Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Vumela Ukumadanisa Kukusize

Vumela Ukumadanisa Kukusize

Ungavuma na bona uJesu bekamfundisi omkhulu ukubadlula boke ebakhe baphila ephasinapha? Mhlamunye khewalinga ukulingisa iindlela zakhe zokufundisa, njengokusebenzisa imibuzo nemifanekiso. Ukuyelele na bona, nekafundisako bekanande amadanisa?

Inengi labantu liyamadanisa nelikhulumako. Lokho ungakwenza kanengi ngaphandle kokuyelela bona uyakwenza. Ungatjho ikulumo enjengokuthi, “Zoke iinthelo bezivuthiwe; kodwana lesi sona sisesehlaza nanje.” Namkha, “Yena bekamumuntu oneenhloni, kodwana nje unabangani abanengi.”

Emitjhweni enjenga le, uthoma ngokutjho iphuzu namkha iqiniso ngento ethileko; ngemva kwalokho umadanise usebenzisa amagama anjengala, kodwana, nanyana kunjalo, kunalokho, namkha ngakelinye ihlangothi. Kanti-ke ungamadanisa nangokufaka imininingwana engeziweko egandelela iphuzu lakho. Newukhuluma ngendlela le, ukhuluma ngokwemvelo begodu ungasiza abanye balifumane kuhle iphuzu lakho.

Ukumadanisa kuvamile nakwamanye amalimi namasiko, senza kuhle nasikuqala njengento eqakathekileko. Kubayini kunjalo? Kungombana kukhona neliZwini lakaZimu. UJesu bekavame ukumadanisa. Ungakhumbula lokhu: “Akakho othi angakhanyisa isibani asibeke ngaphasi kwesitja, kodwana usibeka phezu kwesitja lapha sizakukhanyisela woke ongekumbeni.” “Ningadlumbani bonyana ngizele ukuzokuchitha umthetho namkha abaphorofidi. Angikazeli ukuzokuchitha, kodwana ngizele ukuzokugcwalisa.” “Nizwile bona ekadeni abantu batjelwa kwathiwa ‘Ungahlobongi.’ Kodwana ngiyanitjela bona nanyana ngubani oqala umfazi . . . ” “Nizwile bona kwathiwa ‘ilihlo ngelihlo, izinyo ngezinyo.’ Kodwana kwanjesi ngithi kini: Ningajamelani nesikhohlakali. Umuntu nakakuwahla umhlathi wangesigomeni, mnikele nomunye umhlathi.”—Mat. 5:15, 17, 27, 28, 38, 39.

Kunokumadanisa okufanako kezinye iincwadi zeBhayibheli. Ukumadanisokhu kungakusiza uzwisise iphuzu namkha ugandelele ukuqakatheka kokwenza okuthileko. Nengabe ungumbelethi, ungaqalisela kinakhu ukumadanisa: “Nani bobaba, ningabathukuthelisi abantwabenu, esikhundleni salokho bakhuliseni esifundisweni nemyalweni weKosi.” (Efe. 6:4) Kibe umpostoli uPowula wamane watlola bona ubaba (namkha umma) kufuze akhulise untwana efundisweni kaZimu, lokho bekuzabe kuyinto eliqiniso nehlakaniphileko. Nanyana kunjalo, iphuzweli liba semtarini khulu nengabe livela linokumadanisa okuthi ‘singabathukuthelisi kodwana sibakhulise esifundisweni seKosi.’

Kamuva esahlukweneso, uPowula watlola: “Ngombana asibindani nenyama neengazi, kodwana sibindana  . . nemibutho yemimoya emimbi esemkayini.” (Efe. 6:12) Ukumadanisokhu kukusiza ubone bonyana ibudisi kangangani ipi esiyilwako. Asilwi nabantu nje, kunalokho sibambene itjhumi lezandla phezulu nebutho lemimoya emimbi.

 ZUZA EKUMADANISENI

Kiyo incwadi yebe-Efesu, uzokufumana amavesi amanengi uPowula asebenzise kiwo ukumadanisa. Ukucabanga ngakho kungasiza ngamunye wethu alizwisise kuhle iphuzu lakaPowula elihlathulula lokho okufuze sikwenze.

Uzokufumana kuthabisa begodu kunenzuzo ukucoca ngetjhadi elikhamba nesihlokwesi eliveza ukumadanisa okusencwadini yebe-Efesu izahluko 4 no-5. Njengombana ufunda ngokumadanisokhu, akhe ucabange ngepilwakho. Zibuze: ‘Nesesibuyela eqinisweni, bunjani ubujamo bomkhumbulwami? Ngizizwa njani ngalokhu namkha ngobujamo obufana nalobu? Abanye bebangangimadanisa nabuphi ubujamo? Nawungalemuka bona okhunye kokumadanisokho kuveza okuthileko okufuze usebenzele kikho, linga ukwenza njalo. Vumela ukumadanisokho kukusize.

Itjhadeli ningalisebenzisa nekukhulekeleni kwenu komndeni. Ningathoma ngokuthi ilunga ngalinye lomndeni lifunde ukumadanisokho. Omunye atjho ingcenye yokuthoma yokumadanisokho, bese abanye balinge ukukhumbula iphuzu elisengcenyeni yesibili. Lokho kungadosela ekulumiswaneni emnandi yokuthi ungasebenzisa njani iphuzu elisengcenyeni yesibili. Ukuhlolisisa ukumadanisa okunjengalokho kungasiza abadala nabatjha bona bahlawulele ukuziphatha kobuKrestu nezinye iimfanelo.

Ungakghona ukukhumbula ingcenye yesibili yesimadaniso?

Njengombana uragela phambili nokulemuka ukuqakatheka kweemadaniswezi, ungathoma nokuzibona msinya eBhayibhelini, begodu ungakghona nokuzisebenzisa nekonzweni yobuKrestu. Ngokwesibonelo ungathi: “Abantu abanengi bathi omunye nomunye umuntu unomphefumulo ongafiko, kodwana yelela bona lithini iliZwi lakaZimu.” Namkha ungabuza ofunda nabo iBhayibheli ukuthi: “Inengi labantu endaweni yangekhethu likholelwa bona uZimu noJesu bamumuntu munye, kodwana iBhayibheli lithini ngendaba le? Wena uthini ngendaba le?”

Liqiniso, imiTlolo isinikela ukumadanisa okusinqophisako okusisiza sikhambe endleleni kaZimu. Ukumadanisa singakusebenzisela bona senze nabanye bazi iqiniso leBhayibheli.