Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

“Tupopile, Onalupi Ovipuka Ovio Mavikamoneka?”

“Tupopile, Onalupi Ovipuka Ovio Mavikamoneka?”

“Olipi enyingilikilo malilekesa okuti ove weyale, no lionthyulilo youye?” — MATEUS 24:3.

1. Ngetyi tyalingile ono apostolu, nonthue tuhanda okunoñgonoka tyi?

 OVILINGA viokuivisa via Jesus pano pohi ankho vikahi nokuhika konthyulilo, iya ovalongwa vae ankho vahanda okunoñgonoka oityi matyikamoneka komutwe. Moluotyo, etyi ankho kuakamba ononthiki mbehehi opo aipawe, vekuana pono apostolu mbae avemupulu okuti: “Onalupi ovipuka ovio mavikamoneka? Olipi enyingilikilo malilekesa okuti ove weyale, no lionthyulilo youye?” (Mateus 24:3; Marcos 13:3) Etyi evekumbulula, Jesus wapopile eulo limwe liakutikinya ovipuka ovinyingi, likahi mu Mateus ovikapitulu 24 no 25. Meulo olio Jesus wapopile ovipuka ovinyingi, iya etyi apopile tyakolela unene kuonthue, mokonda nonthue tuhanda okunoñgonoka oityi matyikamoneka komutwe wandyila.

2. (a) Mokueenda kuomanima, oityi tuaovola okunoñgonoka vali nawa? (b) Omapulo patyi etatu maakumbululwa monthele ei?

2 Mokueenda kuomanima omanyingi, ovaumbili va Jeova velilongesa eulo lia Jesus konthele yononthiki mbahulililako, nokulikuambela opo Huku evekuateseko okulinoñgonoka. Ankho vahanda okunoñgonoka vali nawa onalupi onondaka mba Jesus mambufuiswapo. Onthele ei maikumbulula omapulo aa etatu. Onalupi “ononkhumbi ononene” mambuhimbika? Onalupi Jesus makoyesa “onongi” “novinkhombo”? Onalupi Jesus ehika ine ‘eya’?—Mateus 24:21; 25:31-33.

ONALUPI ONONKHUMBI ONONENE MAMBUHIMBIKA?

3. Kohale, ankho tusoka okuti ononkhumbi ononene mbahimbika nalupi?

3 Kohale ankho tusoka okuti ononkhumbi ononene mbahimbika mo 1914 etyi Ovita Viotete Viouye Auho viahimbika. Tupu ankho tusoka okuti “ononthiki mbatyo ombo mbatepululwa” na Jeova etyi ovilwa viapua mo 1918 opo ovalembulwa vahupapo vetyivile okuivisa onondaka onongwa movilongo aviho. (Mateus 24:21, 22) Iya, tyina vamamane ovilinga viokuivisa, ouye auho wa Satanasi auhanyuako. Ngotyo, ankho tusoka okuti ononkhumbi ononene mbuna ononthele ononthatu: Mambuhimbika mo 1914, ambutalamekwa mo 1918, ambukamanuhuka mo Armagedom.

4. Oityi tuanoñgonoka vali nawa konthele yeulo lia Jesus?

4 Mahi, etyi tuelilongesa vali nawa eulo lia Jesus, tuanoñgonoka okuti etyi Jesus aulile konthele yononthiki mbahulililako, matyifuiswapo tuvali. (Mateus 24:4-22) Tete liafuisilwepo mo Judeia pomuvo Wovakristau votete, iya mononthiki mbetu malifuiswapo mouye auho. Iya otyo tyetukuatesako okunoñgonoka vali nawa ononthele ononkhuavo mbeulo olio. a

5. (a) Oityi tyahimbikile mo 1914? (b) Onongembia ombo mbemone mbelifua natyi?

5 Mongeleka, tuanoñgonoka okuti ononkhumbi ononene kambahimbikile mo 1914. Omokonda yatyi? Omokonda omaulo Ombimbiliya alekesa okuti ononkhumbi ononene kamambuhimbika novilwa pokati kovilongo, mahi onehanyauno lionongeleya mbomatutu. Ngotyo, ovilwa viahimbikile mo 1914, hanthyimbiko yononkhumbi ononene, mahi onthyimbi “yonongembia mbemone.” (Mateus 24:8) ‘Onongembia ombo mbemone,’ mbelifua netyi tyamonekele mo Jelusalei nomo Judeia okupolela menima 33 P.K. alo 66 P.K.

6. Oityi matyikalekesa okuti ononkhumbi ononene mbahimbika?

 6 Oityi matyikalekesa okuti ononkhumbi ononene mbahimbika? Jesus wapopile okuti: “Tyina muamamono otyipuka tyitoyesa tyieta ehanyu, tyikahi lutai pomphangu ikola, ngetyi tyapopiwa menyina liomuuli Daniele, (una utanga etyiimbuke,) opo vana vekahi mo Judeia vahimbike okukahateka no monomphunda.” (Mateus 24:15, 16) Eulo konthele “yokukala lutai pomphangu ikola,” liafuiswapo otyikando tyotete menima 66 P.K., etyi omatolopa o Roma (“otyipuka tyitoyesa”) ahanyapo o Jelusalei nondyuo ya Huku (omphangu ikola ko va Judeu). Eulo olio malikafuiswapo otyikando tyavali mouye auho. Hono “otyipuka tyitoyesa” o Nações Unidas, iya Ovakristau vomouye vatalwa novalanduli vavo ngatyina omphangu ikola. O Nações Unidas maikautukila Ovakristau vomouye, Nombambilonia onene ngetyi tyapopiwa mu Revelação 17:16-18. Eutukilo olio, olio malikalekesa okuti ononkhumbi ononene mbahimbika.

7. (a) Oñgeni ‘ovanthu vahupisilwe’ pomuvo Wovakristau votete? (b) Oityi matyikamoneka komutwe wandyila?

 7 Tupu, Jesus waulile okuti: “Ononthiki mbatyo ombo mambutepululwa.” Eulo olio tete liafuisilwepo mo 66 P.K., etyi omafualali o Roma eile okulwisa o Jelusalei, mahi avehetyilingi. Ngotyo, Ovakristau ovalembulwa mo Jelusalei, nomo Judeia avakahateka opo ‘vahupe.’ (Tanga Mateus 24: 22; Malaquias 3:17) Moluotyo, oityi matukamona mokueenda kuononkhumbi ononene mbukahi popepi? Tyina o Nações Unidas yamautukila onongeleya mbomatutu, Jeova ‘matepulula’ onthiki oyo ahayeke ongeleya yotyotyili ihanyueko kumwe nonongeleya mbomatutu. Ovanthu va Huku mavakahupiswa.

8. (a)  Tyina onthele yotete yononkhumbi ononene yamalambe, oityi matyikamoneka? (b) Onalupi omulembulwa wahulililako po vo 144.000 makatambula ondyambi yae keulu? (Tala pokuati tupu tala.)

  8 Oityi matyikamoneka tyina onthele yotete yononkhumbi ononene yamalambe? Jesus wapopile okuti makumoneka ovipuka ovinyingi tyina nkhele o Armagedom yehenehimbike. Ovipuka ovio viapopiwa mu Ezequiel 38:14-16 nomu Mateus 24:29-31. (Tanga.) b Konyima yotyo, matukamona o Armagedom, onthyulilo yononkhumbi ononene, mbuelekwa nehanyauno lio Jelusalei menima 70 P.K. (Malaquias 4:1) Ovilwa vio Armagedom, mavikakala ovilwa viononkhumbi ononene “vieheneendeko tunde konthyimbi youye.” (Mateus 24:21) Tyina viamalambe, Outumini wa Kristu Womanima Ovityita Ekwi, mauhimbika.

9. Eulo lia Jesus konthele yononkhumbi ononene litukalesa ñgeni?

9 Eulo olio konthele yononkhumbi ononene litupameka. Omokonda yatyi? Mokonda litukalesa nonthumbi yokuti, namphila ovanthu va Jeova vakala novitateka, mavakahupa kononkhumbi ononene. (Revelação 7:9, 14) Mo Armagedom, Jeova makaamena ouhamba wae, nokusukukisa enyina liae likola.—Salmo 83:18; Ezequiel 38:23.

ONALUPI JESUS MAKOYESA ONONGI NOVINKHOMBO?

10. Kohale, ankho tusoka okuti ekoyeso lionongi novinkhombo liahimbika nalupi?

10 Onthele onkhuavo yeulu lia Jesus, onthengele-popia yonongi, novinkhombo. Onalupi Jesus akoyesa onongi, novinkhombo? (Mateus 25:31-46) Kohale ankho tusoka okuti ekoyeso liovanthu inkha onongi ine ovinkhombo, liahimbika mo 1914 okuenda nokomutue. Ankho tusoka okuti vana vehetavelele onondaka Mbouhamba iya avankhi tyina ononkhumbi ononene nkhele mbehenehimbike, ovinkhombo, iya vetupu ekevelelo lietutilo.

11. Omokonda yatyi tupopila okuti Jesus kahimbikile ekoyeso liovanthu vekahi ngonongi novinkhombo mo 1914?

11 Mo 1995, Omutala Womulavi (moputu) wahangununine vali nawa Mateus 25:31. Oversikulu oyo yati: “Tyina Omona womulume amehiki menkhimano liae, no noandyu ambuho kumwe nae, oe mapumphama kotyipundi tyomunkhima wae woutumini.” Omutala Womulavi wapopile okuti Jesus wakala Ohamba Youhamba wa Huku mo 1914, mahi hapoko ahimbika Okukoyesa “omalongo aeho.” (Mateus 25:32; yeeleka na Daniel 7:13.) Mahi, hinangela okuti onthengele-popia yonongi novinkhombo haunene ilekesa ovilinga Jesus makalinga tyina amakala Omukoyesi. (Mateus 25:31-34, 41, 46.) Mokonda Jesus kahimbikile okukala Omukoyesi womalongo aeho mo 1914, ekoyeso liovanthu vekahi ngonongi novinkhombo kaliahimbikile menima olio. c Ngotyo, onalupi ekoyeso lia Jesus malihimbika?

12. (a) Onalupi Jesus makakala otyikando tyotete Omukoyesi womalongo aeho? (b) Ovipuka patyi viapopiwa mu Mateus 24:30, 31 nomu Mateus 25:31-33, 46?

 12 Eulo lia Jesus konthele yononthiki mbahulililako, lilekesa okuti makala Omukoyesi womalongo aeho otyikando tyotete, tyina onongeleya mbomatutu mbamahanyuako. Ngetyi tyapopiwa  popalagrafu 8, ovipuka vimwe mavikamoneka mokueenda kuononkhumbi ononene vikahi mu Mateus 24:30, 31. Inkha utala nawa onoversikulu ombo, monoñgonoka okuti ovipuka Jesus apopile vielifwa nevi apopia monthengele-popia yonongi novinkhombo. Wapopia okuti: Omona womulume mehiki nenkhimano kumwe no noandyu, iya omalongo aeho maakaongiyua, vana mavakakoyewsa avatiwa onongi, “mavayelula omitwe [viavo]” mokonda mavakapewa “omuenyo wahapu.” d Vana mavakakoyewsa avatiwa ovinkhombo “mavekeliyavela”, mokonda mavaimbuka okuti mavaende “kononkhia mbahapu.”—Mateus 25:31-33, 46.

13. (a) Onalupi Jesus makakoyesa ovanthu atale ovalie velifwa no nongi naava velifwa novinkhombo? (b) Oñgeni enoñgonoko olio litutalesa ovilinga vietu viokuivisa?

 13 Ngotyo, otyo tyitukuatesako okunoñgonoka tyi? Tyitukuatesako okunoñgonoka okuti Jesus makakoyesa omalongo aeho, atale ovalie mavakala onongi naava mavakala ovinkhombo, tyina ameya mokueenda kuononkhumbi ononene. Iya mo Armagedom, vana velifwa novinkhombo, ‘mavakaipawa.’ Otyo tyitukuatesako okuimbuka okuti ovilinga vietu viokuivisa viakolela unene. Putyina ononkhumbi ononene mbehenehimbike, ovanthu nkhele vena omuvo wokupilulula omalusoke avo, avahimbika okuendela mondyila “yahita ituala komuenyo.” (Mateus 7:13, 14) Tyotyili, hono ovanthu vamwe vapondola okukala novituwa vilekesa okuti velifwa no nongi ine o novinkhombo. Mahi, tuesukisa okuhinangela okuti ekoyeso liahulililako malilekesa ovalie velifwa nonongi, naava velifwa novinkhombo, malilingwa vala mokueenda kuononkhumbi ononene. Moluotyo, tyakolela unene okutualako okupopila ovanthu aveho onondaka onongwa Mbouhamba, mokonda nkhele vena omphitilo yokumbutavela.

Putyina ononkhumbi ononene mbehenehimbike, ovanthu nkhele vena omuvo wokupilulula omalusoke avo (Tala  opalagrafu 13)

ONALUPI JESUS MEHIKI INE MEYA?

14, 15. Onotestu patyi ononkhuana mbupopia konthele ya Kristu tyina ameya Okukoyesa?

14 Inkha tulilongesa vali nawa eulo lia Jesus, okuti tupondola okutala okuti enoñgonoko lietu konthele yovipuka vimwe viakolela mavikamoneka, nalio liesukisa okupilululwa? Ekumbululo tulivasa mo noversikulu ononkhuavo mbupopia eulo olio. Tutalei.

15 Monthele imwe yeulo olio likahi mu Mateus 24:29–25:46, Jesus tete wapopile etyi matyikamoneka mokueenda kuononthiki mbahulililako, no mokueenda kuononkhumbi ononene. Jesus wapopia ovikando etyinana konthele “yokuya” ine “okuhika” kwae. e Wapopia konthele yononkhumbi ononene, okuti: “Mavakamona Omona womulume ukahi nokuya komakaka o keulu.” “Onwe kamutyii onthiki patyi Tatekulu yenyi meya.” “Omona womulume meya moola muhasoko.” Monthengele-popia yae yonongi novinkhombo, Jesus wati: “Omona womulume mehiki menkhimano liae.” (Mateus 24:30, 42, 44; 25:31) Onotestu ombo ononkhuana, mbupopia konthele ya Kristu tyina ameya Okukoyesa. Mahi opi vali Jesus apopia ovikando ovikuavo vikuana konthele yokuya kwae?

16. Onotestu patyi ononkhuavo mbupopia okuya kwa Jesus?

16 Konthele yomupika wekolelo nokualunguka, Jesus wati: “Omupika makala nehambu, inkha omuhona wae tyina amehiki [“ameya,” okatoi], umuvasa ukahi nokulinga ngotyo.” Monthengele-popia yovamphembela, Jesus wati: “Etyi vakalanda omulela, omphunga yavo aihiki.” Monthengele-popia yo notalendu, Jesus wati: “Etyi palamba omuvo omunyingi, omuhona wovapika ovo eya.” Tupu, monthengele-popia oyo, omuhona wapopia okuti: “Tyina nameya, ñgeno ndyitambula onombongo mbange andyiyumbilwako.” (Mateus 24:46; 25:10, 19, 27) Ngetyi tyapopia onotestu ombo ononkhuana, onalupi Jesus meya?

17. Kohale, oñgeni ankho tuanoñgonoka okuhika kwa Jesus kuapopiwa mu Mateus 24:46?

17 Kohale, tuapopile momikanda vietu okuti, onotestu ombo ononkhuana ankho mbupopia etyi Jesus eile mo 1918. Nkhele, tala etyi Jesus apopile konthele “yomupika wekolelo nokualunguka.” (Tanga Mateus 24:45-47.) Ankho tuanoñgonoka okuti “okuhika” kuapopiwa moversikulu 46, kuelikuata nomuvo Jesus eile mo 1918 okutala nawa oñgeni ovalembulwa vekahi mopaspilitu, nokuavela omupika otyilinga tyokuyunga nawa omalumono aeho Omuhona mo 1919. (Malaquias 3:1) Mahi, etyi tuelilongesa vali nawa eulo lia Jesus, tuamona okuti tuesukisa okupilulula enoñgonoko lietu konthele yonalupi ovipuka vimwe meulo lia Jesus mavimoneka. Omokonda yatyi?

18. Okulilongesa nawa eulu aliho lia Jesus tyetukuatesako okunoñgonoka tyi konthele yokuya kwae?

 18 Mo noversikulu mbukahi konyima ya Mateus 24:46, ondaka “okuya” ipopia omuvo Jesus meya okukoyesa omalongo mokueenda kuononkhumbi ononene. (Mateus 24:46, 30, 42, 44) Tupu, ngetyi tuelilongesa mopalagrafu 12, ‘okuya’ kwa Jesus kuapopiwa mu Mateus 25:31 tupu ipopia omuvo wekoyeso komutwe wandyila. Moluotyo, tyaviuka okupopia okuti okuya kwa Jesus opo aavele omupika otyilinga tyokuyunga omalumono ae aeho, tyapopiwa mu Mateus 24:46, 47, tupu okomutwe wandyila, mokueenda kuononkhumbi ononene. f Eulo aliho lia Jesus lilekesa okuti onotestu ombo etyinana tuelilongesa, mbupopia konthele yokuya kwae, mbupopia omuvo wekoyeso komutwe wandyila mokueenda kuononkhumbi ononene.

19. Ovipuka patyi ovipe tuelilongesa monthele ei, iya omapulo patyi maakumbululwa mononthele mbulandulako?

19 Oityi tuelilongesa monthele ei? Tuakumbulula omapulo etatu konthele yonalupi ovipuka vimwe mavimoneka. Tete, tuelilongesa okuti ononkhumbi ononene, kambahimbikile mo 1914, mahi mambuhimbika tyina o Nações Unidas yamautukila Ombambilonia Onene. Konyima, atulilongesa omokonda yatyi tupopila okuti ekoyeso lia Jesus lionongi novinkhombo, kaliahimbikile mo 1914, mahi malikahimbika mokueenda kuononkhumbi ononene. Okuhulililako, tuelilongesa omokonda yatyi tupopila okuti Jesus kaavelele omupika otyilinga tyokuyunga nawa omalumono ae aeho mo 1919, mahi meketyilinga mokueenda kuononkhumbi ononene. Ngotyo, ovipuka ovio aviho, mavikafuisuapo mokueenda kuononkhumbi ononene. Mahi, oñgeni epiluluko olio likalesa enoñgonoko lietu konthele yonthengele-popia yomupika wekolelo nokualunguka? Tupu, oñgeni otyo tyikalesa enoñgonoko lietu konthele yononthengele-popia ononkhuavo mba Jesus mbukahi nokufuiswapo mokueenda kuomuvo wonthyulilo? Omapulo oo akolela, maakumbululwa mononthele mbulandulako.

 

a Opalagrafu 4: Opo ulilongese vali, tala Omutala Womulavi, 15 ya Fevereiro yo 1994, pomafo 8-21, Nomutala 1 ya Maio yo 1999, pomafo 8-20, (moputu).

b Opalagrafu 8: Otyipuka tyimwe tyapopiwa mo noversikulu ombo, ‘okuongiya ovaholovonwa.’ (Mateus 24:31) Moluotyo, tyimoneka okuti ovalembulwa aveho nkhele mavakala pano pohi tyina onthele yotete yononkhumbi ononene yamalambe, mavaende keulu tyina o Armagedom nkhele yehenehimbike. Otyo, tyipilulula etyi tuapopile monthele “Perguntas dos Leitores” Momutala Womulavi 15 ya Agosto yo 1990, pefo 30, (moputu).

c Opalagrafu 11: Tala Omutala Womulavi 15 ya Outubro yo 1995, pomafo 18-28, (moputu).

d Opalagrafu 12: Tala ehipululo lielifwa nolio mu Lucas 21:28.

e Opalagrafu 15: Onondaka “okuya” “nokuhika” mbupitiya ondaka yo Gregu, erʹkho·mai.

f Opalagrafu 18: Ngetyi tyapopiwa mo Gregu ondaka yapitiyua “okuhika” mu Mateus 24:46 yelifwa nondaka yo Gregu yapitiyua “okuya” mu Mateus 24:30, 42, 44.