Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

A Zeova tõogã zemsa zãnga

A Zeova tõogã zemsa zãnga

A Zeova tõogã zemsa zãnga

“Zu-soabã tõog zemsa zãnga. . . . A kõta zɩɩlem soab yam.”—YƖƖL 19:8.

Y NA N LEOKAME TƖ BÕE?

Wãn to la a Zeova sagend a nin-buiidã?

Wãn to la a Zeova saglsã nafd kiris-nebã rũndã-rũndã?

Bõe yĩng tɩ d segd n tũ a Zeova saglsã?

1. Bõe yell la d wae n gomd tigissã sasa, la wãn to la rẽ nafd tõndo?

YÃMB tõe n wa segenda y meng Gũusg Gasgã zãmsg yĩnga, n wa sok y meng woto: ‘Rẽ yĩnga, tõnd pa zoe n gom yãoã yell sɩda?’ Y sã n kẽnda tigissã hal sẽn kaoose, y mikdame tɩ d wae n gomda bũmb kẽer yell n yɩlemdẽ. Wala Wẽnnaam Rĩungã, a Zezi sẽn ki tɩ yɩ maoongã, la koɛɛgã moonego. Sẽn paase, d wae n gomda zʋg-sõma walla nonglem la tẽeb yelle. D sẽn zãmsd bõn-kãensã n yɩlemdẽ wã sõngdame tɩ d tẽebã pãng paasdẽ, la sõngdẽ tɩ d yaa koe-sakdba, n pa koe-kɛlgdb bal ye.—Zak 1:22.

2. a) Biiblã sã n gomd tõog yelle, mi n yaa bõe yell la a gomdã? b) Bõe n kɩt tɩ Wẽnnaam noyã yaa toor ne ninsaalbã rẽndã?

2 Hebre wã pʋgẽ, b sã n gomd tõog yelle, wae n yaa noy la sagls nins Wẽnnaam sẽn kõt a nin-buiidã yell la b gomda. Wẽnnaam noyã pa wa ninsaalbã noy sẽn pa zems zãng tɩ mi n yaa tɩlae tɩ b toeemã ye. A Zeova noyã zemsa zãnga, tɩ d tõe n kɩs sɩd tɩ d sã n sakd-ba, nafd-d lame. Yaa sɩd tɩ noy kẽer la a kõ pĩndã, tɩ pa le yaa tɩlae tɩ d tũ ye. La pa no-kãens sẽn pa sõma yĩng ye. Yɩɩl-gʋlsdã yeelame tɩ Wẽnnaam noyã yaa tɩrs wakat fãa.—Yɩɩl 119:144, MN.

3, 4. a) Bõe yĩng t’a Zeova mi n kõ a nin-buiidã saglse? b) Israyɛll nebã sã n da sak a Zeova, bõe la b ra na n paame?

3 Sasa ninga, a Zeova kõta a nin-buiidã sagls n na n keoog-ba. Naoor wʋsgo, a kɩtame t’a no-rɛɛsdb keoog Israyɛll nebã. Nand tɩ b kẽ kãabg tẽngã pʋgẽ, a Moiiz yeel-b-la woto: “Gũus-y la y ra sak tɩ ned belg yãmb n kɩt tɩ y bʋdg n tũ neb a taab wẽnnaam-dãmb n waoog-b tɩ Zu-soabã sũur wa yik ne yãmb” ye. (Tõo. 11:16, 17) Biiblã pida ne sagls Wẽnnaam sẽn kõ a nin-buiidã.

4 A Zeova ra wae n tẽegda Israyɛll nebã tɩ b tog n zoee yẽ, n sak-a la b waoog a yʋʋrã. (Tõo. 4:29-31; 5:28, 29) Wẽnnaam pʋlem-b lame tɩ b sã n sak a noyã, a na n ning-b-la bark tɩ seke.—Maan. 26:3-6; Tõo. 28:1-4.

ISRAYƐLL NEBÃ MANESEM YƖƖ WÃN NE WẼNNAAM SAGLSÃ?

5. Bõe yĩng t’a Zeova sõng rĩm a Ezekɩase?

5 A Zeova maana wa a sẽn da pʋlem Israyɛll nebã. Makre, Asiiri rĩm a Senakeriib sẽn wa n zab ne Zida n da rat n lub rĩm a Ezekɩasã, a Zeova tʋma malɛk t’a tɩ sõng a nin-buiidã. Yʋng a ye bala, Wẽnnaam malɛkã kʋʋ “Asiiri naabã gãndaadã ne a tãb-biisã nanambsã fãa,” t’a Senakeriib zoe n kul ne yãnde. (2 Kib. 32:21; 2 Rĩm 19:35) Bõe yĩng tɩ Wẽnnaam sõng rĩm a Ezekɩase? Yaa t’a Ezekɩas “tũu Zu-soabã n ka tol n bʋdg n bas bãmb ye.” A kell n saka a tõodã fãa.—2 Rĩm 18:1, 5, 6.

 

6. Bõe la rĩm a Zozɩas maan n wilg t’a teega a Zeova?

6 Rĩm a Zozɩas me saka a Zeova noyã. A reega naam t’a tar yʋʋm a nii. Rẽ tɛka, a “maana sẽn ta Zu-soabã yam, . . . n ka bʋdg ye.” (2 Kib. 34:1, 2) A Zozɩas wilgame t’a teega a Zeova, n sãam bõn-naands nins nebã sẽn da waoogdã, la a sõng-b tɩ b lebg n tũ a Zeova. A sẽn maan woto wã, a Zeova ninga yẽ ne a nin-buiidã fãa barka.—Karm-y 2 Kibay 34:31-33.

7. Israyɛll nebã sẽn kɩɩs a Zeova wã, bõe n paam-ba?

7 Zu-bʋko, Israyɛll nebã pa sak Wẽnnaam saglsã wakat fãa ye. B kɩɩs-b-la naoor wʋsgo. B tẽebã pãng sã n mi n booge, b basdame tɩ neb a taab belg-b tɩ b pʋʋs wẽnnaam-dãmb a taaba. (Ef. 4:13, 14) La wa Wẽnnaam sẽn pĩnd n togsã, b sẽn pa kell n teeg-a wã, b namsame.—Maan. 26:23-25; Zer. 5:23-25.

8. Zĩ-bʋg wɛɛngẽ la tõnd ne Israyɛll nebã wõnd taaba?

8 Zĩ-bʋg wɛɛngẽ la tõnd ne Israyɛll nebã wõnd taaba? A Zeova sagenda tõnd la a kibind-d wa a sẽn maan to-to ne Israyɛll nebã. (2 Pɩɛ. 1:12) D sã n wa karemd Biiblã, d yãta Wẽnnaam noyã. La a Zeova basame tɩ d tõe n yãk d sã n na n saka a noyã bɩ d na n maana tõnd mengã sẽn tagsd tɩ yaa tɩrga. (Yel. 14:12) Bɩ d bao n bãng bũmb ning sẽn kɩt tɩ d segd n sak a Zeova noyã, la rẽ sẽn tõe n naf tõnd to-to.

SAK-Y WẼNNAAM N PAAM N VƖƖMDE

9. Israyɛll nebã sẽn wa n be we-raoogẽ wã, bõe la a Zeova maan n wilg t’a bee ne-ba?

9 Israyɛll nebã yeeba “we-raoogã sẽn sek yɛɛsgã” pʋgẽ yʋʋm 40. La b sẽn wa n na n sɩngã, a Zeova pa reng n togs-b a sẽn na n kogl-b to-to, n ges b yelle, bɩ a sẽn na n wilg-b sor to-to ye. La a maana bũmb wʋsg n wilg tɩ b sã n teeg-a la b sak a noyã, na n naf-b lame. A kɩtame tɩ sawad-taok wilgd Israyɛll nebã sor wĩntoogo, tɩ yʋng sã n ta bɩ a lebg bugum n kõt-b vẽenem. A maana woto sẽn na yɩl tɩ b bãng tɩ we-raoogã pʋga, a bee ne-b wakat fãa. (Tõo. 1:19; Yik. 40:36-38) A gesame tɩ b paam bũmb nins fãa sẽn yaa tɩlae ne-bã, “tɩ bũmb ka paoog-b ye. Bãmb futã ka ki ye, la b nao wã ka mod ye.”—Neh. 9:19-21.

10. Wãn to la a Zeova wilgd a nin-buiidã sor rũndã-rũndã ?

10 Ka la bilfu, Wẽnnaam nin-buiidã na n kẽe dũni-paalgã pʋgẽ. Rẽ yĩnga, d kɩsa sɩd t’a Zeova kõt-d-la bũmb nins fãa sẽn yaa tɩlae sẽn na yɩl tɩ d wa tõog n põs ‘to-kãsengã’ sasa wã bɩ? (Mat. 24:21, 22; Yɩɩl 119:40, 41) Yaa sɩd t’a Zeova pa tũnugd ne sawad-taok bɩ bugum n sõngd tõnd tɩ d na n tɩ kẽ dũni-paalgã pʋgẽ ye. Yaa ne a siglgã maasem la a wilgd tõnd sore. Wala makre, siglgã sagenda tõnd tɩ d karemd Biiblã, n maand zak pʋgẽ zaabr Biibl zãmsgã, n kẽnd tigissã la d moond koe-noogã, tɩ paasd tõnd ne a Zeova zoodã pãnga. Rẽ yĩnga, d modgdame n sɩd tũud sagl-kãensã bɩ? D sã n maand woto, d tẽebã pãng na n paasame, tɩ sõng-d tɩ d wa tõog n kẽ dũni-paalgã pʋgẽ.

 

11. Bõe n wilgd tɩ Wẽnnaam geta d yell sõma?

11 Wẽnnaam siglgã leb n kõta tõnd sagls sẽn sõngd-d tɩ d maand yam-yãkr sẽn yaa sõma. Wala makre, a sagenda tõnd tɩ d sek d mens ne bũmb nins sẽn yaa tɩlaeyã, la d ra bao bũmb wʋsg ye. Sagls a woto tũub sõngdame tɩ d ra wa maand yɩɩr wʋsg ye. Siglgã sagenda tõnd fu-yerdi wã la d mengã manegr wɛɛngẽ, reemã ne pemsmã kokr wɛɛngẽ, la karengã wɛɛngẽ me. A le kõt-d-la sagls d sẽn tõe n tũ tɩ kogend-d d zagsã pʋsẽ la Rĩungã roogẽ, d sẽn wat n kẽnd ne mobilli, ne montɛɛr wall weefo. A kõt-d-la sagls d sẽn tõe n tũ n segl d mens sabab-wẽns sẽn tõe n wa paam-d yĩnga. Woto fãa wilgdame tɩ Wẽnnaam geta d yell sõma.

WẼNNAAM SAGLSÃ SÕNGA PIPI KIRIS-NEBÃ TƖ B KELL N SAK-A

12. a) A Zezi ra wilgda a karen-biisã tɩ b segd n maana bõe? b) Bõe la a Zezi maan t’a Pɩɛɛr pa tol n yĩmi, la yam bʋg la d tõe n dɩke?

12 A Zezi sẽn wa n be tẽngã zugã, wẽn-sakdbã paama saglse. A ra wae n wilgda a karen-biisã tɩ b segd n yɩɩ sik-m-mens rãmba. A pa yeel ne noor bal ye. A kõo mak-sõng rẽ wɛɛngẽ. Yʋng ning b sẽn yõk a Zezi wã, yẽ ne a tʋm-tʋmdbã tigma taab n na n maan Pakã. B sẽn wa n dɩtẽ wã, a yikame n waas b naoã. Tʋʋm-kãng ra yaa tʋʋmd biig n da segd n tʋme. (Zã 13:1-17) A Zezi tʋm-tʋmdbã pa yĩm bũmb ning a sẽn maan yʋn-kãngã ye. Na maan yʋʋm 30 poore, tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr sẽn zĩnd be wã kõ a tẽed-n-taasã sagls sik-m-mengã wɛɛngẽ. (1 Pɩɛ. 5:5) Bɩ d fãa rɩk a Zezi togs-n-taar n kõ mak-sõng sik-m-mengã wɛɛngẽ.—Fil. 2:5-8.

13. Sagl-bʋg la a Zezi kõ a karen-biisã?

13 A Zezi ra wilgda a karen-biisã tɩ b segd n talla tẽeb sẽn tar pãng me. Daar a yembre, b makame n na n dig zĩn t’a yi n bas biig n pa tõog ye. Rẽ n so tɩ b sok a Zezi woto: “Bõe tɩ tõnd ka tõog n dig zĩn-kãngã?” A Zezi yeela bãmba: “Yaa yãmb tẽebã sẽn paoodã yĩnga. Mam yeta yãmb sɩd-sɩd tɩ yãmb sã n tar tẽeb sẽn zem siin-bila, . . . bũmb kõn zĩnd yãmb sẽn kõn tõog n maan ye.” (Mat. 17:14-20, Kãab-paalgã Koe-noogo) Wakat fãa, a Zezi ra tẽegda a karen-biisã tɩ b segd n talla tẽeb sẽn tar pãnga. (Karm-y Matɩe 21:18-22.) Rũndã-rũndã, bũmb wʋsg n be d sẽn tõe n maan n paam tẽeb sẽn tar pãnga. Wala makre, tigissã la tigis-kãsemsã kẽnde. D sẽn kẽnd be wã pa d sẽn tõe n paam sũ-noog d tẽed-n-taasã sʋkã yĩng bal ye. D sã n kẽnd tigissã la tigis-kãsemsã, d wilgdame tɩ d teega a Zeova.

14. Bõe yĩng tɩ d segd n wilgd d taabã tɩ d sɩd nong-b lame?

14 Biiblã babg ning b sẽn gʋls ne gɛrkã pʋgẽ, b sagend-d lame n yɩlemdẽ tɩ d nong taaba. A Zezi yeelame tɩ tõog a yiib-n-soabã yaa “nong f yak wa f menga.” (Mat. 22:39) A ma-biig a Zak boola tõ-kãng tɩ ‘naam tõogo.’ (Zak 2:8) Tʋm-tʋmd a Zã me yeela woto: “Mam kom-nongdse, mam ka gʋlsd yãmb tõ-paalg ye, yaa tõ-kʋdg ning yãmb sẽn da paam hal sɩngrã.” (1 Zã 2:7, 8) Bõe la a Zã sẽn bool tɩ ‘tõ-kʋdgã’? Yaa a Zezi sẽn da zoe n sagl a karen-biisã ‘hal sɩngrẽ’ wã tɩ b nong taabã yĩng la a Zã sẽn yeel tɩ yaa ‘tõ-kʋdgã.’ La a ra yaa “tõ-paalg” me. Bala, kiris-nebã ra na n sega zu-loe-sãamse, tɩ yɩ tɩlae tɩ b wilg tɩ b nonga b tẽed-n-taasã, n sak n mong b mens bũmb wʋsg rẽ yĩnga. Rũndã-rũndã me, b sagend-d lame tɩ d ra yɩ rat-m-ye rãmb wa dũniyã neb wʋsg sẽn yaa to-to wã ye. D segd n modgd n wilgdame tɩ d sɩd nonga d taabã.

15. Tʋʋm-bʋg n da pak a Zezi n yɩɩda?

15 A Zezi ra wilgdame tɩ nebã yell pak-a lame. A sẽn maag bãad-rãmb la a vʋʋg kũumã wilgda rẽ. La a Zezi pa wa tẽngã zug rẽ yĩng bal ye. A sẽn moon koɛɛgã la a zãms nebã bũmb ninsã ra nafd-b lame n yɩɩda. Bõe yĩnga? Bãad-rãmb nins a sẽn sãoogã ne neb nins a sẽn vʋʋgã fãa wa n kʋʋlame n ki. La sẽn sak-b koe-noogã tõe n wa paama vɩɩm sẽn kõn sa.—Zã 11:25, 26.

16. Wãn to la koɛɛgã mooneg la karen-biisã maaneg paam pãng rũndã-rũndã?

16 Rũndã-rũndã, koe-moonegã a Zezi sẽn sɩngã paama pãng n yɩɩd pĩndã. A ra yeela a karen-biisã woto: “Bɩ y kẽng n maan nebã buud fãa tɩ b yɩ mam karen-biisi.” (Mat. 28:19) Sɩd me, pipi kiris-nebã mooname. Tõnd me moondame. A Zeova Kaset rãmb milyõ a yopoe la zak n moond Wẽnnaam Rĩungã ne yẽesem tẽns 230 la zak pʋsẽ. Sẽn paase, b zãmsda neb milyõ-rãmb Biiblã. Koɛɛgã sẽn moond woto wã wilgdame tɩ d bee yaoolem wakatã pʋgẽ.

KELL-Y N TEEG-Y-YÃ A ZEOVA

17. Sagl-bʋs la a Poll ne a Pɩɛɛr kõ pipi kiris-nebã?

17 Yaa vẽeneg tɩ Wẽnnaam saglsã sõnga pipi kiris-nebã tɩ b tall tẽeb sẽn tar pãnga. Makre, a Poll sẽn wa n be bãens roog Rommã, a yeela a Tɩmote woto: “Tall gom-sõma nins fo sẽn deeg mam nengẽ wã.” (2 Tɩm. 1:13) Sãmbg ka be tɩ gom-kãensã kenga a Tɩmote raood ye. A Pɩɛɛr me sagla a tẽed-n-taasã tɩ b bɩɩs zʋg-sõma wala sũ-mare, nonglem la yõk-m-menga. A paasa woto: ‘Mam tẽegda yãmb bõn-kãens wakat fãa, baa yãmb sẽn mi bãmba n kɩ yẽg sɩd-kãng pʋgẽ wã.’—2 Pɩɛ. 1:5-8, 12.

18. Pipi kiris-nebã manesem yɩɩ wãn ne Wẽnnaam saglsã?

18 Yaa sɩd tɩ lɛta nins a Poll ne a Pɩɛɛr fãa sẽn tool tigimsã tara goam sẽn wõnd bũmb nins “Wẽnnaam no-rɛɛs-sõamyã sẽn pĩnd n togsã.” (2 Pɩɛ. 3:2) La pipi kiris-nebã yẽgma rẽ yĩng bɩ? Ayo. Bala, b ra miime tɩ rẽ wilgdame tɩ Wẽnnaam nong-b lame. Sõng-b lame tɩ b ‘bɩ la b paam yam-vẽnegr tõnd Zu-soab la d Fãagd a Zezi Kirist barkã pʋgẽ.’—2 Pɩɛ. 3:18.

19, 20. Bõe yĩng tɩ d segd n tũ a Zeova saglsã, la wãn to la rẽ nafd tõndo?

19 Bʋʋm wʋsg n wilgd tɩ d tõe n kɩsa sɩd ne bũmb nins a Zeova sẽn kɩt tɩ b gʋls Biiblã sẽn yaa a Gomdã pʋgẽ wã. (Karm-y Zozue 23:14.) Biiblã wilgda Wẽnnaam manesem sẽn yɩ to-to ne nebã yʋʋm tusa pʋsẽ. A kɩtame tɩ b gʋls rẽ tõnd sõngr yĩnga. (Rom 15:4; 1 Kor. 10:11) Sẽn paase, d yãta Biiblã bãngr-goam sẽn pidsd rũndã-rũndã, tɩ tẽegd tõnd tɩ d tõe n kɩsa Wẽnnaam sɩda. Wala makre, bãngr-gomd n da wilg tɩ “daar n wat” tɩ neb milyõ-rãmb na n naag taab n tũ a Zeova, tɩ d ne rẽ rũndã-rũndã sẽn yaa yaoolem wakatã. (Ezai 2:2, 3) Yɛlã sẽn tar kengr dũniyã zugã me yaa Biiblã bãngr-gomd n pidsdi. Wa d sẽn zoe n togsã, koɛɛgã sẽn moond dũniyã gill zugã yaa goam nins a Zezi sẽn pĩnd n togsã n pidsdi.—Mat. 24:14.

20 Hal pĩnd wẽndẽ n tãag masã, d Naandã maana bũmb toor-toor sẽn wilgd tɩ d tõe n teeg-a lame. Yãmb dɩta a saglsã yõod bɩ? D segd n kɩsa sɩd t’a saglsã yaa tõnd neer yĩnga. Saam-bi-poak yʋʋr sẽn boond t’a Rosellen yeela woto: “Mam sẽn kɩs a Zeova sɩd zãng-zãngã tɛka, m yãa bũmb wʋsg sẽn wilgd t’a nonga maam n kõt-m pãng la a teend-ma.” Bɩ tõnd me tũ a Zeova saglsã tɩ na n naf-d-la wʋsgo.

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto seb-neng a 7]

[Foto seb-neng a 8]

A Zozɩas tũ a Zeova noyã, la a sõng nin-buiidã tɩ b lebg n tũ a Zeova (Ges-y sull a 6)

[Foto seb-neng 10]

D sã n tũud a Zeova saglsã, d na n manega d Rĩungã roog tɩ bũmb da wa pogl ned ye (Ges-y sull 11)