Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Naa, Mi lɛ Mikɛ Nyɛ yɛ Daa’

‘Naa, Mi lɛ Mikɛ Nyɛ yɛ Daa’

“Naa, mi lɛ mikɛ nyɛ yɛ daa kɛyashi jeŋ naagbee lɛ.”MAT. 28:20.

1. (a) Wiemɔ abɛbua ni kɔɔ ŋmaa lɛ kɛ jwɛi lɛ he lɛ he kuku. (b) Te Yesu tsɔɔ abɛbua lɛ mli eha tɛŋŋ?

YESU abɛbuai ni kɔɔ Maŋtsɛyeli lɛ he lɛ ateŋ ekome kɔɔ nidulɔ ko ni yadu ŋmaa kpakpa kɛ henyɛlɔ ko ni yadu jwɛi efutu dumɔnii kpakpai lɛ amli lɛ he. Jwɛi lɛ batsa fe ŋmaa lɛ, shi nidulɔ lɛ kɛɛ enyɔji lɛ koni ‘amɛha enyɔ lɛ fɛɛ akwɛ̃ kɛyashi ŋmaakpamɔ be lɛ.’ Beni ŋmaakpamɔ be lɛ shɛ lɛ, ashã jwɛi lɛ, ni abua ŋmaa lɛ naa. Yesu diɛŋtsɛ tsɔɔ nakai abɛbua lɛ mli. (Nyɛkanea Mateo 13:24-30, 37-43.) Mɛni abɛbua nɛɛ tsɔɔ wɔ? (Kwɛmɔ akrabatsa ni yitso ji “Ŋmaa lɛ kɛ Jwɛi Lɛ.”)

2. (a) Mɛni he mfoniri nibii ni tee nɔ yɛ nidulɔ lɛ abɔɔ lɛ mli lɛ feɔ? (b) Mɛɛ abɛbua lɛ fã titri he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

2 Nibii ni tee nɔ yɛ nidulɔ lɛ abɔɔ lɛ mli lɛ feɔ bɔ ni Yesu baabua ŋmaa kuu—Kristofoi ni afɔ amɛ mu ni kɛ lɛ baaye nɔ yɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ mli—lɛ naa kɛjɛ adesai ateŋ kɛ be ni ebaafee nakai lɛ he mfoniri. Aje nidumɔ lɛ shishi yɛ afi 33 Ŋ.B. Pentekoste gbi lɛ nɔ. Abaagbe ŋmaa lɛ naabuamɔ lɛ naa beni nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ eba enaagbee, ni asoɔ mɛi ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ yɛ nakai beaŋ lɛ anaa nɔ ni ji naagbee nɔ, ni aŋɔ amɛ kɛtee ŋwɛi lɛ. (Mat. 24:31; Kpoj. 7:1-4) Tamɔ bɔ ni kɛ́ mɔ ko damɔ gɔŋ nɔ lɛ enaa nii kɛyaa shɔŋŋ lɛ, abɛbua nɛɛ haa wɔnaa nibii ni baaya nɔ ni baahe aaafee afii 2,000. Amrɔ nɛɛ, mɛɛ nibii ni kɔɔ Maŋtsɛyeli lɛ he wɔnaa akɛ ebaaya nɔ? Nibii ni abɛbua lɛ wieɔ he lɛ kɔɔ be ni akɛdu nii, be ni dumɔnii lɛ kwɛ̃, kɛ ŋmaakpamɔ be lɛ he. Wɔbaasusu ŋmaakpamɔ be lɛ he titri yɛ nikasemɔ nɛɛ mli. *

YESU MIIBU AMƐHE

3. (a) Mɛni tee nɔ yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 Ŋ.B. lɛ sɛɛ? (b) Taakɛ Mateo 13:28 lɛ tsɔɔ lɛ, mɛɛ sane abi, ni namɛi bi sane lɛ? (Kwɛmɔ saji ni sa kadimɔ lɛ hu.)

3 Yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 Ŋ.B. lɛ sɛɛ lɛ, ‘jwɛi lɛ pue’ beni  amale Kristofoi bahe shi yɛ abɔɔ, ni ji je lɛ mli lɛ. (Mat. 13:26) Beni shɛɔ afi 300 lɛ, amale Kristofoi, ni jwɛi lɛ feɔ amɛhe mfoniri lɛ ayi ebafa kwraa fe Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ. Kaimɔ akɛ yɛ abɛbua lɛ mli lɛ, nyɔji lɛ bi amɛnuŋtsɔ lɛ gbɛ koni amɛyafamɔ jwɛi lɛ. * (Mat. 13:28) Mɛni amɛnuŋtsɔ lɛ kɛɛ?

4. (a) Mɛni hetoo ni Yesu, ni ji Nuŋtsɔ lɛ kɛha lɛ tsɔɔ wɔ? (b) Mɛɛ be abɔi Kristofoi ni ŋmaa lɛ feɔ amɛhe mfoniri lɛ yɔsemɔ?

4 Beni Yesu wieɔ ŋmaa lɛ kɛ jwɛi lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Nyɛhaa enyɔ lɛ fɛɛ akwɛ̃a kɛyashia ŋmaakpamɔ be lɛ.” Fãmɔ nɛɛ tsɔɔ akɛ, kɛjɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli aahu kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, be fɛɛ be lɛ, Kristofoi ni afɔ amɛ mu, ni ŋmaa lɛ feɔ amɛhe mfoniri lɛ ateŋ mɛi komɛi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Ni nɔ ni Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: ‘Mikɛ nyɛ yɛ daa kɛyashi jeŋ naagbee lɛ,’ maa enɛ nɔ mi. (Mat. 28:20) Enɛ tsɔɔ akɛ Yesu baabu Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ahe daa kɛyashi naagbee lɛ baaba. Kɛlɛ, akɛni Kristofoi ni jwɛi lɛ feɔ amɛhe mfoniri lɛ ayi bafa kwraa fe Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ hewɔ lɛ, wɔleee mɛi tuuntu ni fata ŋmaa kuu lɛ he yɛ nakai be kplaŋŋ lɛ mli. Shi aaafee afii 30 dani ŋmaakpamɔ be lɛ aaashɛ lɛ, abɔi ŋmaa kuu lɛ yɔsemɔ. Mɛni ha ayɔse ŋmaa kuu lɛ?

BƆFO KO ‘SAA GBƐ ETO’

5. Mɛɛ gbɛ nɔ Maleaki gbalɛ lɛ ba mli yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli?

 5 Afii ohai abɔ dani Yesu kɛ abɛbua ni kɔɔ ŋmaa lɛ kɛ jwɛi lɛ he lɛ aaaha lɛ, Yehowa kɛ emumɔ lɛ tsirɛ egbalɔ Maleaki ni egba nibii komɛi ni baaya nɔ ní Yesu hu wie he yɛ ebɛbua lɛ mli lɛ. (Nyɛkanea Maleaki 3:1-4.) Yohane Baptisilɔ lɛ ji ‘bɔfo ni saa gbɛ lɛ eto lɛ.’ (Mat. 11:10, 11) Beni  eba yɛ afi 29 Ŋ.B. lɛ, no mli lɛ be ni akɛbaakojo Israel maŋ lɛ ebɛŋkɛ. Yesu ji bɔfo ni ji enyɔ lɛ. Etsuu sɔlemɔwe ni yɔɔ Yerusalem lɛ he shii enyɔ—efee klɛŋklɛŋ nɔ lɛ yɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ shishijee gbɛ, kɛ naagbee nɔ lɛ yɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ naagbee gbɛ. (Mat. 21:12, 13; Yoh. 2:14-17) No hewɔ lɛ, Yesu hetsuumɔ nitsumɔ lɛ he be.

6. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Maleaki gbalɛ lɛ ba mli yɛ gbɛ ni da nɔ? (b) Kɛjɛ mɛɛ be kɛyashi mɛɛ be ni Yesu basara mumɔŋ sɔlemɔwe lɛ? (Kwɛmɔ saji ni sa kadimɔ lɛ hu.)

 6 Mɛɛ gbɛ nɔ Maleaki gbalɛ lɛ ba mli yɛ gbɛ ni da nɔ? Afii babaoo dani afi 1914 lɛ aaashɛ lɛ, C. T. Russell kɛ enanemɛi lɛ tsu nitsumɔ ko ni tamɔ Yohane Baptisilɔ lɛ nɔ lɛ. Nitsumɔ ni he hiaa ni amɛtsu lɛ kɔɔ Biblia mli anɔkwalei ni amɛha efee faŋŋ ekoŋŋ lɛ he. Biblia Kaselɔi lɛ ha ale sɛɛnamɔ diɛŋtsɛ ni Kristo kpɔmɔ afɔleshaa lɛ kɛbaa, amɛkpa hɛl tsɔɔmɔ lɛ he mama, ni amɛtsɔɔ be ni Jeŋmaji Abe lɛ baaba naagbee. Shi nakai beaŋ fɛɛ lɛ, ayɛ jamɔi babaoo ni kɛɛ amɛnyiɛ Kristo sɛɛ. No hewɔ lɛ, ehe bahia ni aná sanebimɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ hetoo: Te jamɔi nɛɛ ateŋ nɔ ni ji ŋmaa lɛ? Bɔni afee ni ana sane lɛ naa lɛ, Yesu basara mumɔŋ sɔlemɔwe lɛ yɛ afi 1914. Nakai saramɔ kɛ hetsuumɔ nitsumɔ lɛ he be—kɛjɛ afi 1914 kɛyashi afi 1919 shishijee gbɛ. *

BE NI AKƐBASARA AMƐ NI ATSUU AMƐHE

7. Beni Yesu je esaramɔ lɛ shishi yɛ afi 1914 lɛ, mɛni ena?

7 Beni Yesu je esaramɔ lɛ shishi lɛ, mɛni ena? Ena Biblia Kaselɔi akuu fioo ko ni yɔɔ ekãa ni kɛ amɛhewalɛ kɛ amɛnibii fɛɛ miiye kɛmiibua kɛmiishiɛ, ni amɛfee nakai nɔ ni fe afii 30. * Kwɛ bɔ ni Yesu kɛ ŋwɛi bɔfoi  lɛ amii baashɛ amɛhe amɛha beni amɛna akɛ mɛi fioo ni fata ŋmaa kuu lɛ he lɛ etee nɔ amɛfi shi, ni jwɛi nyɛko agbe amɛ! Fɛɛ sɛɛ lɛ, ehe bahia ni ‘atsuu Levibii,’ ni ji mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ‘ahe.’ (Mal. 3:2, 3; 1 Pet. 4:17) Mɛni hewɔ?

8. Mɛɛ nibii tee nɔ yɛ afi 1914 sɛɛ?

8 Yɛ afi 1914 lɛ naagbee gbɛ lɛ, Biblia Kaselɔi komɛi anijiaŋ je wui akɛni amɛyako ŋwɛi lɛ hewɔ. Akɛni ate shi awo amɛ yɛ afi 1915 kɛ 1916 mli hewɔ lɛ, ekãa ni amɛkɛshiɛɔ lɛ naa ba shi. Nɔ ni fite sane lɛ fe fɛɛ ji akɛ, yɛ Nyɛminuu Russell gbele sɛɛ yɛ October 1916 lɛ, shiteekɛwolɔi komɛi te shi yɛ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ. Nyɛmimɛi kpawo ni kwɛɔ Watch Tower Bible and Tract Society lɛ nɔ lɛ ateŋ mɛi ejwɛ ekpɛlɛɛɛ yiŋ ni akpɛ akɛ Nyɛminuu Rutherford anyiɛ nitsumɔ lɛ hiɛ lɛ nɔ. Amɛka akɛ amɛkɛ mligbalamɔ baaba nyɛmimɛi lɛ ateŋ, shi yɛ August 1917 lɛ, amɛshi Betel—enɛ bafee hetsuumɔ diɛŋtsɛ! Kɛfata he lɛ, Biblia Kaselɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi kpa Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ yɛ gbɔmɔ shemɔ hewɔ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, Biblia Kaselɔi lɛ ŋmɛ gbɛ ni Yesu tsuu amɛhe akɛ kuu, ni amɛfee tsakemɔi ni sa lɛ. No hewɔ lɛ, Yesu kpɛlɛ amɛnɔ akɛ anɔkwa Kristofoi ni ŋmaa lɛ feɔ amɛhe mfoniri lɛ, shi ekpoo amale Kristofoi fɛɛ, ní mɛi fɛɛ ni yɔɔ Kristendom sɔlemɔi lɛ amli lɛ fata he lɛ. (Mal. 3:5; 2 Tim. 2:19) Mɛni ba yɛ no sɛɛ? Bɔni afee ni wɔna lɛ, nyɛhaa wɔsusua abɛbua ni kɔɔ ŋmaa lɛ kɛ jwɛi lɛ he lɛ he ekoŋŋ.

MƐNI BAAYA NƆ YƐ ŊMAAKPAMƆ BE LƐ MLI?

9, 10. (a) Mɛni he wɔbaasusu yɛ ŋmaakpamɔ be lɛ he? (b) Mɛni klɛŋklɛŋ afee yɛ ŋmaakpamɔ be lɛ mli?

9 Yesu kɛɛ akɛ: “Ŋmaakpamɔ be lɛ ji nibii agbɛjianɔtoo ko naagbee gbii.” (Mat. 13:39, NW) Nakai ŋmaakpamɔ be lɛ je shishi yɛ afi 1914. Nyɛhaa wɔsusua nibii enumɔ ni Yesu gba akɛ ebaaya nɔ yɛ nakai be lɛ mli lɛ ahe wɔkwɛa.

10 Klɛŋklɛŋ lɛ, abaabua jwɛi lɛ anaa. Yesu kɛɛ akɛ: “Ŋmaakpamɔ be lɛ makɛɛ kpalɔi lɛ akɛ: Nyɛbuaa jwɛi lɛ anaa tsutsu, ní nyɛfimɔa amɛ keikei.” Yɛ afi 1914 lɛ sɛɛ lɛ, ŋwɛi bɔfoi lɛ bɔi Kristofoi ni jwɛi lɛ feɔ amɛhe mfoniri lɛ ‘anaabuamɔ’ kɛjɛ “maŋtsɛyeli lɛŋ bii” ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ.Mat. 13:30, 38, 41.

11. Kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, mɛni haa esoroɔ anɔkwa Kristofoi yɛ amale Kristofoi ahe?

11 Beni abuaa jwɛi lɛ anaa lɛ, srɔtofeemɔ ni yɔɔ kui enyɔ lɛ ateŋ lɛ tee nɔ efee faŋŋ. (Kpoj. 18:1, 4) Beni shɛɔ afi 1919 lɛ, ebafee faŋŋ akɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ egbee shi. Mɛni tuuntu ha esoro anɔkwa Kristofoi lɛ yɛ amale Kristofoi lɛ ahe? Shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Mɛi ni nyiɛ Biblia Kaselɔi lɛ anitsumɔ lɛ hiɛ lɛ bɔi bɔ ni ehe hiaa ni mɔ fɛɛ mɔ kɛ ehe awo Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ nɔmimaa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wolo ko (To Whom the Work Is Entrusted) ni akala yɛ afi 1919 lɛ wo Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ hewalɛ ni ekɛ ehe awo shĩa fɛɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Wolo lɛ kɛɛ akɛ: “Eyɛ mli akɛ nitsumɔ lɛ da waa moŋ, shi Nuŋtsɔ lɛ nɔŋ, ni ebaaye ebua wɔ kɛtsu. Eji hegbɛ ni oná akɛ okɛ ohe aaawo mli.” Te mɛi fee amɛnii yɛ he amɛha tɛŋŋ? Yɛ afi 1922 mli lɛ, Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ tsɔɔ mli akɛ, kɛjɛ nakai be lɛ nɔ kɛyaa lɛ, Biblia Kaselɔi lɛ kɛ ekãa babaoo shiɛ. Etsɛɛɛ kɛkɛ ni shĩa fɛɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ baafee nɔ ni akɛkadi nakai anɔkwa Kristofoi lɛ—ni nakai eji kɛbashi ŋmɛnɛ.

12. Kɛjɛ mɛɛ be abɔi ŋmaa kuu lɛ naabuamɔ?

12 Nɔ ni ji enyɔ lɛ, abaabua ŋmaa lɛ naa. Yesu fã ŋwɛi bɔfoi lɛ akɛ: “Ŋmaa lɛ nyɛbuaa naa nyɛyawoa miboŋo lɛ mli.” (Mat. 13:30) Kɛjɛ afi 1919 lɛ, abua mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ naa awo Kristofoi asafo ni ato shishi ekoŋŋ lɛ mli. Shi Kristofoi ni afɔ amɛ mu ni baahi wala mli yɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ hu? Amɛnaagbee naabuamɔ ji ŋwɛi ni akɛ amɛ baaya lɛ.—Dan. 7:18, 22, 27.

13. Mɛni Kpojiemɔ 18:7 lɛ haa wɔleɔ yɛ bɔ ni yoo ajwamaŋ lɛ, loo Babilon Kpeteŋkpele lɛ, ni Kristendom ji efã lɛ feɔ enii ehaa amrɔ nɛɛ he?

 13 Nɔ ni ji etɛ lɛ, yaafo kɛ nyanyɔji ashishikpemɔ. Mɛni baaba beni ŋwɛi bɔfoi lɛ efimɔ jwɛi lɛ sɛɛ? Beni Yesu wieɔ shihilɛ mli ni jwɛi kuu lɛ baayaje lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Jɛi yaafo kɛ nyanyɔji ashishikpemɔ aaahi.” (Mat. 13:42) Ani enɛ miiya nɔ amrɔ nɛɛ? Dabi. Ŋmɛnɛ lɛ, Kristendom, ni feɔ yoo ajwamaŋ lɛ fã lɛ kã he eekɛɛ akɛ: “Mitá shi akɛ maŋnyɛ ni mijeee okulafo ni minaŋ awerɛho ko.” (Kpoj. 18:7) Anɔkwa, Kristendom susuɔ lolo akɛ ‘eta’ maŋkwramɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ anɔ “akɛ maŋnyɛ.” Amrɔ nɛɛ, mɛi ni jwɛi lɛ feɔ amɛhe mfoniri lɛ miishwã, amɛfooo. Shi etsɛŋ ni nibii baatsake.

Etsɛŋ ni bɔ ni Kristendom kɛ maŋkwramɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ bɔɔ gbagbalii lɛ sɛɛ baafo (Kwɛmɔ kuku 13)

14. (a) Mɛɛ be amale Kristofoi lɛ ‘baakpe amɛnyanyɔji ashishi,’ ni mɛni hewɔ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ shishinumɔ hee ni wɔná yɛ Mateo 13:42 lɛ he lɛ kɛ Lala 112:10 yɛ Ga Biblia hee lɛ mli lɛ kpãa gbee? (Kwɛmɔ saji ni sa kadimɔ lɛ.)

14 Beni akpata apasa jamɔi fɛɛ ahiɛ yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli sɛɛ lɛ, mɛi fɛɛ ni kulɛ amɛkɛ jamɔi nɛɛ bɔɔ lɛ baatao he ko amɛyatee, shi amɛnaŋ. (Luka 23:30; Kpoj. 6:15-17) Kɛkɛ lɛ, kɛ́ amɛna akɛ amɛnyɛɛɛ amɛjo hiɛkpatamɔ ni baa lɛ naa foi lɛ, amɛbaahao ni amɛbaafo, ni amɛkɛ mlifu ‘baakpe amɛnyanyɔji ashishi.’ Taakɛ Yesu wie yɛ egbalɛ ni kɔɔ amanehulu kpeteŋkpele lɛ he lɛ mli lɛ, yɛ nakai be ni jaraa lɛ mli lɛ, ‘amɛaawo yara.’ *Mat. 24:30; Kpoj. 1:7.

15. Mɛni baaba jwɛi lɛ anɔ, ni mɛɛ be enɛ baaba mli?

15 Nɔ ni ji ejwɛ lɛ, aaaŋɔ amɛ awo flɔnɔɔ mli. Mɛni baaba jwɛi ni afimɔ lɛ anɔ? Ŋwɛi bɔfoi lɛ aaaŋɔ “amɛ amɛwo la flɔnɔɔ lɛ mli.” (Mat. 13:42) Enɛ tsɔɔ akɛ abaakpata amɛhiɛ kwraa. No hewɔ lɛ, abaakpata mɛi ni kulɛ amɛkɛ apasa jamɔ bɔɔ lɛ ahiɛ yɛ Harmagedon, ni ji amanehulu kpeteŋkpele lɛ naagbee fã lɛ.—Mal. 3:19.

16, 17. (a) Mɛni ji naagbee nifeemɔ ni Yesu wie he yɛ ebɛbua lɛ mli? (b) Mɛni hewɔ wɔkɛɔ akɛ nakai nifeemɔ lɛ baaya nɔ wɔsɛɛ lɛ?

16 Nɔ ni ji enumɔ lɛ, amɛbaakpɛ. Yesu mu egbalɛ lɛ naa akɛ: “Nakai beaŋ lɛ, jalɔi lɛ aaakpɛ tamɔ hulu yɛ amɛtsɛ maŋtsɛyeli lɛ mli.” (Mat. 13:43, NW) Mɛɛ be enɛ baaba mli, ni nɛgbɛ ebaaya nɔ yɛ? Enɛ baaba mli yɛ be ni kã wɔhiɛ lolo lɛ mli. Nɔ ni Yesu gba lɛ jeee nɔ ko ni miiya nɔ amrɔ nɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, shi moŋ nɔ ko ni baaya nɔ wɔsɛɛ yɛ ŋwɛi. * Ha wɔkwɛ yiŋtoi enyɔ ahewɔ ni wɔkɛɔ nakai.

17 Klɛŋklɛŋ lɛ, ha wɔsusu sanebimɔ ni ji “mɛɛ be” lɛ he wɔkwɛ. Yesu wie akɛ: “Nakai beaŋ lɛ jalɔi lɛ aaakpɛ.” Eyɛ faŋŋ akɛ, wiemɔ ni ji “nakai beaŋ lɛ” ní Yesu  kɛje ewiemɔ lɛ shishi lɛ kɔɔ sane ni ewie he egbe naa nɔŋŋ lɛ he, ni ji ‘jwɛi lɛ ni aaaŋɔ amɛ awo la flɔnɔɔ lɛ mli’ lɛ. Enɛ baaba yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ naagbee gbɛ kwraa. No hewɔ lɛ, mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ‘akpɛmɔ’ lɛ baaba yɛ nakai be ni kã wɔhiɛ lɛ mli. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, ha wɔsusu sanebimɔ ni ji “nɛgbɛ” lɛ hu he wɔkwɛ. Yesu kɛɛ jalɔi lɛ ‘aaakpɛ maŋtsɛyeli lɛ mli.’ Mɛni enɛ tsɔɔ? Etsɔɔ akɛ no mli lɛ, asɔo anɔkwa Kristofoi fɛɛ ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lolo yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ klɛŋklɛŋ fã lɛ sɛɛ lɛ anaa naagbee nɔ momo. Kɛkɛ lɛ, taakɛ Yesu tsɔɔ yɛ gbalɛ ni kɔɔ amanehulu kpeteŋkpele lɛ he lɛ mli lɛ, abaabua amɛnaa kɛya ŋwɛi. (Mat. 24:31) Jɛi ji he ni amɛbaakpɛ ‘yɛ amɛtsɛ maŋtsɛyeli lɛ mli’ lɛ, ni yɛ Harmagedon ta lɛ sɛɛ nɔŋŋ lɛ, amɛmii baashɛ amɛhe akɛ Yesu ayemforo yɛ “Toobi lɛ yookpeemɔ lɛ” mli.Kpoj. 19:6-9.

BƆ NI WƆNÁA HE SƐƐ WƆHAA

18, 19. Mɛɛ gbɛi anɔ wɔnáa Yesu abɛbua ni kɔɔ ŋmaa lɛ kɛ jwɛi lɛ he lɛ he sɛɛ?

18 Mɛɛ gbɛ nɔ wɔná abɛbua ni eha wɔna nibii ni baaya nɔ wɔsɛɛ lɛ he sɛɛ? Nyɛhaa wɔsusua gbɛi etɛ komɛi ahe. Klɛŋklɛŋ lɛ, eha wɔ sɛɛyoomɔ babaoo. Abɛbua nɛɛ haa wɔnaa yiŋtoo ko ni he hiaa hewɔ ni Yehowa ŋmɛɔ efɔŋfeemɔ gbɛ lɛ. No ji akɛ, ‘ehiɛ mlifu nii’ lɛ amli be kplaŋŋ koni esaa ‘mɔbɔnalɛ nii,’ ni ji ŋmaa kuu lɛ eto. * (Rom. 9:22-24) Nɔ ni ji enyɔ lɛ, ewajeɔ hekɛnɔfɔɔ ni wɔyɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ. Beni naagbee lɛ bɛŋkɛɔ lɛ, wɔhenyɛlɔi lɛ baamia wu ni amɛwuɔ amɛshiɔ wɔ lɛ mli, shi ‘amɛnyɛŋ wɔ.’ (Nyɛkanea Yeremia 1:19.) Taakɛ Yehowa ebu ŋmaa kuu lɛ he yɛ afii ni eho lɛ amli lɛ, nakai nɔŋŋ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ baatsɔ Yesu kɛ ŋwɛi bɔfoi lɛ anɔ ekɛ wɔ ahi shi ‘daa.’Mat. 28:20.

19 Nɔ ni ji etɛ lɛ, abɛbua lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔyoɔ ŋmaa kuu lɛ. Mɛni hewɔ enɛ he hiaa waa lɛ? Kɛ́ wɔle Kristofoi ni ŋmaa lɛ feɔ amɛhe mfoniri lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔná sane ko ni Yesu bi yɛ egbalɛ ni kɔɔ naagbee gbii lɛ ahe lɛ mli lɛ hetoo. Ebi akɛ: “Namɔ tuuntu ji nyɔŋ anɔkwafo kɛ hiɛshikalɔ lɛ?” (Mat. 24:45, NW) Nikasemɔi enyɔ ni baanyiɛ sɛɛ lɛ baaha nakai sanebimɔ lɛ hetoo.

 

^ kk. 2 Kuku 2: Wɔmiiwo bo hewalɛ ni okane sane ni yitso ji “Jalɔi Lɛ Aaakpɛ Tamɔ Hulu” ni je kpo yɛ March 15, 2010 Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ koni onu abɛbua lɛ fãi krokomɛi ni eshwɛ lɛ ashishi.

^ kk. 3 Kuku 3: Akɛni no mli lɛ Yesu bɔfoi lɛ egboi, ni akɛ ŋmaa fee Kristofoi ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ahe mfoniri, shi jeee nyɔji hewɔ lɛ, nyɔji ni awieɔ amɛhe yɛ biɛ lɛ feɔ ŋwɛi bɔfoi lɛ ahe mfoniri. Sɛɛ mli lɛ atsɔɔ yɛ abɛbua lɛ mli akɛ, mɛi ni buaa jwɛi lɛ anaa lɛ ji ŋwɛi bɔfoi.—Mat. 13:39.

^ kk. 6 Kuku 6: Enɛ ji tsakemɔ ni afee yɛ shishinumɔ ni kulɛ wɔhiɛ lɛ mli. Tsutsu ko lɛ, wɔsusu akɛ Yesu basara sɔlemɔwe lɛ yɛ afi 1918 mli.

^ kk. 7 Kuku 7: [4] Kɛjɛ afi 1910 kɛyashi afi 1914 lɛ, Biblia Kaselɔi lɛ jara woji ni miihe ashɛ 4,000,000 kɛ dɛhiɛmɔ woji kɛ woji bibii ni fa fe 200,000,000.

^ kk. 14 Kuku 14: Enɛ ji tsakemɔ ni afee yɛ shishinumɔ ni kulɛ wɔhiɛ yɛ Mateo 13:42 lɛ he lɛ mli. Tsutsu ko lɛ, wɔŋma yɛ wɔwoji lɛ amli akɛ amale Kristofoi lɛ ‘miifo ni amɛmiikpe amɛnyanyɔji ashishi’ afii nyɔŋmai abɔ nɛ, ni amɛmiibolɔ akɛ “maŋtsɛyeli lɛŋ bii lɛ” miikpa amɛhe mama akɛ amɛji “mɔ fɔŋ lɛ bii.” (Mat. 13:38) Shi esa akɛ wɔkadi akɛ, nyanyɔji ashishikpemɔ lɛ kɛ hiɛkpatamɔ yɛ tsakpaa.—Lala 112:10, Ga Biblia hee.

^ kk. 16 Kuku 16: Daniel 12:3 lɛ kɛɔ akɛ, “mɛi ní le nii [Kristofoi ni afɔ amɛ mu] lɛ aaakpɛ́ tamɔ atatu kpɛmɔ.” Beni amɛyɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lolo lɛ, amɛfeɔ nakai kɛtsɔ shiɛmɔ ni amɛshiɛɔ lɛ nɔ. Shi Mateo 13:43 lɛ kɔɔ be ni amɛbaakpɛ yɛ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ he. Kulɛ wɔsusuɔ akɛ ŋmalɛi enyɔ lɛ fɛɛ kɔɔ nifeemɔ kome too lɛ nɔŋŋ, ni ji shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he.