Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Balami ba mikoko muanda mutekete ne bakokeshi muanda mukulu, badi bumvuija tshinyi buetu lelu?

Balami ba mikoko muanda mutekete ne bakokeshi muanda mukulu, badi bumvuija tshinyi buetu lelu?

‘Netubishe balami ba mikoko muanda mutekete ne bakokeshi muanda mukulu munkatshi mua bantu bua kumuipata.’​—MIKA 5:5.

1. Bua tshinyi tshifufu tshivua bena Sulia ne bena Isalele bele tshivua ne bua kupangila?

PAMUAPA pankatshi pa tshidimu tshia 762 ne tshia 759 kumpala kua Yezu, mukalenge wa Isalele ne mukalenge wa Sulia bakela bukalenge bua Yuda mvita. Bavua ne tshipatshila kayi? Bavua basue kukuata Yelushalema, kumbusha mukalenge Ahaza mu bukalenge ne kupingaja muntu mukuabu uvua pamuapa kayi wa mu ndelanganyi ya mukalenge Davidi. (Yesh. 7:5, 6) Mukalenge wa Isalele uvua ne bua kuikala mumanyike bimpe. Yehowa ukavua muambe ne: muntu wa mu ndelanganyi ya Davidi ke uvua ne bua kusomba mu nkuasa Wende kashidi, ne dîyi dia Nzambi ditu anu dikumbana.​—Yosh. 23:14; 2 Sam. 7:16.

2-4. Umvuija muvua Yeshaya 7:14, 16 mukumbane: a) mu bidimu bia 700 kumpala kua Yezu. b) mu bidimu lukama bia kumpala.

2 Kumpala, didisangisha dia bena Sulia ne bena Isalele diakamueneka bu ne: divua ne bukole bua bungi. Mu mvita imue patupu, Ahaza wakajimija masalayi ende a bukitu 120 000. Bakashipa Mâseya, ‘muana wa mukalenge.’ (2 Kul. 28:6, 7) Kadi Yehowa uvua mumone bualu ebu. Wakavuluka bualu buvuaye mulaye Davidi; nunku, wakatuma muprofete Yeshayi ne mukenji uvua ukankamija bikole.

3 Yeshayi wakamba ne: ‘Monayi! Mukaji utshidi kamama [anyi, nsongakaji] neimite difu, nealele muana wa balume, neamuidike dîna ne: Imanuele. Diambedi muana eu kayi muanji kumanya mua kubenga malu mabi ne mua kusungula malu makane, buloba bua bakalenge aba babidi baudi utamba kutshina [Sulia ne Isalele] nebushale dikolo.’ (Yesh. 7:14, 16) Tshitupa tshia kumpala tshia mêyi a buprofete aa tshitu misangu ya bungi tshitangila diledibua dia Masiya. (Mat. 1:23) Kadi, bu muvua ‘bakalenge babidi,’ wa bena Sulia ne wa bena Isalele kabatshiyi kabidi baluisha bena Yuda mu bidimu lukama bia kumpala, mêyi a buprofete avua atangila Imanuele avua mua kuikala makumbane bua musangu wa kumpala mu matuku a Yeshayi.

4 Matuku makese panyima pa Yeshayi mumane kuamba bualu bua mushinga ebu, mukajende wakapeta difu, kulelaye muana wa balume ne kumuinyikaye ne: Makere-Shalale-Hashe-Baza (mmumue ne: Kupawula-kua-bintu-kudi-kulua-lubilu, Kunyenga-kua-bintu-kudi-kudiendesha-lukasa). Muana eu ke uvua pamuapa “Imanuele” uvua Yeshayi muakuile. * Mu bikondo bia kale, bavua binyika muana dîna dimue pavuaye uledibua, pamuapa bua kuvuluka bualu kampanda bunene buvua buenzeke, kadi baledi ne balela bende bavua bamubikila mu dîna dikuabu. (2 Sam. 12:24, 25) Kakuena bualu budi buleja ne: bavua babikila Yezu ne: Imanuele to.​—Bala Yeshaya 7:14; 8:3, 4.

5. Ndipangadika kayi dibi divua mukalenge Ahaza muangate?

5 Pavua eku bena Isalele ne bena Sulia batuma ntema kudi Yuda, kuvua tshisamba tshikuabu tshia baluanganyi ba mvita tshivua patshi ne dijinga edi. Tshivua bukalenge bua bukole bua pa buloba bujima bua Ashû buvua buenda bujuka. Bilondeshile Yeshaya 8:3, 4, Ashû uvua ne bua kunyenga “biuma bia Damaseke” ne “bintu binyengibue mu Samalea” kumpala kua kubunda bukalenge bua Yuda bua ku Sud. Pamutu pa mukalenge Ahaza uvua kayi mulamate Nzambi eu kueyemena dîyi divua Nzambi muambe ku butuangaji bua Yeshayi, wakadia tshipungidi ne bena Ashû tshivua ndekelu wa bionso tshifikishe bena Yuda ku dikengeshibua kudibu. (2 Bak. 16:7-10) Tshivua bualu bubi be, bualu Ahaza uvua mulami wa bena Yuda. Tudi mua kudiebeja ne: ‘Meme muikale ne mapangadika a mushinga a kuangata, ntu ngeyemena Nzambi anyi bantu?’​—Nsu. 3:5, 6.

MULAMI MUPIAMUPIA UDI WENZA MALU MU MUKUABU MUSHINDU

6. Leja dishilangana didi pankatshi pa bukokeshi bua Ahaza ne bua Hezikiya.

6 Ahaza wakafua mu 746 kumpala kua Yezu, ne muanende Hezikiya ke wakapingana mu bukalenge bua Yuda buvua kabutshiyi ne bubanji ne buvua bunyange malanda abu ne Nzambi. Pakasomba mukalenge utshivua nsonga eu mu nkuasa, mbualu kayi buvuaye ne bua kuteka pa muaba wa kumpala? Uvuaku ne bua kujululula malu a mpetu a mu Yuda akavua manyanguke anyi? Tòo. Hezikiya uvua mu malanda mimpe ne Nzambi, uvua mulami uvua mukumbane bua kulama mikoko yende. Bualu bua kumpala buakenzaye buvua bua kujadikulula ntendelelu mukezuke ne kuenza bua tshisamba tshivua ne mutu mukole tshipingaje malanda atshi ne Yehowa akavua manyanguke. Pakamanya Hezikiya malu avua Nzambi musue bua enze, wakaenza ne muoyo mujima. Ntshilejilu tshimpe buetu tuetu.​—2 Kul. 29:1-19.

7. Bua tshinyi bena Lewi bavua dijinga ne diambuluisha dia kudi mukalenge mupiamupia?

7 Bena Lewi bavua ne bua kuenza bualu bua mushinga mu mudimu wa kujadikulula ntendelelu mukezuke. Nunku, Hezikiya wakadisangisha nabu bua kubajadikila muvuaye musue kubambuluisha. Fuanyikijabi muvua bena Lewi ba lulamatu bavua mu tshisangilu atshi bapuekeshe binsonji bua disanka pavuabu bumvue mukalenge ubambila ne: ‘Yehowa wakanusungula bua nuenu nuimane kumpala kuende bua kumukuatshila mudimu.’ (2 Kul. 29:11) Bushuwa, mudimu wa bena Lewi uvua wa kutua ntendelelu mukezuke nyama ku mikolo.

8. Mmalu kayi makuabu avua Hezikiya muenze bua kupingaja malanda a tshisamba ne Nzambi? Ntshinyi tshiakenzeka pashishe?

8 Hezikiya wakabikila bena Yuda ne bena Isalele bonso mu tshibilu tshinene tshia Kupita kua Yehowa, ne pashishe kuenzabu Tshibilu tshia mampa kaayi mela luevene tshia matuku muanda mutekete. Bantu bakasanka bikole mu tshibilu etshi ne kusakidilabu matuku makuabu muanda mutekete. Bible udi wamba ne: ‘Disanka dinene diakadi mu Yelushalema; kabakadi ne disanka dinene mu Yelushalema katshia mu matuku a bukalenge bua Solomo, muana wa Davidi, mukalenge wa Isalele.’ (2 Kul. 30:25, 26) Tshibilu tshia malu a Nzambi etshi tshivua tshikoleshe bantu bonso bikole. Tudi tubala mu 2 Kulondolola 31:1 ne: ‘Pakajika malu aa, bakashimbula makunji onso a bitendelelu bia mpingu, bakatapa mitshi ya Bashela ne bakashimbula bioshelu.’ Mu mushindu wa dikema, bena Yuda bakatuadija kupingana kudi Yehowa. Diumbusha ntendelelu ya dishima divua ne bua kuikala ne mushinga wa bungi bua malu avua ne bua kulua.

MUKALENGE UDI UDILONGOLOLA KU MVITA

9. a) Mmunyi muvua tshifufu tshia bena Isalele tshinyanguke? b) Ntshinyi tshivua Saneheliba muanji kukokesha bua kuenza mu Yuda?

9 Anu muvua Yeshayi muambe, bena Ashû bakakuata bukalenge bua ku Nord bua Isalele ne kuyabu ne bantu mu bupika, nunku tshifufu tshikavuabu balongolole bua kuteka muntu uvua kayi wa mu ndelanganyi ya Davidi mu bukalenge tshiakanyanguka. Kadi ntshinyi tshiakafikila tshifufu tshia bena Ashû? Bena Ashû badi mpindieu batuishila mêsu abu kudi Yuda. Bible udi wamba ne: ‘Mu tshidimu tshia dikumi ne tshinayi tshia bukalenge bua Hezikiya, Saneheliba, mukalenge wa Ashû wakalua, wakaluangana ne bena misoko yonso ya Yuda yakadi ne ngumbu, wakayinyenga.’ Saneheliba uvua pamuapa mukuate bimenga bia mu Yuda 46. Elabi meji muuvua mua kuikala mudiumvue bu wewe mu Yelushalema tshikondo atshi. Bimenga bia mu Yuda biakakuluka ku tshimue ku tshimue kudi biluilu bia bena Ashû bivua bienda bisemena.​—2 Bak. 18:13.

10. Bua tshinyi mêyi a mu Mika 5:5, 6 avua mua kuikala makoleshe Hezikiya?

10 Bushuwa, Hezikiya uvua mumanye njiwu ivua yenda ilua, kadi pamutu pa kukeba diambuluisha ne muoyo mujima kudi tshisamba tshikuabu tshivua katshiyi tshitendelela Nzambi bu muvua tatuende Ahaza uvua mutontolodi muenze, Hezikiya yeye wakeyemena Yehowa. (2 Kul. 28:20, 21) Uvua mua kuikala mumanye mêyi avua muprofete Mika uvua mumanyishe tshikondo atshi bua Ashû ne: ‘Bua muena Ashû, netubishe balami ba mikoko muanda mutekete ne bakokeshi muanda mukulu munkatshi mua bantu bua kumuipata. Nebabutule buloba bua Ashû ne muele wa mvita.’ (Mika 5:5, 6) Bushuwa, mêyi mafundisha ku nyuma wa Nzambi aa avua mua kuikala makoleshe Hezikiya bualu adi aleja ne: kuvua tshiluilu tshivua katshiyiku tshivua mua kujuka bua kuluisha bena Ashû ne ndekelu wa bionso kubatshimuna.

11. Ndîba kayi divua mêyi a buprofete adi atangila balami ba mikoko muanda mutekete ne bakokeshi muanda mukulu ne bua kukumbana mu mushindu munene?

11 Mêyi a buprofete adi atangila balami ba mikoko muanda mutekete ne bakokeshi muanda mukulu avua ne bua kukumbana mu mushindu munene matuku a bungi panyima pa diledibua dia Yezu udi ‘mukokeshi wa bena Isalele udi tshibangidilu tshiende tshikale tshia kale kale.’ (Bala Mika 5:1, 2.) Bualu ebu buvua mua kuenzeka pavuabu ne bua kukengesha batendeledi ba Yehowa ba lelu kudi bantu badi benze bu bena Ashû. Ntshiluilu kayi tshikala Yehowa mua kulongolola ku diambuluisha dia Muanende udi ukokesha mpindieu bua kuluisha bena lukuna aba badi bakuatshisha buôwa? Netumone bualu ebu pashishe mu tshiena-bualu etshi. Kadi kumpala, tuanjayi kukonkonona tshidi bualu buvua Hezikiya muenze pavuabu bamubunde kudi bena Ashû mua kutulongesha.

HEZIKIYA UDI WENZA MALU A MUSHINGA

12. Mmalu kayi avua Hezikiya ne bantu bavuaye nabu benze bua kukuba bantu ba Nzambi?

12 Yehowa udi anu musue bua kutuenzela malu atudi katuyi mua kuenza ku bukole buetu to, kadi mmusue bua tuenze malu atudi mua kukokesha bua kuenza. Hezikiya wakamonangana ne ‘bantu bende banene ne bena bukitu’ ne bakangata dipangadika pamue bua ‘kujibikila mishimi ya mâyi yakadi ku mpenge kua musoko. Hezikiya wakakolesha mutshima wende, wakasa lumbu luakadi lushimbuke, wakajadika bibumba ne lumbu luakadi ku mpenge, wakatula bintu bia mvita ne ngabu bia bungi.’ (2 Kul. 32:3-5) Bua Yehowa kukuba ne kulama bantu bende tshikondo atshi, wakenza mudimu ne bantu ba bukitu bu mudi: Hezikiya, bantu bende banene ne baprofete ba lulamatu.

13. Mbualu kayi bua mushinga wa bungi buvua Hezikiya muenze bua kulongolola malu bua mvita ivua ilua? Umvuija.

13 Bualu bukuabu buvua Hezikiya muenze pashishe buvua kabidi ne mushinga wa bungi kupita kujibikila mâyi ne kukolesha lumbu lua musoko. Bu muvua Hezikiya uditatshisha bua mudimu wende wa bulami, wakasangisha bantu ne kubakoleshaye mu nyuma ne mêyi aa: ‘Kanutshinyi kanukemi bualu bua mukalenge wa Ashû, bualu bua udi netu udi umupita bunene; bualu bua yeye udi anu ne maboko a bantu, kadi Yehowa Nzambi wetu udi netu bua kutukuatshisha ne bua kutuluila mvita.’ Bu muvua Hezikiya muvuluije bantu ne: Yehowa uvua ne bua kubaluangena mvita, biakakolesha ditabuja diabu. Pakumvua bena Yuda bualu ebu, ‘bakeyemena mêyi a Hezikiya, mukalenge wa Yuda.’ Mona ne: ‘mêyi a Hezikiya’ ke avua makoleshe bantu. Yeye, bantu bende banene, bena bukitu ne muprofete Mika ne Yeshayi bakaleja muvuabu balami bimpe anu mukavua Yehowa muambe ku butuangaji bua muprofete wende.​—2 Kul. 32:7, 8; bala Mika 5:5, 6.

Mêyi a Hezikiya akakolesha bantu (Tangila tshikoso tshia 12 ne 13)

14. Ntshinyi tshivua Labashake muenze? Bantu bakenza tshinyi?

14 Mukalenge wa Ashû wakasa tshitudilu ku Lakisha, tshimenga tshia ku Sud-Est kua Yelushalema. Koku aku, wakatumaku bantu basatu ne dîyi bua kuambila bantu bua kulekela mvita mu tshimenga. Muleji-mpala wende uvua ne muanzu munene wa Labashake wakenza mudimu ne mayele mashilashilangane. Wakakula mu tshiena Ebelu usaka bantu bua kutombokela mukalenge ne kukokela bena Ashû, ubalaya malu a dishima bua kuya nabu mu tshimenga tshikuabu muvuabu mua kupeta nsombelu muimpe wa disanka. (Bala 2 Bakelenge 18:31, 32.) Pashishe, Labashake wakabajadikila ne: anu bu muvua nzambi ya bisamba mipangile mua kukuba batendeledi bayi, ke muikala Yehowa mua kupangila bua kusungila bena Yuda mu tshianza tshia bena Ashû. Bu muvua bantu badimuke, kabakamukudimuna ku mashimi avuaye ubambila, ke njila utu batendeledi ba Yehowa lelu balonda.​—Bala 2 Bakelenge 18:35, 36.

15. Ntshinyi tshivua bena mu Yelushalema ne bua kuenza? Mmunyi muvua Yehowa mupandishe bena mu tshimenga?

15 Bushuwa, Hezikiya uvua mutekeshibue mu mikolo, kadi pamutu pa kukeba diambuluisha kudi bukole bukuabu, wakabikidisha muprofete Yeshayi. Yeshayi wakambila Hezikiya bua Saneheliba ne: ‘Kena ufika pabuipi ne musoko eu, kena welaku mukete umue.’ (2 Bak. 19:32) Bivua bikengela bua bena mu Yelushalema bashale mu buloba buabu. Yehowa uvua ne bua kuluangena bena Yuda mvita, ne ke tshiakenzaye. Bible udi wamba ne: ‘Butuku abu mene muanjelu wa Yehowa wakaya munkatshi mua tshitudilu tshia bena Ashû, wakashipa bantu binunu lukama ne makumi muanda mukulu ne bitanu.’ (2 Bak. 19:35) Lupandu lua bena Yuda luakafumina kudi Nzambi, kadi ki mbualu Hezikiya uvua mujibikile mishimi ya mâyi a mu tshimenga peshi bualu uvua muibake lumbu luatshi to.

MALONGESHA ATUDI TUPETA

16. Mbanganyi lelu badi tshimfuanyi tshia a) bena mu Yelushalema b) “muena Ashû” c) balami ba mikoko muanda mutekete ne bakokeshi muanda mukulu?

16 Mêyi a buprofete adi atangila balami ba mikoko muanda mutekete ne bakokeshi muanda mukulu adi akumbana mu mushindu munene mu matuku etu aa. Bakaluisha bena mu Yelushalema wa kale kudi bena Ashû. Mu katupa kîpi emu, bantu badi bu bena Ashû nebele bantu ba Yehowa badi bamueneka bu badi kabayi ne bukole mvita, bajinga bua kubabutula. Bible udi wakula bua mvita eyi ne kabidi bua mvita ya ‘Gogo wa ku Magoga,’ mvita ya ‘mukalenge wa ku Nord’ ne mvita ya “bakalenge ba pa buloba.” (Yeh. 38:2, 10-13; Dan. 11:40, 44, 45; Buak. 17:14; 19:19) Mvita eyi idiku mishilangane anyi? Kabiena mua kuikala nanku to. Bible udi mua kuikala wakula bua mvita imue kadi mu mêna mashilangane. Ntshia mvita kayi tshia muinshi muinshi tshidi tshileja mu mulayi wa Mika tshidi Yehowa upatula bua kuluisha baluishi ba bukole badi benze bu bena Ashû? Kakuyi mpata ntshia mvita tshimue etshi, mmumue ne: “balami ba mikoko muanda mutekete ne bakokeshi muanda mukulu.” (Mika 5:5) Balami ba mikoko ne bakokeshi badi mu tshiluilu tshia bukole etshi mbakulu mu tshisumbu. (1 Pet. 5:2) Lelu, Yehowa mmuteke balume badi bashindame mu ditabuja bua kulamabu mikoko yende idiye munange ne bua kukolesha bantu bende bua mvita yabelabu kudi bantu badi benze bu bena Ashû. * Mêyi a buprofete a Mika adi amba ne: ‘Nebabutule buloba bua Ashû ne muele wa mvita.’ (Mika 5:6) Bushuwa, mu ‘bia mvita biabu’ mudi “muele wa nyuma” udi Dîyi dia Nzambi.​—2 Kol. 10:4; Ef. 6:17.

17. Mmalu kayi anayi ikala bakulu mua kumanyina mu muyuki utudi bakonkonone?

17 Bakulu badi babala tshiena-bualu etshi badi mua kumanya malu a mushinga a mu muyuki utudi bakonkonone aa: 1) Bualu bua mushinga butudi mua kuenza bua kudilongolola ku mvita yaluabu kutuela kudi bantu badi benze bu bena Ashû, nkukolesha ditabuja dietu kudi Nzambi ne kuambuluisha bena Kristo netu bua kuenzabu bia muomumue. 2) Pikala bantu badi benze bu bena Ashû mua kutuela mvita, bakulu badi ne bua kuikala bashindike ne: Yehowa neatusungile. 3) Tshikondo atshi, bulombodi buasungila mioyo yetu butudi tupetela mu bulongolodi bua Yehowa budi mua kumueneka bu budi kabuyi ne mushinga bilondeshile dimona dia bantu. Tuetu bonso tudi ne bua kuikala badiakaje bua kutumikila mibelu yonso idibu batupesha, nansha tuetu tuyimona mimpe anyi mibi. 4) Etshi ke tshikondo tshidi muntu yonso udi mua kuikala mutekemene bua kulonga tulasa tua bungi, kupeta bintu bia bungi bia ku mubidi peshi mueyemene malongolodi a bantu ne bua kushintulula ngelelu wende wa meji. Bakulu badi ne bua kuikala pabuipi bua kuambuluisha muntu yonso udi utenkakana mu ditabuja mpindieu.

18. Mmunyi mudi kuelangana meji bua muyuki eu kutuambuluisha bua matuku atshidi alua?

18 Tshikondo netshilue tshikala batendeledi ba Nzambi ba lelu mua kumueneka bu badi kabayi ne bukole anu bu bena Yuda bavuabu banyunguluke mu Yelushalema mu matuku a Hezikiya. Tshikondo atshi, tuetu bonso tudi ne bua kukoleshibua kudi mêyi a Hezikiya. Tuikalayi bavuluke ne: baluishi betu badi ‘ne maboko a bantu, kadi Yehowa Nzambi wetu udi netu bua kutukuatshisha ne bua kutuluila mvita.’​—2 Kul. 32:8.

^ tshik. 4 Muaku wa tshiena Ebelu udibu bakudimune mu Yeshaya 7:14 ne: “nsongakaji” udi mua kumvuija mukaji musela anyi utshidi kamama. Nunku, muaku umue umue eu badi mua kuenza nawu mudimu bua mukaji wa Yeshayi ne bua Mariya, nsongakaji muena Yuda utshivua kamama.

^ tshik. 16 Batu batamba kuenza mudimu ne nomba 7 mu Bible bua kuleja tshintu tshikumbane. Nomba 8 (muanda mutekete kusangisha ne umue) utu imue misangu uleja bungi bupitshile.