Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

“Komw Ketin Mahsanihong Kiht Ahnsou Dah me Mepwukat Pahn Wiawi?”

“Komw Ketin Mahsanihong Kiht Ahnsou Dah me Mepwukat Pahn Wiawi?”

“Ia kilelepen omwi pahn ketier oh kaimwiseklahn koasoandi en mehkan?”​—MAD. 24:3, NW.

1. Duwehte tohnpadahk ko, dahme kitail men ese?

 SAPWELLIMEN Sises doadoahk en kalohk nin sampah kereniongehr imwisekla oh sapwellime tohnpadahk kan men ese dahme pahn wiawiong irail ni ahnsou kohkohdo. Eri, rahn kei mwohnte eh ketin pwoula, me pahmen rehn sapwellime tohnpadahk ko keinemwe reh: “Ahnsou dah me mepwukat pahn wiawi, oh ia kilelepen omwi pahn ketier oh kaimwiseklahn koasoandi en mehkan?” (Mad. 24:3, NW; Mark 13:3) Sises ketin sapeng irail ni eh ketin doadoahngki kokohp ehu me kasalehda mwekid tohto nan Madiu irelaud 24 oh 25. Nan kokohpo, Sises ketin kohpada mwekid kesempwal tohto. Sapwellime mahsen ko uhdahn kesempwal ong kitail pwehki kitail pil men ese dahme pahn wiawi ni ahnsou kohkohdo.

2. (a) Erein sounpar tohto, dahme kitail kin nantihong wehwehkihla mwahu? (b) Mehnia peidek siluh me kitail pahn tehkpene?

2 Erein sounpar tohto, sapwellimen Siohwa ladu kan kin kapakapki sawas oh onopki mwahu kokohp en Sises duwen imwin rahn akan. Re kin men wehwehkihla mwahu duwen ahnsou dah me mahsen en Sises en pweida. Pwehn karasahda ia duwen atail wehwehkihla laud ire pwukat, kitail en tehkpene peidek siluh me koasoia “ahnsou dah.” Ahnsou dah me “kahn kamakam kowahlap” tepida? Ahnsou dah me Sises ketin kadeik “sihpw kan” oh “kuht kan”? Ahnsou dah me Sises “ketido”?​—Mad. 24:21, NW; 25:31-33.

AHNSOU DAH ME KAHN KAMAKAM KOWAHLAP TEPIDA?

3. Mahso, ia duwen atail wehwehki duwen ahnsoun kahn kamakam kowahlap?

3 Erein sounpar tohto, kitail medewe me kahn kamakam kowahlap tepida nan pahr 1914 ni Mahwen Keieu en Sampah oh me Siohwa ketin “kamalaulaulahr rahn ako” nan 1918 ni ahnsou me mahweno imwisekla pwe irail luhwen me keidi kan pahn ahneki ahnsou mwahu en kalohki rongamwahwo ong wehi kan koaros. (Mad. 24:21, 22) Mwurin doadoahk en kalohko imwisekla, kaundahn Sehdan pahn kasohrala. Kahrehda, kitail kin medewe me mie ahnsou siluh nan kahn kamakam kowahlapo: E pahn mie tepidahn kahn kamakam kowahlap (1914-1918), e pahn uhdi ekis ahnsou (sang pahr 1918 kohla), oh e pahn imwisekla ni Armakedon.

4. Kawehwe dahieu me kahrehda kitail wehwehkihla laud sapwellimen Sises kokohp duwen imwin rahn akan?

4 Ahpw mwurin atail kalaudehla atail kasawih sapwellimen Sises kokohpo, kitail wehwehkihda me sapwellime kokohpo duwen imwin rahn akan pweida pak riau. (Mad. 24:4-22) Tepin eh pweida iei nan Sudia sang pahr 33 lel 70 oh e pahn pil pweida nan sampah pwon ni atail ahnsou. Kawehwe wet kalaudehla atail wehwehkihla mwahu ire teikan. *

5. (a) Ahnsou apwal dah me tepida nan pahr 1914? (b) Erein ahnsoun lokoloko kin pahrekiong ahnsou dahieu mahso?

5 Kitail pil wehwehkihda me kahn kamakam kowahlap sohte tepida nan pahr 1914. Dahme kahrehda? Pwehki kokohp en Paipel kasalehda me kahn kamakam kowahlapo pahn tepikihda, kaidehn mahwen ehu nanpwungen wehi kan, ahpw e pahn tepikihda uhwong ehu ong pelien lamalam likamw. Kahrehda, mwekid kan me tepida nan pahr 1914 iei, kaidehn tepidahn kahn kamakam kowahlap, ahpw tepidahn dahme Sises ketin kahdaneki “tepin medek en neitik.” (Mad. 24:8) “Medek en neitik” pwukat pahrekiong dahme wiawi nan Serusalem oh Sudia sang pahr 33 lel pahr 66.

6. Dahme pahn kasalehda me kahn kamakam kowahlapo tepidahr?

6 Dahme pahn kasalehda me kahn kamakam kowahlap tepidahr? Sises ketin kohpada: “Kumwail pahn kilang duwen ‘Sansal Kansensuwed Likemisiko,’ me soukohp Daniel kohpadahr. E pahn uhda nan wasa sarawio. (Mehmen me wadek met, en wehwehki!) Eri, irail kan me kin mihmi Sudia, re en tangalahng pohn nahna kan.” (Mad. 24:15, 16) Ni kokohp wet eh keieun pweida, “uhda nan wasa sarawio” wiawi nan pahr 66 ahnsou me sounpei kan en Rom (“Sansal Kansensuwed Likemisiko”) mahweniong Serusalem oh eh tehnpas sarawio (wasa sarawi ehu ong mehn Suhs kan). Keriaun eh pahn pweida me kesempwal sang mwoweo, lepin lokaiao “uhda” pahn wiawi ahnsou me United Nations (“Sansal Kansensuwed Likemisiko” en atail ahnsou) uhwongada pelian lamalam en Kristian likamw koaros (mehkot sarawi ong irail me dene irail Kristian) oh luhwen kisehn Papilon Lapalap. Uhwong wet iei me pwuhken Kaudiahl 17:16-18 pil kawehwehda. Mwekido iei me pahn tapiada kahn kamakam kowahlap.

7. (a) Ia duwen aramas ar pahn “pitla” ni mwehin tepin Kristian ko? (b) Dahme kitail kak kasik pahn wiawi ni ahnsou kohkohdo?

7 Sises pil ketin kohpada me rahn ako “kamalaulaulahr.” Keieun eh pweida iei nan pahr 66 ni sounpei en Rom kan ar “kamalaulaulahr” ar mahweniong Serusalem. Kristian keidi kan nan Serusalem oh Sudia eri tang pwe ren “pitla.” (Wadek Madiu 24:22; Mal. 3:17) Eri, dahme kitail kak kasik pahn wiawi erein kahn kamakam kowahlapo? Siohwa pahn ketin “kamalaulaulahr” en United Nations eh mahweniong pelian lamalam likamw oh sohte pahn ketin mweidohng kaudok mehlel en iang kasohrala. Met pahn kamehlelehla me sapwellimen Koht aramas akan pahn pitla.

8. (a) Mwekid dahieu pahn wiawi mwurin pali keieun kahn kamakam kowahlapo imwisekla? (b) Iahd ahnsou me kaimwisekalahn meh 144,000 ko pahn ale ketingpe nanleng? (Menlau kilang ire kan mwurio.)

 8 Dahme pahn wiawi mwurin pali keieun kahn kamakam kowahlapo imwisekla? Mahsen en Sises kasalehda me mie erein ahnsou ehu pahn wiawi lao Armakedon tepida. Mwekid dahkei pahn wiawi erein ahnsowo? Pasapengo kileldi nan Esekiel 38:14-16 oh Madiu 24:29-31. (Wadek.) * Mwurin mwo, kitail pahn kilang Armakedon wiawi, kaimwiseklahn kahn kamakam kowahlapo, me pahrekiong kasohrlahn Serusalem nan pahr 70. (Mal. 4:1) Pwehki mahwen en Armakedon me kaimwisekala kahn kamakam kohwahlap, sohte mehkot pahn duwehte ahnsowo, mwekid ehu me “laudsang apwal me kin wiawi sang mahs kohdo lel met.” (Mad. 24:21) Ahnsou me e imwisekla, sapwellimen Krais Kaundahn Pahr Kido pahn tepida.

9. Ia duwen kokohp en Sises duwen kahn kamakam kowahlapo eh kamwakid sapwellimen Siohwa aramas akan?

9 Kokohp en kahn kamakam kowahlap wet kin kakehlaka kitail. Dahme kahrehda? Pwehki e kamehlelehiong kitail me sohte lipilipil soangen apwal dah kitail lelohng, sapwellimen Siohwa aramas akan nin duwen pwihn ehu, pahn pitsang kahn kamakam kowahlap. (Kaud. 7:9, 14) Laudsang met, kitail peren pwehki ni Armakedon, Siohwa pahn ketin kadehdehda sapwellime pwuhng en kaunda oh pahn kasarawihla mware sarawio.—​Mel. 83:18; Esek. 38:23.

AHNSOU DAH ME SISES KETIN KADEIK SIHPW KAN OH KUHT KAN?

10. Mahso, dahme kitail wehwehki duwen ahnsoun kadeik sihpw kan oh kuht kan?

10 Pil ehu pali nan sapwellimen Sises kokohpo iei karasaras duwen sihpw kan oh kuht kan. Iahd me Sises ketin kadeikada sihpw kan oh kuht kan? (Mad. 25:31-46) Mahso, kitail kin medewe me kadeik me kohwong aramas akan nin duwen sihpw kan de kuht kan pahn wiawi erein imwin rahn kan sang pahr 1914 kohdo. Kitail kin medewe me irail me soikala rongamwahu en Wehio oh mehla mwohn tepidahn kahn kamakam kowahlapo pahn mehla nin duwen kuht kei me sohte ahneki koapworopwor en iasada.

11. Dahme kahrehda kadeik me pahn kowohng aramas akan nin duwen sihpw de kuht sohte kak tepida wiawi nan pahr 1914?

11 Nan pahr 1996, neitail Kahn Iroir pwurehng kasawih Madiu 25:31, me mahsanih: “Nein-Aramas lao pahn ketido duwen nanmwarki men, iangahki sapwellime tohnleng kan koaruhsie, e pahn ket nan sapwellime mwoalen kadeik lingan.” Kahn Iroiro kasalehda me Sises ketin wiahla Nanmwarki en Wehin Koht nan pahr 1914, ahpw e sohte ‘ket nan mwoale’ nin duwen Sounkopwung en “tohn sampah koaruhsie.” (Mad. 25:32; pil menlau kilang Daniel 7:13.) Ahpw, karasaras en sihpw oh kuht ko kin kasalehda Sises nin duwen Sounkopwung men. (Wadek Madiu 25:31-34, 41, 46.) Pwehki Sises saikinte ketin wia sapwellime doadoahk nin duwen Sounkopwung en tohnsampah koaros nan pahr 1914, kahrehda eh pahn ketin kadeik sihpw kan de kuht kan sohte kak tepida wiawi nan pahro. * Eri, ahnsou dah me Sises pahn ketin tepida kadeik?

12. (a) Ahnsou dah me Sises pahn ketin tepin wia Sounkopwung men ong tohnsampah koaros? (b) Mwekid dah kei me Madiu 24:30, 31 oh Madiu 25:31-33, 46, kasalehda?

 12 Sapwellimen Sises kokohp duwen imwin rahn akan kin kasalehda me e pahn ketin tepin wia Sounkopwung en tohnsampah koaros mwurin kasohrlahn pelien kaudok likamw. Nin duwen  parakrap 8 kasalehda, ekei mwekid kan me pahn wiawi erein ahnsowo kileldi nan Madiu 24:30, 31. Ma ke kasawih mwahu ire pwuko, ke pahn kilang me Sises ketin kohpada mwekid kei me pahrekiong mwekid ko me e mahsanih nan karasaras en sihpw oh kuht kan. Karasepe, Nein-Aramas lao ketido ni lingan iangahki sapwellime tohnleng kan; tohn sampah oh wehi kan pahn pokonpene mwowe; irail me pakadeikda nin duwen sihpw kan pahn “sarada” pwehki “mour soutuk” pahn kowohng irail. * Ahpw irail me pakadeikda nin duwen kuht kan pahn “sengiseng” ni arail esehda me re pahn “lokolok [“lopla,” NW] soutuk.”​—Mad. 25:31-33, 46.

13. (a) Ahnsou dah me Sises pahn ketin kadeik aramas akan nin duwen sihpw de kuht? (b) Ia duwen atail wehwehkihda met eh kamwakid atail en kilangwohng doadoahk en kalohk?

13 Eri, dahme kitail diarada? Sises pahn ketin kadeikada aramas akan en wehi koaros nin duwen sihpw de kuht ni eh pahn ketido erein kahn kamakam kowahlap. Ni Armakedon, kaimwiseklahn kahn kamakam kowahlapo, irail me rasehng kuht kan pahn “lopla” soutuk. Ia duwen atail wehwehkihda met eh kamwakid atail en kilangwohng doadoahk en kalohk? E kin sewese kitail en kilang ia uwen kesempwal en atail doadoahk en kalohk. Lao kahn kamakam kowahlap tepida, aramas akan ahnekihte ahnsou en wekidala arail madamadau oh tepida keid nan ewen kehl wetikitik “me kolahng mour.” (Matt. 7:13, 14) Ahnsou wet aramas akan ele kin kasalehda ma irail sihpw de kuht. Kitail anahne tamataman me kaimwiseklahn kadeik ong ihs irail sihpw kan oh ihs irail kuht kan pahn wiawi erein kahn kamakam kowahlapo. Kahrehda, kitail ahneki kahrepe mwahu en pousehlahte kihong aramas tohto ahnsou mwahu ren rong oh mwekidki rongamwahu en Wehio.

AHNSOU DAH ME SISES KETIDO?

14, 15. Ire pahieu dah kan me dokedoke ketidohn Krais ni ahnsou kohkohdo nin duwen Sounkopwung men?

14 Atail doula kasawih sapwellimen Sises kokohpo kasalehda me atail wehwehkihda ahnsou me mwekid kesempwal teikan wiawi anahne wekidekla? Ire kan nan kokohp wet pahn kihda pasapengo. Kitail kilang ia duwe.

15 Nan sapwellime kokohpo me kileldi nan Madiu 24:29–25:46, dahme Sises keieu ketin kasalehda iei dahme pahn wiawi erein imwin rahn akan oh erein kahn kamakam kowahlapo me kohkohdo. Wasao, Sises ketikihda ire waluh duwen sapwellime “ketido.” * Me pid duwen kahn kamakam kowahlapo, e mahsanih: “[Re] pahn kilang duwen Nein-Aramas eh pahn ketiket kohdo pohn depwek en pahnlahng kan.” “Kumwail sehse rahn me amwail Kaun-o pahn ketido.” “Nein-Aramas pahn ketido ni awa me kumwail pahn sasairki.” Oh nan sapwellime karasaras en sihpw oh kuht kan, Sises mahsanih: “Nein-Aramas lao pahn ketido duwen nanmwarki men.” (Mad. 24:30, 42, 44; 25:31) Ehuehu ire pahieu pwukat kin dokedoke Krais eh ketido ni ahnsou kohkohdo nin duwen Sounkopwung men. Ia wasa kitail en diar ire pahieu teiko nan sapwellimen Sises kokohpo?

16. Iren Paipel dah kan me pil koasoia duwen ketidohn Sises?

16 Me pid ladu lelepek oh loalokongo, Sises mahsanih: “Meid pai ladu meno ma eh soumaso pahn pwarodo oh diar eh wiewia met!” Nan karasaras en serepein meipwon ko, Sises mahsanih: “Nindokon ar mihmiseli nan sidohwa ko, ohl kamwohdo pa leledo.” Nan karasaras en papah silimen ko, Sises mahsanih: “Mwurin ahnsou reirei, en papah ko ar kaun ahpw pwurodo.” Nan karasarasohte, ar kauno nda: “Ni ei pahn pwurodo, I en ale kalaudpe.” (Mad. 24:46, NW; 25:10, 19, 27) Ahnsou dah me ire pahieu pwukat duwen ketidohn Sises kin dokedoke?

17. Dahme kitail kin koasoia mahs me pid pwarodohn Krais me kileldi nan Madiu 24:46, (NW)?

17 Mahso, kitail koasoia nan neitail sawaspen Paipel kan me ire pahieu ko me sansalda mwuhr kin dokedoke ketidohn Sises nan pahr 1918. Pwehn karasahda met, tehk mahsen en Sises duwen “ladu lelepek oh loalokongo.” (Wadek Madiu 24:45-47, NW.) * Mahs kitail wehwehki me “pwarodo” wet me kileldi nan iretikitik 46 kin pil dokedoke ahnsowo me Sises ketido pwehn ketin dauwih irair en kaudok en me keidi ko nan pahr 1918, oh me kasapwiladahng laduwo pohn en Soumaso eh dipwisou ko wiawi nan pahr 1919. (Mal. 3:1) Ahpw atail kalaudehla atail tehk sapwellimen Sises kokohpo kin kasalehda me mie anahn en kapwungala dahme kitail wehwehki duwen ahnsou kan en sapwellimen Sises kokohpo. Dahme kahrehda?

18. Dahme kitail diarada ni atail tehkpene ire koaros nan sapwellimen Sises kokohpo duwen eh ketido?

18 Nan iretikitik kan mwohn Madiu 24:46, lepin lokaiao “ketido” kin kalapw dokedoke ahnsowo me Sises ketido pwehn ketin wia kadeik erein kahn kamakam kowahlapo. (Mad. 24:30, 42, 44) Pil ehu, nin duwen atail koasoiapenehr nan  parakrap 12, sapwellimen Sises “ketido” me kileldi nan Madiu 25:31 kin dokedoke ahnsoun kadeikohte me pahn wiawi ahnsou kohkohdo. Eri e pwung en nda me pwarodohn Sises pwehn ketin kasapwilada ladu lelepeko pohn sapwellime dipwisou kan koaros, me kileldi nan Madiu 24:46, 47, (NW), kin dokedoke eh pahn ketido ni ahnsou kohkohdo erein kahn kamakam kowahlapo. * Ei, atail tehk ire koaros me pid sapwellimen Sises kokohpo kin kasalehda mwahu me ehuehu ire waluh ko duwen sapwellime ketido kin dokedoke ahnsoun kadeik me pahn wiawi ahnsou kohkohdo erein kahn kamakam kowahlapo.

19. Wekidekla dah kan me kitail koasoiapenehr? Peidek dah kan me pahn pasapengla nan iren onop kan en mwuhr?

19 Pwehn kousapahl, dahme kitail sukuhlki? Ni tepin iren onop wet, kitail kihda peidek siluh me koasoia “ahnsou dah.” Keieu, kitail koasoiapene me kahn kamakam kowahlapo sohte tepida nan pahr 1914, ahpw e pahn tepida ahnsou me United Nations mahweniong Papilon Lapalap. Mwuri, kitail kousapahlih dahme kahrehda sapwellimen Sises kadeik ong sihpw oh kuht kan sohte tepida nan pahr 1914 ahpw e pahn tepida erein kahn kamakam kowahlapo. Kitail eri kaimwisengkihla atail koasoiapene dahme kahrehda Sises eh pahn ketido pwehn ketin kasapwilada ladu lelepeko pohn sapwellime dipwisou kan koaros sohte wiawi nan pahr 1919 ahpw e pahn tepida wiawi erein kahn kamakam kowahlapo. Eri, “ahnsou dah” siluh pwukat koaros kin dokedoke erein ahnsou ehute me kohkohdo, me iei kahn kamakam kowahlapo. Ia duwen wekidekla wet eh kamwakid atail wehwehki karasaras en ladu lelepeko? Pil ehu, ia duwen eh kamwakid atail wehwehki sapwellimen Sises karasaras teikan me pweidahr erein ahnsoun imwi wet? Peidek kesempwal pwukat pahn pasapengla nan iren onop kan en mwuhr.

 

^ Parakrap 4: Pwehn kalaudehla omw wehwehki met, menlau kilang Kahn Iroir en August 1, 1994, pali 18-31 oh October 1, 1999, pali 16-27.

^ Parakrap 8: Ehu rehn mwekid ko me kileldi nan ire tikitik pwukat iei ‘kapokonepenehn sapwellime me pilipil kan.’ (Mad. 24:31) Eri, e mwomwen me me keidi kan koaros me mihmihte sampah mwurin pali keieun kahn kamakam kowahlapo eh imwisekla pahn kohdahla nanleng mwohn mahwen en Armakedon pahn tepida wiawi. Padahk wet wekidala padahk me pwarada pahn oaralap “Peidek kan Sang Sounwadawad kan” (Questions From Readers) en Kahn Iroir (lokaiahn wai) en August 15, 1990, pali 30.

^ Parakrap 11: Menlau kilang Kahn Iroir en May 1, 1996, pali 10-20.

^ Parakrap 12: Menlau kilang ire kan nan Luk 21:28 me pahrekiong met.

^ Parakrap 15: Lepin lokaia riau pwukat “ketido” oh “pwarodo” iei kawehwehpen lepin lokaiahn Krihk, erʹkho·mai.

^ Parakrap 17: Madiu 24:45-47 (NW) mahsanih: “Ihs me uhdahn ladu lelepek oh loalokongo me eh soumas kasapwiladahngehr pohn eh papah teikan, pwe en kin nehkohng irail kanarail mwenge ahnsou me konehng? Meid pai ladu meno ma eh soumaso pahn pwarodo oh diar eh wiewia met! Mehlel I ndaiong kumwail, E pahn kasapwilada ih pohn eh dipwisou kan koaros.”

^ Parakrap 18: Nin duwen me sansalehr, lepin lokaiahn Krihk wet me kawehwehdi ong “pwarodo” nan Madiu 24:46 kin duwehte lepin lokaiahn Krihk me kawehwehdi “ketido” me kileldi nan Madiu 24:30, 42, 44.