Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Atsuu Nyɛhe

Atsuu Nyɛhe

“Aju nyɛhe, ni asaŋ atsuu nyɛhe.”1 KOR. 6:11.

1. Mɛɛ nifɔjianii komɛi Nehemia yana beni eku esɛɛ kɛtee Yerusalem lɛ? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

YERUSALEMBII lɛ anaa ekpɛ amɛhe. Mɛni hewɔ? Aŋmɛ maŋsɛɛnyo ko ni te shi ewo Yehowa webii lɛ gbɛ ni ebahi sɔlemɔwe lɛ tsũi lɛ eko mli. Levibii lɛ eshi amɛnitsumɔ lɛ. Yɛ nɔ najiaŋ ni jamɔ lɛ mli onukpai lɛ aaatsɔɔ nii lɛ, amɛmiihɔ̃ɔ nii yɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ nɔ. Israelbii pii kɛ mɛi ni jeee Yudafoi ebote gbalashihilɛ mli. Enɛɛmɛi ji nifɔjianii ni Nehemia na beni eku esɛɛ kɛtee Yerusalem yɛ afi 443 D.Ŋ.B. sɛɛ lɛ ekomɛi.Neh. 13:6.

2. Te fee tɛŋŋ ni Israel batsɔ maŋ ni atsuu he lɛ?

2 Israel ji maŋ ni ejɔɔ ehe nɔ eha Nyɔŋmɔ. Yɛ afi 1513 D.Ŋ.B. lɛ, Israelbii lɛ wo shi akɛ amɛbaafee Yehowa suɔmɔnaa nii. Amɛkɛɛ akɛ: “Wiemɔi fɛɛ ni Yehowa wie lɛ wɔɔfee.” (2 Mose 24:3) No hewɔ lɛ Nyɔŋmɔ tsuu amɛhe, loo ehala amɛ akɛ emaŋ. Enɛ ji hegbɛ kpele diɛŋtsɛ! Afii 40 sɛɛ lɛ, Mose kai amɛ akɛ: “Maŋ krɔŋkrɔŋ jio ha Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, bo lɛ Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, ehalao, koni otsɔ lɛ diɛŋtsɛ emaŋ yɛ maji fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ateŋ.”5 Mose 7:6.

3. Beni Nehemia ku esɛɛ kɛba Yerusalem nɔ ni ji shii enyɔ nɔ lɛ, no mli lɛ te hiɛdɔɔ ni Yudafoi lɛ kɛjáa Nyɔŋmɔ lɛ yɔɔ ha tɛŋŋ?

3 Dɔlɛ sane ji akɛ, miishɛɛ ni Israelbii lɛ ná beni amɛtsɔ maŋ krɔŋkrɔŋ lɛ sɛɛ etsɛɛɛ. Eyɛ mli akɛ Yudafoi lɛ ateŋ mɛi komɛi sɔmɔ Nyɔŋmɔ moŋ, shi bei pii lɛ, amɛteŋ mɛi kpotoo sumɔɔ ni mɛi ana akɛ amɛyɛ krɔŋkrɔŋ fe ni amɛbaafee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii. Beni Nehemia ku esɛɛ kɛba Yerusalem nɔ ni ji shii enyɔ nɔ lɛ, no mli lɛ, aaafee afii oha eho kɛjɛ beni shwɛɛ nii anɔkwafoi ni ku amɛsɛɛ kɛjɛ Babilon kɛba koni amɛbato anɔkwa jamɔ shishi lɛ ba lɛ. Shi kome ekoŋŋ lɛ, hiɛdɔɔ ni maŋ lɛ kɛtsuɔ Nyɔŋmɔjamɔ he nii lɛ naa eba shi.

4. Mɛɛ nibii ni baaye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔhi shi akɛ mɛi ni he tse lɛ ahe wɔbaasusu?

4 Nyɔŋmɔ etsuu Yehowa Odasefoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ahe taakɛ efee Israelbii lɛ. Kristofoi ni afɔ amɛ  mu lɛ kɛ “asafo babaoo” lɛ fɛɛ yɛ krɔŋkrɔŋ, ni tsɔɔ akɛ ahala amɛ ni amɛkɛ sɔɔmɔ krɔŋŋ aha Nyɔŋmɔ. (Kpoj. 7:9, 14, 15; 1 Kor. 6:11) Wɔteŋ mɔ ko sumɔŋ ni ewo ehe muji yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ taakɛ Israelbii lɛ fee sɛɛ mli lɛ. Mɛni baaye abua wɔ koni nɔ ko tamɔ nakai akaba, ní wɔya nɔ wɔhi shi akɛ mɛi ni he tse ni Yehowa baanyɛ ekɛ amɛ atsu nii? Wɔbaasusu nibii ejwɛ komɛi ni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Nehemia yitso 13 lɛ mli lɛ ahe yɛ nikasemɔ nɛɛ mli: (1) Okɛ mɛi fɔji akabɔ; (2) okɛ teokrase gbɛtsɔɔmɔi atsu nii; (3) okɛ Nyɔŋmɔjamɔ nifeemɔi aye klɛŋklɛŋ gbɛhe; kɛ (4) be fɛɛ be lɛ ha ana akɛ Kristofonyo ji bo. Nyɛhaa wɔsusua nibii nɛɛ ahe ekomekomei agbɛnɛ.

OKƐ MƐI FƆJI AKABƆ

Mɛɛ gbɛ nɔ Nehemia ye Yehowa anɔkwa? (Kwɛmɔ kuku 5, 6)

5, 6. Namɛi ji Eliashib kɛ Tobia, ni ekolɛ mɛni hewɔ Eliashib kɛ Tobia bɔ lɛ?

5 Nyɛkanea Nehemia 13:4-9. Nibii ni he tseee ebɔle wɔ, no hewɔ lɛ ebɛ mlɛo akɛ wɔɔhi shi akɛ mɛi ni he tse. Nyɛhaa wɔsusua hii enyɔ komɛi, Eliashib kɛ Tobia he wɔkwɛa. No mli lɛ, osɔfonukpa ji Eliashib, ni Tobia hu ji Amonnyo, ni eeenyɛ efee akɛ eji Persia nɔyeli ni kwɛɔ Yudea nɔ lɛ onukpai lɛ ateŋ mɔ kome. Tobia kɛ ewebii lɛ te shi amɛwo Nehemia beni Nehemia kwɛɔ ni atswa Yerusalem gbogboi lɛ. (Neh. 2:10) Aŋmɛɛɛ gbɛ ni Amonnyo ko aba sɔlemɔwe lɛ kpoi lɛ anɔ. (5 Mose 23:3) No hewɔ lɛ, mɛni hewɔ osɔfonukpa lɛ eha mɔ ko tamɔ Tobia tsũ yɛ sɔlemɔwe lɛ?

6 Wekukpaa ko yɛ Eliashib kɛ Tobia teŋ. Tobia kɛ ebinuu Yehohanan fɛɛ kɛ Yudayei ehi shi, ni Yudafoi lɛ babaoo wieɔ Tobia he ekpakpa. (Neh. 6:17-19) No mli lɛ, Eliashib nabii lɛ ateŋ mɔ kome kɛ Tobia naanyo kpaakpa Sanbalat, ni eji amralo yɛ Samaria lɛ biyoo ehi shi. (Neh. 13:28) Ekolɛ wekukpaa nɛɛ hewɔ Osɔfonukpa Eliashib kɛ mɔ ko ni jeee Israelnyo, ni ete shi ewo amɛ pɛŋ lɛ bɔɔ lɛ. Shi Nehemia jie Tobia shĩa nibii lɛ fɛɛ kɛje tsũ lɛ mli eshwie, ni ekɛ nakai feemɔ tsɔɔ akɛ eyeɔ Yehowa anɔkwa.

7. Mɛɛ gbɛ nɔ asafoŋ onukpai kɛ mɛi krokomɛi bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛkafee nɔ ko ni baawo amɛhe muji yɛ Yehowa hiɛ?

7 Akɛ mɛi ni ejɔɔ amɛhe nɔ amɛha Nyɔŋmɔ lɛ, Yehowa ji mɔ ni fe fɛɛ ni esa akɛ wɔye lɛ anɔkwa be fɛɛ be. Kɛ́ wɔhiii shi yɛ ejalɛ shishitoo mlai lɛ anaa lɛ, enaŋ wɔ akɛ mɛi ni he tse. Esaaa akɛ wɔŋmɛɔ gbɛ ni wekukpaa ni kã wɔ kɛ wɔwekumɛi ateŋ lɛ haa wɔkuɔ Biblia mli shishitoo mlai amli. Yehowa susumɔi ji nɔ ni Kristofoi asafoŋ onukpai kɛtsuɔ nii, shi jeee amɛ diɛŋtsɛ amɛsusumɔi loo amɛhenumɔi. (1 Tim. 5:21) Asafoŋ onukpai lɛ bɔɔ mɔdɛŋ waa koni amɛkafee nɔ ko ni baafite amɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa lɛ.1 Tim. 2:8.

8. Mɛni esa akɛ Yehowa tsuji fɛɛ ni ejɔɔ amɛhe nɔ amɛha lɛ lɛ akai yɛ mɛi ni esa akɛ amɛkɛbɔ lɛ he?

8 Esa akɛ wɔkai akɛ, “naanyobɔɔ fɔŋ fiteɔ jeŋba kpakpa.” (1 Kor. 15:33) Ekolɛ bɔ ni wɔkɛ wɔwekumɛi lɛ ateŋ mɛi komɛi bɔɔ haa lɛ baanyɛ aná wɔnɔ hewalɛ gbonyo. Beni atswaa Yerusalem gbogboi lɛ, Eliashib ye ebua Nehemia waa, ni ekɛ enɛ fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa eha emaŋbii lɛ. (Neh. 3:1) Shi sɛɛ mli lɛ, eeenyɛ efee akɛ bɔ ni Eliashib kɛ mɛi krokomɛi bɔ kɛ bɔ ni ekɛ Tobia hu bɔ lɛ ha efee nibii ni wo ehe muji yɛ Yehowa hiɛ. Kɛ́ wɔkɛ mɛi kpakpai bɔ lɛ, amɛbaawo wɔ hewalɛ ni wɔkɛ wɔhe awo Kristofoi anifeemɔi tamɔ Biblia kanemɔ, asafoŋ kpeeiyaa, kɛ shiɛmɔyaa mli. Wɔhiɛ sɔɔ wɔwekumɛi ni woɔ wɔ hewalɛ ni wɔfee nɔ ni ja lɛ waa, ni wɔsumɔɔ amɛ.

OKƐ TEOKRASE GBƐTSƆƆMƆI ATSU NII

9. Mɛni hewɔ nibii eyaaa nɔ jogbaŋŋ yɛ sɔlemɔwe lɛ, ni namɛi Nehemia shwa?

9 Nyɛkanea Nehemia 13:10-13. Beni  Nehemia ku esɛɛ kɛtee Yerusalem lɛ, no mli lɛ maŋbii lɛ ekpa onia ni amɛtsuɔ kɛyeɔ amɛbuaa sɔlemɔwe nitsumɔ lɛ. Akɛni Levibii lɛ anine shɛɛɛ yelikɛbuamɔ nɛɛ nɔ hewɔ lɛ, amɛshiɔ amɛnitsumɔ yɛ sɔlemɔwe lɛ, ni amɛyatsuɔ nii yɛ amɛŋmɔji amli. Nehemia shwa nɔyelɔi lɛ yɛ sane nɛɛ mli. Eeenyɛ efee akɛ, amɛtsuuu amɛnitsumɔ jogbaŋŋ. Ekolɛ amɛheee mlijai nyɔŋma lɛ yɛ maŋbii lɛ adɛŋ loo amɛkɛ mlijai nyɔŋma ni amɛheɔ lɛ eyaaa sɔlemɔwe lɛ, taakɛ akpaa gbɛ akɛ amɛfee lɛ. (Neh. 12:44) No hewɔ lɛ, Nehemia to gbɛjianɔ ni abɔi mlijai nyɔŋma lɛ hemɔ. Ehala hii anɔkwafoi koni amɛkwɛ sɔlemɔwe lɛ nitoohei lɛ anɔ, koni amɛjara nibii ni akɛbaa lɛ.

10, 11. Mɛɛ hegbɛ Nyɔŋmɔ webii yɔɔ ni amɛkɛaafi anɔkwa jamɔ sɛɛ?

10 Ani wɔbaanyɛ wɔkase nɔ ko yɛ enɛ mli? Hɛɛ, ejaakɛ akaiɔ wɔ daa akɛ wɔyɛ hegbɛ akɛ wɔkɛ wɔnii ni wɔyɔɔ lɛ baawo Yehowa hiɛ nyam. (Abɛi 3:9) Kɛ́ wɔtsu onia lɛ, nɔ ni wɔfeɔ kɛkɛ ji, wɔkɛ nɔ ko ni ji Yehowa nɔ momo lɛ miiha lɛ ekoŋŋ. (1 Kron. 29:14-16) Ekolɛ wɔnuɔ he akɛ wɔbɛ nɔ ko tsɔ, shi kɛ́ wɔyɛ shwelɛ lɛ, wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔkɛ nɔ ni wɔyɔɔ lɛ aha.2 Kor. 8:12.

11 Weku ko ni mli bii lɛ ayi fa lɛ fɔ̃ɔ nyɛmi nuu ko kɛ eŋa ni amɛji gbɛgbalɔi krɛdɛi ni edara yɛ afii amli lɛ nine shi kome daa otsi koni amɛkɛ amɛ abaye nii, ni amɛfee enɛ afii babaoo. Eyɛ mli akɛ fɔlɔi nɛɛ yɛ bii kpaanyɔ moŋ, shi nɔ ni yoo lɛ fɔɔ kɛɛmɔ ji akɛ, “Kɛ́ mikɛ plɛtei enyɔ gbe yi fee nyɔŋma kɛ enyɔ lɛ, bɛ jeee nɔ ko kwraa ni?” Ekolɛ niyenii ni aaaha mɔ ko shi kome daa otsi lɛ jeee nɔ ko tsɔ, shi gbɛgbalɔi nɛɛ ahiɛ sɔ gbɔ ni weku nɛɛ fee amɛ lɛ waa! Amɛ hu amɛye amɛbua weku lɛ waa. Gbɛgbalɔi lɛ awiemɔi ni woɔ mɔ hewalɛ kɛ amɛniiashikpamɔi lɛ ye ebua gbekɛbii lɛ ni amɛtee amɛhiɛ yɛ Nyɔŋmɔjamɔ mli. Sɛɛ mli lɛ, amɛ fɛɛ amɛkɛ amɛhe wo be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli.

12. Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ ni sa asafoŋ onukpai feɔ yɛ asafoi lɛ amli?

12 Nɔ kroko ni wɔkaseɔ ji akɛ: Taakɛ Nehemia fee lɛ, ŋmɛnɛ lɛ, asafoŋ onukpai yeɔ amɛbuaa wɔ ni wɔkɛ teokrase gbɛtsɔɔmɔi tsuɔ nii. Asafoŋbii lɛ náa nɔkwɛmɔnɔ ni amɛfeɔ lɛ he sɛɛ. Kɛ́ asafoŋ onukpai fee enɛ lɛ, belɛ amɛmiikase bɔfo Paulo. Eye ebua ni anɔkwa jamɔ shwere ni ekɛ gbɛtsɔɔmɔ ni sa ha. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, etsɔɔ gbɛi srɔtoi anɔ ni abaanyɛ atsɔ atsu onia.1 Kor. 16:1-3; 2 Kor. 9:5-7.

 OKƐ NYƆŊMƆJAMƆ NIFEEMƆI AYE KLƐŊKLƐŊ GBƐHE

13. Mɛɛ gbɛ nɔ Yudafoi lɛ ekomɛi tsɔɔ akɛ amɛbuuu Hejɔɔmɔ Gbi lɛ?

13 Nyɛkanea Nehemia 13:15-21. Kɛ́ wɔha heloonaa nibii he wɔtsui lɛ, fiofio lɛ, wekukpaa ni kã wɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ baafite. Taakɛ 2 Mose 31:13 lɛ tsɔɔ lɛ, ato Hejɔɔmɔ Gbi ni Israelbii lɛ yeɔ daa otsi lɛ he gbɛjianɔ koni eha amɛhiɛ ahi amɛhe nɔ akɛ atsuu amɛhe. Esa akɛ amɛkɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ afee weku jamɔ, amɛkɛsɔle, ni amɛkɛjwɛŋ Nyɔŋmɔ Mla lɛ nɔ. Shi mɛi ni hi shi yɛ Nehemia beaŋ lɛ ateŋ mɛi komɛi bu Hejɔɔmɔ Gbi lɛ tamɔ gbii krokomɛi ni amɛkɛyaa nitsumɔ lɛ nɔŋŋ. Amɛtsi Nyɔŋmɔjamɔ amɛto afã. Enɛ hewɔ lɛ, Nehemia haa aŋamɔɔ maŋ lɛ agboi lɛ yɛ gbi ni ji ekpaa lɛ gbɛkɛnaashi mli, ni eshwieɔ guɔyelɔi lɛ dani Hejɔɔmɔ Gbi lɛ jeɔ shishi.

14, 15. (a) Kɛ́ wɔkɛ wɔhe wo heloonaa nitsumɔ mli vii lɛ, mɛni baanyɛ aba wɔnɔ? (b) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔbote Nyɔŋmɔ hejɔɔmɔ lɛ mli lɛ?

14 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ nɔ ni Nehemia fee lɛ mli? Ekome ji akɛ, esaaa akɛ wɔkɛ wɔhe woɔ heloonaa nitsumɔ mli vii. Kɛ́ jeee nakai lɛ, ebaanyɛ ehe wɔjwɛŋmɔ fɛɛ—loo eha wɔná suɔmɔ wɔha nibii enyɔ—titri lɛ, kɛji wɔnyaa wɔnitsumɔ lɛ he waa. Kaimɔ kɔkɔ ni Yesu bɔ yɛ nuŋtsɔmɛi enyɔ ni aaasɔmɔ lɛ he lɛ. (Nyɛkanea Mateo 6:24.) Nehemia yɛ nitsumɔ ni etsuɔ moŋ, shi te ekɛ ebe tsu nii eha tɛŋŋ yɛ Yerusalem? (Neh. 5:14-18) Yɛ nɔ najiaŋ ni ekɛ Tirobii loo mɛi krokomɛi aaaye jara lɛ, ekɛ ebe tsu nii kɛye ebua enyɛmimɛi lɛ, ni efee nibii ni baaha atse Yehowa gbɛ́i lɛ he. Nakai nɔŋŋ hu ŋmɛnɛ lɛ, asafoŋ onukpai kɛ asafoŋ sɔɔlɔi bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛkɛ amɛbe baafee nibii ni baaye abua asafoŋbii lɛ, ni amɛnyɛmimɛi lɛ sumɔɔ amɛ yɛ enɛ hewɔ. No hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ webii lɛ sumɔɔ amɛhe, amɛyɛ toiŋjɔlɛ, ni amɛyɛ shweshweeshwe.Ezek. 34:25, 28.

15 Eyɛ mli akɛ akpaaa Kristofoi agbɛ akɛ amɛye Hejɔɔmɔ Gbi daa otsi moŋ, shi Paulo kɛɛ “hejɔɔmɔ gbi yeli ko kã shi kɛ̃ ha Nyɔŋmɔ maŋ lɛ.” Ekɛfata he akɛ: “Mɔ ni ebote ehejɔɔmɔ lɛ mli lɛ, lɛ diɛŋtsɛ hu ejɔɔ ehe kɛjɛ enitsumɔi lɛ amli, taakɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ jɔɔ ehe kɛjɛ enɔ lɛ mli lɛ.” (Heb. 4:9, 10) Akɛ Kristofoi lɛ, kɛji wɔfee nibii ni kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpãa gbee lɛ, wɔbaanyɛ wɔbote ehejɔɔmɔ lɛ mli. Ani bo kɛ osuɔlɔi kɛ weku jamɔ, asafoŋ kpeeiyaa, kɛ shiɛmɔyaa miiye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ nyɛshihilɛ mli? Esa akɛ wɔha wɔnitsumɔtsɛmɛi kɛ mɛi ni wɔkɛtsuɔ nii lɛ ale enɛ, titri lɛ, kɛ́ amɛbuuu wɔteokrase nifeemɔi lɛ. Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, ehe baahia ni ‘wɔŋamɔ shinai lɛ ni wɔshwie Tirobii lɛ,’ bɔni afee ni wɔná dekã wɔha krɔŋkrɔŋ nibii. Akɛni atsuu wɔhe hewɔ lɛ, esa akɛ wɔbi wɔhe akɛ, ‘Ani bɔ ni mihiɔ shi mihaa lɛ tsɔɔ akɛ ahala mi kɛha Yehowa sɔɔmɔ?’Mat. 6:33.

BE FƐƐ BE LƐ HA ANA AKƐ KRISTOFONYO JI BO

16. Mɛɛ gbɛ nɔ nɔ ni kadiɔ Israelbii lɛ akɛ maŋ ni atsuu he lɛ he ba sane yɛ Nehemia beaŋ?

16 Nyɛkanea Nehemia 13:23-27. Israelhii ni hi shi yɛ Nehemia beaŋ lɛ kɛ maŋsɛɛ yei bote gbalashihilɛ mli. Beni Nehemia yasara Yerusalem klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, eha onukpai lɛ fɛɛ kɛ amɛnine wo wolo shishi akɛ amɛkɛ mɛi ni jáaa Yehowa boteŋ gbalashihilɛ mli. (Neh. 10:1; 10:31) Shi yɛ afii fioo komɛi asɛɛ lɛ, ena akɛ, jeee maŋsɛɛ yei kɛkɛ Yudafoi lɛ kɛbote gbalashihilɛ mli, shi amɛha nɔ ni haa anaa akɛ amɛji Nyɔŋmɔ webii ni atsuu amɛhe lɛ po miilaaje! Maŋsɛɛ yei nɛɛ abii lɛ nyɛɛɛ akane Hebri, ni amɛnyɛɛɛ amɛwie Hebri hu. Kɛ́ gbekɛbii nɛɛ dara lɛ, ani amɛbaana amɛhe akɛ Israelbii? Aloo amɛbaana amɛhe akɛ Ashdodbii, Amonbii, loo Moabbii? Ní  amɛnuuu Hebri nɛɛ, ani amɛbaanyɛ amɛnu Nyɔŋmɔ Mla lɛ shishi? Te amɛaafee tɛŋŋ amɛle Yehowa ni amɛjá lɛ lɛ? Ani amɛyajaŋ apasa nyɔŋmɔi ni amɛnyɛmɛi lɛ jáa lɛ? Ehe bahia ni afee he nɔ ko oya nɔŋŋ, ni Nehemia fee nakai.Neh. 13:28.

17. Mɛɛ gbɛ nɔ fɔlɔi baanyɛ atsɔ aye abua amɛbii lɛ koni wekukpaa kpakpa ahi gbekɛbii lɛ kɛ Yehowa teŋ?

17 Ŋmɛnɛ lɛ, esa akɛ wɔye wɔbua wɔbii lɛ koni amɛfee nibii ni baatsɔɔ akɛ amɛji Kristofoi. Fɔlɔi, nyɛbia nyɛhe akɛ, ‘Ani mibii lɛ wieɔ Ŋmalɛ lɛ mli anɔkwale wiemɔ krɔŋŋ lɛ jogbaŋŋ? (Zef. 3:9) Ani saji ni mibii lɛ gbaa lɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ miiná amɛnɔ hewalɛ aloo je lɛ mumɔ lɛ?’ Kɛji ona akɛ yelikɛbuamɔ he miihia amɛ lɛ, onijiaŋ akaje wui. Wiemɔ kasemɔ heɔ be, titri lɛ, kɛ́ nibii krokomɛi miigbala ojwɛŋmɔ. Shihilɛi ni obii lɛ kɛkpeɔ lɛ haa ewaa kɛhaa amɛ akɛ amɛaaha ana akɛ amɛji Kristofoi. No hewɔ lɛ, too otsui shi ni otsɔ Weku Jamɔ kɛ gbɛi krokomɛi anɔ oye obua obii lɛ, ni amɛha wekukpaa kpakpa ahi amɛ kɛ Yehowa teŋ. (5 Mose 6:6-9) Ha amɛna akɛ sɛɛnamɔ yɛ he akɛ amɛaaha esoro amɛ yɛ Satan je lɛ he. (Yoh. 17:15-17) Ni obɔ mɔdɛŋ oshɛ amɛtsui he.

18. Mɛni hewɔ fɔlɔi ni ji Kristofoi lɛ ji mɛi tuuntu ni baanyɛ aye abua amɛbii lɛ ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha Yehowa lɛ?

18 Yɛ anɔkwale mli lɛ, gbekɛ fɛɛ gbekɛ ji mɔ ni baakpɛ eyiŋ akɛ ebaajá Nyɔŋmɔ loo ejáaa lɛ. Shi nibii pii yɛ ni esa akɛ fɔlɔi afee. Esa akɛ amɛfee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa, amɛtsɔɔ amɛbii lɛ nibii ni esaaa akɛ amɛfeɔ, ni amɛkɛ amɛ asusu nibii ni baanyɛ ajɛ yiŋ gbohii ni gbekɛbii lɛ kpɛɔ lɛ amli kɛba lɛ he. Fɔlɔi, nyɛ pɛ nyɛbaanyɛ nyɛye nyɛbua nyɛbii lɛ ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha Yehowa. Dani amɛbaaya nɔ amɛha ana akɛ amɛji Kristofoi lɛ, ja nyɛye nyɛbua amɛ. Esa akɛ wɔ fɛɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ bɔni afee ni wɔkponɔgbɛ “atadei”—sui kɛ taomɔ nii ni haa anaa wɔ akɛ Kristo sɛɛnyiɛlɔi—lɛ akaŋmɛɛ wɔ.Kpoj. 3:4, 5; 16:15.

ABAAKAI WƆ KONI ‘EHI EHA WƆ’

19, 20. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ Yehowa baakai wɔ koni ‘ehi eha wɔ’?

19 Gbalɔ Maleaki, ni ji Nehemia yinɔbii lɛ ateŋ mɔ kome lɛ tsɔɔ akɛ, “aŋma kaimɔ wolo . . . aha mɛi ni sheɔ Yehowa gbeyei lɛ, kɛ mɛi ni jwɛŋɔ egbɛ́i lɛ he lɛ.” (Mal. 3:16, 17) Nyɔŋmɔ hiɛ kpaŋ mɛi ni sheɔ lɛ gbeyei, ni amɛsumɔɔ egbɛ́i lɛ anɔ kɔkɔɔkɔ.Heb. 6:10.

20 Nehemia sɔle akɛ: “Mi-Nyɔŋmɔ, kaimɔ mi, ní ahi aha mi!” (Neh. 13:31) Kɛ́ wɔ hu wɔkɛ mɛi fɔji ebɔɔɔ, wɔkɛ teokrase gbɛtsɔɔmɔi tsu nii, wɔkɛ Nyɔŋmɔjamɔ nifeemɔi ye klɛŋklɛŋ gbɛhe, ni be fɛɛ be lɛ wɔha ana akɛ Kristofoi ji wɔ lɛ, abaaŋma wɔgbɛ́i yɛ Nyɔŋmɔ kaimɔ wolo lɛ mli taakɛ afee aha Nehemia lɛ. Nyɛhaa ‘wɔkaa wɔ diɛŋtsɛ wɔhe wɔkwɛa akɛ wɔyɛ hemɔkɛyeli lɛ mli lo.’ (2 Kor. 13:5) Kɛ́ wɔtee nɔ wɔha Yehowa na wɔ akɛ emɛi ni etsuu amɛhe lɛ, ebaakai wɔ, ni ‘ebaahi eha wɔ.’

Ye obua obii lɛ ni amɛha wekukpaa kpakpa ahi amɛ kɛ Yehowa teŋ (Kwɛmɔ kuku 17, 18)