Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

“Nginani Onkhe Emalanga”

“Nginani Onkhe Emalanga”

“Mine nginani onkhe emalanga, kuze kube ngusekupheleni kwetikhatsi.”—MAT. 28:20.

1. (a) Chaza kafishane umfanekiso wemabele nelukhula. (b) Jesu wakuchaza njani lokushiwo ngulomfanekiso?

LOMUNYE wemifanekiso yaJesu yeMbuso ukhuluma ngemlimi lowahlanyela imbewu lenhle yemabele nangesitsa lesahlanyela lukhula emkhatsini walembewu lenhle. Lolukhula lwakhula lwendlula emabele, kodvwa umlimi watjela tisebenti takhe kutsi ‘tikuyekele kukhule kokubili ndzawonye, kuze kube sikhatsi sekuvuna.’ Ngesikhatsi sekuvuna, lolukhula luyashiswa emabele wona abutfwe. Jesu wawuchaza lomfanekiso. (Fundza Matewu 13:24-30, 37-43.) Usho kutsini lomfanekiso? (Fundza lishadi lelitsi “Emabele NeLukhula.”)

2. (a) Kusho kutsini loko lokwenteka ensimini yemlimi? (b) Nguyiphi incenye yalomfanekiso lesitawucoca ngayo?

2 Loko lokwenteka kulensimi yemlimi kukhombisa kutsi Jesu utasibutsa njani futsi nini sonkhe sigaba semabele emkhatsini webantfu—emaKhristu lagcotjiwe latawubusa naye eMbusweni wakhe. Lokuhlanyela kwacala ngeliPhentekhoste la 33 C.E. Lokubutsa kutawuphela ngesikhatsi bonkhe labagcotjiwe labatawube basaphila emhlabeni ekupheleni kwalelive lelibi babekwa luphawu bese banyukela ezulwini. (Mat. 24:31; Semb. 7:1-4) Njengobe nentsaba lephakeme isita umuntfu abone kahle indzawo lakuyo, nalomfanekiso usisita sibone tingucuko letitawenteka eminyakeni lengaba ngu-2 000. Kuloko lesikubonako, ngutiphi tingucuko letihlobene neMbuso lesitibonako? Lomfanekiso ukhuluma ngesikhatsi sekuhlanyela, sekukhula, nesekuvuna. Ngalokuyinhloko, lesihloko sitawucoca ngesikhatsi sekuvuna. *

NGAPHANSI KWESIVIKELO SAJESU

3. (a) Kwentekani ngemuva kwelikhulu lekucala leminyaka? (b) Ngekusho kwaMatewu 13:28, kwabutwa muphi umbuto, futsi wabutwa ngubani? (Fundza kwatiswa lokusekugcineni.)

3 ‘Lukhula lwavela’ ekucaleni kwelikhulu lesibili leminyaka  C.E., ngesikhatsi emaKhristu emanga acala kubonakala emhlabeni lofanana nensimi. (Mat. 13:26) Ngelikhulu lesine leminyaka, emaKhristu lafanana nelukhula aba manyenti kwendlula emaKhristu lagcotjiwe. Khumbula kutsi kulomfanekiso, tisebenti tacela imvume enkhosini yato yekuzuphuna lukhula. * (Mat. 13:28) Inkhosi yato yaphendvula yatsini?

4. (a) Imphendvulo yeNkhosi Jesu iveta ini? (b) EmaKhristu lafanana nemabele acala nini kubonakala?

4 Akhuluma ngemabele nangelukhula, Jesu watsi: “Yekelani nje kukhule kokubili ndzawonye, kuze kube sikhatsi sekuvuna.” Lomyalo ukhombisa kutsi kusukela ngelikhulu lekucala leminyaka kuze kube ngulamuhla, bekusolo kunemaKhristu lagcotjiwe emhlabeni lafanana nemabele. Leso siphetfo sisitfola kuloko Jesu labuye wakutjela bafundzi bakhe: “Nginani onkhe emalanga, kuze kube ngusekupheleni kwetikhatsi.” (Mat. 28:20) Ngako-ke, emaKhristu lagcotjiwe abetawuvikelwa nguJesu malanga onkhe kudzimate kufike kuphela. Njengobe emkhatsini wawo bekunemaKhristu lafana nelukhula, asati kutsi ngaleso sikhatsi bobani labebakha sigaba semabele. Nobe kunjalo, eminyakeni leminyenti ngaphambi kwekutsi kucale sikhatsi sekuvuna, sigaba semabele sacala kubonakala. Kwenteka njani loko?

SITFUNYWA ‘SILUNGISA INDLELA’

5. Siphrofetho saMalakhi sagcwaliseka njani ngelikhulu lekucala leminyaka?

 5 Eminyakeni leminyenti ngaphambi kwekutsi Jesu ente lomfanekiso wemabele nelukhula, Jehova waphefumulela umphrofethi wakhe Malakhi kutsi abiketele tintfo lebetitawenteka letisemfanekisweni waJesu. (Fundza Malakhi 3:1-4.) Johane uMbhabhatisi ‘abengulesitfunywa lesalungisa indlela.’ (Mat. 11:10, 11) Ngesikhatsi  afika nga-29 C.E., sikhatsi sekwehlulela sive saka-Israyeli basesisondzele. Jesu abesitfunywa sesibili. Wahlanta lithempeli laseJerusalema kabili—kwekucala ngesikhatsi acalisa umsebenti wakhe wekushumayela kwesibili ngasekupheleni kwawo. (Mat. 21:12, 13; Joh. 2:14-17) Nobe kunjalo, umsebenti waJesu wekuhlanta lithempeli watsatsa sikhatsi lesitsite.

6. (a) Ngukuphi kugcwaliseka lokukhulu kwesiphrofetho saMalakhi? (b) Jesu weta ngasiphi skhatsi kute ahlole lithempeli laNkulunkulu? (Fundza kwatiswa lokusekugcineni.)

 6 Ngukuphi kugcwaliseka lokukhulu kwesiphrofetho saMalakhi? Ngesikhatsi seminyaka leminyenti leyachubeka kwaze kwaba ngu-1914, C. T. Russell nebangani bakhe benta umsebenti lofanana newaJohane uMbhabhatisi. Lomsebenti lobalulekile bewufaka ekhatsi kubuyisela emaciniso eliBhayibheli. Bafundzi beliBhayibheli bafundzisa inchazelo leliciniso ngemhlatjelo wenhlawulo waKhristu, bembula emanga ngemfundziso yesihogo bamemetela ngekuphela kweTikhatsi Tebetive. Nobe kunjalo, bekunemacembu etinkholo lamanyenti labetibita ngekutsi abalandzeli baKhristu. Ngako bekunembuto lobalulekile lobekudzingeka kutsi uphendvulwe: Bobani emkhatsini walamacembu labebangemabele? Kute aphendvule lombuto, Jesu wacala kuhlola lithempeli laNkulunkulu nga-1914. Lomsebenti wekuhlola newekuhlanta bewubekelwe sikhatsi lesitsite—kusukela nga-1914 kuze kube sencenyeni yekucala ya-1919. *

IMINYAKA YEKUHLOLA NEYEKUHLANTA

7. Yini Jesu layitfola ngesikhatsi acala luhlolo lwakhe nga-1914?

7 Ngesikhatsi Jesu acala luhlolo lwakhe, watfolani? Watfola licembu lelincane leBafundzi beliBhayibheli labakhutsele lebesekuphele iminyaka lengetulu kwalengu-30  lisebentisa emandla alo nemcebo walo kute lente umsebenti wekushumayela ngenkhutsalo. * Wajabula kakhulu Jesu netingilosi kutfola laba labambalwa labafanana nemabele bangakaminyetelwa lukhula lwaSathane. Nobe kunjalo, kwaba nesidzingo ‘sekuhlanta emaLevi’ lagcotjiwe. (Mal. 3:2, 3; 1 Phet. 4:17) Kungani kunjalo?

8. Nguluphi lushintjo lolwenteka ngemuva kwa-1914?

8 Ngasekupheleni kwa-1914, labanye Bafundzi beliBhayibheli beva buhlungu ngenca yekutsi abazange baye ezulwini. Emkhatsini wa-1915 na-1916, kuphikiswa lobekuvela ngephandle kwenhlangano kwaphatamisa umsebenti wekushumayela. Lokubuhlungu kakhulu kutsi ngemuva kwekushona kwaMzalwane Russell nga-October 1916, kuphikiswa kwavela ngekhatsi enhlanganweni. Bacondzisi labane kulabasikhombisa be-Watch Tower Bible and Tract Society bamelana nesincumo sekutsi uMzalwane Rutherford kube nguye locondzisako. Betama kwehlukanisa bazalwane, kodvwa nga-August 1917, bahamba eBethel—loko bekukuhlanta sibili. Nalabanye Bafundzi beliBhayibheli bacala kwesaba bantfu. Nobe kunjalo, njengelicembu bawemukela ngekutitsandzela umsebenti waJesu wekuhlanta benta nelushintjo loludzingekako. Ngetulu kwaloko, Jesu wabehlulela baba ngemaKhristu eliciniso lafanana nemabele, kodvwa wawalahla onkhe emaKhristu emanga, lokufaka ekhatsi bonkhe baholi bemasontfo eTinkholo Letitsi TebuKhristu. (Mal. 3:5; 2 Thim. 2:19) Kwentekani ngemuva kwaloko? Kute sitfole loko, ase siphindze sicoce ngemfanekiso wemabele nelukhula.

KWENTEKANI NASEKUCALA SIKHATSI SEKUVUNA?

9, 10. (a) Yini nyalo lesitawucoca ngayo mayelana nesikhatsi sekuvuna? (b) Yini leyenteka kucala ngesikhatsi sekuvuna?

9 Jesu watsi: “Kuvuna kusho siphetfo saletikhatsi.” (Mat. 13:39) Sikhatsi sekuvuna sacala nga-1914. Sitawucoca ngetingucuko letisihlanu Jesu labiketela kutsi titakwenteka ngaleso sikhatsi.

10 Kwekucala, kubutfwa kwelukhula. Jesu utsi: “Nasekuvunwa ngitawutjela labavunako kutsi babutse lukhula kucala, balubophe tincumbi.” Ngemuva kwa-1914, tingilosi tacala ‘kubutsa’ emaKhristu lafanana nelukhula ngekuwahlukanisa ‘kubantfwana bembuso’ labagcotjiwe.—Mat. 13:30, 38, 41.

11. Kute kube ngulamuhla, yini leyehlukanise emaKhristu eliciniso kumaKhristu emanga?

11 Njengobe lomsebenti wekubutsa wawusachubeka, umehluko emkhatsini walamacembu lamabili wabonakala kahle. (Semb. 18:1, 4) Nga-1919, kwacaca kutsi liBhabhulona Lelikhulu seliwile. Yini ngalokukhetsekile leyehlukanisa emaKhristu eliciniso kulawo emanga? Ngumsebenti wekushumayela. Labo labacondzisako kuBafundzi beliBhayibheli bacala kugcizelela kubaluleka kwekwenta umsebenti wekushumayela ngeMbuso. Nasi sibonelo: Incwajana letsi To Whom the Work Is Entrusted, leyashicilelwa nga-1919, yakhutsata onkhe emaKhristu lagcotjiwe kutsi ashumayele emtini ngemuti. Yatsi: “Lomsebenti ubonakala umatima, kodvwa weNkhosi futsi ngemandla ayo sitawukhona kuwenta. Unencenye yekuhlanganyela kuwo.” Waba yini umphumela waloko? Kusukela ngaleso sikhatsi kuchubeke, Sicongosekulindza sa-1922, satsi Bafundzi beliBhayibheli bacala kwenta umsebenti wabo wekushumayela. Ngekuhamba kwesikhatsi, kushumayela emtini ngemuti kwaba luphawu lwalamaKhristu letsembekile—njengobe kunjalo nalamuhla.

12. Sacala nini kubutfwa sigaba semabele?

12 Kwesibili, kubutfwa kwemabele. Naku Jesu lakutjela tingilosi takhe: ‘Butselani emabele ndzawonye enyangweni yami.’ (Mat. 13:30) Kusukela nga-1919, labagcotjiwe bebaloku babutselwa ebandleni  lebuKhristu lelimiswe kabusha. EmaKhristu lagcotjiwe latawube aphila ngasekupheleni kwalelive lelibi, kubutselwa kwawo kwekugcina kutawenteka nawatfola umvuzo wawo wasezulwini.—Dan. 7:18, 22, 27.

13. Umbhalo weSembulo 18:7 utsini ngesimo sengwadla nobe seliBhabhulona Lelikhulu nangeTinkholo Letitsi TebuKhristu?

13 Kwesitsatfu, kukhala nekugedletela. Ngemuva kwekutsi tingilosi tibophe lolukhula, kubese kwentekani? Akhuluma ngesimo sesigaba selukhula, Jesu watsi: “Lapho bayawukhala kudzimate kugedletele ematinyo.” (Mat. 13:42) Kuyenteka yini loko nyalo? Cha akwenteki. Lamuhla Tinkholo Letitsi TebuKhristu, njengencenye yengwadla, solo titsi: “Ngihleti njengendlovukazi! Angisiye umfelokati, ngeke ngifelwe, ngilile.” (Semb. 18:7) Kuliciniso kutsi Tinkholo Letitsi TebuKhristu titiva tinemandla futsi titibona ‘tihleti njengendlovukazi’ ngetulu kwebaholi bepolitiki. Nyalo, labo labafanana nelukhula bayatikhukhumeta futsi abakhali. Kodvwa loko kutawushintja.

Buhlobo lobusemkhatsini kweTinkholo Letitsi TebuKhristu nebaholi betepolitiki butawuphela madvutane (Fundza sigaba 13)

14. (a) EmaKhristu emanga ‘atawagedletelisa nini ematinyo’ futsi leni? (b) Kucondza kwetfu lokulungisiwe lokukuMatewu 13:42 kuvumelana njani naloko lokuvetwe kuTihlabelelo 112:10? (Fundza kwatiswa lokusekugcineni.)

14 Ngesikhatsi sekuhlupheka lokukhulu, setibhujiswe tonkhe tinkholo temanga, baholi bato batawubaleka bafune indzawo yekubhaca kodvwa angeke bayitfole. (Luk. 23:30; Semb. 6:15-17) Ngako nababona kutsi angeke bakubalekele kubhujiswa, batawukhala kabuhlungu futsi ‘bagedletelise ematinyo’ ngelulaka. Njengobe Jesu abiketele esiprofethweni sakhe lesimayelana nekuhlupheka lokukhulu, ngaleso sikhatsi lesibuhlungu, ‘bayawukhala.’ *Mat. 24:30; Semb. 1:7.

15. Kutawentekani ngelukhula, futsi loko kutawenteka nini?

15 Kwesine, kulahlwa emlilweni. Kutawentekani ngaletinyandza telukhula? Tingilosi ‘titawutilahlela emlilweni lowesabekako.’ (Mat. 13:42) Loko kusho kubhujiswa ngalokuphelele. Ngetulu kwaloko, labo labebabaholi betinhlangano tetinkholo temanga batawubhujiswa encenyeni yekugcina yekuhlupheka lokukhulu, e-Amagedoni.—Mal. 4:1

16, 17. (a) Yini letawenteka ekugcineni Jesu lakhulume ngayo emfanekisweni wakhe? (b) Yini lesenta siphetse ngekutsi kugcwaliseka kwalesiphrofetho kuseta?

16 Kwesihlanu, kukhanya njengelilanga. Jesu uphetsa lesiphrofetho sakhe ngekutsi atsi: “Lapho bantfu baNkulunkulu bayawukhanya njengelilanga embusweni weYise.” (Mat. 13:43) Loko kutawenteka nini futsi kuphi? Kugcwaliseka kwalamavi kuseta. Jesu wabiketela kutsi loko angeke kwenteke emhlabeni, kodvwa kutawenteka  ezulwini esikhatsini lesitako. * Ase ucabange ngetizatfu letimbili letenta siphetse ngalamavi.

17 Kwekucala, umbuto lotsi ‘nini.’ Jesu watsi: “Lapho bantfu baNkulunkulu bayawukhanya njengelilanga.” Lamavi latsi “lapho” asho ngalokucondzile tintfo Jesu labesandza kukhuluma ngato, letifaka ekhatsi ‘kulahlela lukhula emlilweni lowesabekako.’ Loko kutawenteka encenyeni yekugcina yekuhlupheka lokukhulu. Ngako ‘kukhanya njengelilanga’ kwalabagcotjiwe nako kufanele kwenteke ngaleso sikhatsi lesitako. Kwesibili, ngumbuto lotsi ‘kuphi.’ Jesu watsi labalungile “bayawukhanya njengelilanga embusweni.Kusho kutsini loko? Nasekwendlule incenye yekucala yekuhlupheka lokukhulu, bonkhe labagcotjiwe labetsembekile labasaphila emhlabeni batawube sebabekiwe luphawu lwabo lwekugcina. Ngemuva kwaloko njengobe kuvetiwe esiphrofethweni saJesu sekuhlupheka lokukhulu, batawubutfwa baye ezulwini. (Mat. 24:31) Lapho bayawukhanya njengelilanga “embusweni weYise” futsi ngekushesha ngemuva kwemphi ye-Amagedoni, batawuba nencenye njengamakoti waJesu lojabulako ‘emshadweni weliWundlu.’—Semb. 19:6-9.

INDLELA LESIZUZA NGAYO

18, 19. Kucondza umfanekiso waJesu wemabele nelukhula, kusizuzisa ngatiphi tindlela?

18 Tsine sizuza njani kuloko lesikufundza kulomfanekiso? Cabanga ngaletindlela letitsatfu. Kwekucala, kukhulisa kucondza kwetfu. Lomfanekiso uveta sizatfu lesibalulekile lesenta Jehova avumele bubi. ‘Wabeketelela titja telulaka lwakhe’ kute alungise ‘titja temusa’—sigaba semabele. * (Rom. 9:22-24) Kwesibili, kukhulisa kuciniseka kwetfu. Njengobe kuphela kusondzela, titsa tetfu titawulwa natsi kakhulu, ‘kodvwa angeke tisehlule.’ (Fundza Jeremiya 1:19.) Njengobe Jehova avikela sigaba semabele eminyakeni leyendlulile, naBabe wetfu wasezulwini ngaJesu netingilosi utawuba natsi “onkhe emalanga” letako.—Mat. 28:20.

19 Kwesitsatfu, lomfanekiso usisita sibone labo labasigaba semabele. Yini leyenta loko kubaluleke? Kwati emaKhristu lafanana nemabele kubalulekile kute sitfole imphendvulo yembuto lowabutwa nguJesu esiphrofethweni sakhe semalanga ekugcina lesinemininingwane leminyenti. Wabuta watsi: “Ngubani losisebenti lesetsembekile nalesihlakaniphile?” (Mat. 24:45) Tihloko letimbili letilandzelako titawuphendvula kahle lombuto.

 

^ sig. 2 Sigaba 2: Kute ukhumbule kahle inchazelo yaletinye tincenye temfanekiso, sikukhutsata kutsi ufundze sihloko lesitsi: “Labalungile Bayawukhanya Njengelilanga” lesitfolakala ku-Sicongosekulindza saMarch 1, 2010.

^ sig. 3 Sigaba 3: Njengobe baphostoli baJesu besebashonile futsi nalabagcotjiwe labasasele emhlabeni babukwa njengemabele hhayi tisebenti, letisebenti timelela tingilosi. Kamuva kulomfanekiso, labo labakhipha lukhula bamelela tingilosi.—Mat. 13:39.

^ sig. 6 Sigaba 6: Lolu lushintjo lolwentiwe endleleni lebesicondza ngayo. Ekucaleni, besicabanga kutsi luhlolo lwaJesu lwenteka nga-1918.

^ sig. 7 Sigaba 7: Kusukela nga-1910 kuya ku-1914, Bafundzi beliBhayibheli bahambisa tincwadzi leticishe tibe ngu-4 000 000 bahambisa emapheshana netincwajana letingetulu kwa-200 000 000.

^ sig. 14 Sigaba 14: Lolu lushintjo lolwentiwe endleleni lebesicondza ngayo umbhalo waMatewu 13:42. Ekucaleni, etincwadzini tetfu satsi emaKhristu emanga abeloku ‘akhala agedletelisa ematinyo’ iminyaka leminyenti, akhala ngekutsi “bantfwana bembuso” bembule loko labangiko—“bantfwana balomubi.” (Mat. 13:38) Kufanele kucace kutsi lamavi latsi kugedletela kwematinyo afana nekubhujiswa.—Hla. 112:10.

^ sig. 16 Sigaba 16: Umbhalo waDanyela 12:3 utsi “Labo labahlakaniphile [emaKhristu lagcotjiwe] bayawucwebetela njengekumanyatela kwemazulu.” Njengobe baselapha emhlabeni, loku bakwenta ngekuba nencenye emsebentini wekushumayela. Nobe kunjalo, Matewu 13:43 ukhuluma ngesikhatsi labatawukhanya ngaso njengelilanga eMbusweni wasezulwini. Ekucaleni besicabanga kutsi lemibhalo lemibili ikhuluma ngemsebenti munye—umsebenti wekushumayela.

^ sig. 18 Sigaba 18: Fundza incwadzi letsi “Sondela KuJehova” emakhasini 288-289, [ngesiZulu.]