Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Veliava Opo Vakaundape Koutakelo wo Afrika

Veliava Opo Vakaundape Koutakelo wo Afrika

PASCAL wekulila mepundaumbo limwe liahepa mo Costa do Marfim, ankho uhanda okukala nomuenyo omuwa. Mokonda ankho uhole unene ovinyano viokuveta ovanthu (boxe), welipula okuti: ‘Oñgeni ndyipondola okukala nomunkhima andyikala omuhona?’ Etyi akala nomanima 20, asoko okuilukila ko Europa. Mahi ankho utupu omikanda opo aye ko Europa, asoko okuenda vala.

Menima 1998 etyi atuula omanima 27, Pascal wahimbika oungendi wae. Waya alo ko Gana, akuate ko Togo atauluka o Benin alo ehika mepundaumbo lio Birni Nkonni mo Níger. Pahe ankho mahimbika oungendi umwe wepuiya vali. Opo alinge oungendi okuenda nokokulio kuekumbi, ankho una okueendela kekaminyau nokutauluka Omaluhandya o Saara. Tyina amehiki kelunga Mediterrânio, ankho una okulonda mombapolo yenda noko Europa. Ongotyo ankho apanga, mahi apamoneka ovipuka vivali mo Níger viemutyilikile.

Tete, ankho utupu onombongo. Vali, welivasa na Noé, omukokoli-ndyila wahimbika okulilongesa nae Ombimbiliya. Etyi elilongesa tyemuhika komutima apilulula olusoke lwae. Omalumono ahandele apingwa nehando liokupameka oupanga wae na Huku. Mu Kayovo yo 1999, Pascal ambatisalwa. Opo alekese olupandu lwae ku Jeova, mo 2001 wahimbika ovilinga vioukokoli-ndyila mo Níger, mepundaumbo elilongesila otyili. Oñgeni elitehelela konthele yovilinga ovio? Wati: “Navasa ehambu enene momuenyo!”

VAVASA EHAMBU ENENE MO AFRIKA

Anne-Rakel

Nga Pascal, ovanyingi vekahi nokuvasa ehambu enene tyina vaovola ovilinga meongano lia Huku. Opo vavase ovilinga ovio, vamwe vatunda ko Europa, availukila ko Afrika opo vakaundape oku kuesukisa vali ovaivisi Vouhamba. Tyotyili, Onombangi vehika po 65 ko Europa, vena omanima 17 no 70, vailukila Koutakelo wo Afrika kovilongo vio ko Benin, ko Burkina Fasso, ko Níger, noko Togo. * Oityi tyevelunda opo vailukile kovilongo ovio, iya ouwa patyi vapolako?

Anne-Rakel woko Dinamarca wati: “Ovotate ankho onomisionaliu mo Senegal. Ankho apeho vapopia nehambu konthele yovilinga vioumisionaliu, naame ankho ovio ndyihanda.” Konyima yomanima 15, etyi Anne-Rakel atuukisa omanima 20, wailukila ko Togo mewaneno lielaka lionompholo. Oñgeni otyo tyapameka vakuavo? Anne-Rakel wati: “Konyima ondenge yange nomphange yange navo avandandula.”

Albert-Fayette na Aurele

Aurele, omukuatate wanepa watunda ko França una omanima 70, wati: “Omanima etano konyima etyi ankho nahaundapa vali, ankho ndyina okuholovona etyi mandyilingi: okukala mo França nokukevelela Omphangu Yombembwa ine okuundapa vali unene movilinga viokuivisa.” Aurele waholovonene okuundapa vali movilinga viokuivisa. Aurele nomukai wae Albert-Fayette, availukila ko Benin, iya vekahikuale omanima etatu. Aurele wati: “Okuholovona okuumbila Jeova kuno otyipuka tyimwe otyiwa tualinga.” Nokuahambukwa, ayawisako okuti “potyilongo tukahi nokuivisa konthele yelunga tyinthyinangelesa Omphangu Yombembwa.”

Clodomir nomukai wae Lysiane, vatunda ko França okuenda ko Benin, iya vekahikuale omanima 16. Tete, ankho veivaluka ombunga nomapanga avo ko França iya ankho vasoka okuti kamavetyivili okukala kotyilongo otyo. Mahi olusoke olo alulambe mokonda yehambu enene vakalele nalio. Clodomir wati: “Momanima aa 16, tuakala nelao liokukuatesako kese nima omunthu wike okutavela otyili.”

Lysiane na Clodomir novanthu vamwe vakuatesako okulilongesa otyili

Johanna na Sébastien

Sébastien na Johanna ovalinepi, vatunda ko França okuenda noko Benin, menima 2010. Sébastien wati: “Mewaneno muna ovilinga ovinyingi. Okuundapa kuno tyikahi ngatyina ukahi mosikola ya Huku yalumbaneswa unene!” Iya ovilinga viokuivisa? Johanna wati: “Ovanthu ankho vahanda unene okulilongesa otyili. Alo umwe tyina tuhekahi movilinga viokuivisa, vetutalameka avetulingi omapulo Ombimbiliya nokutuita omikanda.” Okuailukila ko Benin tyakalesa ñgeni otyinepo tyavo? Sébastien wati: “Tyapameka otyinepo tyetu. Otyiwa unene okukala ononthiki ambuho movilinga viokuivisa nomukai wange.”

Eric nomukai wae Katy, ovakokoli-ndyila vaundapa potyilongo tyina ovanthu ovanyingi kokulio kuekumbi ko Benin. Omanima ekwi konyima, etyi ankho vekahi mo França, vahimbika okutanga omikanda vipopia konthele yokuundapa kuna kuesukisa vali ovaivisi iya avatomphola novaumbili ankho vekahi movilinga viomuvo auho. Otyo atyiveavela ehando liokukaundapa kotyilongo otyikuavo, mo 2005 avaende. Ovanthu ovanyingi avetavela otyili. Eric wati: “Omanima evali konyima, otyikundyi tyetu mepundaumbo lio Tanguiéta ankho lina ovaivisi 9, pahe tuna 30. Motyalumingu, meliongiyo pamwe tukala 50 ine 80. Tyituavela ehambu enene okutala ovanthu vekahi nokunoñgonoka otyili!”

Katy na Eric

OKUIMBUKA OVITATEKA NOKUVITETULULA

Benjamin

Vamwe vakaundapa kuna kuesukisa vali ovaivisi, ovitateka patyi vavasa? Benjamin, womanima 33, omphange ya Anne-Rakel, mo 2000 velivasile nomisionaliu mo Dinamarca waundapele ko Togo. Benjamin uhinangela okuti: “Etyi napopia nae okuti nahanda okukala omukokoli-ndyila, wati: ‘Utyii, ove upondola okukala omukokoli-ndyila mo Togo.’” Benjamin asoko konthele yotyo. Wati: “Ankho nkhele ndyitupu omanima 20, mahi onomphange mbange vevali ankho vekahiale nokuundapa ko Togo. Otyo tyankhuatesako okuendako.” Ngotyo andyiiluka. Okukala ko Togo ankho katyapepukile. Benjamin wati: “Ankho hii ondaka naike yo Francês. Onohanyi epandu mbotete mbemphuiyile unene mokonda ankho hityivili okupopia nomunthu nawike.” Konyima ahimbika okupopia o Francês. Benjamin hono uundapa mo Mbetele yo Benin, okutuala omikanda nokukuatesako moseketa yono komputadole.

Marie-Agnès na Michel

Eric na Katy, vapopiwa pombanda, etyi nkhele veheneende ko Benin ankho vekahi mewaneno lipopia elaka ekuavo mo França. Okuti Koutakelo wo Afrika ovipuka ankho vielikalela? Katy wati: “Ankho katyapepukile okuvasa ondyuo ikahi nawa pala okukala. Tuakala onohanyi ononyingi mondyuo muhena olusu, nomeva.” Eric ayawisako okuti: “Ovomunthele yetu ankho vahikisa alo mokati kovinthiki. Una okukala noumphua-lundo novipuka ovio nokuvityiliya.” Aveho vati: “Ehambu liokuivisa potyilongo ovanthu vetavela unene otyili liavilapo vali tyipona ovitateka.”

Michel na Marie-Agnès, ovalinepi ko França vomanima 50 vailukila ko Benin iya vekahikuale omanima 5. Potete ankho vasukalala unene. Michel wati: “Etyi tuailuka, vamwe vetyieleka ngatyina tuaumphama kotyikangulu tyikahi nokuendela kepanda! Tyipondola okukutilisa owoma inkha kuimbuka okuti epanda o Jeova. Ngotyo, atuiluka opo tukaumbile Jeova mokonda ankho tutyii okuti metukuatesako.”

OÑGENI MOLIPONGIYA

Aveho vailukila kuna kuesukisa vali ovaivisi, vapopia oityi tyesukisa pala okulipongiya: Okupanga etyi molingi. Okulilongesa okutyiliya ovipuka. Okuhapesela onombongo. Okuyumba onthumbi mu Jeova.Lucas 14:28-30.

Sébastien wapopiua pombanda, wati: “Tyina nkhele tuheneiluke, ame na Johanna momanima evali tuatepulula kovipuka ankho tulanda, atuhapesela onombongo movitalukiso, opo tukale vali nonombongo.” Opo vatualeko okukala ovakokoli-ndyila mo Benin, vaundapa mo Europa onohanyi mbumwe menima iya avakamanuhula onohanyi ononkhuavo ko Benin.

Marie-Thérèse

Marie-Thérèse o umwe ponomphange 20 vahanepelwe vakaundapa Koutakelo wo Afrika. Ovilinga viae mo França ankho okutaha ekalela, mahi mo 2006 wapola enima lionofelia kovilinga opo akakale omukokoli-ndyila ko Níger. Konyima, anoñgonoka okuti etyi tyilityili otyo ahandele momuenyo wae. Marie-Thérèse wati: “Etyi nakondoka ko França, napopia nomuhona wange okuti nahanda okupilulula ononthiki mbange mbokuundapa, iya etavela. Pahe, movilinga viange mo França ndyiundapa vala okupolelela mu Kapepo alo mu Kwenye Kunene, iya mu Tungonkhe alo mu Tyikukutu ndyikaundapa ngomukokoli-ndyila ko Níger.”

Saphira

Vana “vaovola tete Ouhamba,” vapondola okukala nonthumbi yokuti Jeova meveavela ‘ovipuka ovikuavo aviho vesukisa.’ (Mat. 6:33) Mongeleka, tala etyi tyamonekelele Saphira, omphange umwe ko França womanima 20 wahanepelue iya omukokoli-ndyila ko Benin. Mo 2011 wakondoka mo França opo aovole onombongo mbutuuka opo etyivile okulitekula enima ekuavo, ankho ukahiale mo Afrika omanima etano. Saphira wati: “Ankho Omutano, onthiki yange yahulililako kovilinga, mahi ankho nkhele nesukisa vali ononthiki ekwi opo ndyituukise onombongo ankho nesukisa. Ankho ndyina vala onosimano onombali mo França. Nelikuambela ku Jeova, andyipopi otyitateka tyange. Pakala vala katutu, omuhona umwe wanthetelefonalela amphulu inkha ndyipondola okupinga omunthu umwe monosimano onombali.” Motyasikunda Saphira aende kovilinga ovio opo alongeswe nauna mapingi. Wati: “Etyi nehika, nahuva mokonda ou mandyipingi ankho omphange Omukristau wesukisa ononthiki ekwi opo aye Kosikola Yovilinga Vioukokoli-ndyila! Omuhona wae ankho wemupopila okuti memuyeke vala inkha uvasa umwe umupinga. Elikuambela ku Jeova opo emukuateseko, ngetyi ame nalinga.”

ETYI TYIETA EHAMBU LIOTYOTYILI

Ovakuatate vamwe nonomphange vakaundapa Koutakelo wo Afrika vakalako omanima omanyingi iya avahakondoka vali. Ovakuavo vakalako vala omanima amwe iya avakondoka kovilongo viavo. Mahi alo umwe hono, ovanthu ovo nkhele vapolako ouwa komanima vaundapa kovilongo ovikuavo. Vanoñgonoka okuti ehambu liotyotyili lituka kokuumbila Jeova.

^ palag. 6 O Filiyale yoko Benin ihongolela ovilinga movilongo ovio vikuana kupopiwa o Francês.