Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Te olete pühitsetud

Te olete pühitsetud

„Te olete puhtaks pestud, . . . te olete pühitsetud.” (1. KOR. 6:11)

1. Mida murettekitavat Nehemja nägi, kui ta Jeruusalemma naasis? (Vaata pilti artikli alguses.)

JERUUSALEMMA elanikel on palju jutuainet. Üks teada-tuntud võõramaalane on end sisse seadnud templi kambrisse. Leviidid on jätnud hooletusse oma ülesanded. Selle asemel et olla eestvedajad jumalakummardamises, on rahva vanemad hingamispäeval hõivatud kauplemisega. Paljud iisraellased on abiellunud mittejuutidega. Need on vaid mõned murettekitavad asjad, mida Nehemja näeb, kui ta millalgi pärast aastat 443 e.m.a Jeruusalemma naaseb (Neh. 13:6).

2. Kuidas sai Iisraelist pühitsetud rahvas?

2 Iisrael oli Jumalale pühendunud rahvas. Aastal 1513 e.m.a olid iisraellased agaralt nõus kuuletuma Jehoova tahtele. Nad ütlesid: „Me tahame teha iga sõna järgi, mis Jehoova on rääkinud” (2. Moos. 24:3). Seega Jumal pühitses neid ehk eraldas nad enda rahvaks. See oli suur eesõigus! Nelikümmend aastat hiljem tuletas Mooses neile meelde: „Sa oled Jehoovale, oma Jumalale pühitsetud rahvas; Jehoova, su Jumal on sind valinud olema temale omandrahvaks kõigist rahvaist, kes maa peal on!” (5. Moos. 7:6).

3. Milline oli juutide vaimne olukord, kui Nehemja teist korda Jeruusalemma saabus?

3 Kahjuks ei kestnud iisraellaste algne vaimustus olla Jumala püha rahvas kuigi kaua. Ehkki alati oli neid, kes Jumalat teenisid, ei olnud juudid üldiselt mures mitte selle pärast, kuidas Jumala tahet täita, vaid kuidas püha ja vaga välja paista. Kui Nehemja teist korda Jeruusalemma saabus, oli umbes sada aastat möödunud ajast, mil ustav jääk oli tulnud Babülonist tagasi jumalakummardamist taastama. Taas kord oli rahva ind vaimsetes asjades vaibumas.

4. Mis aitab meil jääda pühitsetud rahvaks?

 4 Nagu olid iisraellased, on Jehoova tunnistajad tänapäeval üldises mõttes Jumala pühitsetud rahvas. Nii võitud kristlased kui ka „suure rahvahulga” liikmed on pühad, eraldatud pühaks teenistuseks (Ilm. 7:9, 14, 15; 1. Kor. 6:11). Iisraellased rikkusid oma suhted Jehoovaga, kuna nad ei jäänud pühaks. Mis meid aitab, et meiega nii ei juhtuks ning et võiksime jääda pühaks ja Jehoova teenistuses tegusaks? Selle uurimise jooksul käsitleme nelja punkti, mis tulevad esile Nehemja 13. peatükist: 1) hoidu halbadest kaaslastest; 2) toeta Jehoova tööd; 3) sea vaimsed asjad esikohale ja 4) tee kõik, et jääda kristlaseks. Arutlegem neid nelja mõtet.

HOIDU HALBADEST KAASLASTEST

Mil viisil ilmnes Nehemja ustavus Jehoovale? (Vaata lõike 5, 6)

5 Loe Nehemja 13:4—9. Meie ümber on palju sellist, mis võib avaldada halba mõju, mistõttu meil pole lihtne pühaks jääda. Mõelgem Eljasibi ja Toobija peale. Eljasib oli ülempreester ning Toobija ammonlane ja ilmselt tähtsusetu Pärsia riigiametnik Juudamaal. Toobija ja tema kaaslased olid seisnud vastu Nehemja püüetele ehitada üles Jeruusalemma müürid (Neh. 2:10). Ammonlastel oli keelatud tulla templi alale (5. Moos. 23:4). Seega, miks pidi ülempreester andma ühe templi söögitoa sellisele mehele nagu Toobija?

5., 6. Kes olid Eljasib ja Toobija ning miks võis Eljasib Toobijaga tihedalt läbi käia?

6 Toobijast oli saanud Eljasibi lähedane kaaslane. Toobija ja tema poeg Joohanan olid abielus juudi naistega ning paljud juudid rääkisid Toobijast head (Neh. 6:17—19). Üks Eljasibi pojapoegi oli abielus Sanballati tütrega; Sanballat oli Samaaria maavalitseja ja üks Toobija lähimatest kaaslastest (Neh. 13:28). Need sidemed võivad selgitada, kuidas sai selline teiseusuline ja vastupanija Eljasibi mõjutada. Kuid Nehemja oli Jehoovale ustav ja viskas Toobija mööbli templi söögitoast välja.

7. Mida saavad kogudusevanemad ja teised teha selleks, et end mitte rüvetada ja jääda Jehoova ees pühitsetuks?

7 Jumalale pühendunud rahvana peaksime alati olema eelkõige ustavad Jehoovale. Kui me ei järgi tema õigusnorme, ei jää me tema ees pühitsetuks. Me ei tohi lubada, et perekondlikud sidemed saavad tähtsamaks Piibli põhimõtetest. Kogudusevanemad juhinduvad Jehoova mõtteviisist, mitte oma arvamusest või tunnetest (1. Tim. 5:21). Nad hoiduvad hoolega tegemast ükskõik mida, mis võiks ohustada nende suhteid Jumalaga (1. Tim. 2:8).

8. Mida peaksid kõik Jehoovale pühendunud teenijad seoses kaaslastega meeles pidama?

8 Tasub meeles pidada, et „halb seltskond rikub kasulikud harjumused” (1. Kor. 15:33). Mõned meie sugulased ei pruugi meile head mõju avaldada. Eljasib oli olnud rahvale heaks eeskujuks, toetades täielikult Nehemjat Jeruusalemma müüride ülesehitamisel (Neh. 3:1). Kuid ajapikku hakkas Eljasib ilmselt Toobija ja teiste halva mõju tõttu tegema asju, mis teda Jehoova ees rüvetasid. Head kaaslased innustavad meid osalema ülesehitavas kristlikus tegevuses, näiteks lugema Piiblit, käima koosolekutel ja kuulutustööl. Pereliikmed, kes ergutavad meid tegema seda, mis on õige, on meile eriti armsad ja kallid.

TOETA JEHOOVA TÖÖD

9. Miks olid templiteenistusega seotud ülesanded unarusse jäänud, ja keda Nehemja selles süüdistas?

9 Loe Nehemja 13:10—13. Paistab, et ajaks, mil Nehemja naasis Jeruusalemma,  oli templile annetuste tegemine peaaegu lõppenud. Kuna leviidid ei saanud enam ainelist tuge, ei täitnud nad oma ülesandeid ja läksid tööle oma põldudele. Nehemja süüdistas selles rahva ülemaid, kes ilmselt ei hoolinud enda kohustustest. Nad kas ei kogunud inimestelt kümnist või siis ei andnud seda edasi templile, nagu oleks pidanud (Neh. 12:44). Niisiis asus Nehemja kümnise kogumist korraldama. Ta määras usaldusväärsed mehed vastutama templi laoruumide ja kümnise väljajagamise eest.

10., 11. Kuidas me saame toetada õiget jumalateenimist?

10 Mida see meile õpetab? See tuletab meile meelde, et meil on eesõigus austada Jehoovat oma varandusega (Õpet. 3:9). Kui teeme annetusi tema töö toetamiseks, siis anname Jehoovale lihtsalt seda, mis talle juba kuulub (1. Ajar. 29:14—16). Meile võib tunduda, et meil pole just palju anda, ent kui meil on soov seda teha, siis saame igaüks anda oma osa (2. Kor. 8:12).

11 Paljude aastate jooksul kutsus üks suur pere eripioneeridest eakat abielupaari korra nädalas enda juurde sööma. Kuigi selles peres oli kaheksa last, oli emal tavaks öelda: „Kui laud on juba kaetud kümnele, siis pole raske sinna veel kaks kohta lisada.” Üks iganädalane toidukord ei pruugi tunduda mingi suur asi, kuid see paar oli neile osutatud külalislahkuse eest väga tänulik. Nemad omakorda olid õnnistuseks oma võõrustajaile. Nende julgustavad sõnad ja kogemused aitasid selle pere lastel vaimselt kasvada. Hiljem alustasid nad kõik täisajalist teenistust.

12. Milles on ametissemääratud vennad koguduses heaks eeskujuks?

12 Veel võime õppida seda, et nii nagu Nehemja, on ka tänapäeval ametissemääratud vennad Jehoova töö toetamises eestvedajad. Nad on teistele koguduses heaks eeskujuks. Samuti järgivad vanemad nii apostel Paulust. Tema toetas õiget jumalateenimist ja jagas häid juhtnööre. Näiteks andis ta mitmeid praktilisi soovitusi annetamise kohta (1. Kor. 16:1—3; 2. Kor. 9:5—7).

SEA VAIMSED ASJAD ESIKOHALE

13. Millest oli näha, et mõned juudid ei pidanud hingamispäevast lugu?

13 Loe Nehemja 13:15—21. Kui me lubame ainelistel asjadel hõivata kogu oma tähelepanu, võime oma vaimsuse vähehaaval minetada. Nagu näitab  kirjakoht 2. Moosese 31:13, tuletas iganädalane hingamispäev iisraellastele meelde, et nad on pühitsetud rahvas. Hingamispäev oli mõeldud koos perega Jumala kummardamiseks, palvetamiseks ja Jumala seaduse üle mõtisklemiseks. Kuid mõningatele Nehemja kaasaegsetele oli hingamispäev nagu iga teinegi päev, mil kauplemisega tegeleda. Jumalateenimine oli lükatud tagaplaanile. Nähes, mis toimub, lasi Nehemja kuuenda päeva õhtul, enne kui algas hingamispäev, linna väravad sulgeda ning ajas võõramaa kaupmehed minema.

14., 15. a) Mis võib juhtuda, kui keskendume liigselt tööasjadele? b) Kuidas me saame minna „Jumala puhkamisse”?

14 Mida me Nehemja eeskujust õpime? Seda, et me ei tohiks liigselt keskenduda tööasjadele. Muidu võib meie tähelepanu õigetelt asjadelt kõrvale kalduda või need võivad isegi teisejärguliseks muutuda, eriti kui meie töö meile meeldib. Tuleta meelde Jeesuse hoiatust kahe isanda orjamisest. (Loe Matteuse 6:24.) Nehemjal oleks olnud võimalusi rahateenimiseks, aga kuidas ta oma aega Jeruusalemmas kasutas? (Neh. 5:14—18.) Selle asemel et luua ärisuhteid tüüroslaste või teistega, pühendus ta sellele, et aidata oma vendi ja tuua au Jehoova nimele. Ka tänapäeval keskenduvad kogudusevanemad ja teenistusabilised koguduse heaolule ning seetõttu on nad usukaaslastele väga kallid. Selle tulemusel valitseb Jumala rahva seas armastus, rahu ja turvatunne (Hes. 34:25, 28).

15 Kuigi kristlastel pole vaja pidada iganädalast hingamispäeva, ütles Paulus meile, et „Jumala rahvale [jääb] hingamispäeva puhkus”. Ta lisas: „See, kes on läinud Jumala puhkamisse, puhkab ka ise oma tegudest nagu Jumal enda omadest” (Heebr. 4:9, 10). Kristlastena saame minna Jumala puhkamisse, kui tegutseme kooskõlas tema eesmärgiga, mis liigub oma täitumise suunas. Kas sinule ja su lähedastele on esmatähtsad pere piibliõhtu, koosolekud ja kuulutustöö? Meil tuleb ehk oma tööandja või töökaaslastega olla kindlameelsed, eriti kui nad ei hooli sellest, et usuline tegevus on meile kõige tähtsam. Tegelikult võib meil olla tarvis nii-öelda sulgeda linna väravad ja ajada tüüroslased minema, et hoida pühad asjad esikohal, mida need ju väärivadki. Kuna me oleme pühitsetud, on meil vaja endalt küsida: kas minu eluviis näitab, et ma olen eraldatud Jehoova teenistuseks? (Matt. 6:33.)

TEE KÕIK, ET JÄÄDA KRISTLASEKS

16. Miks oli Nehemja päevil iisraellaste meeles hägustumas see, et nad on Jumalale pühitsetud rahvas?

16 Loe Nehemja 13:23—27. Nehemja päevil abiellusid Iisraeli mehed võõramaa naistega. Kui Nehemja esimest korda Jeruusalemmas käis, käskis ta kõigil rahva vanematel kirjutada alla lepingule, et iisraellased ei abiellu võõramaalastega (Neh. 10:1, 31). Kuid mõni aasta hiljem nägi ta, et juudi mehed olid seda siiski teinud, ning nende meeles oli hägustumas, et nad on Jumalale pühitsetud rahvas. Nendest abieludest sündinud lapsed ei osanud lugeda ega isegi rääkida heebrea keelt. Kui nad kasvavad suuremaks, kas peavad nad end siis iisraellasteks või pigem asdodlasteks, ammonlasteks või moabiitideks? Kas on tõenäoline, et nad saavad aru Jumala seadusest, kui nad ei oska heebrea keelt? Kuidas saavad nad õppida  tundma Jehoovat ja hakata teenima teda, mitte ebajumalaid, keda kummardasid nende emad? Vaja oli kiirelt ja otsustavalt tegutseda ning seda Nehemja ka tegi (Neh. 13:28).

Aita oma lastel saada Jehoovaga lähedaseks (Vaata lõike 17, 18)

17. Kuidas saavad vanemad aidata oma lastel rajada lähedased suhted Jehoovaga?

17 Tänapäeval tuleks meil tegutseda selle nimel, et aidata oma lastel kristlaseks saada. Vanemad, küsige endalt: „Kui hästi mu lapsed räägivad Piibli tõe „puhast keelt”? (Sef. 3:9, UM.) Kas mu laste vestlustest peegeldub Jumala vaimu või maailma vaimu mõju?” Ära heida kiiresti meelt, kui tundub, et midagi on vaja parandada. Keele õppimine võtab aega, eriti kui ümberringi on palju tähelepanu hajutavat. Su lapsed seisavad silmitsi tohutu survega kompromissi teha. Seepärast aita pere piibliõhtutel ja ka muul ajal oma lastel saada Jehoovaga lähedaseks (5. Moos. 6:6—9). Rõhuta, miks tasub erineda Saatana maailmast (Joh. 17:15—17). Püüa jõuda nende südameni!

18. Miks saavad just lapsevanemad kõige paremini aidata oma lastel valmistuda selleks, et pühenduda Jehoovale?

18 Lõppkokkuvõttes teeb iga laps ise otsuse, kas teenida Jumalat või mitte. Siiski saavad vanemad palju ära teha, näiteks anda head eeskuju, seada paika kindlad piirid ja arutleda oma lastega selle üle, millised tagajärjed on nende otsustel. Vanemad, keegi muu peale teie ei saa paremini aidata teie lastel valmistuda selleks, et pühenduda Jehoovale. Nad vajavad teie abi, et saada ja jääda kristlaseks. Muidugi me kõik peame olema valvel, et mitte kaotada oma piltlikke pealisriideid — omadusi ja põhimõtteid, mille järgi meid kui Kristuse järelkäijaid tuntakse (Ilm. 3:4, 5; 16:15).

JUMAL PEAB OMA TEENIJAID MEELES

19., 20. Mida meil tuleb teha, et Jehoova peaks meid meeles?

19 Nehemjaga samal ajal elanud prohvet Malakia ütles, et Jehoova „palge ees kirjutati mälestusraamat nende heaks, kes kardavad Jehoovat ja austavad tema nime” (Mal. 3:16, 17). Jumal ei unusta kunagi neid, kes tunnevad aukartust tema ees ja armastavad tema nime (Heebr. 6:10).

20 Nehemja palvetas: „Meenuta, mu Jumal, seda minu heaks!” (Neh. 13:31). Nagu Nehemja nimi, nii on ka meie nimed Jumala mälestusraamatus, kui me edaspidigi hoidume halbadest kaaslastest, toetame Jehoova tööd, seame vaimsed asjad esikohale ja teeme kõik, et jääda kristlasteks. Piibel kutsub meid üles: „Kontrollige pidevalt, kas te olete usus” (2. Kor. 13:5). Kui teeme oma parima, et jääda Jehoova pühitsetud rahva osaks, siis ta peab meid meeles.