Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Omalondolo a Jeova o Otyotyili

Omalondolo a Jeova o Otyotyili

“Elondolo lia Jeova oliotyotyili, liavela ounongo omuhima.”​—SALMO 19:7.

1. Ovipuka patyi tulilongesa apeho momaliongiyo etu? Oñgeni okulilongesa apeho ovipuka ovio tyitukuatesako?

 TYINA ulipongiya pala Elilongeso Liomutala Womulavi, okuti nthiki imwe wasokeliale okuti, ‘Otyipuka etyi ngoti tuelilongesatyoale?’ Inkha uhole okuenda komaliongiyo Onombangi mba Jeova ovikando vimwe, hamwe wamonale okuti ovipuka vimwe tulilongesavio apeho. Tulilongesa konthele Youhamba wa Huku, ofeto yeyovo, ovilinga viokuivisa, novituwa ngetyi ohole, nekolelo. Tyina tulilongesa apeho ovipuka ovio, ekolelo lietu litualako tyapama, nokutukuatesako “okukala ovafuisipo vondaka, atuhakala vala ovateheleli.”—Tiago 1:22.

2. (a) Mombimbiliya, ondaka “omalondolo” ovikando vimwe ahangununa tyi? (b) Oñgeni ovitumino via Huku vielikalela no viovanthu?

2 Mombimbiliya, “omalondolo” ovikando vimwe ahangununa ovitumino, nonondonga Huku aavela ovanthu vae. Ovitumino via Jeova vielikalela unene no viovanthu, mokonda viafuapo, iya apeho oviotyotyili, mahi viovanthu kaviafuilepo iya apeho viesukisa okupilaululwa. Otyili okuti Huku waavele ovitumino vimwe kohale, mahi ovanthu vae hono kavesukisile vali okuvilandula. Mahi, otyo katyilekesa okuti pena etyi tyapenga movitumino ovio. Omuhoneki wo no salmu wati: “Omalondolo ove o ouviuki apeho.”—Salmo 119:144.

3, 4. (a) Omalondolo a Jeova ovikando vimwe akutikinya tyi? (b) Ouwa patyi ova Isilayeli ñgeno vapolako inkha vetavelele onondonga mba Huku?

3 Omalondolo a Jeova ovikando vimwe akutikinya omaviyulo. Elongo lio Isilayeli apeho liaviyulilwe novauli va Huku. Mongeleka, etyi ova Isilayeli ankho nkhele vehenenyingile Motyilongo Valaelwe, Moisesi weveviyulile okuti: “Liyungei opo omutima wenyi wahahongiliyue iya amuyapuka amukafenda ono huku ononkhuavo, nokunyongamena kuvio, iya Jeova emunumanena.” (Deuteronômio 11:16, 17) Mombimbiliya muna omalondolo omanyingi omawa Huku aavelele ovanthu vae.

4 Jeova ankho apeho uhinangelesa ova Isilayeli vakale nonthilo nae, nokumutavela, nokuhivilika enyina liae. (Deuteronômio 4:29-31; 5:28, 29) Huku wevelaele okuti inkha vetavelele onondonga ombo, ñgeno vayambwa unene.—Levítico 26:3-6; Deuteronômio 28:1-4.

OVA ISILAYELI VAKUMBULULILE ÑGENI OMALONDOLO A HUKU

5. Omokonda yatyi Jeova aluilileko Ohamba Ezekia?

5 Etyi ova Isilayeli ankho ovanthu va Huku, apeho Huku ankho ufuisapo etyi evelaa. Mongeleka, etyi Ohamba Senakelibe yoko Asiria yanyingila mo Judaa aihimbika okuleva Ohamba Ezekia, Jeova watumine oandyu opo ikuateseko ovanthu Vae. Iya motyinthiki tyike vala, oandyu ya Huku yaipaele omatolopa 185.000 oko Asiria. Senakelibe akondoka keumbo nokuakunda. (2 Crônicas 32:21; 2 Reis 19:35) Huku waluilileko Ohamba Ezekia mokonda yatyi? Omokonda “oe [Ezekia] watuaileko okukakatela mu Jeova. Kayekelepo okumulandula, watuaileko okuendela movitumino viae.”—2 Reis 18:1, 5, 6.

Josia watehelelele omalondolo a Jeova akuatesako ovanthu okukondoka okufenda vali Jeova (Tala popalagrafu 6)

6. Oñgeni Ohamba Josia alekesile okuti una onthumbi mu Jeova?

6 Ongeleka onkhuavo ya umwe wetavelele ovitumino via Jeova, Ohamba Josia. Etyi ankho ena omanima etyinana, wahimbikile okulinga “etyi tyaviuka komaiho a Jeova.” (2 Crônicas 34:1, 2) Josia walekesile okuti ankho una onthumbi mu Jeova pokuhanyaunako ono huku ambuho motyilongo, nokukuatesako ovanthu okukondoka okufenda vali Jeova. Mokulinga ngotyo, Josia kaetele vala ouwa palae muene mahi tupu opala elongo aliho.—Tanga 2 Crônicas 34:31-33.

7. Oityi ankho tyitundililako tyina ova Isilayeli vehetavela Jeova?

7 Mahi, ovanthu va Huku kavayumbile apeho onthumbi momalondolo a Jeova. Mokueenda kuomanima omanyingi, ovikando ovinyingi kavetavelele ku Jeova. Etyi ekolelo liavo liatenda, vakuavo avevehongiliya liwa okufenda ono huku mbomatutu. (Efésios 4:13, 14) Ngetyi Huku evelondolele, tyina ankho vahayumbu onthumbi yavo mwe, vamona ononkhumbi.—Levítico 26:23-25; Jeremias 5:23-25.

8. Oñgeni onkhalelo yetu yelifwa no yova Isilayeli?

8 Oñgeni onkhalelo yetu yelifwa no yova Isilayeli? Ovanthu va Huku hono vapewa elondolo, neviyulo, ngetyi tyalingilwe ova Isilayeli. (2 Pedro 1:12) Apeho tutanga Ombimbiliya, tuhinangeleswa onondonga mba Huku. Iya Jeova utuyeka tuholovone inkha matutavela onondonga mbae ine matulingi vala etyi tutala okuti kuonthue tyaviuka. (Provérbios 14:12) Pahe matulilongesa omokonda yatyi tuesukisila okutehelela nawa omalondolo a Jeova, noñgeni okulinga ngotyo tyituetela ouwa.

TAVELA KU HUKU OPO UKALE NOMUENYO

9. Etyi ova Isilayeli ankho vekahi moluhandya, oñgeni Jeova evehinangelesile okuti ukahi nokuvekuatesako?

9 Etyi ova Isilayeli vahimbika oungendi wavo womanima 40 moluhandya, Jeova kevehangununine nawa oñgeni mevehongolela, nokuveyakulila, nokuvetekula. Mahi, wevelekesile mononkhalelo ononyingi okuti mavapoloko ouwa inkha vayumba onthumbi mwe, nokutavela onondonga mbae. Pokuvehongolela nekundu-kundu liekaka komutenya, nekundu-kundu liotupia kounthiki, Jeova wahinangelesile ova Isilayeli okuti ukahi nokuvekuatesako moungendi wavo wepuiya. (Deuteronômio 1:19; Êxodo 40:36-38) Tupu weveavelele atyiho ankho vesukisa. “Natyike tyevekambele. Omivalo viavo kaviapuile, onomphai mbavo kambamitile.”—Neemias 9:19-21.

10. Oñgeni Jeova ekahi nokuhongolela ovanthu vae hono?

10 Ovaumbili va Huku hono vekahi popepi nouye omupe wouviuki. Okuti tuna onthumbi yokuti Jeova ukahi nokutuavela atyiho tuesukisa opo tuhupe “kononkhumbi ononene”? (Mateus 24:21, 22; Salmo 119:40, 41) Otyili okuti Jeova kaundapesa ekundu-kundu liekaka ine liotupia opo etuhongolele mouye omupe. Mahi, ukahi nokuundapesa eongano liae opo etukuateseko okutualako tyalunguka. Mongeleka, tukahi nokupewa ondundo opo tupameke oupanga wetu na Jeova pokutanga Ombimbiliya, nokulinga Efendelo Liombunga, nokuenda apeho komaliongiyo, no movilinga viokuivisa. Okuti tukahi nokulinga omapiluluko momuenyo wetu opo tutyivile okulandula onondonga ombo? Okulinga ngotyo, matyitukuatesako okukala nekolelo liapama tuesukisa opo tuhupe atunyingila mouye omupe.

Okutehelela omalondolo a Jeova tyitukuatesako okupameka Ondyuo yetu Yomaliongiyo (Tala popalagrafu 11)

11. Omononkhalelo patyi Huku alekesa okuti wesuka nonthue?

11 Eongano lia Huku tupu lituavela ehongolelo litukuatesako okulinga omatokolo omawa ononthiki ambuho. Mongeleka, tuapewa ondundo opo tukale notyituwa tyaviuka konthele yomalumono, nokukala nomuenyo wapola pokati opo tuhasukalale unene. Tupu tuhole okupewa ehongolelo konthele yoñgeni tuna okuvala nokulifiwisa, nokuholovona ovitalukiso oviwa, nokutokola inkha matulilongesa mono sikola ononene. Iya soka komalondolo etukuatesako okupameka eumbo lietu, netuku-tuku, no Nondyuo mbo Maliongiyo, nokutukuatesako okukala tyelipongiya tyina tutumbukilwa natyimwe. Omalondolo oo aeho, alekesa okuti Huku wesuka nekongoko lietu, nehambu.

OMALONDOLO AKUATESILEKO OVAKRISTAU VOTETE OKUTUALAKO NEKOLELO

12. (a) Oityi Jesus ankho apopia apeho novalongwa vae? (b) Elongeso patyi liokuliola omutima Petulu ahalimbuilwe, iya ongeleka oyo ya Jesus itulongesa tyi?

12 Pomuvo Wovakristau votete, ovanthu va Huku ankho apeho vapewa omalondolo. Jesus apeho ankho upopila ovalongwa vae okuti tyesukisa okukala nomutima weliola. Mahi, Jesus ankho kevepopila vala etyi tyihangununa okukala nomutima weliola. Wevelekesile nongeleka yae. Motyinthiki tyahulililako tyomuenyo wae, Jesus nono apostolu mbae ankho veliongiya pala Opasikwa. Putyina ono apostolu mbae ankho valia, Jesus akatuka akoho onomphai mbavo. Ovio ovilinga ankho vilingwa nomupika. (João 13:1-17) Etyi Jesus alingile tyalongesa ono apostolu ongeleka imwe onene vahalimbuilwe. Etyi palamba omanima 30, apostolu Petulu ankho ukahi pondalelo oyo, waavelele elondolo Ovakristau vakuavo konthele yokuliola omutima. (1 Pedro 5:5) Ongeleka ya Jesus ituavela ondundo yokukala nomutima weliola tyina tukahi navakuetu.—Filipenses 2:5-8.

13. Jesus walongesile ovalongwa vae okuti vesukisa okukala notyituwa patyi tyakolela?

13 Otyipuka otyikuavo Jesus apopilile apeho ovalongwa vae, ankho esuko liokukala nekolelo liapama. Etyi ovalongwa vehetyivilile okuhakula omukuendye umwe ankho una ovilulu, vapula Jesus okuti: “Oityi tuehetyivilile okumupola otyilulu?” Jesus akumbulula okuti: “Omokonda muna ekolelo lihehi. Mahi, ame ndyimupopila okuti: Inkha mukala nekolelo lilifwe poñgima yo mostarda, . . . natyike matyimupono.” (Mateus 17:14-20) Mokueenda kuovilinga via Jesus pano pohi, walongesile ovalongwa vae okuti okukala nekolelo tyakolela unene. (Tanga Mateus 21:18-22.) Okuti tuenda kovionge vietu aviho, no komaliongiyo opo tupameke ekolelo lietu? Ovio ha vionge vala viehambu, mahi vituavela onomphitilo mbokulekesa onthumbi yetu mu Jeova.

14. Omokonda yatyi hono tyakolela okulekesa ohole yotyotyili?

14 Movihonekwa Viovakristau mo Gregu muna omahinangeleso omanyingi pala onthue opo tukale nohole navakuetu. Jesus wapopile okuti otyitumino otyinene tyavali “okukala nohole na mukuenyi ngetyi ulihole ove muene.” (Mateus 22:39) Tiagu ondenge ya Jesus, waihana ohole okuti “otyitumino tyohamba.” (Tiago 2:8) Apostolu João wahonekele okuti: “Nonthyolwe, hikahi nokumuhonekela otyitumino otyipe, mahi otyitumino otyikulu, muakala natyo tunde ponthyimbi.” (1 João 2:7, 8) Oityi João ahandele okupopia etyi ati “otyitumino otyikulu”? Ankho ukahi nokupopia otyitumino tyohole. Otyitumino otyo “otyikulu” mokonda Jesus ankho wetyiavale omanima omanyingi konyima, “tunde ponthyimbi.” Mahi, otyitumino otyo tupu “otyipe” mokonda ovalongwa ankho vena okulekesa ohole yotyotyili mononkhalelo ononkhuavo. Hono, tupandula unene mokonda tukahi nokupewa omalondolo etukuatesako okuhakala nelungavi, otyituwa tyilekeswa novanthu ovanyingi vomouye. Mahi, tulekesa ohole yotyotyili.

15. Oityi tyaetele Jesus pano pohi?

15 Jesus tyilityili wesuka novanthu. Wetyilekesile etyi ahakulile ovavei, nokututilisa vokuankhia. Mahi, okuhakula ovanthu hatyoko tyemuetele pano pohi. Okuivisa, nokulongesa, tyakuatesileko vali unene ovanthu. Ñgeni ngotyo? Mongeleka, aveho Jesus ahakulile nokututilisa, konyima vakulupa avankhi, mahi vana vetavelele onondaka aivisile, vakala nomphitilo yokukapewa omuenyo wahapu.—João 11:25, 26.

16. Oñgeni Onombangi mba Jeova hono vekahi nokutavela otyitumino tya Jesus tyokulinga ovalongwa?

16 Jesus watumine ovalongwa vae okuti: “Endei, kalongesei ovanthu movilongo aviho opo vakale ovalongwa.” (Mateus 28:19) Ovakristau votete vatuaileko notyilinga Jesus ahimbikile, iya onthue hono tukahi nokuivisa ovanthu ovanyingi konomphangu ononyingi tyipona kohale. Onombangi mba Jeova mbulamba ponomiliau epanduvali, vekahi nokulongesa vakuavo nombili konthele Youhamba wa Huku movilongo vilamba po 230, iya vekahi apeho nokulongesa ovanthu ovanyingi Ombimbiliya. Ovilinga ovio viokuivisa vilekesa okuti tukahi kononthi mbonthyulilo.

YUMBA ONTHUMBI MU JEOVA HONO

17. Omalondolo patyi Paulu na Petulu vaavele?

17 Omalondolo akuatesileko Ovakristau votete okupameka ekolelo liavo. Mongeleka, etyi Paulu ankho ekahi mokaleya ko Roma, wapopilile Timoteo okuti: “Kakatela monondaka mbotyotyili weiva kuame.” (2 Timóteo 1:13) Onondaka ombo tyafuile mbaavelele unene ondundo Timoteo. Tupu, etyi Petulu aavelele ondundo Ovakristau opo valinge ononkhono mbokulekesa ovituwa evi, ekoleleyo, oluembia novakuatate, nokulikondola omutima, wayauisako okuti: “Mandyipu elundo liokumuhinangelesa apeho ovipuka evi, namphila muviyale, nokukahi tyapamena motyili.”—2 Pedro 1:5-8, 12.

18. Oñgeni Ovakristau votete velitehelelele konthele yonondonga vapelwe?

18 Tyotyili, omikanda viahonekelwe na Paulu na Petulu, vina “onondaka mbapopiwa kohale novauli ovasukuki.” (2 Pedro 3:2) Mahi, okuti ovakuatate vetu pomuvo Wovakristau votete vanumanene etyi vapewa onondonga ombo? Au, ankho vetyii okuti Huku ukahi nokuveavela onondonga ombo mokonda uvehole, iya ankho uhanda okuvekuatesako opo vatualeko nekolelo.—2 Pedro 3:18.

19, 20. Omokonda yatyi tuesukisila okuyumba onthumbi momalondolo a Jeova? Iya okulinga ngotyo tupolako ouwa patyi?

19 Hono, tuna omahunga omanyingi okukala nonthumbi yokuti okulandula ehongolelo Jeova etuavela Mondaka yae Ombimbiliya tyituetela ouwa. (Tanga Josué 23:14.) Ombimbiliya itupopila oñgeni Huku atekulile ovanthu mokueenda kuomanima omanyingi. Otyo tyahonekwa pala ouwa wetu. (Romanos 15:4; 1 Coríntios 10:11) Tukahi nokumona omaulo Ombimbiliya ekahi nokufuisuapo mononthiki mbetu. Omaulo elikuata nomalondolo apopiwale omanima omanyingi konyima. Mongeleka, ovanthu ovanyingi vekahi nokufenda Jeova, ngetyi tyapopia eulo okuti matyimoneka “kononthiki mbahulililako.” (Isaías 2:2, 3) Ononkhumbi mbukahi nokuliyawisa unene mouye uno, tupu mbukahi nokufuisapo eulo Liombimbiliya. Iya ngetyi tuapopiale, ovilinga viokuivisa ouye auho vikahi nokufuisapo nawa onondaka mba Jesus.—Mateus 24:14.

20 Mokueenda kuomanima omanyingi, Omutungi wetu ukahi nokulekesa okuti tupondola okuyumba onthumbi mwe. Okuti tukahi nokupola ouwa komalondolo ae? Omphange umwe utiwa Rosellen wati: “Puetyi nahimbika okuyumba onthumbi yange aiho mu Jeova, andyimono vali nawa okuoko kwae kuoluembia kunkhuatesako, nokumphameka.” Nonthue tupondola okupolako ouwa inkha tutehelela nawa omalondolo a Jeova.