Skip to content

Skip to table of contents

“Haʼu sei hela nafatin hamutuk ho imi”

“Haʼu sei hela nafatin hamutuk ho imi”

“Haʼu sei hela nafatin hamutuk ho imi, toʼo mundu nia rohan.”—MT 28:20.

1. (a) Konta toʼok ai-knanoik kona-ba trigu ho duʼut aat. (b) Jesus esplika oinsá kona-ba ai-knanoik neʼe?

 ATU esplika kona-ba Maromak nia Reinu, ka ukun, Jesus konta ai-knanoik ida kona-ba toʼos-naʼin neʼebé kari trigu musan no depois ninia inimigu kuda duʼut aat iha trigu nia leet. Maski duʼut aat sai boot daudaun, toʼos-naʼin haruka ninia atan sira atu “husik sira rua moris hamutuk”. No iha tempu koʼa nian, toʼos-atan sira soe duʼut aat no halibur trigu. Jesus rasik mós esplika kona-ba ai-knanoik neʼe. (Lee Mateus 13:24-30, 37-43.) Ai-knanoik neʼe hatudu saida mai ita? (Haree dezeñu “Trigu ho duʼut aat” iha pájina 10.)

2. (a) Ai-knanoik trigu ho duʼut aat nian hatudu saida? (b) Iha lisaun neʼe, ita sei aprende liuliu kona-ba saida?

2 Ai-knanoik neʼe hatudu kona-ba oinsá no bainhira mak Jesus sei halibur grupu trigu, katak ema kristaun kose-mina sira hotu neʼebé sei ukun hamutuk ho nia iha lalehan. Jesus komesa kari trigu nia fini diʼak iha loron Pentekostes iha tinan 33. No serbisu halibur trigu sei ramata iha tempu neʼebé ema kose-mina sira hotu neʼebé sei iha rai mak hetan sira-nia sinál ikus, no tuirmai saʼe ba lalehan bainhira mundu aat neʼe toʼo rohan. (Mt 24:31; Apok 7:1-4) Jesus nia ai-knanoik kona-ba trigu ho duʼut aat ajuda ita atu hatene kona-ba buat barak neʼebé akontese ona no sei akontese durante maizumenus tinan 2.000 nia laran. Ai-knanoik neʼe koʼalia kona-ba tempu kari fini, tempu neʼebé trigu ho duʼut aat sai boot hamutuk, no ikusliu tempu koʼa nian. Iha lisaun neʼe, ita sei aprende liuliu kona-ba tempu koʼa nian. a

JESUS SEI HAMUTUK HO SIRA

3. (a) Maizumenus iha tinan 100 liutiha Kristu, saida mak akontese? (b) Mateus 13:28 fó sai pergunta saida? Sé mak husu pergunta neʼe? (Haree mós nota [2] iha pájina 14.)

3 Maizumenus iha tinan 100 liutiha Kristu, “duʼut aat” ka ema kristaun falsu sira “mosu”. (Mt 13:26) Toʼo tinan 300 liutiha Kristu, ema kristaun falsu sira mak sai barak liu fali ema kristaun kose-mina. Iha Jesus nia ai-knanoik neʼe, atan sira husu ba naʼi: “Ita-Boot hakarak ami bá fokit tiha nia?” b (Mt 13:28) Oinsá naʼi hatán?

4. (a) Jesus nia liafuan hatudu saida? (b) Bainhira mak komesa fasil atu hatene “trigu”?

4 Naʼi Jesus hatete: ‘Husik sira rua [trigu ho duʼut aat] moris hamutuk bá toʼo loron koʼa nian.’ Jesus nia liafuan neʼe hatudu katak husi apóstolu nia tempu toʼo ohin loron, sempre iha ema kristaun kose-mina neʼebé loos iha mundu neʼe. Jesus mós hatete ba ninia dixípulu sira: “Haʼu sei hela nafatin hamutuk ho imi, toʼo mundu nia rohan.” (Mt 28:20) Sin, Jesus sei proteje nafatin ema kristaun kose-mina sira husi tempu uluk kedas toʼo mundu aat neʼe sei ramata. Maibé, tanba ba tempu kleur ema kristaun falsu sai barak hanesan duʼut aat, ita ladún hatene sé mak ema kristaun loos ka “trigu”. Maski nuneʼe, maizumenus tinan 30 antes tempu koʼa nian hahú, sai fasil atu hatene sé mak “trigu” neʼe. Oinsá?

MANU-AIN NEʼEBÉ “HADIʼA DALAN”

5. Oinsá mak Malaquias nia profesia sai loos iha Jesus nia tempu?

5 Kleur antes Jesus konta ai-knanoik kona-ba trigu ho duʼut aat, Jeová nia profeta Malaquias mós fó-hatene nanis kona-ba akontesimentu balu neʼebé hanesan ho ai-knanoik neʼe. (Lee Malaquias 3:1, 3. c) Ulukliu, João Baptista mak sai ‘manu-ain neʼebé hadiʼa dalan’. (Mt 11:10, 11) Bainhira João komesa haklaken iha tinan 29, tempu tesi-lia ba nasaun Israel besik ona. Tuirmai, Jesus mak serbí nuʼudar manu-ain segundu, ka “aliansa nia manu-ain”. Nia hamoos templu iha Jerusalém dala rua, foufoun bainhira nia komesa serbisu haklaken no tuirmai bainhira nia besik atu mate. (Mt 21:12, 13; Joao 2:14-17) Ida-neʼe katak Jesus nia serbisu hodi hamoos templu presiza tempu naruk uitoan.

6. (a) Oinsá mak Malaquias nia profesia sai loos iha dalan seluk tan? (b) Horibainhira mak Jesus halaʼo revista ba templu espirituál? (Haree mós nota [3] iha pájina 14.)

6 Oinsá mak Malaquias nia profesia neʼe sai loos iha dalan seluk tan? Antes tinan 1914, C. T. Russell ho ninia maluk sira halo serbisu hanesan ho buat neʼebé João Baptista halo. Sira buka-hatene lia-loos husi Bíblia, neʼebé kleur ona subar hela. Hodi halo nuneʼe, ikusmai sira hatene lia-loos kona-ba Jesus nia sakrifísiu, infernu, no tempu neʼebé jentiu sira-nia otas sei ramata. Maibé, iha tempu neʼebá, sei iha grupu relijiaun barak neʼebé temi sira-nia an nuʼudar ema kristaun. Husi grupu sira-neʼe, sé loos mak grupu “trigu” nian? Atu hatán ba pergunta neʼe, iha tinan 1914, Jesus komesa halaʼo revista ba templu espirituál, ka haree didiʼak arranju neʼebé ema kristaun sira halaʼo adorasaun ba Maromak. Sin, Jesus nia serbisu atu haree didiʼak no hamoos templu espirituál neʼe komesa iha tinan 1914 no ramata bainhira tinan 1919 foin hahú. d

HAREE DIDIʼAK NO HAMOOS TEMPLU ESPIRITUÁL

7. Kuandu Jesus komesa haree didiʼak templu espirituál iha tinan 1914, nia hetan saida?

7 Kuandu Jesus komesa haree didiʼak templu espirituál, nia hetan saida? Nia haree katak durante tinan 30 ona, grupu kiʼik ida husi Estudante Bíblia mak uza sira-nia forsa no rikusoin atu halaʼo serbisu haklaken ho laran-manas. e Ita bele fiar katak ida-neʼe halo Jesus no anju sira sai haksolok tanba iha trigu-kain balu neʼebé tahan iha duʼut aat nia leet! Maibé, sira sei presiza “hamoos Levi nia oan sira” ka ema kose-mina sira. (Mal 3:2, 3; 1 Ped 4:17) Tanbasá?

8. Husi tinan 1914, saida deʼit mak akontese?

8 Iha tinan 1914 nia rohan, ema balu husi grupu Estudante Bíblia sai laran-tun tanba sira seidauk bá lalehan. Tuirmai iha tinan 1915 no 1916, ema fó-terus ba grupu Estudante Bíblia hodi hanetik serbisu haklaken. Buat neʼebé aat liután mak, depois irmaun Russell mate iha fulan-Outubru iha tinan 1916, husi diretór naʼin-hitu iha Assosiação Watch Tower (Watch Tower Bible and Tract Society), naʼin-haat mak kontra hasoru irmaun Rutherford neʼebé komesa toma konta ba organizasaun neʼe, no sira buka atu irmaun-irmán sira fahe malu. Maibé ikusmai iha fulan-Agostu 1917, sira husik Betel, no liuhusi neʼe, Jeová nia organizasaun sai moos. Liután neʼe, ema balu husi grupu Estudante Bíblia mós husik lia-loos tanba taʼuk ba ema. Maski nuneʼe, sira barak prontu atu halo mudansa oioin hodi bele sai moos iha Maromak nia oin. Tan neʼe, ikusmai Jesus hili sira nuʼudar ema kristaun neʼebé loos, maibé soe ema kristaun falsu sira hotu, inklui mós sira neʼebé tuir igreja kristaun falsu sira. (Mal 3:5; 2 Tim 2:19) Entaun, depois neʼe, saida tan mak akontese? Atu hatene ida-neʼe, mai ita hanoin filafali Jesus nia ai-knanoik kona-ba trigu ho duʼut aat.

AKONTESIMENTU SIRA DEPOIS TEMPU KOʼA NIAN HAHÚ

9, 10. (a) Ita sei koʼalia kona-ba saida? (b) Iha loron koʼa nian, saida mak akontesimentu primeiru?

9 Jesus hatete: “Loron koʼa nian mak loron ikus mundu neʼe nian.” (Mt 13:39) Tempu koʼa nian hahú iha tinan 1914. Entaun, mai ita koʼalia kona-ba buat lima neʼebé sei akontese durante tempu koʼa nian hodi tuir Jesus nia liafuan.

10 Akontesimentu primeiru mak hili duʼut aat. Jesus hatete: “Loron koʼa . . . nian toʼo mai mak haʼu sei dehan ba toʼos-atan sira: ‘Hili uluk duʼut aat bá.’” Husi tinan 1914, anju sira komesa “hili” ema kristaun falsu sira neʼebé hanesan duʼut aat hodi haketak sira husi ema kose-mina nuʼudar “reinu nia oan sira”.—Mt 13:30, 38, 41.

11. Toʼo ohin loron, saida mak sai sinál ida atu hatene ema kristaun neʼebé loos?

11 Nuʼudar serbisu koʼa nian laʼo daudauk, grupu trigu hatudu sai hahalok neʼebé la hanesan ho duʼut aat. (Apok 18:1, 4) Iha tinan 1919, Maromak nia atan sira haree ho klaru katak Babilónia Boot monu ona. Entaun, saida mak halo ema kristaun loos la hanesan ho ema kristaun falsu sira? Neʼe mak serbisu haklaken. Sira neʼebé toma konta ba Estudante Bíblia komesa fó sai katak importante duni ba ema hotu iha kongregasaun atu haklaken kona-ba Maromak nia Ukun. Porezemplu, iha tinan 1919, sira halo livru kiʼik ida (To Whom the Work Is Entrusted) hodi fó laran-manas ba ema kristaun kose-mina hotu atu hola parte iha serbisu haklaken husi uma ba uma. Livru neʼe hatete: “Ida-neʼe haree hanesan knaar neʼebé boot tebes, maibé serbisu neʼe mak Naʼi nian, no ho ninia kbiit, ita bele. Knaar neʼe espesiál ba ita hotu.” Ida-neʼe lori rezultadu saida? Iha tinan 1922, livru The Watch Tower fó sai katak Estudante Bíblia barak komesa haklaken ho badinas. Nuneʼe, serbisu haklaken mak sai sinál importante ida atu hatene ema kristaun neʼebé loos iha tempu neʼebá toʼo ohin loron.

12. Horibainhira mak grupu trigu komesa halibur?

12 Akontesimentu segundu mak halibur trigu. Jesus haruka ninia anju sira: “Haloot tiha [trigu] iha haʼu-nia hoka.” (Mt 13:30) Husi tinan 1919, ema kristaun kose-mina sira halibur daudauk iha kongregasaun kristaun neʼebé harii fali ona. Oinsá ho ema kose-mina sira neʼebé sei moris bainhira terus boot akontese? Serbisu halibur trigu neʼe sei ramata kuandu ema kose-mina sira ikus neʼebé sei moris iha tempu terus boot mak sei saʼe ba lalehan.—Dan 7:18, 22, 27.

13. Tuir Apokalipse 18:7, feto-aat, ka Babilónia Boot, hatudu hahalok saida?

13 Terseiru, ema sei tanis no ruun nehan. Kona-ba duʼut aat neʼebé anju sira futu, Jesus hatete: “Sira sei tanis no ruun nehan.” (Mt 13:42) Ida-neʼe akontese daudauk agora ka lae? Lae. Ohin loron, relijiaun kristaun falsu sira neʼebé parte husi feto-aat sei hatete kona-ba ninia an: “Haʼu . . . nuʼudar liurai-feto ida”, no “Haʼu laʼós feto-faluk ida no sei la tanis iha haʼu-nia moris tomak”. (Apok 18:7) Loos duni, relijiaun kristaun falsu sira uza nafatin sira-nia kbiit hanesan “liurai-feto ida” no domina hela ulun-naʼin polítiku sira. Agora daudauk, ema kristaun falsu sira gaba an duké tanis. Maibé, lakleur tan, situasaun neʼe sei troka.

Lakleur tan, relijiaun kristaun falsu sei lakon sira-nia relasaun besik ho polítiku-naʼin sira (Haree parágrafu 13)

14. (a) Bainhira no tanbasá mak ema kristaun falsu sira sei “ruun nehan”? (b) Oinsá mak esplikasaun foun kona-ba Mateus 13:42 mak tuir Salmo 112:10? (Haree nota [5] iha pájina 14.)

14 Durante terus boot, depois relijiaun falsu hotu lakon mohu tiha, ema neʼebé tuir relijiaun falsu sira-neʼe sei buka subar-fatin, maibé sira sei la hetan. (Lc 23:30; Apok 6:15-17) Tuirmai, tanba sira haree katak sira la bele halo buat ida atu liu terus boot, sira sei lakon esperansa hodi tanis no “ruun nehan” ho hirus. Kona-ba tempu susar neʼe, Jesus mós fó-hatene nanis katak sira sei “baku sira-nia hirus-matan” tanba laran-susar. fMt 24:30; Apok 1:7.

15. Saida mak sei akontese ba duʼut aat? Bainhira mak ida-neʼe sei akontese?

15 Tuirmai, anju sira sei ‘soe duʼut aat iha ahi-lakan’. (Mt 13:42) Ida-neʼe katak ema sira neʼebé uluk tuir organizasaun relijiaun falsu sira sei lakon ba nafatin iha funu Armagedon nuʼudar parte ikus husi terus boot.—Mal 4:1.

16, 17. (a) Tuir Jesus nia ai-knanoik, ikusliu saida mak sei akontese? (b) Tanbasá mak ita bele fiar katak ida-neʼe sei akontese iha aban-bainrua?

16 Ikusliu, sira neʼebé laran-loos sei nabilan. Jesus hatete: “Iha tempu neʼebá, sira neʼebé laran-loos sei nabilan hanesan loro-matan iha sira-nia Aman nia Ukun.” (Mt 13:43, MF) Bainhira no iha neʼebé mak ida-neʼe sei akontese? Jesus koʼalia kona-ba buat neʼebé sei akontese iha aban-bainrua iha lalehan, laʼós kona-ba buat neʼebé akontese daudauk iha mundu neʼe. g Mai ita koʼalia kona-ba razaun rua tansá mak ita bele fiar hanesan neʼe.

17 Ulukliu, ita sei koʼalia kona-ba tempu. Jesus hatete: “Iha tempu neʼebá, sira neʼebé laran-loos sei nabilan.” Jesus uza liafuan “iha tempu neʼebá” atu koʼalia kona-ba tempu atu ‘soe duʼut aat iha ahi-lakan’. Tanba ida-neʼe sei akontese durante parte ikus husi terus boot, ita bele fiar katak ema kose-mina sira mós sei “nabilan” iha aban-bainrua. Tuirmai, ita sei koʼalia kona-ba fatin. Jesus hatete katak ema laran-loos sei nabilan “iha Aman nia Ukun”. Neʼe katak sá? Depois parte primeiru husi terus boot liu ona, ema kose-mina ikus neʼebé sei iha rai tenke hetan sinál hodi saʼe ba lalehan. (Mt 24:31) Iha lalehan neʼe mak ema kose-mina sira sei nabilan “iha Aman nia Ukun”. Liutiha Armagedon, sira sei haksolok hodi sai noiva iha “Bibi-Oan nia festa kazamentu nian”.—Apok 19:6-9.

OINSÁ MAK IDA-NEʼE KONA ITA?

18, 19. Kuandu ita komprende Jesus nia ai-knanoik kona-ba trigu ho duʼut aat, oinsá mak ida-neʼe kona ita?

18 Kuandu ita komprende ai-knanoik neʼe, oinsá mak ida-neʼe kona ita? Mai ita hanoin kona-ba buat tolu. Primeiru, ida-neʼe ajuda ita atu hatene tanbasá mak Jeová husik buat aat akontese. Nia “tahan . . . sanan laran-nakali nian” atu hadiʼa “sanan laran-luak nian”, ka ema kristaun kose-mina neʼebé reprezenta grupu “trigu”. h (Rom 9:22-24) Segundu, ida-neʼe ajuda ita atu hametin ita-nia fiar. Nuʼudar mundu neʼe nia rohan besik daudaun, ita-nia inimigu sira sei hakaʼas an liután atu kontra hasoru ita, “maibé sira sei la manán”. (Lee Jeremias 1:19. i) Jeová sempre proteje grupu “trigu” husi tempu uluk toʼo ohin loron. Nuneʼe mós iha futuru, ita-nia Aman, Jesus no anju sira sei “nafatin” hamutuk ho ita.—Mt 28:20.

19 Terseiru, ai-knanoik neʼe ajuda ita atu hatene ho klaru kona-ba grupu “trigu” neʼe. Tanbasá mak ida-neʼe importante mai ita? Tanba ida-neʼe sei ajuda ita atu hatán ba Jesus nia pergunta: “Sé loos mak emar [“atan”, MF] laran-metin no matenek?” (Mt 24:45) Mai ita buka-hatene resposta ba pergunta neʼe iha lisaun rua tuirmai.

 

a Parágrafu 2: Atu hanoin filafali kona-ba Jesus nia ai-knanoik neʼe, lee informasaun ho títulu “Ema diʼak sira sei nabilan hanesan loron” husi Livru Haklaken 15 Marsu 2010.

b Parágrafu 3: Tanba Jesus nia apóstolu sira mate ona no ema kose-mina sira seluk neʼebé moris hela mak reprezenta grupu “trigu”, ita bele fiar katak “atan sira” iha ai-knanoik neʼe laʼós ema kose-mina sira, maibé anju sira. Iha parte ikus husi ai-knanoik neʼe, Jesus fó sai katak “sira neʼebé koʼa mak anju sira”.—Mt 13:39.

c Malaquias 3:1, 3: “1 ‘Haree bá! Haʼu sei haruka haʼu-nia manu-ain, no nia sei hadiʼa dalan iha haʼu-nia oin. No derrepente deʼit Naʼi neʼebé loos, neʼebé imi buka, sei mai iha Ninia templu. No aliansa nia manu-ain neʼebé ba nia imi haksolok sei mai. Haree! Nia sei mai duni,’ Jeová, Naʼi funu-naʼin hatete.” “3 No nia sei tuur nuʼudar ida neʼebé hamoos osan-mutin ho ahi no tenke hamoos Levi nia oan sira; no nia tenke hamoos sira hanesan osan-mean no hanesan osan-mutin, no ba Jeová sira sei sai duni povu ida neʼebé hasaʼe sakrifísiu justisa nian.”

d Parágrafu 6: Ida-neʼe mak esplikasaun foun. Uluk, ita hanoin katak Jesus halaʼo ninia revista, ka haree didiʼak templu espirituál iha tinan 1918.

e Parágrafu 7: Husi tinan 1910 toʼo 1914, Estudante Bíblia sira fahe livru sira besik 4.000.000 no livru kiʼik ho tratu sira hamutuk 200.000.000 liu.

f Parágrafu 14: Ida-neʼe mak mudansa kona-ba oinsá atu komprende Mateus 13:42. Uluk, ita-nia livru sira hatete katak ema kristaun falsu sira sei “tanis no ruun nehan” ba tinan barak ona tanba “reinu nia oan sira” fó sai katak “duʼut aat” mak “aat-naʼin nia oan sira”. (Mt 13:38, MF) Maibé, agora ita komprende katak ema kristaun falsu sira sei ruun nehan iha tempu neʼebé sira sei lakon ba nafatin.—Sal 112:10.

g Parágrafu 16: Daniel 12:3 hatete katak “sira neʼebé iha matenek [ema kristaun kose-mina sira] sei nabilan hanesan naroman husi lalehan”. Ema kristaun kose-mina sira kumpre daudauk profesia neʼe liuhusi serbisu haklaken. Maibé, Mateus 13:43 koʼalia kona-ba tempu neʼebé sira sei nabilan iha Maromak nia Ukun iha lalehan. Uluk, ita hanoin katak eskritura rua neʼe koʼalia kona-ba serbisu haklaken.

h Parágrafu 18: Haree livru Mendekatlah kepada Yehuwa, pájina 288-289.

i Jeremias 1:19: “No sira sei halo funu hasoru ó, maibé sira sei la manán hasoru ó, tanba ‘Haʼu hamutuk ho ó atu salva ó’, Jeová hatete.”