Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

Koʼoneʼex adorartik Jéeoba, le Rey minaʼan xuʼulul tiʼoʼ

Koʼoneʼex adorartik Jéeoba, le Rey minaʼan xuʼulul tiʼoʼ

«Tiʼ le Rey minaʼan xuʼulul tiʼoʼ [...] ka tsʼaʼabak tsiikil yéetel nojbeʼenil utiaʼal kʼiinoʼob minaʼan u xuul.» (1 TIM. 1:17)

1, 2. 1) ¿Máax le «Rey minaʼan xuʼulul tiʼoʼ», yéetel baʼaxten maʼalob ka aʼalaʼaktiʼ beyoʼ? (Ilawil le dibujo yaan tu káajbal le xookaʼ.) 2) ¿Baʼaxten ku taaktal k-antal yáanal u nuʼuktaj Dios?

LE REY Sobhuza segundo (Sobhuza II) tiʼ Suazilandiaoʼ reinarnaj óoliʼ sesentiún jaʼaboʼob. ¡Bejlaʼeʼ óoliʼ mix máak ku béeytal u gobernar bukaʼaj jaʼaboʼoboʼ! Baʼaleʼ yaan juntúul rey ku páajtal u gobernar maas yaʼab jaʼaboʼob. Le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ juntúul «Rey minaʼan xuʼulul tiʼ» (1 Tim. 1:17). Le Reyaʼ Jéeoba Dios, letiʼeʼ juntúul «[Rey] utiaʼal kʼiinoʼob minaʼan u xuul» (Sal. 10:16).

2 Jéeobaeʼ maʼ jeʼex wíinikeʼ tumen letiʼeʼ maʼatech u xuʼulul u gobernar. Yoʼolal bix u gobernareʼ ku taaktal k-antal yáanal u nuʼuktaj. Juntúul tiʼ le reyoʼob gobernarnaj cuarenta jaʼaboʼob tu kʼiinil le israelitaʼoboʼ tu kiʼikiʼtʼantaj Dios yéetel le tʼaanoʼobaʼ: «Yuumtsileʼ muun u yóol yéetel ku chʼaʼik óotsilil; maʼ tu náakal u yóol, chuup yéetel yaakunaj. Yuumtsileʼ u tsʼaamaj u jalaʼach kʼáancheʼ teʼ kaʼanoʼ; u [reinoeʼ] ku tʼonkíinaj tu yóokʼol tuláakal» (Sal. 103:8, 19). Baʼaleʼ Jéeobaeʼ maʼ chéen k-Reyiʼ, baʼaxeʼ k-Taata jach u yaabiltmoʼon. ¿Bix tsʼoʼok u yeʼesik Jéeoba juntúul maʼalob Taatatsil? ¿Bix tsʼoʼok u gobernar desde ka xuʼul u yuʼubaʼal u tʼaan tu jardinil Edén? U núukil le kaʼapʼéel kʼáatchiʼobaʼ yaan u yáantkoʼon utiaʼal k-maas natsʼikba tiʼ letiʼ yéetel u péeksikoʼon k-meyajt yéetel tuláakal k-puksiʼikʼal.

LE REY MINAʼAN XUʼULUL TIʼOʼ TU BEETAJ JUNPʼÉEL FAMILIA

3. ¿Máax yáax táakpaj ichil u familia Jéeoba, yéetel máaxoʼob uláakʼ ku yaʼalaʼal u paalal Dios?

3 ¡Bukaʼaj wal kiʼimakchajik u yóol Jéeoba ka tu beetaj u yáax juntúuliliʼ Paaleʼ! Maʼ tu tratartaj u yáax Paal chéen bey juntúul j-meyajeʼ, baʼaxeʼ tu yaabiltaj yéetel tu yaʼalajtiʼ ka táakpajak utiaʼal u beetkoʼob u maasil máaxoʼob kun antal yáanal u gobierno (Col. 1:15-17). Beyoʼ tu múul beetoʼob u millonesil angeloʼob. Le angeloʼobaʼ ku meyajtikoʼob Dios yéetel ku beetkoʼob baʼax u kʼáat yéetel kiʼimak óolal. Baʼaleʼ Jéeobaeʼ maʼ chéen ku yilik bey u j-meyajoʼobeʼ, baʼaxeʼ ku yaʼalik u paalaloʼob. Letiʼobeʼ táakaʼanoʼob ichil u familia Dios (Sal. 103:20-22; Job 38:7).

4. ¿Bix nojochchajik u familia Dios?

4 Le ka tsʼoʼok u beetik le kaʼan yéetel u jatsʼutskíintik le Luʼumoʼ, Jéeobaeʼ tu maas nojochkíintaj u familia. Utiaʼal u tsʼoʼoksik u meyaj way Luʼumeʼ tu beetaj Adán, le yáax wíinikoʼ, jeʼel bix letiʼeʼ (Gén. 1:26-28). Tumen letiʼ beetmil tuláakal baʼaleʼ yaan u derechoil u páaʼtik ka uʼuyaʼak u tʼaan tumen Adán. Tsʼoʼoleʼ jeʼex juntúul taatatsil yaan u yaabilajeʼ tu yaʼalaj baʼax unaj u beetaʼal. Maʼ jach yaʼab baʼax tu kʼáatajtiʼobiʼ, le oʼolal ku páajtal u beetkoʼob xan baʼax uts tu tʼaanoʼob (xok Génesis 2:15-17).

5. ¿Baʼax tu beetaj Jéeoba utiaʼal u chupik le Luʼum yéetel u paalaloʼ?

5 Jéeobaeʼ maʼ jeʼex le reyoʼob yaan way yóokʼol kaaboʼ, letiʼeʼ wa yaan baʼax beetbileʼ ku kʼubéentik tiʼ máaxoʼob meyajtik tumen ku yilik táakaʼanoʼob ichil u familia yéetel ku kʼubik u yóol tiʼ letiʼob. Jeʼex tiʼ Adaneʼ tu tsʼáaj yáanal u páajtalil tuláakal le baʼalcheʼoboʼ yéetel tu yaʼalajtiʼ ka u tsʼáa u kʼaabaʼob (Gén. 1:26; 2:19, 20). Utiaʼal u chupik le Luʼum yéetel wíinikoʼoboʼ jeʼel u páajtal kaʼach u beetik u millonesil máakoʼob minaʼan u kʼebanoʼobeʼ, baʼaleʼ tu chʼaʼtuklaj u beetik u núup Adán, Eva juntúul koʼolel minaʼan u kʼeban (Gén. 2:21, 22). Tsʼoʼoleʼ tu tsʼáaj u páajtalil tiʼ Adán yéetel Eva u chupikoʼob le Luʼum yéetel u paalaloʼoboʼ. Wa maʼ úuchik u kʼebantal wíinikeʼ jujunpʼíitil kaʼach ken u sut Paraísoil tuláakal le Luʼumoʼ. Bey túunoʼ le wíinikoʼob yéetel le angeloʼoboʼ yaan u múul adorartikoʼob kaʼach Dios bey junpʼéeliliʼ familiaeʼ. ¡Bukaʼaj wal jatsʼutsil kaʼacheʼ! ¡Leloʼ ku yeʼesik bukaʼaj u yaabilaj k-Taata yaan teʼ kaʼanoʼ!

PʼÁAT MAʼ TU YUʼUBAʼAL U TʼAAN TUMEN U PAALALOʼOB

6. 1) ¿Bix úuchik u káajal u tsʼáaikuba u paalal Dios tu contra? 2) ¿Baʼax eʼesik maʼ xuʼul u nuʼuktaj Jéeobaiʼ?

6 U kʼaasileʼ Adán yéetel Evaeʼ maʼ tu yóotoʼob ka nuʼuktaʼakoʼob tumen Jéeobaiʼ, baʼaxeʼ tu tsʼáajubaʼob tu tséel Satanás, juntúul tiʼ u paalal Dios tu tsʼáajuba tu contra (Gén. 3:1-6). Baʼaleʼ úuchik u náachtaloʼob tiʼ Dioseʼ muʼyajnajoʼob yéetel kíimoʼob, bey úuchik tak tiʼ u paalaloʼob (Gén. 3:16-19; Rom. 5:12). Pʼáat minaʼan máaxoʼob uʼuyik u tʼaan Jéeoba way Luʼumeʼ. ¿U kʼáat wa túun u yaʼal xuʼul u nuʼuktaj, yéetel maʼ u kʼáat u beet u Reyil yóokʼol u kajnáaliloʼob le Luʼumoʼ? Maʼatech. Letiʼeʼ seguernaj u yeʼesik le páajtalil yaantiʼ úuchik u jóoʼsik tu jardinil Edén k-yáax taataʼoboʼ yéetel tu tsʼáaj querubinoʼob tu jool le jardín utiaʼal maʼ u kaʼa ookloʼoboʼ (Gén. 3:23, 24). Baʼaleʼ Dioseʼ tu yeʼesaj yaan xan u yaabilaj úuchik u yaʼalik yaan u kʼuchul u kʼiinil u yantal tuláakal u paalal tiʼ junpʼéeliliʼ familia, le angeloʼoboʼ yéetel le wíinikoʼoboʼ. Tu yaʼaleʼ yaan u taal junpʼéel «chʼiʼibal» kun xuʼulsik tiʼ Satanás bey xan tiʼ le muʼyaj tu taasaj úuchik u kʼebantal Adanoʼ (xok Génesis 3:15).

7, 8. 1) ¿Bix yanil kaʼach le yóokʼol kaab tu kʼiiniloʼob Noeoʼ? 2) ¿Baʼax tu beetaj Jéeoba utiaʼal maʼ u seguer u kʼastal le Luʼum yéetel ka seguernak u kuxtal wíinikoʼ?

7 Ka máan yaʼab jaʼaboʼobeʼ yaan jujuntúul máakoʼob, jeʼex Abel yéetel Enokeʼ, chúukpaj u yóoloʼob tiʼ Jéeoba. Baʼaleʼ u maas yaʼabil le máakoʼoboʼ maʼ tu kʼamoʼob Jéeoba bey u Taataʼob wa u Reyoʼobeʼ. Tu kʼiiniloʼob Noeeʼ «le luʼumaʼ chuup yanil kaʼach yéetel kʼasaʼanil» (Gén. 6:11). ¿U kʼáat wa túun u yaʼal xuʼul kaʼach u nuʼuktik Jéeoba le baʼaxoʼob ku yúuchul tiʼ le wíinikoʼoboʼ? ¿Baʼax ku yaʼalik le Biblia tu yoʼolaloʼ?

8 Koʼox ilik baʼax ku yaʼalik le Biblia yoʼolal Noeoʼ. Jéeobaeʼ tu yaʼalaj tiʼ Noé jach bix ken u beetil le arca utiaʼal u salvarkuba letiʼ yéetel u familiaoʼ. Dioseʼ tu yeʼesaj u yaabilaj yoʼolal tuláakal máak úuchik u yaʼalik tiʼ Noé ka ‹kʼaʼaytajnak› (2 Ped. 2:5). Noeeʼ tu kʼaʼaytaj tiʼ le máakoʼob naatsʼ yanil le xuʼulsajiloʼ yéetel tu kʼat óoltaj tiʼob ka u kʼex u tuukuloʼob, baʼaleʼ mix máak beet baʼax tu yaʼalaj. Ichil yaʼab jaʼaboʼobeʼ Noé yéetel u familiaeʼ kuxlajoʼob ichil máakoʼob kʼasaʼanoʼob yéetel ku núupkʼebantaloʼob. Jéeobaeʼ, jeʼex juntúul taatatsil yaan u yaabilajeʼ, tu kanáantaj yéetel tu kiʼikiʼtʼantaj le ocho máakoʼob chúukpaj u yóoloʼob tiʼ letiʼoʼ. Úuchik u taasik le Búulkabal tu jaʼabil 2370 táanil tiʼ u taal Jesusoʼ, tu yeʼesaj yaan u páajtalil tu yóokʼol wíinik bey xan tu yóokʼol le kʼasaʼan angeloʼoboʼ. Lelaʼ ku yeʼesikeʼ maʼ xuʼul u nuʼuktaj Jéeobaiʼ (Gén. 7:17-24).

Jéeobaeʼ maʼ xuʼuluk u gobernariʼ (Ilawil xóotʼol 6, 8, 10, 12 yéetel 17)

JÉEOBAEʼ SEGUERNAJ U REINAR KA TSʼOʼOK LE BÚULKABALOʼ

9. ¿Baʼax páajchaj u kaʼa beetik le wíinikoʼob ka tsʼoʼok le Búulkabaloʼ?

9 Le ka jóokʼ Noé yéetel u familia teʼ arcaoʼ kiʼimak u yóoloʼob úuchik u kanáantaʼaloʼob tumen Jéeoba. Le oʼolal tu séebaʼanileʼ Noeeʼ tu beetaj junpʼéel altar utiaʼal u kʼubik siibaloʼob tiʼ Jéeoba. Dioseʼ tu kiʼikiʼtʼantaj Noé yéetel u láakʼtsiloʼob, yéetel tu yaʼalajtiʼob: «Yanakteʼex yaʼabkach a paalaleʼex chupeʼex le luʼumoʼ» (Gén. 8:20–9:1). Anchaj tu kaʼatéen u páajtalil tiʼ le wíinikoʼob u múuchʼ adorartikoʼob Jéeoba yéetel u chupikoʼob le Luʼumoʼ.

10. 1) Le ka tsʼoʼok le Búulkabaloʼ, ¿tuʼux yéetel bix tu kaʼa tsʼáajiluba wíinik tu contra Jéeoba? 2) ¿Baʼax tu beetaj Jéeoba utiaʼal u tsʼoʼokbesik baʼax u tukultmaj?

10 Baʼaleʼ le Búulkabaloʼ maʼ tu xuʼulsaj le kʼebanoʼ. Tsʼoʼoleʼ maʼ xuʼul xan u kʼaskúuntaʼal u tuukul máak tumen Satanás yéetel u kʼasaʼan angeloʼobiʼ. Le oʼolal maʼ xáanchaj ka kaʼa anchaj uláakʼ máaxoʼob tu tsʼáajubaʼob tu contra Jéeobaiʼ. Juntúul tiʼ letiʼobeʼ, Nemrod, u kaʼa áabil Noé. Le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ «juntúul nojoch j-tsʼoon» ku tsʼáaikuba tu contra Jéeoba. Tu beetaj nukuch kaajoʼob, jeʼex Babel, yéetel tu beetaj u reyil «tu luʼumil Sinar» (Gén. 10:8-12). Kex Nemrod tu tsʼáajuba tu contra Jéeobaeʼ, ¿baʼax tu beetaj Dios utiaʼal u chuʼupul le Luʼum jeʼex u tukultmiloʼ? Tu beetaj u tʼaan le máakoʼob ich jejeláas tʼaanoʼoboʼ. ¿Baʼax úuch ka tsʼoʼoki? Tumen pʼáat maʼ tu naʼatkuba le máaxoʼob tsaypachtik Nemrodoʼ kʼiʼitpajoʼob «tuláakal yóokʼol kaab». Baʼaleʼ seguernaj u beetkoʼob le baʼaxoʼob maʼ jaajtak u kanmoʼoboʼ bey xan le bix u gobernar wíinikoʼ (Gén. 11:1-9).

11. ¿Bix tu yeʼesil Jéeoba chúukaʼan u yóol tiʼ Abrahán?

11 Kex ka tsʼoʼok le Búulkabal u maas yaʼabil le máakoʼob ku adorartikoʼob maʼ jaajil diosoʼoboʼ, anchaj máaxoʼob chúukpaj u yóol u adorartoʼob Dios. Juntúul tiʼ letiʼobeʼ Abrahán, letiʼeʼ tu pʼataj u yotoch yaan kaʼach Ur yéetel máan yaʼab jaʼaboʼob chéen tiʼ pasel nookʼoʼob kajakbal (Gén. 11:31; Heb. 11:8, 9). Letiʼeʼ pʼáat maʼ tu kajtal tiʼ junpʼéeliliʼ tuʼux, máan tuʼux ku nuʼuktaj jejeláas reyoʼob, yaʼab tiʼ le reyoʼoboʼ yaan u baʼpakʼil le kaaj tuʼux kajaʼanoʼoboʼ. Baʼaleʼ Jéeobaeʼ jeʼex juntúul taatatsileʼ tu kanáantaj Abrahán yéetel u familia. Le salmistaoʼ tu yaʼalaj: «[Dioseʼ] maʼ tu chaʼaj u loobiltaʼaloʼob tumen mix máakiʼ; bey xan tu yaʼaljilak tiʼ le [reyoʼoboʼ]» (Sal. 105:13, 14). Tsʼoʼoleʼ tumen jach chúukaʼan u yóol tiʼ Abrahán, u amigoeʼ, tu yaʼalaj: «Tiʼ teech bíin jóokʼok [reyoʼob]» (Gén. 17:6; Sant. 2:23).

12. ¿Bix tu yeʼesil Jéeoba u nojoch páajtalil Egipto, yéetel baʼax utsil tu kʼamaj u kaajal?

12 Dioseʼ tu kaʼa aʼalaj tiʼ Isaak, u paal Abrahán yéetel tiʼ Jacob, u yáabil, yaan u kiʼikiʼtʼantaʼaloʼob. Ichil lelaʼ tu yaʼalaj yaan u jóokʼol reyoʼob ichil u chʼiʼibaloʼob (Gén. 26:3-5; 35:11). Baʼaleʼ táanil tiʼ u chíikpajal le reyoʼoboʼ, u chʼiʼibal Jacobeʼ palitsiltaʼaboʼob Egipto. Le ka úuch lelaʼ, ¿u kʼáat wa túun u yaʼal maʼ ken u béeykunt kaʼach baʼax u yaʼalmaj Jéeoba yéetel yaan u xuʼulul u beetik u Reyil way Luʼumeʼ? Maʼatech. Ka máan kʼiineʼ Jéeobaeʼ tu yeʼeseʼ u páajtalileʼ maas nojoch tiʼ le páajtalil yaan tiʼ le kʼasaʼan Faraonoʼ. Baʼaleʼ le israelitaʼoboʼ tu kʼubaj u yóoloʼob tiʼ Dios, letiʼ xaneʼ tu yeʼesaj u nojoch páajtalil úuchik u jáalkʼabtikoʼob teʼ Chak Kʼáaʼnáaboʼ. Lelaʼ ku yeʼesikeʼ Jéeobaeʼ láayliʼ táan u nuʼuktik tuláakal baʼax ku yúuchleʼ. Jeʼex juntúul taatatsil jach yaan u yaabilajeʼ, meyajnajtiʼ u nojoch páajtalil utiaʼal u kanáantik u kaajal (xok Éxodo 14:13, 14).

JÉEOBAEʼ KʼUCH U BEET U REYIL ISRAEL

13, 14. 1) ¿Baʼax tu kʼayaj le israelitaʼob yoʼolal u reinar Jéeobaoʼ? 2) ¿Baʼax tu yaʼalaj Jéeoba kun úuchul tiʼ u reino David?

13 Chéen pʼelak jóokʼikoʼob Egiptoeʼ le israelitaʼoboʼ tu kʼayoʼob junpʼéel jatsʼuts kʼaay tiʼ Jéeoba. Le kʼaayaʼ tiaʼan teʼ capítulo 15 tiʼ Éxodooʼ yéetel teʼ versículo 18, ku chíikpajal le tʼaanoʼobaʼ: «¡Yuumtsil ku beetkuba [Rey] utiaʼal minaʼan u xuul!». Jéeobaeʼ kʼuch u beet u Reyil tiʼ u kaajil Israel (Deu. 33:5). Baʼaleʼ le kaajoʼ maʼ kiʼimakchaj u yóol yéetel Jéeoba, juntúul Rey maʼ tu páajtal u yilkiʼ. Cuatrocientos jaʼaboʼob jóokʼok u kaajil Israel Egiptoeʼ tu kʼáatoʼob tiʼ Dios ka u tsʼáa juntúul wíinik bey rey jeʼex u beetik le kaajoʼob maʼatech u meyajtikoʼob Diosoʼ (1 Sam. 8:5). Kex tsʼaʼabtiʼob le baʼax tu kʼáatoʼoboʼ, Jéeobaeʼ maʼ xuʼul u beetik u Reyil tu yóokʼoloʼobiʼ. Bey tu yeʼesil le baʼax úuch le táan u reinar David, le u kaʼatúul rey anchaj Israeloʼ.

14 Davideʼ tu bisaj u arcail le núuptʼaan Jerusalenoʼ. Le táan u bisaʼaloʼ le levitaʼoboʼ joʼopʼ u kiʼikiʼtʼantkoʼob Jéeoba yéetel junpʼéel kʼaay, ichil le kʼaayaʼ ku yaʼalik: «Aʼalaʼak ichil tuláakal le múuchʼ kaajoʼoboʼ: ¡Yuumtsileʼ, [Rey]!» (1 Cró. 16:31). Baʼaleʼ wa mix juntéen xuʼuluk u reinar Jéeobaeʼ, ¿bix túun u kʼuchul u beetuba Reyil? Jéeobaeʼ ku kʼuchul u beetuba Reyil ken meyajnak u páajtalil wa ken u tsʼáa wa máax utiaʼal u beet junpʼéel meyaj tu kʼaabaʼ. Le bix u gobernar Jéeobaoʼ yaʼab baʼax táakaʼaniʼ. Táanil tiʼ u kíimil Davideʼ, Jéeobaeʼ tu yaʼalajtiʼ: «Bíin in jetsʼkúunt juntúul a chʼiʼibal utiaʼal [u beet u reyil]» utiaʼal minaʼan u xuul (2 Sam. 7:12, 13). Yéetel bey úuchikoʼ: maas tiʼ mil jaʼaboʼob aʼalaʼak lelaʼ anchaj u «chʼiʼibal» David aʼalaʼanoʼ. ¿Máaxiʼ, yéetel baʼax kʼiin ken u beetuba Reyil?

JÉEOBAEʼ KU TSʼÁAIK JUNTÚUL TÚUMBEN REY

15, 16. 1) ¿Baʼax kʼiin ka yéeyaʼab Jesús utiaʼal u beet u Reyil? 2) ¿Baʼax tu káajsaj u beetik Jesús yoʼolal u Reino táanil tiʼ u kíimil?

15 Tu jaʼabil 29 tsʼoʼokok u taal Jesuseʼ, Juan Bautistaeʼ káaj u kʼaʼaytikeʼ «u Reinoil kaʼaneʼ tsʼoʼok u náatsʼal» (Mat. 3:2). Ka tsʼaʼab u yokjaʼ Jesús tumen Juaneʼ, yéeyaʼab tumen Jéeoba bey le Mesías aʼalaʼan kun taal utiaʼal u beet u Reyil tiʼ u Reino Diosoʼ. Tsʼoʼoleʼ jeʼex juntúul taatatsileʼ, utiaʼal u yeʼesik u yaabiltmeʼ tu yaʼalaj: «Lelaʼ in Paal, máax in yaabiltmaj, tu yoʼolal máax jach kiʼimak in wóol» (Mat. 3:17).

16 Jesuseʼ tu nojbeʼenkúuntaj u Taata ka kʼaʼaytajnaj way Luʼumeʼ (Juan 17:4). Lelaʼ bey tu beetil úuchik u kʼaʼaytik u Reino Dios (Luc. 4:43). Tu kaʼansaj u disipuloʼob ka u kʼáatoʼob ich payalchiʼ ka taalak le Reinooʼ (Mat. 6:10). Tumen u yojel yaan u beetik u Reyileʼ, Jesuseʼ páajchaj u yaʼalik tiʼ u enemigoʼob: «U Reino Dioseʼ chúumuk tiʼ teʼex yaan» (Luc. 17:21). Tsʼoʼoleʼ le áakʼab táanil tiʼ u kíimiloʼ Jesuseʼ tu beetaj junpʼéel núuptʼaan yéetel u disipuloʼob, junpʼéel núuptʼaan yoʼolal junpʼéel Reino. Bey túunoʼ tu tsʼáaj u páajtalil tiʼ jujuntúul u disipuloʼob utiaʼal ka páajchajak u reinaroʼob tu yéetel tu Reino Dios (xok Lucas 22:28-30).

17. 1) ¿Bix káajik u nuʼuktaj Jesús teʼ yáax siglooʼ? 2) ¿Baʼax ken u beet Jesús ken máanak kʼiin?

17 ¿Baʼax kʼiin ken káajak u beetik u Reyil Jesús tiʼ u Reino Dios? Maʼ káaj le ka tsʼoʼok u beetik le núuptʼaan yéetel u disipuloʼoboʼ. Tumen tu tardeil uláakʼ kʼiineʼ letiʼeʼ kíimsaʼabi yéetel u disipuloʼobeʼ kʼiʼitpajoʼob (Juan 16:32). Baʼaleʼ jeʼex úuch tiʼ uláakʼ súutukiloʼobeʼ, Jéeobaeʼ seguernaj u nuʼuktaj bey Reyeʼ. Óoxpʼéel kʼiin kíimik u Paaleʼ ka tu kaʼa kuxkíintaj, yéetel teʼ Pentecostés tiʼ u jaʼabil 33, Jesuseʼ káaj u nuʼuktik le máaxoʼob yéeyaʼanoʼob kun binoʼob kaʼanoʼ (Col. 1:13). Baʼaleʼ Jesús, le chʼiʼibal aʼalaʼan tiʼ Davideʼ, yaan u páaʼtik u máan tiempo utiaʼal u béeytal u nuʼuktik le Luʼumaʼ. Jéeobaeʼ tu yaʼalajtiʼ: «Kulen tin x-noʼoj kʼabil tak le ken in tsʼáa a [enemigoʼobeʼ] u kúuchilil a jetsʼkúuntik a wookoʼob» (Sal. 110:1).

KOʼONEʼEX ADORARTIK LE REY MINAʼAN XUʼULUL TIʼOʼ

18, 19. 1) ¿Baʼax taak k-beetik? 2) ¿Baʼax ken k-kan teʼ tuláakʼ xookoʼ?

18 Ichil u milesil jaʼaboʼobeʼ yaʼab máaxoʼob tsʼoʼok u tsʼáaikubaʼob tu contra u gobierno Jéeoba teʼ kaʼanoʼ bey xan way Luʼumeʼ. Chéen baʼaleʼ letiʼeʼ mix juntéen xuʼuluk u gobernar: seguernaj u nuʼuktaj. Yéetel jeʼex juntúul Taatatsil yaan u yaabilajeʼ tu kanáantaj máaxoʼob chúukpaj u yóoloʼob tiʼ, jeʼex Noé, Abrahán yéetel David. ¿Máasaʼ lelaʼ ku beetik u taaktal k-antal yáanal u páajtalil yéetel k-náatsʼal tu yiknal k-Rey?

19 Baʼaleʼ ¿bix tsʼoʼok u kʼuchul u beet u Reyil Jéeoba teʼ kʼiinoʼobaʼ? ¿Bix jeʼel k-antal mantatsʼ yáanal u Reino Dios utiaʼal ka u kʼamoʼon bey u paalaleʼ? ¿Baʼax táan k-kʼáatik ken k-aʼal «taalak a Reino»? Le kʼáatchiʼobaʼ yaan u núukaʼal teʼ tuláakʼ xookoʼ.