Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Inga-Kghani Sewutjhugululiwe?

Inga-Kghani Sewutjhugululiwe?

“Tjhugululwani ngokwenziwa kabutjha emikhumbulweni yenu.”—ROM. 12:2.

1, 2. Indlela esikhule ngayo nebhoduluko lakhona kusithinta njani?

INDLELA esikhule ngayo nebhoduluko lakhona kusenze saba ngilokho esingikho namhlanje. Simbatha ngendlela yethu; sithanda ukudla esikhule ngakho; siziphatha ngendlela esikhule ngayo. Kubayini kunjalo? Ngokwengcenye, kungebanga lomthelela wabantu esihlala nabo nobujamo esizithola sikibo epilweni.

2 Nokho, kunezinto eziqakatheke kudlula ukudla nezambatho esizithandako. Ngokwesibonelo, sakhula sitjelwa bona okulungileko ngilokhu, lokhu akukalungi. Izinto ezinjengalezo ziyindaba yomuntu mathupha begodu ziyahluka kuye ngomuntu. Iinqunto esizenzako zingaveza indlela isazelo sethu esisebenza ngayo. IBhayibheli liyavuma bona, “lokha abatjhili, abanganawo umthetho, nabaphetha okutjhiwo mthetho ngaphandle kokuyalwa, labo-ke nanyana banganawo umthetho, bamthetho ngokwabo.” (Rom. 2:14) Inga-kghani lokho kutjho ukuthi nange umthetho obekwe nguZimu ungekho, singalandela ikambiso esikhule ngayo ejayekileko endaweni esikhulele kiyo?

3. Ngimaphi amabanga amabili enza amaKrestu angayithathi indaba yokukhambisana nalokho okujayelekileko nekambiso eyamukelwa mphakathi?

3 Okunganani, kunamabanga amabili enza amaKrestu angayithathi indaba le. Kokuthoma, iBhayibheli liyasikhumbuza nalithi: “Kunendlela ebonakala ilungile emntwini, kodwana isiphetho sayo kukufa.” (IzA. 16:25) Ngebanga lokungapheleli, abantu bayabhalelwa kunqophisa ngendlela ezuzisako nepheleleko. (IzA. 28:26; Jor. 10:23) Kwesibili, iBhayibheli litjengisa bona akekho omunye olawula imikgwa neenkambiso zephaseli ngaphandle kwakaSathana, “uzimu wekambiso yephaseli.” (2 Kor. 4:4, NW; 1 Jwa. 5:19) Ngebangelo-ke, nengabe sifuna iimbusiso nokwamukelwa nguJehova, kufuze silalele isiluleko esikwebeRoma 12:2.—Ifunde.

4. Sizokucoca ngani esihlokwenesi?

4 Kunamaphuzu aqakathekileko encwadini yebeRoma  12:2 okufuze siwatjhejisise. (1) Kubayini kufuze ‘sitjhugululwe’? (2) Ukutjhugululwa kubandakanya ini? (3) Singatjhugululwa njani? Akhe simungunye imibuzo le.

KUBAYINI KUFUZE SITJHUGULULWE?

5. Amezwi kaPowula akwebeRoma 12:2, asebenza kibobani ngokukhethekileko?

5 Amezwi wompostoli uPowula atlolwe encwadini eya kwebeRoma, bekanqotjhiswe kumaKrestu, ingasi abantu abangakholwako. (Rom. 1:7) Wabakhuthaza bona batjhugululwe begodu bangaziphathi “ngokwemikhuba yephaseli.” KumaKrestu ebekahlala eRoma ngesikhatheso, ngo-56 C.E., “imikhuba yephaseli” beyibandakanya iinkambiso, ukuziphatha, nesiko-pilo ebelihlathulula iphasi leRoma. UPowula wasebenzisa igama elithi “ningaziphathi” ngombana amanye wawo besekathoma ukujayelana nekambiso yephaselo. Kwaba namuphi umthelela kubanakwethu nabodade bangesikhatheso?

6, 7. Ngeenkhathi zakaPowula, kubayini ubujamo bezekolo nebomphakathi bebusitjhijilo kumaKrestu?

6 Namhlanjesi, iinthekeli ezikweriyela eRoma zivame ukubona amathempeli, amaliba, amatje weenkhumbuzo, amatatawu, iinkundla zemidlalo yatjhatjhalazi, nokhunye okunjengalokho. Okhunye kwakho ngekwangekhulu lokuthoma. Iinsalela zamarubhi layo zisinikela ilwazi lepilo ebeyiphilwa yiRoma yakade. Eencwadini zomlando sifunda nokobana bekunemidlalo yamadoda alwela ukufa nokuphila, imijarho yeenkoloyana, nabantu ebebalingisa bebavume neengoma ezikhuluma ngeendaba ezihlukahlukeneko, ezinye zazo ebeziphathisa neenhloni. IRoma bekuyikaba yezerhwebo ephumelela kwamambala, ngalokho-ke bekunamathuba amanengi wokuzuza izinto eziqalekako.—Rom. 6:21; 1 Pit. 4:3, 4.

7 Ngaphezu kokuba namathempeli amanengi newomakazi labosingazimu, amaRoma bekangabakhi ubuhlobo bomuntu mathupha nabosingazimu ababakhulekelako. Kibo, ikolwabo enamariyadlhana wesiko—ekubeletheni, emitjhadweni, nemingcwabeni—bekuyingcenye yesiko-pilo labo. Ungacabanga ngobudisi amaKrestu weRoma ebekaqalana nabo. Inengi lawo lakhulela emphakathini onjalo, ngikho bekutlhogeka bona litjhugululwe nelifuna ukuba maKrestu weqiniso, begodu ukutjhugululwa kwabo bekungagcini ngesikhathi sokubhajadiswa kwabo.

8. Kubayini iphaseli liyingozi kumaKrestu namhlanjesi?

8 NjengeRoma yekadeni, iphasi lanamhlanjesi lisitjhijilo emaKrestwini azinikeleko. Sikutjhwiso yini lokho? Sikutjhwiso kukuthi umoya wephasi usebenza ngeendlela ezinengi. (Funda u-Efesu 2:2, 3; 1 Jwanisi 2:16.) Sisengozini ekulu yokuginywa yiphaseli ngebanga lokuthi siphila hlangana neemfiso zalo zenyama, indlela yalo yokucabanga, nesimilo esitjhuguluka kanengi. Yeke, sinamabanga amanengi tle wokulalela isiluleko esiphefumulelweko esithi, “ningaziphathi ngokwemikhuba  yephaseli” begodu ‘nitjhugululwe.’ Khuyini okufuze sikwenze?

KHUYINI OKUFUZE KUTJHUGULULWE?

9. Ngaphambi kobana sifanelekele ukubhajadiswa, ngimaphi amatjhuguluko okufuze siwenze?

9 Njengombana umuntu afunda bekasebenzise namaqiniso weBhayibheli epilwenakhe, uthoma ukuthuthuka ngokomoya. Njengombana athuthuka, wenza amatjhuguluko avumelana nalokho akufundileko epilwenakhe. Ulahla imikghwa yekolo yamala neyokuziphatha kwakhe kwangaphambili. (Efe. 4:22-24) Siyakuthabela ukubona iinkulungwana zabantu abathuthuka bebagcine sebabhajadisiwe, okulitshwayo lokuzinikezela kuJehova uZimu. Siyaqiniseka bona lokhu kuyamthabisa uJehova. (IzA. 27:11) Nokho, senza kuhle ngokucabanga ngombuzo lo: Inga-kghani matjhuguluko lawo kwaphela okufuze enziwe?

Inengi labantu kufuze liphume ephasini lakaSathana belitjhugululwe (Qala isigaba 9)

10. Uyini umahluko hlangana nokutjhugululwa netuthuko?

10 Eqinisweni, ukutjhugululwa kungaphezu kokumane sithuthuke. Umkhiqizo othileko ungalebulwa namkha ukhangiswe ngokuthi “uthuthukisiwe,” kodwana okuqakathekileko kukuthi umkhiqizo kusesengiwo loyo. Kungenzeka bawununge ngento yinye kwaphela namkha iphakethe lakhona seliyaqaleka kunelekuthomeni. Neyihlathulula ibizo elithi “tjhugululwani,” i-Vine’s Expository Dictionary ithi: “KumaRoma 12:2, ukulandela ikambo yephaseli akufani nokutjhugululwa (namkha ukuvuselelwa) kwangaphakathi kwemicabango ngamandla woMoya Ocwengileko.” Yeke, umKrestu akukafaneli atjhugululwe emikghweni elimazako, ekulumweni eyonakeleko, namkha ekuziphatheni kumbi kwaphela. Ingani nabantu abanganalo ilwazi leBhayibheli bayakghona ukuphila ngendlela leyo. Alo-ke, khuyini okubandakanyekileko endabeni yokutjhugululwa komKrestu?

11. UPowula wathi ukutjhugululwa kufuze kwenziwe ngayiphi indlela?

11 UPowula watlola wathi: “Tjhugululwani ngokwenziwa kabutjha emikhumbulweni yenu.” ‘Umkhumbulo’ uyahlobana nekghono lethu lokucabanga. Kodwana njengombana lisetjenziswe eBhayibhelini, ibizweli libandakanya lokho esihlala sicabanga ngakho, indlela yethu yokucabanga, nekghono lokubonisana. Encwadinakhe ayitlolela beRoma, uPowula wahlathulula bona bekunabantu ‘abanemikhumbulo eyonakeleko.’ Abantu abanjalo bazele “ngayo yoke imihlobo yobukhohlakali, ubumbi, ubumarhamaru nezondo. Bazele ngomona, ukubulala, ukuphikisana, ikohliso, ubuqili, ihlebo,” nezinye izinto ezilimazako. (Rom. 1:28-31) Singakghona ukubona bonyana kubayini uPowula akhuthaza labo abakhulele endaweni enjalo, kamuva ababa ziinceku zakaZimu bona ‘batjhugululwe’ begodu ‘benziwe kabutjha emikhumbulwenabo.’

“Akuphele koke: ubumunyu, itukuthelo, ilaka, ukubangelana itjhada, ukukhuluma kumbi, kanye naboboke ubumbi.”—Efe. 4:31

12. Nawuqalileko, abantu banamhlanjesi bacabanga njani, begodu kubayini indlela yokucabanga enjalo iyingozi kumaKrestu?

12 Kuyadanisa-ke ukuthi, siphahlwe babantu abafana patsi nalabo uPowula akhuluma  ngabo. Bacabanga bona umuntu nakasadzimelele eenkambiswenilawulo nemithethweni, usakhe emarubhini. Abafundisi abanengi nababelethi bathuthukisa indlela yokucabanga “ngomqondo ovulekile.” Kibo, koke kulungile, ayikho into okungathiwa ngayo “awa, le-ke ayikalungi.” Ngitjho nabantu abathi bayakholwa, bacabanga bona batjhaphululikile ukwenza nanyana yini abacabanga ukuthi ilungile, ngaphandle kokulalela uZimu nemiyalo yakhe. (Rhu. 14:1) Ubujamo obunjalo bomkhumbulo buyingozi khulu kumaKrestu. Umuntu nakangatjheji angazithola sekawaqala njalo namalungiselelo angokwezulwini. Angathoma ukungasakhambisani neenkambiso zebandla, begodu anghonghoyile ngananyana yini angayithandiko. Angathoma ukungasaqiniseki ngeenluleko ezisekelwe eBhayibhelini malungana nezokuzithabisa, ukusebenzisa i-inthanethi, nokugijimisa ifundo ephakamileko.

13. Kubayini kufuze sithembeke nesizihlola thina?

13 Kuhlekuhle, bona singaziphathi ngokwendlela yephaseli, namkha silivumele lisibandule, kufuze siyihlole ngokuthembeka indlela esicabanga ngayo, amazizwethu azikileko, imigomo yethu, nendlela esikhamba ngayo. Izinto ezinjengalezi zifihlekile emehlweni wabantu. Abanye bangasibuka, basitjele bona senza kuhle. Nanyana kunjalo, kwazi thina bona siyakuvumela na esikufunde eBhayibhelini bona kusitjhugulule ezintwenezi begodu siragele phambili sitjhugululwa.—Funda uJakopo 1:23-25.

INDLELA ESINGATJHUGULULWA NGAYO

14. Khuyini okungasisiza senze amatjhuguluko atlhogekako?

14 Ukutjhugulula kubandakanya ingaphakathi lethu, yeke, nesifuna ukwenza njalo, sitlhoga okuthileko okungangena kuphundlukele, kufinyelele ekuzikeni kwengaphakathi lethu. Khuyini okungasisiza senze njalo? Nesifunda ngokufunwa nguJehova kithi, okuvumelana neminqopho yakhe eseBhayibhelini, indlela esisabela ngayo kwesikufundileko itjengisa okuseenhliziyweni zethu kunye namatjhuguluko okufuze siwenze, khona sizokwenza ngokuvumelana nalokho “okuyintando kaZimu.”—Rom. 12:2; Heb. 4:12.

15. Ngiliphi itjhuguluko elingalethwa kubunjwa nguJehova?

15 Funda u-Isaya 64:8. Isithombe-ngqondo esagwala ngu-Isaya sisitjengisa iphuzu elithileko okufuze sikucabangele ukulisebenzisa. UJehova njengomBumbi, usibumba njani thina njengebumba? Akayitjhugululi indlela esiqaleka ngayo, mhlamunye asenze sibe hlamazana ebusweni nemzimbeni. UJehova usibandula ngokomoya ingasi ngokwenyama. Nesingamvumela asibumbe, lokho kungasenza sitjhuguluke ngaphakathi, namkha ngokomoya—okungilokho kanye esikutlhogako bona silwe namathonya wephaseli. Ikambiso yokubumba le isebenza njani?

16, 17. (a) Hlathulula okwenziwa mbumbi ebumbeni ngaphambi kobana abumbe. (b) IliZwi lakaZimu lisisiza njani bona sitjhuguluke sibe ligugu kuJehova?

16 Umbumbi osithakgha usebenzisa ibumba lezinga eliphezulu nekafuna ukubumba izitja neempoto zenani eliphezulu. Nanyana kunjalo, kunezinto ezimbili okufuze azenze. Kokuthoma, ibumba kufuze lihlanzwe, likhitjhwe woke amakhemikhali angafunekiko. Ngemva kwalokho, kufuze lithanjiswe ngesilinganiso esifaneleko samanzi belikiniywe ukwenzela bona likghone ukubumbeka.

17 Tjheja bona kusetjenziswa amanzi bona kuhlanzwe be-kuthanjiswe ibumba ngendlela efaneleko, khona lingazukuba mtepetepe khulu namkha lijiye khulu nekwenziwa isitja esihle sobukghwari. Kazi siyawubona na umphumela ofanako weliZwi lakaZimu emaphilwenethu? Lingasisiza silahle indlela ebesicabanga ngayo ngaphambi kokwazi uZimu nangaphambi kokutjhugululwa  sibe babantu abaqakathekileko emehlwenakhe. (Efe. 5:26) Akhe ucabange ukuthi kukangakhi sikhuthazwa bona sifunde iBhayibheli qobe langa, sibe khona kiyo yoke imihlangano yobuKrestu lapho kucocwa khona ngeliZwi lakaZimu. Kubayini sisolo sikhuthwazwa bona senze koke lokhu? Kungebanga lokuthi siyamvumela uJehova asibumbe.—Rhu. 1:2; IzE. 17:11; Heb. 10:24, 25.

Ukutjhugululwa kuzokusiza ukwazi ukurarulula imiraro ngendlela engcono khulu kunangaphambili (Qala isigaba 18)

18. (a) Kubayini ukuzindla kuqakathekile nengabe sifuna iliZwi lakaZimu lisithonye belisitjhugulule? (b) Ngimiphi imibuzo engaba lisizo kithi?

18 Nesifuna iliZwi lakaZimu lisitjhugulule, ukulifunda qobe kufuze kube sithomo sezinto zoke. Inengi labantu liyalifunda iBhayibheli begodu lijayelane nalokho elikutjhoko. Mhlamunye wakhe wahlangana nabantu abanjalo ekonzweni yesimini. Abanye bakghona nokutjho amavesi walo ngehloko. * Nokho, lokho kungenzeka kungayikghwathi kangako imicabangwabo nendlelabo yokuphila. Khuyini okutlhayelako? Nesifuna iliZwi lakaZimu lisithonye belisitjhugulule, kufuze silivumele lingene litjhinge eenhliziyweni zethu. (Gal. 6:6) Nje-ke, kufuze sithathe isikhathi sethu sizindle ngalokho esikufundako. Kungaba kuhle khulu nasingazibuza ukuthi: ‘Ngikholisekile na bona lokho engikufundako akusiyifundiso yezekolo kwaphela? Kghani ngiyiqala njengeliqiniso? Ngaphezu kwalokho, ngiyakusebenzisa na lokho engikufundako ingasi bona ngifukufundise abanye kwaphela? Inga-kghani engikufundako ngikuqala njengokuvela kuJehova, kuza kimi mathupha? Ukucabanga nokuzindla ngemibuzo enjengale kungasisiza sidephise amazizo esinawo ngoJehova eenhliziyweni zethu. Ithando lethu ngaye lizokukhula. Nesithintekako eenhliziyweni, sizokwenza amatjhuguluko amanengi.—IzA. 4:23; Luk. 6:45.

19, 20. Ukusebenzisa isiluleko seBhayibheli kungasizuzisa ngani?

19 Ukulifunda qobe iBhayibheli nokuzindla ngalo kuzositjhukumisela bona siragele phambili senza lokho okungenzeka besikwenza ngezinga elithileko ‘okukuhlubula ubuthina obudala nemikhuba yabo yanje, begodu simbathe ubuthina obutjha, obuvuselelwe ngokomfuziselo wombumbi wabo.’ (Kol. 3:9, 10) Singaragela phambili siphumelela njengombana sithola umqondo weliZwi lakaZimu nendima eliyidlalako kithi. Ukumbatha kwethu ubuntu obutjha kuzosivikela emaqhingeni kaSathana.

20 Naku esikukhunjuzwa mpostoli uPitrosi: “Njengabantwana abalalelako, ningaphendukeli eenkanukweni enanikizo phambilini ekungazini kwenu. . . yibani ngabacwengileko kikho koke ukuziphatha kwenu.” (1Pit. 1:14, 15) Nasenza koke esingakwenza bona silahle imicabango nobujamo bomkhumbulo ebesinabo ngaphambilini, bese sizivumela bona sitjhuguluke, sizokufumana iimbusiso, njengombana sizokubona esihlokweni esilandelako.

^ isig. 18 Qala i-Sithalasokulinda sesiZulu sakaFebherbari 1, 1994, ikhasi 9, isigaba 7.