Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Belusi, Lingisani Abelusi Abakhulu Kunabo Boke

Belusi, Lingisani Abelusi Abakhulu Kunabo Boke

“NoKrestu wahlupheka ngebanga lenu, wanitjhiyela isibonelo bona nilandele emtlhaleni wakhe.”1 PIT. 2:21.

1, 2. (a) Kuvame ukuba namiphi imiphumela izimvu nezinakekelwa kuhle? (b) Ngeenkhathi zakaJesu, bekubangelwa yini bona abantu bafane nezimvu ezinganamelusi?

IZIMVU ziyaphumelela umelusi wazo nakawunakekela kuhle umhlambi. Ngokwenye incwadi ekhuluma ngokukhulisa izimvu kuthiwa, “indoda ephekelela umhlambi emadlelweni bese ingabi nendaba kangako nawo, ingazithola seyisekingeni yokugulelwa zizimvu, mhlamunye eminyakeni eembalwa iswele ngitjho neyokubika.” Kodwana nezinakekelwa kuhle izimvu, umhlambi unganda.

2 Isikhathi umelusi womhlambi kaZimu azipha sona ngokutjheja imvu ngayinye aphathiswe yona, sidlala indima engokomoyeni lalo loke ibandla. Uzokukhumbula ukuthi uJesu warhawukela iinqubuthu zabantu ngombana “gade zihlukumeziwe begodu zinganamandla, zifana nezimvu ezingenamelusi.” (Mat. 9:36) Kubayini bebasebujamweni obutlhuwisa kangaka? Kungombana labo ebebathweswe umthalo wokubafundisa umThetho kaZimu bebalikhuni, begodu bazenzisa. Kunokuthi basize bebakhuthaze amalunga womhlambi, abadosiphambili bakwa-Israyeli bebawuthwesa “imithwalo ebudisi emahlombe.”Mat. 23:4.

3. Abadala bebandla khuyini okufuze bakukhumbule njengabelusi abangokomoya?

3 Abelusi abamaKrestu banamhlanjesi—abadala ababekiweko—banomthwalo oqakatheke khulu. Izimvu zomhlambi ngezakaJehova noJesu owathi ‘ungumelusi olungileko.’ (Jwa. 10:11) Izimvu zathengwa “ngenani eliphezulu” elabhadelwa nguJesu “ngeengazi” zakhe “eziligugugu.” (1 Kor. 6:20; 1 Pit. 1:18, 19) Izimvwezi uzithanda kangangobana wabe wadela nokuphila kwakhe ngebanga lazo. Abadala kufuze bahlale bakhumbula ukuthi nabo baziimphathiswa njengombana baluswa nguZimu neNdodanakhe enethando uJesu Krestu, “umalusi omkhulu wezimvu.”Heb. 13:20.

4. Kuzokukhulunywa ngani esihlokwenesi?

4 Abelusi abamaKrestwaba kufuze baziphathe njani-ke izimvu? Amalunga webandla akhuthazwa bona ‘alalele abarholi’ bawo. Ngakwelinye ihlangothi, abadala abamaKrestu nabo bakhuthazwa ukuthi ‘bangazenzi amakhosi kilabo [“abalilifa lakaZimu, NW”].’ (Heb. 13:17; funda 1 Pitrosi 5:2, 3.) Manje abadala bangawurhola njani umhlambi ngaphandle kokuzenza amakhosi? Ngamanye amagama, abadala bangazitlhogomela njani izimvu ngaphandle kokweqisa ekusebenziseni igunya uZimu alinikele ababonisi?

‘UZISINGATHA ESIFUBENI SAKHE’

5. Isithombengqondo esiku-Isaya 40:11 sivezani ngoJehova?

5 UJehova wathi ngomphorofidi u-Isaya: “Welusa umhlambakhe njengomelusi: Ubuthelela iimvanana zakhe ngemikhonwakhe, azisingathe esifubeni sakhe; kuthi izimvu ezimunyisako azirage ngokuyelela.” (Isa. 40:11) Isithombengqondwesi siveza ukuthi uJehova uyawasororha amalunga webandla abogabogako. Njengombana umelusi atshwenyeka ngokutlhogwa yimvu ngayinye emhlambini bese akulungele ukuyiqalelela, uJehova naye uyakubona okutlhogwa ngabanye ebandleni, begodu uhlala akulungele ukubasiza. Njengomelusi ogona ilamjana elisanda ukuvela be-aliphuthele nangengubo nekutlhogekako, uJehova—“uyise wesirhawu”—uzosigona ngeenkhathi ezibudisi. Uzosiduduza nesiqalene neenlingo ezingaphezu kwamandlethu ngitjho nalapho sitlhagile.2 Kor. 1:3, 4.

6.Njengomelusi ongokomoya, umdala angamlingisa njani uJehova?

6 Enjekhona leso sifundo esihle umelusi ongokomoya angasifunda kuBabethu wezulwini! Kufuze akusikimele njengoJehova okutlhogwa zizimvu. Ngokwazi ukuthi ziqalene naziphi iintjhijilo nokuthi khuyini ezikutlhoga ngokurhabako, umdala uzokuba sebujamweni obuhle bokuzisekela. (IzA. 27:23) Kuyatjho-ke ukuthi umdala kufuze abe netjhebiswano elihle nakholwa nabo. Nanyana azozihlonipha iimfihlo zabo, kodwana uyakutjheja akubonako nakuzwako ebandleni, bese azinikele ‘ekusizeni abadududu.’IzE. 20:35; 1 Thes. 4:11.

7. (a) Emihleni kaHezekiyeli noJoromiya, beziphathwa njani izimvu zakaZimu? (b) Singafundani ekulahleni kwaJehova abelusi ebebangakathembeki ekweluseni kwabo okungokomoya?

7 Khewucabange ngobujamo bomkhumbulo babelusi abalahlwa nguZimu. Emihleni kaHezekiyeli noJoromiya, uJehova wabalahla labo ebekufuze banakekele izimvu zakhe kodwana babhalelwa kukwenza ngendlela efaneleko. Ngesikhathi kungekho egade aqale izimvu, umhlambi bewuzingelwa bese uhlakazeke. Kunokutlhogomela izimvu, abelusabo bebazihlukumeza bese “bazisuthise bona.” (Hez. 34:7-10; Jor. 23:1) Ukusizilwa kwabelusabo nguZimu kungenziwa nakulabo abarhola iSingabukrestu. Kodwana lokho kugandelela nokuthi kuqakatheke kangangani ngomdala omKrestu bona awusororhe ngethando umhlambi kaJehova.

“NGINENZELE ISIBONELO”

8. UJesu wasibeka njani isibonelo sokulungisa ubujamo bomkhumbulo obutjhigemeko?

8 Ngebanga lokungapheleli komuntu, ezinye izimvu zingathathela kude ukulemuka lokho uJehova alindele bona zikwenze. Zingabhalelwa kuthatha igadango elivumelana nesiluleko esingokomTlolo, namkha zenze ngendlela eveza ukuthi azikavuthwa kuhle ngokomoya. Kufuze basabele njani-ke abadala nakunjalo? Kufuze balingise uJesu owaba nesineke ebafundini bakhe ebebazibuza ukuthi kazi ngubani ozokuba ngomkhulu emBusweni. Kunokubaphudlhela, uJesu waraga nokufundisa abafundi bakhe, wabeluleka nangethando endabeni yokuthobeka. (Luk. 9:46-48; 22:24-27) Ngokubahlambisa iinyawo, uJesu wababekela isibonelo esihle sokuthobeka, ifanelo okufuze boke ababonisi abamaKrestu babe nayo.Funda uJwanisi 13:12-15; 1 Pit. 2:21.

9. UJesu wanyula bona abafundi bakhe babe nabuphi ubujamo bomkhumbulo?

9 Indlela uJesu egade akuqala ngayo ukuba ngumelusi ongokomoya beyihlukile kuneyakaJakopo noJwanisi. Abapostoli ababilaba bebazifunela isikhundla esiphakemeko emBusweni. Kanti, nabarholi babo abakhulu bebanamandla phezu kwabo boke abantu egade bababusa. Kodwana uJesu wayilungisa indlela yabo yokucabanga ngokuthi: “Niyazi bona ababusi babatjhili bayakuthanda ukulawula abantu babo. Nabarholi babo abakhulu balawula yoke into eyenziwa ngilabo abababusako. Nina-ke ningenzi njengabo. Nengabe nifuna ukuba bakhulu, kufuze nibe ziinceku zabo boke abanye.” (Mat. 20:25, 26, Contemporary English Version) Abapostoli bekufuze balwisane nomukghwa ‘wokuba namandla phezu kwabanye’ namkha ‘ukulawula yoke into eyenziwa’ ngabanye.

10. UJesu ufuna bawuphathe njani umhlambi abadala, begodu uPowula wabeka siphi isibonelo endabeni le?

10 UJesu ulindele bona abadala abamaKrestu bawuphathe ngendlela egade awuphatha ngayo umhlambi. Kufuze bavume ukuba ziinceku zabakholwa nabo, bangabi bomakhonya phezu kwabo. Umpostoli uPowula yena-ke wathobeka endabeni leyo, ngikho atjela abadala bebandleni le-Efesu wathi: “Nani niyazi bona bengiphila njani isikhathi soke nginani, kusukela elangeni lokuthoma engafika ngalo esifundeni se-Asiya. Ngilotjhe iKosi ngokuzithoba okukhulu nangeenyembezi.” Isifiso sompostoli lo bekukukuthi abadala babasize ngendlela ehle abanye. Wathi: “Kikho koke lokhu, nginitjengisile bona ngokusebenza kabudisi ngendlela le kufanele sibasize abadududu.” (IzE. 20:18, 19, 35) UPowula watjela beKorinte bona akasingumakhonya ekholweni labo. Kunalokho, bekasisebenzi esizigobileko esisebenzisana nabo ngethabo. (2 Kor. 1:24) UPowula ubabekela isibonelo esihle sokuthobeka nokuzikhandla abadala banamhlanjesi.

‘KAKARELA UQINISE ELIZWINI ELITHEMBEKILEKO’

11, 12. Umdala angamsiza njani akholwa naye ekwenzeni isiqunto?

11 Umdala webandla kufuze ‘akakarele aqinise elizwini elithembekileko’ ngokwekghono lakhe lokufundisa. (Tit. 1:9) Kodwana lokho uzokwenza ‘ngomoya omuhle.’ (Gal. 6:1) Kunokukatelela akholwa nabo ebandleni ukuthi benze okuthileko, umelusi omuhle nongokomoya uyakucabangela okungavumelana neenhliziyo zabo. Umdala angaveza ikambiso engokomTlolo etlhogwa mzalwana ofuna ukuthatha isiqunto esiqakathekileko, begodu abuyekeze naye nokhunye okuseencwadini zethu okumalungana nendaba leyo. Angakhuthaza umuntu loyo bona acabangele indlela igadangwelo elingabuthinta ngayo ubuhlobo bakhe noJehova. Umdala angakuveza nokuqakatheka kokufuna isinqophiso kuZimu ngomthandazo, ngaphambi kokwenza isiqunto. (IzA. 3:5, 6) Ngemva kokucoca kwabo ngendaba leyo, umdala uzomlisa umzalwana azenzele sakhe isiqunto.Rom. 14:1-4.

12 Okukuphela kwegunya ababonisi abamaKrestu abanalo, ngelivela emiTlolweni. Yeke, kuqakathekile bona balisebenzise ngokuhlakanipha iBhayibheli bese banamathele kwelikutjhoko. Ukwenza njalo kuzobasiza babalekele ukukhonya. Ngaphezu kwakho koke, abazalwanaba bamane babajaphethe, kanti-ke ilunga ngalinye lebandla lizoziphendulela kuJehova noJesu ngesiqunto elisithathako.Gal. 6:5, 7, 8.

‘YIBANI ZIIMBONELO EMHLAMBINI’

Abadala basiza imindeni yabo ilungiselele ikonzo (Qala isigaba 13)

13, 14. Ngiziphi izici umdala okufuze abe sibonelo kizo emhlambini?

13 Ngemva kobana umpostoli uPitrosi eluleke amadoda amadala webandla bona ‘angazenzi amakhosi’ phezu kwalo, wawakhuthaza bona ‘abe ziimbonelo emhlambini.’ (1 Pit. 5:3) Umdala angaba njani-ke sibonelo emhlambini? Cabangela iimfanelo ezimbili loyo ‘olangazelela ukuba mbonisi’ okufuze abe nazo. Kufuze avuthwe emkhumbulweni begodu “abe ngowazi ukuphatha kuhle umzakhe.” Nengabe umdala unomndeni kufuze awengamele ngendlela ehle nesibonelo, ngombana nengabe “umuntu akakwazi ukuphatha umzakhe kuhle, alo, angaliphatha njani ibandla lakaZimu?” (1 Thim. 3:1, 2, 4, 5) Neyizakufanelekela ukuba mbonisi, indoda kufuze ivuthwe engqondweni, izizwisise kuhle iinkambisolawulo zaphezulu, ikwazi nokuzisebenzisa ekuphileni kwayo. Kufuze ibe nomoya ophasi begodu ingathathi izinto ngamawala nayahlulela. Ibandla nalibona umdala aneemfanelwezi, liyakhuthazeka.

14 Ukudosa phambili ekonzweni yesimini nakho kungenye yeendlela umbonisi angawabekela ngayo isibonelo amaKrestu akhonza nawo. Endabeni le, noJesu wababekela isibonelo ababonisi. Ukutjhumayela iindaba ezimnandi zomBuso bekuyingcenye eqakathekileko yekonzo kaJesu ephasini. Watjengisa abafundi bakhe ukuthi umsebenzi lo bewuzokwenziwa njani. (Mar. 1:38; Luk. 8:1) Esikhathini sethu, kusikhuthaza kwamambala ukubona abarhuweleli babambisene nabadala ekutjhumayeleni, bafakazele itjiseko abadala abanayo ngomsebenzi osindisa ipilo lo, nokufunda eendleleni zabo zokufundisa abazisebenzisako! Ibandla liba nomoya ofanako nalibona umbonisi awukhuthalele ngetjiseko umsebenzi wokutjhumayela iindaba ezimnandi, naphezu kokuba majadu nangezinye izinto ezithinta ukuphila. Abadala bangababekela nesibonelo esihle abanakwabo ngokulungiselela nokuba nengcenye emihlanganweni nakwezinye izabelo ezinjengokuhlwengisa nokulungisa iWolo lomBuso.Efe. 5:15, 16; funda amaHebheru 13:7.

Ababonisi babeka isibonelo ekonzweni yesimini(Qala isigaba 14)

NISIZE ABABOGABOGAKO”

15. Ngimaphi amanye wamabanga enza abadala babe namavakatjho wokwelusa?

15 Umelusi omuhle uyawasikimela amagadango alisizo nengabe kunemvu elimeleko namkha egulako. Ngokufanako nangabadala, kutlhogeka babaqalelele bebabasize ngokurhabako ababogabogako ngokomoya. Abalupheleko nabagulako bangatlhoga ukutjhejwa ngezinto ezingokwenyama, kodwana abakutlhoga khulu kusororhwa nokukhuthazwa ngokomoya. (1 Thes. 5:14) Abasakhulako bangaqalana neentjhijilo ‘ezinjengokubalekela iinkanuko zobutjha.’ (2 Thim. 2:22) Ukwelusa-ke kubandakanya nokuvakatjhela amalunga webandla qobe ngemva kwesikhathi esithileko ngombono wokuwasiza kinanyana ngibuphi ubujamo aqalene nabo, akhuthazwe nangesiluleko esifaneleko seBhayibheli. Iindaba ezinjalo nazibikwe kusese nesikhathi, zinganciphisa imiraro eminengi engabhebhedlha ngokukhamba kwesikhathi.

16.Abadala bangalisiza njani ilunga lebandla elibogabogako ngokomoya?

16 Kuthiwani-ke lokha imiraro neyibhebhedlha bekube sezingeni lokuthi ingokomoya lelunga lebandla libe sengozini? Umtloli weBhayibheli uJakopo wabuza: “Kukhona ogulako hlangana nani na? Akabize abaphathi bebandla bamthandazele bebamzese ngamafutha ebizweni lakaSomnini. Umthandazo wokukholwa uzamsindisa ogulako, uSomnini amvuse, nanyana enze izono uzakulitjalelwa zona.” (Jak. 5: 14, 15) Nanyana abagulakwabo ngokomoya bangababizi “abaphathi bebandla,” abadala kufuze barhabe babasize nebabulemukako ubujamo babantu abanjalo. Nebabathandazelako, bathandaze kunye nabo, bebabasekele nangabakutlhogako, abadala baba sikhuthazo esiqabulako kilabo abangaphasi kwabo.Funda u-Isaya 32:1, 2.

17. Ungaba yini umphumela lokha abadala nebalingisa “uMelusi omkhulu”?

17 Kikho koke abakwenzako ehlanganweni kaJehova, abelusi abamaKrestu balwela ukulingisa “uMelusi omkhulu,” uJesu Krestu. Ngesizo elingokomoya elivela emadodeni lawo, umhlambi uzuza khulu begodu uragela phambili nokwanda. Koke lokhu kusitjhukumisela bona sidumise uMelusi wethu okhamba yedwa, uJehova.