Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

Le baʼaxoʼob ku kʼaʼajsiktoʼon Jéeobaoʼ jach maʼalobtak

Le baʼaxoʼob ku kʼaʼajsiktoʼon Jéeobaoʼ jach maʼalobtak

«U tusbeltʼaan Yuumtsileʼ jach maʼalob, tumen ku beetik u yantal naʼat tiʼ le máax óotsil u naʼateʼ.» (SAL. 19:7)

1. 1) ¿Baʼaxoʼob mantatsʼ ku kʼaʼajsaʼal teʼ muchʼtáambaloʼoboʼ? 2) ¿Baʼax utsil ku taasiktoʼon k-kʼaʼajsik?

¿YAAN wa kʼiin ken a líiʼsaba yéetel u Xookil U Pʼíich Tulumil Kanan tsʼoʼok a tuklik: «Lelaʼ tsʼoʼok k-yáax xokik»? Wa tsʼoʼok u máan kʼiin joʼopʼok a muchʼkaba yéetel u j-jaajkunajoʼob Jéeobaeʼ maʼ xaaneʼ tsʼoʼok a wilkeʼ yaan baʼaxoʼobeʼ mantatsʼ ku kʼaʼajsaʼal. Mantatsʼ ku yúuchul tʼaan tiʼ u Reino Dios, u kuxtal Jesús tu kʼuboʼ, le kʼaʼaytajoʼ yéetel tiʼ jatsʼuts modos jeʼex le fe yéetel le yaabilajoʼ. Ken kʼaʼajsaʼak le baʼaloʼobaʼ ku muʼukʼaʼantal k-fe yéetel ‹k-tsʼoʼokbesik le tʼaanoʼ, maʼ chéen k-uʼuyikiʼ› (Sant. 1:22).

2. 1) U suukileʼ, ¿baʼaxoʼob le ku kʼaʼajsaʼaloʼ? 2) ¿Baʼax u jelaʼanil u leyoʼob wíinik tiʼ u leyoʼob Dios?

2 U suukileʼ le «baʼaxoʼob ku kʼaʼajsaʼaloʼ» letiʼe leyoʼob, le tusbeltʼaanoʼob yéetel le aʼalmajtʼaanoʼob ku tsʼáaik Dios tiʼ u kaajaloʼ. Le leyoʼob ku tsʼáaik wíinikoʼ mantatsʼ unaj u yutskíintaʼal wa u túumbenkuntaʼal, baʼaleʼ u leyoʼob Jéeobaeʼ mantatsʼ maʼalobtak yéetel jeʼel u páajtal u kʼubik u yóol máak tiʼobeʼ. Kex yaan tiʼ le leyoʼob tsʼaʼab tumen yaan baʼax unaj u beetaʼal úuchjeakil wa tsʼaʼab utiaʼal u meyaj tiʼ wa baʼax tiempoileʼ, láayliʼ maʼalobtak tak bejlaʼeʼ yéetel jeʼel u yáantik máakeʼ. Le salmistaoʼ tu yaʼalaj: «A waʼalmajtʼaanoʼobeʼ mantatsʼ tojtakoʼob» (Sal. 119:144).

3, 4. 1) ¿Baʼax ku kʼaʼajsaʼal tiʼ máak tumen Jéeoba? 2) ¿Baʼax utsil ku jóoʼsik kaʼach le israelitaʼob wa ku beetkoʼob baʼax ku yaʼalaʼaltiʼoboʼ?

3 Yaan kʼiineʼ Jéeobaeʼ ku kʼaʼajsik baʼax jeʼel u yúuchul tiʼ máakeʼ. Le profetaʼob úuchjeakiloʼ mantatsʼ tu kʼaʼajsoʼob tiʼ le israelitaʼob baʼax jeʼel u yúuchultiʼoboʼ. Jeʼex le jach taʼaytak u yookloʼob teʼ luʼum aʼalaʼan u tsʼaʼabaltiʼoboʼ, aʼalaʼabtiʼob tumen Moisés: «Baʼaleʼ bik táabakeʼex a chaʼex a tuʼusleʼex; bik xiʼikeʼex a pʼateʼex u beel Yuumtsil utiaʼal a [adorartikeʼex] uláakʼ [diosoʼob]; maʼ bíin chinlakeʼex tu táanoʼobiʼ, tumen Yuumtsil[eʼ] jeʼel u pʼuʼujul ta wéeteleʼexeʼ» (Deu. 11:16, 17). Teʼ Bibliaoʼ jeʼel u páajtal k-ilik yaʼab tiʼ le baʼaxoʼob maʼalobtak tu kʼaʼajsaj Jéeoba tiʼ u kaajaloʼ.

4 Jéeobaeʼ yaʼab u téenel xan tu yaʼalaj unaj u yuʼubaʼal u tʼaan tumen le israelitaʼoboʼ yéetel unaj u chʼaʼabal saajkil tiʼ wa u kiliʼichkúuntaʼal u kʼaabaʼ (Deu. 4:29-31; 5:28, 29). Wa ku beetkoʼob kaʼacheʼ yaan u beetaʼal u bin utsil tiʼob tumen Jéeoba (Lev. 26:3-6; Deu. 28:1-4).

LE BAʼAX TU BEETAJ LE ISRAELITAʼOBOʼ

5. ¿Baʼaxten áantaʼab Ezequías tumen Dios?

5 Tuláakal le kʼiinoʼob anchaj u kaajil Israeloʼ, Dioseʼ mantatsʼ tu yilaj u beetik baʼax u yaʼalmaj. Ka líikʼ Senaquerib u reyil Asiria tu contra Judá yéetel ka tu yaʼalaj u luʼsik Ezequías bey reyeʼ, tu yoksuba Jéeoba ichil le baʼateloʼ. Tu túuxtaj juntúul ángel, chéen tiʼ junpʼéel áakʼabeʼ tu xuʼulsaj tuláakal le máaxoʼob maas u yojel baʼateʼel yaan ichil u soldadoiloʼob Asiria, le oʼolal Senaqueribeʼ suʼlak ka suunaj tu yotoch (2 Rey. 19:35; 2 Cró. 32:21). ¿Baʼaxten áantaʼab rey Ezequías tumen Dios? Tumen letiʼeʼ «tu yoksaj u yóol tiʼ Yuumtsil, mix juntéen tu tseluba tiʼ, baʼaleʼ tu tsʼoʼokbesaj le aʼalmajtʼaanoʼob[oʼ]» (2 Rey. 18:1, 5, 6).

Tumen Jéeoba mantatsʼ ku kʼaʼajsik baʼax unaj u beetaʼaleʼ Josíaseʼ tu tsʼáajuba tu tséel u jaajil adoración (Ilawil xóotʼol 6)

6. ¿Bix tu yeʼesil Josías ku kʼubik u yóol tiʼ Jéeoba?

6 Rey Josías xaneʼ tu beetaj baʼax uts tu tʼaan Jéeoba. Ka tu tsʼáaj ocho jaʼaboʼob tiʼeʼ ku beetik baʼax «toj tu táan yich Yuumtsil, [...] maʼ kʼéech mix juntéeniʼ» (2 Cró. 34:1, 2). Letiʼeʼ tu yeʼesaj ku kʼubik u yóol tiʼ Dios tumen tu xuʼulsaj le beetbil diosoʼoboʼ yéetel tu beetaj tuláakal utiaʼal u kaʼa adorartaʼal Jéeoba. Yoʼolal leloʼ maʼ chéen letiʼ kiʼikiʼtʼantaʼab tumen Jéeobaiʼ, baʼaxeʼ tuláakal le kaajoʼ (xok 2 Crónicas 34:31-33).

7. ¿Baʼax ku yúuchul kaʼach tiʼ le israelitaʼob ken pʼáatak maʼ tu beetkoʼob u cuentail baʼax ku kʼaʼajsaʼaltiʼob tumen Jéeobaoʼ?

7 U kʼaasileʼ le israelitaʼoboʼ kex ku kʼaʼajsaʼaltiʼob baʼax unaj u beetkoʼobeʼ maʼ mantatsʼ tu kʼubaj u yóoloʼob tiʼ Jéeobaiʼ. Yaʼab u téenel tu pʼatoʼob le maʼalob bejoʼ. Ken pʼáatak maʼ jach yaan u fejoʼobeʼ, jeʼex tu yaʼalil Pabloeʼ bey «ku suʼusutaʼal[oʼob] tumen le iikʼoʼ» (Efe. 4:13, 14). Jeʼex aʼalaʼaniltiʼob tumen Jéeobaoʼ ku muʼyajoʼob tumen maʼ tu yuʼubikoʼob tʼaan (Lev. 26:23-25; Jer. 5:23-25).

8. Le bix kuxlikoʼon bejlaʼaʼ, ¿tiʼ baʼax chíikaʼan tiʼ u kuxtal le israelitaʼob úuchjeakiloʼ?

8 Le bix kuxlikoʼon bejlaʼaʼ, ¿tiʼ baʼax chíikaʼan tiʼ u kuxtal le israelitaʼob úuchjeakiloʼ? Jeʼex letiʼobeʼ k-tsolnuʼuktaʼal yéetel k-tojkíintaʼal (2 Ped. 1:12). Cada ken k-xok le Bibliaoʼ, Jéeobaeʼ ku kʼaʼajsiktoʼon baʼax uts tu tʼaan. Tumen ku béeytal k-chʼaʼtuklik baʼax ken k-beeteʼ, jeʼel k-beetik baʼax ku yaʼalikeʼ wa k-beetik baʼax k-tuklik maas maʼalob (Pro. 14:12). Beoraaʼ yaan k-ilik baʼaxten unaj k-kʼubik k-óol tiʼ baʼax ku kʼaʼajsiktoʼon Jéeoba yéetel baʼax utsil jeʼel k-kʼamkeʼ.

MÁAX KU YUʼUBIK TʼAANEʼ KU SALVARKUBA

9. Le táan u máan le israelitaʼob teʼ x-tokoy luʼumoʼ, ¿bix eʼesaʼabiktiʼob tumen Jéeoba táan u kanáantaʼaloʼob?

9 Ka jóokʼ u binbal le israelitaʼob tak teʼ luʼum aʼalaʼan u tsʼaʼabaltiʼob yéetel ka anchaj u máanoʼob teʼ «nojoch sajbeʼentsil x-tokoy luʼum» ich cuarenta jaʼaboʼoboʼ, Jéeobaeʼ maʼ tu yaʼalajtiʼob jach tuláakal baʼax ken u beet utiaʼal u nuʼuktikoʼob yéetel u kanáantkoʼobiʼ. Baʼaleʼ tu yeʼesajtiʼob jeʼel u páajtal u kʼubik u yóoloʼob tiʼ letiʼeʼ bey xan tiʼ baʼax ku yaʼalik. Utiaʼal u kʼaʼajsiktiʼob táan u kanáantkoʼob le tiaʼanoʼob teʼ x-tokoy luʼumoʼ meyajnajtiʼ junpʼéel tʼoʼol múuyal de kʼiin yéetel junpʼéel tʼoʼol kʼáakʼ de áakʼab (Deu. 1:19; Éxo. 40:36-38). Tu tsʼáaj xan baʼax kʼaʼabéettiʼob. «Mix juntéen pʼáatoʼob yéetel tsʼíibolal, mix laabchaj u nookʼoʼobiʼ, mix chuʼup [...] u yookoʼobiʼ» (Neh. 9:19-21.)

10. ¿Bix u nuʼuktik u kaajal Jéeoba bejlaʼeʼ?

10 Bejlaʼeʼ jach taʼaytak k-okol teʼ túumben luʼum tuʼux tuláakal baʼax toj kun beetbiliʼ. ¿K-kʼubik wa k-óol táan u tsʼáaiktoʼon Jéeoba le baʼaxoʼob kʼaʼabéettoʼon utiaʼal k-salvartikba tu kʼiinil le «nojoch muʼyajil[oʼ]»? (Mat. 24:21, 22; Sal. 119:40, 41.) U jaajileʼ maʼ tu meyajtiʼ junpʼéel tʼoʼol múuyal wa junpʼéel tʼoʼol kʼáakʼ utiaʼal u nuʼuktikoʼon tak teʼ túumben luʼumoʼ, baʼaleʼ u kaajaleʼ ku yáantkoʼon utiaʼal maʼ u náayal k-óol. Mantatsʼ ku kʼaʼajsiktoʼon kʼaʼabéet k-xokik le Bibliaoʼ, u yantaltoʼon le adoración ich familiaoʼ, k-bin mantatsʼ teʼ muchʼtáambaloʼoboʼ yéetel k-jóokʼol kʼaʼaytaj utiaʼal k-maas bisikba yéetel Jéeoba. ¿K-beetik wa baʼax ku yaʼalaʼaltoʼon? ¿K-kʼexik wa baʼax kʼaʼabéet ichil k-kuxtal utiaʼal u páajtal k-beetik? Leloʼ ku muʼukʼaʼankúuntik k-fe, le bukaʼaj kʼaʼabéet utiaʼal k-máan teʼ túumben luʼumoʼ.

Tumen ku kʼaʼajsiktoʼon Jéeoba baʼax unaj u beetaʼaleʼ k-ilik maʼ u yúuchul loob tu Najil Reino (Ilawil xóotʼol 11)

11. ¿Bix u yeʼesik Jéeoba u kʼáat u kanáantoʼon?

11 Tsʼoʼoleʼ u kaajal Dioseʼ ku nuʼuktikoʼon utiaʼal k-chʼaʼtuklik k-beetik baʼaloʼob maʼalobtak sáamsamal. Jeʼex wa sáasil k-ich yéetel maʼ t-chʼíikil tu paach ayikʼalileʼ maʼ ken k-sen muʼyaj. Le baʼax ku yaʼalik le Bibliaoʼ ku yáantkoʼon xan utiaʼal k-ilik bix unaj k-vestirtikba, bix unaj k-náaysik k-óol yéetel tak tuʼux unaj u náakal k-xook. Kiʼimak xan k-óol u yaʼalaʼaltoʼon baʼax jeʼel u páajtal k-beetik ichil k-otoch, tiʼ k-coche yéetel tu Najil Reino utiaʼal maʼ u yúuchultoʼon loob. Bey xan baʼax jeʼel u páajtal k-beetik ken jáan úuchuk wa baʼaxeʼ. Tuláakal lelaʼ ku yeʼesikeʼ Jéeobaeʼ u kʼáat u kanáantoʼon.

LE BAʼAX KU KʼAʼAJSIK DIOSOʼ TU YÁANTAJ LE YÁAX CRISTIANOʼOBOʼ

12. 1) ¿Baʼax tu yaʼalaj Jesús tiʼ u disipuloʼob yaʼab u téenel? 2) ¿Baʼax tu beetaj Jesús tu péeksaj u yóol Pedro? 3) ¿Baʼax unaj u péeksikoʼon k-beet le baʼax tu beetaj Jesusoʼ?

12 Teʼ yáax siglooʼ mantatsʼ ku kʼaʼajsaʼal kaʼach tiʼ u kaajal Dios baʼax unaj u beetik. Jesuseʼ yaʼab u téenel tu yaʼalaj tiʼ u disipuloʼob kʼaʼabéet u yeʼeskoʼob kabal óolal. Baʼaleʼ maʼ chéen tu yaʼalajtiʼobiʼ, baʼaxeʼ tu yeʼesajtiʼob bix unaj u beetkoʼob. Tu tsʼook kʼiin kuxlaj way Luʼumeʼ tu muchʼuba yéetel u apostoloʼob utiaʼal u kʼiinbeskoʼob le Pascuaoʼ. Le táan u jaanloʼoboʼ, líikʼ Jesuseʼ ka tu pʼoʼaj u yook u apostoloʼob, junpʼéel baʼax juntúul palitsil unaj u beetik (Juan 13:1-17). Le baʼax tu beetoʼ tu péeksaj u yóol le apostoloʼoboʼ. Ka máan treinta jaʼaboʼobeʼ apóstol Pedro, anchaj teʼ kʼiin jeʼeloʼ, tu yaʼalaj tiʼ le sukuʼunoʼob ka u yeʼesoʼob kabal óolaloʼ (1 Ped. 5:5). Le baʼax tu beetaj Jesusoʼ unaj u péeksikoʼon k-eʼes kabal óolal ken yanakoʼon yéetel u maasil (Fili. 2:5-8).

13. ¿Baʼax tu yaʼalaj Jesús unaj u yantal tiʼ máak?

13 Jesús xaneʼ yaʼab u téenel tu yaʼalaj tiʼ u disipuloʼob unaj u muʼukʼaʼantal u fejoʼob. Juntéenjeak maʼ páajchaj u jóoʼskoʼob juntúul demonio tu wíinklil juntúul xiʼipaleʼ, tu kʼáatoʼob tiʼ Jesús: «¿Baʼaxten toʼoneʼ maʼ páajchaj k-jóoʼsik le demoniooʼ?». Jesuseʼ tu yaʼalajtiʼob: «Tumen junpʼíit a fejeʼex. Tu jaajil kin waʼalikteʼex: Wa a fejeʼex bukaʼaj jeʼex junpʼéel u neekʼ mostazaeʼ [...] tuláakal baʼal kun páajtal a beetkeʼex» (Mat. 17:14-20). Tuláakal le kʼiinoʼob táan u kʼaʼaytaj way Luʼumeʼ tu kaʼansajtiʼob jach unaj u yantal fe tiʼ máak (xok Mateo 21:18-22). ¿K-jóoʼsik wa u yutsil le asambleaʼob yéetel le muchʼtáambaloʼob ku beetaʼal utiaʼal u muʼukʼaʼantal k-fejoʼ? Maʼ unaj u yilik máak chéen u kʼiinil u kiʼimaktal u yóoliʼ, baʼaxeʼ u kʼiinil xan u yeʼesik ku kʼubik u yóol tiʼ u nuʼuktaj Jéeoba.

14. ¿Baʼaxten unaj k-yaabiltik u maasil jeʼex tu beetil Cristoeʼ?

14 Le Kiliʼich Tsʼíiboʼob ich Griegooʼ yaʼab u kʼaʼajsiktoʼon unaj k-eʼesik yaabilaj t-baatsil. Jesuseʼ tu yaʼaleʼ «kʼaʼabéet a yaabiltik a wéet máakil jeʼel bix a yaabiltikabaeʼ», lelaʼ letiʼe u kaʼapʼéel mandamiento maas nojochoʼ (Mat. 22:39). Santiago, u yíitsʼin Jesuseʼ, tu yaʼalaj «nojoch ley» tiʼ le mandamientoaʼ (Sant. 2:8). Apóstol Juaneʼ tu yaʼalaj xan: «In yaabilaj sukuʼuneʼex, maʼ táan in tsʼíibtikteʼex junpʼéel túumben mandamientoiʼ, baʼaxeʼ láayliʼ letiʼe úuchben mandamiento yaanteʼex desde tu káajbaloʼ. [...] Kex beyoʼ, le baʼax táan in tsʼíibtikteʼexaʼ junpʼéel túumben mandamiento” (1 Juan 2:7, 8). ¿Tiʼ baʼax táan u tʼaan kaʼach ka tu yaʼalaj «úuchben mandamiento»? Táan u tʼaan kaʼach tiʼ le u yaabiltik máak u yéet máakiloʼ. «Úuchben» tumen «desde tu káajbal» wa desde úuch tsʼaʼabak tumen Jesús. Baʼaleʼ «túumben» tumen le disipuloʼoboʼ unaj u seguer u yeʼeskoʼob yaabilaj tak tiʼ uláakʼ súutukiloʼob. Tumen k-tsaypachtik Cristoeʼ, ¿máasaʼ kiʼimak k-óol u kʼaʼajsaʼaltoʼon unaj k-yaabiltik k-éet máakil yéetel maʼ u joʼopʼol k-tuukul jeʼex u máakiloʼob le yóokʼol kaabaʼ?

15. ¿Baʼax tu beetaj Jesús utiaʼal u maas áantik le máakoʼoboʼ?

15 Jesuseʼ tu kaxtaj bix jeʼel u yáantik u maasileʼ. Leloʼ bey k-ilik tumen tu tsʼakaj kʼojaʼanoʼob yéetel tu kaʼa kuxkíintaj kimenoʼob. Baʼaleʼ maʼ chéen bey tu yáantil le máakoʼoboʼ. Le kʼaʼaytaj yéetel le kaʼansaj tu beetoʼ maas tu yáantaj le máakoʼoboʼ. ¿Baʼaxten k-aʼalik? Tumen le máaxoʼob tu tsʼakaj yéetel tu kaʼa kuxkíintoʼ chʼíijoʼob yéetel kaʼa kíimoʼob, baʼaleʼ le máaxoʼob kʼam le baʼax tu kaʼansoʼ yaan u páajtalil u kuxtaloʼob minaʼan u xuul (Juan 11:25, 26).

16. Teʼ kʼiinoʼobaʼ, ¿bix u maas kʼaʼaytaʼal le Reino yéetel u beetaʼal disipuloʼoboʼ?

16 Le kʼaʼaytaj tu káajsaj Jesús teʼ yáax siglooʼ maas yaʼab tuʼux táan u beetaʼal bejlaʼeʼ. Jesuseʼ tu yaʼalaj tiʼ máaxoʼob tsaypachtik: «Le oʼolaleʼ, xeeneʼex tu yiknal u máakiloʼob tuláakal kaajoʼobeʼ ka a beeteʼexoʼob disipuloʼob» (Mat. 28:19). Bey tu beetiloʼob úuchjeakiloʼ bey xan k-beetik bejlaʼeʼ. Tiʼ maas tiʼ 230 luʼumiloʼobeʼ maas tiʼ siete millones j-Jaajkunajoʼob táan u kʼaʼaytikoʼob yéetel kiʼimak óolal le maʼalob péektsiloʼ yéetel ku tsʼáaikoʼob xook tiʼ u millonesil máakoʼob. Le meyaj ku beetaʼalaʼ ku yeʼesik kuxaʼanoʼon tu tsʼook kʼiinoʼob.

UNAJ K-KʼUBIK K-ÓOL TIʼ JÉEOBA TEʼ KʼIINOʼOBAʼ

17. ¿Baʼax tu yaʼalaj Pablo yéetel Pedro tiʼ le sukuʼunoʼob úuchjeakiloʼ?

17 Jeʼex k-ilkoʼ le baʼax kʼaʼajsaʼab tiʼ le yáax cristianoʼoboʼ le áantoʼob utiaʼal u muʼukʼaʼantal u fejoʼob. Le kʼalaʼan kaʼach Pablo tu kaajil Romaeʼ, tu kʼaʼajsaj tiʼ Timoteo: «Pʼáatak ta tuukul u nooy le maʼalob kaʼansajoʼob ta wuʼuyaj in waʼalikoʼ» (2 Tim. 1:13). Chéen k-aʼalikeʼ lelaʼ jach tu líiʼsaj u yóol Timoteo. Apóstol Pedro xaneʼ ka tsʼoʼok u yaʼalik tiʼ le sukuʼunoʼob unaj u yantal chúukaʼan óolal tiʼob, yaabilaj jeʼex le yaan ichil sukuʼuntsiloʼob yéetel u kanik u controlartubaʼobeʼ, tu yaʼalajtiʼob: «Kex a wojleʼex yéetel kex jeetsʼel yanileʼex tiʼ le u jaajil kaʼansaʼanteʼexoʼ, yaan in wilik in kʼaʼajsikteʼex mantatsʼ le baʼaloʼobaʼ» (2 Ped. 1:5-8, 12).

18. ¿Bix tu yilil le cristianoʼob teʼ yáax siglo le baʼaxoʼob kʼaʼajsaʼabtiʼoboʼ?

18 Teʼ cartaʼob tu tsʼíibtaj Pablo yéetel Pedrooʼ tu kʼaʼajsoʼob «le baʼaxoʼob tu yaʼalaj le kiliʼich profetaʼob úuchjeakiloʼ» (2 Ped. 3:2). ¿Tsʼíikilnaj wa le cristianoʼob teʼ yáax siglo úuchik u kʼaʼajsaʼaltiʼoboʼ? Maʼatech, tumen u yojloʼob leloʼ ku yeʼesik yaabiltaʼanoʼob tumen Dios yéetel u kʼáat ka «seguernak [u kʼamkoʼob] nojoch utsil yéetel kʼaj óolal tiʼ k-Yuumtsil yéetel k-Salvador Jesucristo» (2 Ped. 3:18).

19, 20. ¿Baʼaxten jeʼel u páajtal k-kʼubik k-óol tiʼ le baʼaxoʼob ku kʼaʼajsiktoʼon Jéeobaoʼ, yéetel baʼax utsil ku taasiktoʼon?

19 Bejlaʼeʼ maas yaan baʼax oʼolal k-kʼubik k-óol tiʼ baʼax ku kʼaʼajsiktoʼon Jéeoba. Lelaʼ tiaʼan tiʼ u kiliʼich Tʼaan wa le Bibliaoʼ (xok Josué 23:14). Ken k-xokeʼ k-ilik baʼaxoʼob tsʼoʼok u beetik Jéeoba yoʼolal j-kʼeban wíinikoʼob ichil u milesil jaʼaboʼob. Tuláakal le baʼax tsʼíibtaʼaboʼ utiaʼal k-utsil (Rom. 15:4; 1 Cor. 10:11). K-ilik xan bix u béeytal yaʼab profecíaʼob. Jeʼex teʼ tu tsʼook «kʼiinoʼob[aʼ]» u millonesil máakoʼob tsʼoʼok u yookloʼob ichil u jaajil religión jeʼex aʼalaʼanil kun úuchloʼ (Isa. 2:2, 3). Tsʼoʼoleʼ le Bibliaoʼ u yaʼalmaj yaan u bin u maas kʼastal le yóokʼol kaabaʼ, jeʼex k-ilkoʼ jach le táan u yúuchul. Tsʼoʼoleʼ jeʼex tsʼoʼok k-ilkoʼ le u kʼaʼaytaʼal le maʼalob péektsil tuláakal yóokʼol kaaboʼ ku yeʼesik táan u béeytal le baʼax u yaʼalmaj Jesusoʼ (Mat. 24:14).

20 Le Máax beetmiloʼonoʼ yaʼab baʼax tsʼoʼok u beetik utiaʼal u yeʼesiktoʼon jeʼel u páajtal k-kʼubik k-óol tiʼ letiʼeʼ. ¿K-kʼubik k-óol wa tiʼ baʼaxoʼob ku kʼaʼajsiktoʼon? Juntúul kiik ku kʼaabaʼtik Roselleneʼ, ku yaʼalik: «Ka tin jach kʼubaj in wóol tiʼ Jéeobaeʼ, joʼopʼ in wilik mantatsʼ u machmaj in kʼab utiaʼal u yáantken». Koʼoneʼex ilik jóoʼsik u yutsil xan le baʼaxoʼob ku kʼaʼajsiktoʼon Jéeobaoʼ.