Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Iinkhumbuzo ZakaJehova Zithembekile

Iinkhumbuzo ZakaJehova Zithembekile

“Iinkhumbuzo zakaJehova zithembekile, zenza onganalemuko ahlakaniphe.”—RHU. 19:7, NW.

1. Ngiziphi iindaba zamlibe ezikhulunywa babantu bakaZimu, begodu sizuza njani ngokuzibuyekeza?

KWAKHE kwenzeka wathi nawulungiselela isifundo se-Sithalasokulinda wazizwa kwanga ‘akusikokuthoma kukhulunywa ngendaba leyo?’ Nengabe sewunesikhatjhana ukhonza nebandla lobuKrestu, kuyatjho bona sewulemukile ukuthi ezinye iindaba ziyaphindaphindwa. Ukufunda ngomBuso kaZimu, isihlengo, umsebenzi wokwenza abafundi, neemfanelo ezinjengethando nekholo sekukukudla kwethu kwangamalanga okungokomoya. Ngokubuyekeza iindabezi, sisizwa bona sihlale siphilile ekholweni, ‘sibe ngabenza ilizwi, ingasi abalizwako kwaphela.’—Jak. 1:22.

2. (a) Zivame ukuqalisela kuphi iinkhumbuzo zakaZimu? (b) Iinkhumbuzo zakaZimu zihluke njani kwezabantu?

2 NgesiHebheru elithi, “isikhumbuzo” livame ukuqalisela emithethweni, imiyalo, nemithetholawulo uZimu ayinikela abantu bakhe. Ngokungafani nemithetho yabantu, enande itlhoga ukulungiswa nokubuyekezwa, imithetho nemiyalo kaJehova ihlala ithembekile. Nanyana eminye yayo ingeyesikhathi namkha ubujamo obuthileko, ayiphelelwa sikhathi. Umrhubi wathi: “Nini nanini iimfundiso zakho ziliqiniso.”—Rhu. 119:144.

3, 4. (a) Iinkhumbuzo zakaJehova zingahlanganisa nani? (b) Ama-Israyeli bewazokuzuza njani ngathana azilalela?

3 Mhlamunye khewatjheja nokuthi iinkhumbuzo zakaZimu ngasikhathi ziba nomlayezo osiyeleliso. Isitjhaba sakwa-Israyeli besivame ukuyeleliswa baphorofidi bakaZimu. Isibonelo salokho kungaphambi kobana ama-Israyeli angene eNarheni yesiThembiso, uMosi nakazawayelelisa ngokuthi: “Ziyeleleni ningayengwa bese niyaphambuka nilotjhe abosingazimu benibakhothamele ngombana itukuthelo kaSomnini izokuvutha phezu kwenu.” (Dut. 11:16, 17) IBhayibheli lembula  bona uZimu ubanikela iwomakazi leenkhumbuzo ezilisizo abantu bakhe.

4 Nakwezinye izenzakalo ezinengi, uJehova bekakhuthaza ama-Israyeli bona amsabe, alalele ilizwi lakhe, acwengise nebizo lakhe. (Dut. 4:29-31; 5:28, 29) Ngathana azilalela iinkhumbuzwezo, bewazokufumana iimbusiso ezinengi.—Lev. 26:3-6; Dut. 28:1-4.

INDLELA U-ISRAYELI ASABELA NGAYO EENKHUMBUZWENI ZAKAZIMU

5. Kubayini uZimu alwela uHezekhiya?

5 Phakathi nawo woke umlando ka-Israyeli, uZimu wabamba waqinisa esithembisweni sakhe. Ngokwesibonelo, ngesikhathi iKosi ye-Asiriya uSanirheribu isahlela uJuda, ithusela nangokumenula iKosi uHezekhiya, uJehova wafaka isandla ngokuthumela ingilozi. Ngobusuku bunye kwaphela, ingilozi kaZimu “yarhayila zoke iintsitsirimba” zebutho le-Asiriya, kangangobana uSanirheribu wakateleleka ukujika aswabile. (2 Kron. 32:21; 2 Kho. 19:35) Kubayini uZimu alwela uHezekhiya? Kungombana uHezekhiya wabambelela kuJehova, “akhange aphele amandla ekumlandeleni” waragela tjhubelo nokulonda imiyalo yakhe.—2 Kho. 18:1, 5, 6.

Iinkhumbuzo zakaJehova zabasela uJosiya bona akusikimele ukhulekela kweqiniso (Qala isigaba 6)

6. IKosi uJosiya yathembela njani kuJehova?

6 Omunye owalalela imithetho kaJehova, yiKosi uJosiya. Kusukela aseseneminyaka ebunane bekasolo ‘enza okuhle phambi kwakaSomnini . . . azange aphambukele ngesinceleni namkha ngesidleni.’ (2 Kron. 34:1, 2) UJosiya watjengisa ukumthemba uJehova ngokurhayila zoke iinthombe ebezisenarheni leyo, nangokubuyisela ukukhulekela kweqiniso. Ngokwenza njalo, uJosiya azange azilethele yena kwaphela isibusiso, kodwana walethela naso soke isitjhaba.—Funda 2 IinKronike 34:31-33.

7. Bewuba yini umphumela u-Israyeli nekanyaza iinkhumbuzo zakaJehova?

7 Ngokudanisako-ke, abantu bakaZimu akhenge bathembele ngokuzeleko eenkhumbuzweni zakaJehova. Njengombana iminyaka ikhamba, bebasolo bawunawuna phakathi kokulalela nokuba mahlongandlebe. Ikholo labo nalifiphala, bebavama ‘ukuphetjhulelwa le na le ngiyo yoke imimoya namaqhinga wekohliso’ njengombana kwatjho uPowula. (Efe. 4:13, 14) Kanti-ke njengombana kwabikezelwa, bebavuna kabuhlungu nabangazithembi iinkhumbuzo zakaZimu.—Lev. 26:23-25; Jor. 5:23-25.

8. Singazuza njani esibonelweni saka-Israyeli?

8 Ngiyiphi-ke indlela esingazuza ngayo  esibonelweni saka-Israyeli? Njengombana bekunjalo ngaphambili, neenceku zakaZimu zanamhlanjesi ziyelulekwa bezikhalinywe. (2 Pit. 1:12) IliZwi lakaZimu eliphefumulelweko lingaba sikhumbuzo saqobe kithi nasilifundako. Njengabantu abanelungelo lokuzikhethela, singakhetha ukulalela iinqophiso zakaJehova namkha sigijimise lokho okulega njengokuhle emehlwenethu. (IzA. 14:12) Akhesithi fahlafahla ngamanye wamabanga asenza sithembele eenkhumbuzweni zakaJehova, nokuthi singazuza njani ngokuzilalela.

ZINIKELE KUZIMU, UPHILE

9. Ngesikhathi ama-Israyeli asemangweni, uJehova wawaqinisekisa njani bona uzokuba nawo?

9 Ekhambweni lama-Israyeli elaba minyaka ema-40 “erhalawumbeni elithusako,” uJehova akhenge awanikele imininingwana enqophileko kusesengaphambili malungana nokuthi uzowanqophisa awavikele, be-awasororhe njani. Nanyana kunjalo, bekasolo awatjengisa ukuthi angazuza ngokuthembela kuye neenqophisweni zakhe. Ngokusebenzisa isika yelifu emini neyomlilo ebusuku, uJehova wawakhumbuza ukuthi bekakhamba nawo njengombana awarhola ezweni elinganakuthulelo. (Dut. 1:19; Eks. 40:36-38) Wawaqalelela nangezinto ezisisekelo zokuphila. “Izambatho zabo azange zirhaluke neenyawo zabo azange zivuvuke.” Kwamambala, ‘azange baswele litho.’—Nerh. 9:19-21.

10. Namhlanjesi, uJehova ubanqophisa njani abantu bakhe?

10 Iinceku zakaZimu zanamhlanjesi sezilalamela iphasi elitjha lokulunga. Siyamthemba na uJehova bona uzosiqalelela ngakho koke esikutlhogako bona sisinde ‘eenhluphekweni ezikulu’ ezizako? (Mat. 24:21, 22; Rhu. 119:40, 41) Njengombana siya ezweni elitjha uJehova akasinqophisi ngesika yelifu neyomlilo. Kodwana usebenzisa ihlanganwakhe esisiza sihlale siphapheme. Ngokwesibonelo, sikhuthazwa bona sakhe ingokomoya lethu ngokuzifundela iBhayibheli, ukuKhulekela komNdeni, nangokuya qobe emihlanganweni yebandla nekonzweni yesimini. Yeke, sesihlelile na bona silandele iinqophiswezi? Ukwenza njalo kuzosisiza sakhe ikholo elizosiphulusela ephasini elitjha.

Ukusebenzisa iinkhumbuzo zakaJehova kusisiza sibulunge amaWolo wethu womBuso aphephile begodu asebenziseka (Qala isigaba 11)

11. Ngiziphi iindlela uZimu aveza ngazo ukuthi unendaba nehlalakuhle yethu?

11 Ukungezelela kilokho okusisiza sihlale siphapheme ngokomoya, ngilokho esinqotjhiswe ngakho okusisiza ekuphileni kwethu kwangamalanga. Iimbonelo zakhona zihlanganisa nokuhlala silinganisela ezintweni eziphathekako, sibe nelihlo elibulula, khona singazokutshwenyeka ngokudluleleko. Sizuzile nangokunqotjhiswa endleleni esimbatha nesizilungisa ngayo, ukukhetha zokuzithabisa ezifaneleko, nokukhetha ifundo elingeneko. Cabanga nangeenkhumbuzo zokuphepha esizifumeneko ngemizi yethu, iinkoloyi, amaWolo womBuso, nangokulungela ubujamo oburhabako. Iinluleko ezinjalo ziveza bona uZimu uyayitjheja ihlalakuhle yethu.

IINKHUMBUZO ZASIZA AMAKRESTU WEKADENI BONA AHLALE ATHEMBEKILE

12. (a) Ngiyiphi indaba uJesu ayikhuluma wayibuyelela nabafundi bakhe? (b) Ngisiphi isenzo sokuthobeka esakhuthaza uPitrosi, begodu kufuze sisithinte njani thina?

12 Abantu bakaZimu bekadeni bebazifumana qobe iinkhumbuzo. UJesu bekahlala akhuluma nabafundi bakhe ngetlhogeko yokuhlawulela ukuthobeka. Nokho, yena wenza nokungaphezu kokubatjela ngokuthobeka, kangangobana wabatjengisa nokuthi kwenziwa njani. Ngelanga lakhe lamaswaphela lokuphila njengomuntu ephasini, uJesu wabizela abapostoli bakhe ePhasikeni. Njengombana abapostoli badla, uJesu walisa ukudla wabahlambisa  iinyawo—okusisenzo ebesivame ukwenziwa likhoboka. (Jwa. 13:1-17) Isenzwesi sabatjhiya babambe ongenzasi, begodu khenge basilibale. Ngemva kweminyaka ema-30, umpostoli uPitrosi egade akhona esidlweneso, weluleka akholwa nabo ngokuthobeka. (1 Pit. 5:5) Isibonelo sakaJesu kufuze sisitjhukumisele bona soke sithobeke endleleni esisebenzelana ngayo.—Flp. 2:5-8.

13. UJesu wakhumbuza abafundi bakhe bona babe nayiphi ifanelo eqakathekileko?

13 Okhunye ebekutlhoga ikholo elinamandla, ngenye godu indaba uJesu ebekavame ukuyikhuluma nabafundi bakhe. Ngemva kokubhalelwa kukhipha idimoni ebelikomunye umsana, abafundi babuza uJesu bathi: “Sibangelwe yini kobana sibhalelwe kuqotjha idimoneli na?” UJesu wabaphendula wathi: “Kungombana ninokukholwa okubogabogako. Ngiqinisile ngiyanitjela bona ingathana beninokukholwa okulingana nembewu yemastadi . . . Akunalitho ebelizanibhalela!” (Mat. 17:14-20) Phakathi nayo yoke ikonzwakhe, uJesu wafundisa abafundi bakhe bona ikholo liqakatheke khulu. (Funda uMatewu 21:18-22.) Yeke, siyawasebenzisa na amathuba asivulekeleko wokuqinisa ikholo lethu ngefundiso eyakhako esiyifumana emihlanganweni emikhulu, emincani, neyebandla? Imibuthano le ayisithabisi kwaphela; kodwana itjengisa nokuthi simthemba kangangani uJehova.

14. Kubayini kuqakathekile ukuba nethando elinjengelakaKrestu namhlanjesi?

14 ImiTlolo yamaKrestu yesiGirigi imumethe okusikhumbuza bona sithandane. UJesu wathi umyalo wesibili ongomkhulu, kuthanda “umakhelwanakho njengombana uzithanda wena.” (Mat. 22:39) Ngobunjalo, nomnakwabo lakaJesu, uJakopo wathi ithando ‘mthetho wobukhosi.’ (Jak. 2:8) Umpostoli uJwanisi yena wathi: “Bathandekako, anginitloleli umyalo omutjha, kodwana ngitlolela omdala ebeninawo kusukela ekuthomeni.” (1 Jwa. 2:7, 8) UJwanisi bekakhuluma ngani nakakhuluma ‘ngomyalo omdala’? Bekakhuluma ngomyalo wethando. ‘Bewumdala’ ngomqondo wokuthi uJesu wawukhuluma ematjhumini weminyaka ngaphambili, “kusukela ekuthomeni.” Kodwana waba ‘mutjha’ ngokuthi bewubizela ithando lokuzidela ebelizokutlhogwa bafundi njengombana baqalana nobujamo obutjha. Njengabalandeli bakaKrestu, azisithabisi na iinyeleliso ezisisiza siyelele bona singabi nomoya woburhamaru olitshwayo lephaseli, ongakghorisa ithando lethu ngesakhelene nabo?

15. Bewuyini umnqopho kaJesu oyihloko ephasini?

15 UJesu bekanaso isikhathi sabantu. Lokho  sikubona endleleni yethando apholisa ngayo abagulako, ababogabogako wavusa nabahlongakeleko. Kodwana umnqopho kaJesu oyihloko bekungasi kupholisa abantu. Ukutjhumayela nokufundisa kwakhe ngikho okwadlala indima emaphilweni wabantu. Njani? Siyazi ukuthi labo abapholiswa nabavuswa nguJesu ngekhulu lokuthoma, baluphala bebafa, kukulapho labo abawulalela umlayezo wakhe bazibeka emathubeni wokuphila okungapheliko.—Jwa. 11:25, 26.

16. Namhlanjesi ukiliphi izinga umsebenzi wokutjhumayela ngomBuso newokwenza abafundi?

16 Umsebenzi wokutjhumayela owasungulwa nguJesu ngekhulu lokuthoma, sewenziwa ngezinga eliphakemeko namhlanjesi. UJesu walayela abafundi bakhe wathi: “Khambani niye ebantwini boke nanyana kukuphi, nibenze abafundi.” (Mat. 28:19) Benza njengokutjho kwakhe, njengombana nathi singatjho ukuthi siyakwenza lokho! AboFakazi bakaJehova abangaphezu kweengidini ezilikhomba bawutjhumayela ngetjiseko umBuso kaZimu eenarheni ezingaphezu kwama-230, begodu bafundela nabantu abaziingidi iBhayibheli. Ukutjhumayelokhu kubufakazi bokuthi siphila emihleni yokuphela.

THEMBELA KUJEHOVA NAMHLANJESI

17. Sithini isiluleko sakaPowula noPitrosi?

17 Kwamambala, iinkhumbuzo zawaqinisa ekholweni amaKrestu wekadeni. Khewucabange ngesikhuthazo esafunyanwa nguThimothi lokha umpostoli uPowula ebekasibotjhwa eRoma nekamkhumbuza bona abambelele “esifundweni esiphilileko” asizwa kuye. (2 Thim. 1:13) Umpostoli uPitrosi yena, ngemva kokukhuthaza amaKrestu ebekakhonza nawo bona ahlawulele iimfanelo ezinjengokukhuthazela, ithando lobuzalwana, nokuzibamba, wathi: “Ngizimisele ukuhlala nginikhumbuza izintwezi, nanyana senizazi begodu nibambelele eqinisweni eseninalo.”—2 Pit. 1:5-8, 12.

18. AmaKrestu wekadeni bewaziqala njani iinkhumbuzo?

18 Iincwadi ezatlolwa nguPowula noPitrosi bezinamezwi “akhulunywe baphorofidi abacwengileko.” (2 Pit. 3:2) Kghani zabakwatisa na iinqophiso ezinjalo abazalwana bekadenaba? Awa, ngombana bekusibonakaliso sethando lakaZimu, esabasiza ‘bakhula emseni nelwazini leKosethu noMsindisi uJesu Krestu.’—2 Pit. 3:18.

19, 20. Kubayini kufuze sizithembe iinkhumbuzo zakaJehova, begodu sizuza njani ngokwenza njalo?

19 Namhlanjesi, sinesilulu samabanga wokuthembela eenkhumbuzweni zakaJehova ezidindelwe eliZwini lakhe leqiniso iBhayibheli. (Funda uJotjhuwa 23:14.) Kilo sifumana indlela uZimu asebenzelana ngayo nabantu abanemitjhapho iinkulungwana zeminyaka. Umlando lo watlolelwa ukuzuzisa thina. (Rom. 15:4; 1 Kor. 10:11) Sikubonile ukuzaliseka kwesiphorofido seBhayibheli. Isiphorofido singafaniswa neenkhumbuzo ezitjhiwo kusese nesikhathi. Ngokwesibonelo, iingidigidi zabantu zithutheleke ekukhulekeleni kweqiniso kwakaJehova, njengombana kwabikezelwa bona kuzokuba njalo “emihleni yokuphela.” (Isa. 2:2, 3) Nobujamo bephasi obubhebhedlhakobu, buzalisa isiphorofido. Njengombana khekwatjhiwo, izinga umsebenzi wokutjhumayela owenziwa ngalo ephasini loke, liwazalisa ngokunqophileko amezwi kaJesu.—Mat. 24:14.

20 UmBumbi wethu wenze irekhodi esingalithemba. Kazi siyazuza kilo na? Kufuze sizithembe iinkhumbuzwezi. URosellen wenza njalo. Uyanaba: “Ngesikathi ngibeka loke ithemba lami kuJehova, nganyekele ngalemuka indlela isandla sakhe sethando esingisekela nesingiqinisa ngayo.” Kwanga nathi singazuza ngokusebenzisa iinkhumbuzo zakaJehova.