa kwabantu bona bazizimvu namkha ziimbuzi kuzokwenzeka hlangana naso soke isikhathi semihla yokuphela kusukela ngo-1914 kuya phambili. Saphetha ngokuthi labo abala umlayezo womBuso begodu abahlongakala ngaphambi kokuthoma kweenhlupheko ezimbi bahlongakala baziimbuzi—banganalo ithemba levuko.

11. Kubayini ukwahlulelwa kwabantu kobana bazizimvu nofana iimbuzi kungakathomi ngo-1914?

11 Hlangana nabo-1990, ISithalasokulinda sabuyekeza uMatewu 25:31, othi: “Mhlana iNdodana yoMuntu iza ngephazimulwayo iphekelelwa ziingilozi zayo zoke, izakuhlala esihlalweni sayo sobukhosi ephazimulweni yezulwini.” Kwavezwa bona uJesu waba yiKosi yomBuso kaZimu ngo-1914, kodwana azange ‘ahlale esihlalweni sakhe esiphazimulako’ njengomahluleli wazo ‘zoke iintjhaba.’ (Mat. 25:32; madanisa noDanyela 7:13.) Nanyana kunjalo, umfanekiso wezimvu neembuzi uhlathulula ngokuyihloko uJesu njengomaHluleli. (Funda uMatewu 25:31-34, 41, 46.) Njengombana uJesu bekangakabi ngumaHluleli weentjhaba zoke ngo-1914, ukwahlulela kwakhe abantu njengezimvu nofana iimbuzi bekungekhe kwathoma ngonyaka loyo. * Ngalokho, kuyokuthoma nini-ke ukwahlulela kwakaJesu?

12. (a) UJesu uzokuthoma nini ukuba ngumaHluleli weentjhaba zoke? (b) Zizenzakalo ziphi ezihlathululwe kuMatewu 24:30, 31 nakuMatewu 25:31-33, 46?

 12 Isiphorofido sakaJesu malungana nemihla yokuphela siveza bonyana kuzabe kukokuthoma angumaHluleli weentjhaba zoke ngemva kokurhayilwa kwekolo yamala. Njengombana kutjengiswe  esigabeni-8, ezinye izenzakalo ezizokwenzeka hlangana nesikhatheso zitlolwe kuMatewu 24:30, 31. Newuhlola amavesi lawo, uzokutjheja bona uJesu wabikezela izenzakalo ezifana nalezo ekukhulunywe ngazo emfanekisweni wezimvu neembuzi. Ngokwesibonelo, iNdodana yoMuntu iza ngephazimulo neengilozi; zoke iintjhaba nemibuso ziyahlanganiswa; labo abahlulelwe njengezimvu ‘baphakamisa iinhloko zabo’ ngombana balindelwe ‘kuphila okungapheliko.’ * Labo abahlulelwe ngokuthi baziimbuzi ‘bazokulila’ batjheja bona [‘ukutjhatjalaliswa kwaphakade,’ NW] kubalindile.—Mat. 25:31-33, 46.

13. (a) UJesu uzobahlulela nini abantu bona bazizimvu nofana baziimbuzi? (b) Ukuzwisisa kwethoku kufuze kuyithinte njani indlela esiqala ngayo ikonzwethu?

13 Manje-ke, singaphetha ngokuthini? UJesu uzokwahlulela abantu beentjhaba zoke njengezimvu nofana iimbuzi nakeza hlangana neenhlupheko ezimbi. Ngalokho, e-Arimagedoni, ivuthondaba leenhlupheko ezimbi, abanjengeembuzi bazokurhayilwa phakade. Ukuzwisisokhu kuyithinta njani indlela esiqala ngayo ikonzwethu? Kusisiza sibone ukuthi umsebenzethu wokutjhumayela uqakatheke kangangani. Bekube kulapho iinhlupheko ezimbi zithoma, abantu basesenesikhathi sokutjhentjha imicabangwabo bathome ukukhamba endleleni emkghotho ‘eya ekuphileni.’ (Mat. 7:13, 14) Liqiniso, abantu nje bangatjengisa isimilo esinjengesezimvu nofana esinjengeseembuzi. Nanyana kunjalo, kufuze sikhumbule bona ukwahlulelwa kwamaswaphela kwalabo abazizimvu nalabo abaziimbuzi kwenzeka hlangana neenhlupheko ezimbi. Ngalokho, sinesizathu  esihle sokuragela phambili sinikela abantu abanengi ngendlela ekungakghonakala ngayo ithuba lokusabela emlayezweni womBuso.

Bekuthome iinhlupheko ezimbi, abantu basesenethuba lokutjhentjha ukucabanga kwabo (Qala isigaba 13)

UJESU UZA NOFANA UFIKA NINI?

14, 15. Ngimiphi imitlolo emine esebenza ekuzeni kwakaKrestu njengomaHluleli esikhathini esizako?

 14 Kghani ukusihlola ngokungeziweko isiphorofido sakaJesu kwembula bona kufuze silungise ukuzwisisa kwethu isikhathi sezinye izenzakalo eziqakathekileko? Isiphorofidwesi ngokwaso sinikela ipendulo. Akhe sibone ukuthi njani.

15 Engcenyeni yesiphorofido sakhe esitlolwe kuMatewu 24:29-25:46, uJesu udzimelela ngokuyihloko kilokhu okuzokwenzeka hlangana nemihla yokuphela nahlangana neenhlupheko ezimbi ezizako. Lapho, uJesu uqalisela ‘ekuzeni,’ namtjhana ekufikeni kwakhe amahlandla abunane. * Malungana neenhlupheko ezimbi, uthi: “Zizakubona iNdodana yoMuntu isiza ngamafu.” “Anazi bona iKosenu izakuza nini.” “Ngombana iNdodana yoMuntu izakufika ngesikhathi eningakayilindeli ngaso.” Begodu emfanekisweni wezimvu neembuzi, uJesu wathi: “INdodana yoMuntu isiza nangephazimulo.” (Mat. 24:30, 42, 44; 25:31) Ngayinye yamahlandla amane la iqalisela ekuzeni kwakaKrestu njengomaHluleli esikhathini esizako. Kukuphi esiphorofidweni sakaJesu lapho sifumana khona amahlandla amane aseleko?

16. Ukuza kwakaJesu kuvezwe kimiphi eminye imitlolo?

16 Malungana nenceku ethembekileko nehlakaniphileko, uJesu uthi: “Kuzakuba kuhle encekwini leyo lokha umniniyo nafikako ayifumane isenza lokho.” Emfanekisweni wamatlawu, uJesu uthi: “Kwathi nasesendleleni yokuyokuthenga amafutha lawo, umyeni wafika [‘weza,’ Kingdom Interlinear].” Emfanekisweni wamatalende, uJesu uthi: “Ngemva kwesikhathi eside ikosi yeensebenzi leyo yabuya.” Khona emfanekisweni loyo, ikosi ithi: “Bekuzakuthi nengibuyako ngiyifumane.” (Mat. 24:46; 25:10, 19, 27) Amahlandla amane la aqalisele kisiphi isikhathi sokuza kwakaJesu?

17. Sathini malungana nokufika kwakaJesu ekukhulunywe ngakho kuMatewu 24:46?

17 Esikhathini esidlulileko, eencwadini zethu sathi amahlandla amane la wamaswaphela ahlobene nokuza nofana ukufika kwakaJesu  ngo-1918. Ngokwesibonelo, cabanga ngamezwi kaJesu malungana ‘nenceku ethembekileko nehlakaniphileko.’ (Funda uMatewu 24:45-47.) Sazwisisa bona ‘ukufika’ ekukhulunywe ngakho evesini 46 kukhambisana nesikhathi uJesu eza ngaso ukuzokuhlola ubujamo obungokomoya babazesiweko ngo-1918 begodu ukubekwa kwenceku phezu kwayo yoke ipahla yeKosayo kwenzeka ngo-1919. (Mal. 3:1) Nanyana kunjalo, ukusicabangela ngokunabileko isiphorofido sakaJesu kutjengisa bona kutlhogeka silungise indlela esisizwisisa ngayo isikhathi okwenzeka ngaso ezinye iingcenye zesiphorofido sakaJesu. Kubayini kunjalo?

18. Ukusicabangela soke isiphorofido sakaJesu kusirholela kisiphi isiphetho ngokuza kwakhe?

18 Emavesini asirholela kuMatewu 24:46, ibizo elithi “ukufika” qobe liqalise esikhathini lokha uJesu nakazokukhupha isahlulelo hlangana neenhlupheko ezimbi. (Mat. 24:46, 30, 42, 44) Begodu, njengombana sibonile  esigabeni-12, ‘ukuza’ kwakaJesu okukhulunywe ngakho kuMatewu 25:31 kuqalisele esikhathini esifanakweso sesahlulelo esisezako. Ngalokho kunetlha ukuphetha ngokuthi ukufika kwakaJesu azokubeka inceku ethembekileko phezu kwayo yoke ipahlakhe, njengombana kutjhiwo kuMatewu 24:46, 47, nakho kuqalisela ekuzeni kwakhe esikhathini esizako, hlangana neenhlupheko ezimbi. * Kwamambala, ukusicabangela soke isiphorofido sakaJesu kwenza kukhanye bona ihlandla ngalinye kwabunane amalungana nokuza kwakhe esisand’ ukukhuluma ngawo, lisebenza esikhathini esizako sesahlulelo hlangana neenhlupheko ezimbi.

19. Ngikuphi ukulungiswa ekuzwisiseni kwethu esicoce ngakho, begodu ngimiphi imibuzo ezokuphendulwa eenhlokweni ezilandelako?

19 Ekubuyekezeni, sifundeni? Ekuthomeni kwesihlokwesi, siphakamise imibuzo emithathu ethi “nini.” Kokuthoma sicabangele bona iinhlupheko ezimbi azange zithome ngo-1914 kunalokho zizokuthoma lokha i-United Nations isahlela iBhabhele Elikhulu. Ngemva kwalokho, sidembe bona kubayini ukwahlulela kwakaJesu izimvu neembuzi kungakathomi ngo-1914 kodwana kuzokwenzeka hlangana neenhlupheko ezimbi. Emaswapheleni, sifunde bona kubayini ukufika kwakaJesu ukuzokubeka inceku ethembekileko phezu kwepahlakhe yoke kungakhenge kwenzeke ngo-1919 kodwana kuzokwenzeka hlangana neenhlupheko ezimbi. Ngalokho, boke ‘abonini’ abathathu baqalisele esikhathini esifanako esizako—iinhlupheko ezimbi. Umbono olungisiweko lo ukuthinta njani ngokungeziweko ukuzwisisa kwethu umfanekiso wenceku ethembekileko? Godu, kukuthinta njani ukuzwisisa kwethu eminye imifanekiso kaJesu ezaliseka hlangana nesikhathi sokuphelesi? Imibuzo eqakathekileko le izokucatjangelwa eenhlokweni ezilandelako.

 

^ isig. 4 Isigaba 4: Ukufumana ilwazi elinabileko, qala ISithalasokulinda sakaFebherbari 15, 1994, amakhasi 8-21 nesakaMeyi 1, 1999, amakhasi 8-20.

^ isig. 8 Isigaba 8: Esinye isenzakalo ekukhulunywe ngaso emavesini la ‘kubuthelelwa kwabakhethiweko.’ (Mat. 24:31) Ngalokho, kubonakala ngasuthi boke abazesiweko abasasele ephasini ngemva kobana kudlule ingcenye yokuthoma yeenhlupheko ezimbi, bazokuvuselwa ezulwini ngaphambi kobana ipi ye-Arimagedoni ibethe. Lokhu kulungisa okwatjhiwo ngendaba le esihlokweni esithi “Imibuzo Evela Kubafundi” ku-Sithalasokulinda sango-Arhostosi 15, 1990, ikhasi 30.

^ isig. 11 Isigaba 11: Qala ISithalasokulinda, sango-Oktoba 15, 1995, amakhasi 18-28.

^ isig. 12 Isigaba 12: Qala ukulandisa okukhambisana nalokhu kuLukasi 21:28.

^ isig. 15 Isigaba 15: Amabizo athi ‘iza’ nelithi “izakufika” atjhugulula ibizo lesiGirigi elifanako elisisenzo elithi, er′kho·mai.

^ isig. 18 Isigaba 18: Njengombana kutjengisiwe, ibizo lesiGirigi elithi ‘iza’ kuMatewu 24:46, mhlobo webizo lesiGirigi elifanako nelitjhugululwe ngokuthi “izakufika” kuMatewu 24:46, 30, 42, 44.