Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Kukhonta Jehova Tisengakefiki Tinsuku Tekuhlupheka

Kukhonta Jehova Tisengakefiki Tinsuku Tekuhlupheka

“Khumbula uMdali wakho.”—SHU. 12:1.

1, 2. (a) Ngusiphi seluleko Solomoni laphefumulelwa kutsi asibhalele labasha? (b) Kungani seluleko saSolomoni siwajabulisa nemaKhristu laseminyakeni yabo-50 nangetulu?

INKHOSI SOLOMONI yaphefumulelwa kutsi ikhulume nalabasha itsi: “Khumbula uMdali wakho etinsukwini tebusha bakho, tinsuku tekuhlupheka tisengakefiki.” Tiyini “tinsuku tekuhlupheka”? Solomoni wasebentisa emavi lamnandzi lasankhondlo kute achaze buhlungu bekuguga lobufaka ekhatsi tandla letichachatelako, kuceka kwemadvolo, kuphuma kwematinyo, kungaboni kahle, kungeva kahle, kuba netimvu kanye nekugobana. Kute lokufanele amele kufika kulesigaba sekukhula bese kuba ngukhatsi acala kukhonta Jehova.—Fundza Umshumayeli 12:1-5.

2 EmaKhristu lamanyenti laseminyakeni yabo-50 nangetulu, asenawo emandla. Kungenteka kutsi asanetimvu kodvwa mhlawumbe asengakabi nemphilo lebutsakatsaka lechazwa nguSolomoni. LamaKhristu lasakhulile angazuza yini eselulekweni lesiphefumulelwe lebesicondziswe kulabasebasha lesitsi: “Khumbula uMdali wakho”? Sisho kutsini leseluleko?

3. Kufaka ekhatsi ini kukhumbula uMdlali wetfu Lomkhulu?

 3 Ngisho nome kungenteka kutsi sikhonte Jehova iminyaka leminyenti, kuhle kutsi sihlale sicabanga ngekutsi mkhulu kangakanani uMdali wetfu. Kuphila kona ngekwako kuyamangalisa. Indlela lokwadalwa ngayo ngeke umuntfu ayicondze. Loko Jehova lasentele kona kutinhlobonhlobo ngendlela yekutsi singajabulela kuphila ngetindlela letinyenti letehlukehlukene. Nasicabangisisa ngendalo yaJehova, kuyavuseleleka kwatisa kwetfu ngelutsandvo lwakhe, kuhlakanipha kwakhe kanye nemandla akhe. (Hla. 143:5) Kodvwa kukhumbula uMdali wetfu Lomkhulu kufaka ekhatsi kucabangisisa ngaloko lesinesibopho sekumentela kona. Ngaleso sikhatsi sekucabangisisa, sitiva sinesifiso sekuveta kumbonga kwetfu uMdali ngekumkhonta ngalokusemandleni etfu yingci nje nasisaphila.—Shu. 12:13.

EMATFUBA LAKUVULEKELE NASEWUKHULILE

4. Ngumuphi umbuto emaKhristu lasanesikhatsi lesidze langatibuta wona, futsi kungani?

4 Nangabe sekuphele emashumi eminyaka ukhonta Nkulunkulu, kunembuto loyinhloko lotibuta wona lotsi: ‘Yini lengingayenta ngekuphila kwami nyalo loku ngisenemandla?’ Njengobe ungumKhristu losanesikhatsi, unematfuba langakabavulekeli labanye. Loko lokufundziswe nguJehova ungase ukutjele labasebasha. Ungase ucinise labanye ngekubacocela lokwentekile kuwe lokujabulele ekukhonteni Nkulunkulu. INkhosi Davide yathantazela ematfuba ekwenta njalo. Yabhala yatsi: “Yebo, Nkulunkulu, wangifundzisa kusukela ebusheni bami. . . . Nanyalo-ke nome sengigugile sengimphunga, ungangishiyi, Nkulunkulu, kuze ngishumayele ingalo yakho kuso situkulwane, nemandla akho kubo bonkhe labefikako.”—Hla. 71:17, 18.

5. EmaKhristu lasakhulile angakwendlulisela njani kulabanye loko lakufundzile?

5 Lwati lolutfole kuyo yonkhe leminyaka leyendlulile, ungalwendlulisela njani kulabanye? Ungatimema yini tikhonti taNkulunkulu letisetinsha ekhaya lakho kute uticocele? Ungaticela yini kutsi tihambe nawe emsebentini wekushumayela kute tibone injabulo lonayo ngekukhonta Jehova? Elihu lobekaphila kadzeni watsi: “Kukhula lokufanele kukhulume, iminyaka leminyenti lekufanele ifundzise kuhlakanipha.” (Jobe 32:7) Umphostoli Pawula wacela besifazane labangemaKhristu lasebanesikhatsi bakhonta Nkulunkulu kutsi bakhutsate labanye ngemavi nangesibonelo. Wabhala watsi: ‘Bafati labakhulile . . . abafundzise lokuhle.’—Thit. 2:3.

CABANGA NGELIKHONO LONALO KUTE USITE LABANYE

6. Kungani emaKhristu lasanesikhatsi akhonta Nkulunkulu kungakafaneli alikhobose likhono lanalo?

6 Nangabe ungumKhristu losanesikhatsi, unelikhono lelikhulu lekusita labanye. Cabanga ngaloko lokucondzako nyalo lobewungakwati eminyakeni lengu-30 nobe lengu-40 leyendlulile. Ungatisebentisa ngelikhono timiso teliBhayibheli ekuphileni kwakho. Asingabati kutsi unelikhono lekufinyelela tinhlitiyo talabanye bantfu ngeliciniso leliBhayibheli. Nangabe ungulomdzala ebandleni, uyati kutsi ungabasita njani bazalwane labatsatsa sinyatselo lesingesiso. (Gal. 6:1) Mhlawumbe ufundzile kutsi ungayenta njani imisebenti yelibandla, yemahhovisi asemihlanganweni lemikhulu nome umsebenti wekwakhiwa kwemaHholwa EMbuso. Kungenteka uyati kutsi ungabakhutsata njani bodokotela kutsi basebentise tindlela tekwelapha ngaphandle kwengati. Ngisho nome ngabe usandza kucala kufundza liciniso, lokwenteke ekuphileni kwakho kungabasita labanye. Sibonelo saloko kutsi nangabe ukhulise bantfwana, utfole emakhono lalusito kakhulu. EmaKhristu lasakhulile anelikhono lekukhutsata bantfu baJehova ngekubafundzisa, ngekubahola kanye nekucinisa bazalwane nabodzadze.—Fundza Jobe 12:12.

7. EmaKhristu lasakhulile angabacecesha njani labasha?

 7 Ngutiphi letinye tindlela longasebentisa ngato emakhono akho kute usite labanye? Mhlawumbe ungakhombisa labasebasha indlela yekucalisa tifundvo teliBhayibheli kanye nekutichuba. Nangabe ungudzadze, ungabatjela yini labo labasandza kuba bomake indlela labangase bente ngayo imisebenti lehlobene nekukhonta Nkulunkulu babe banakekela bantfwana labasebancane? Nangabe ungumzalwane, ungabafundzisa yini bazalwane labasebasha kute batibeke ngemdlandla tinkhulumo futsi babe bashumayeli betindzaba letimnandzi labaphumelelako? Ungabakhombisa yini kutsi ubakhutsata njani bazalwane nabodzadze lasebakhulile nawubavakashele? Nangabe sewute emandla lobewunawo kucala, unematfuba lajabulisako ekucecesha labasebasha. LiVi laNkulunkulu litsi: “Ludvumo lwalabasha ngemandla abo; labadzala bahlonishelwa bumphunga babo.”—Taga 20:29.

KUYA LAPHO KUNESIDZINGO LESIKHULU KHONA

8. Yini umphostoli Pawula layenta nasakhulile?

8 Umphostoli Pawula wasebentisa onkhe emakhono akhe ekukhonteni Nkulunkulu nasakhulile. Kodvwa ngesikhatsi akhululwa ejele laseRoma cishe nga-61 C.E., besekuphele iminyaka leminyenti awenta ngekutimisela umsebenti wekuba sitfunywa selivangeli futsi bekangayekela kuba sitfunywa selivangeli ashumayele eRoma. (2 Khor. 11:23-27) Bazalwane kulelidolobha lelikhulu akungabateki kutsi bakwatisa kakhulu kubasekela kwakhe ngaso sonkhe sikhatsi. Kodvwa Pawula wabona kutsi kwakunesidzingo lesikhulu kakhulu ngesheya kwetilwandle. Wahamba naThimothi kanye naThithusi nakaphindze acalisa umsebenti wakhe wetitfunywa telivangeli, baya e-Efesu ngemuva kwaloko baya eKhrethe mhlawumbe befika naseMasedoniya. (1 Thim. 1:3; Thit. 1:5) Asati kutsi Pawula wafika yini eSpain kodvwa bekafuna kufika nakhona.—Rom. 15:24, 28.

9. Kungenteka kutsi Phetro waya nini lapho kwakunesidzingo lesikhulu khona? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

9 Kungenteka kutsi nemphostoli Phetro besekendlulile eminyakeni lengu-50 ngalesikhatsi aya endzaweni lenesidzingo lesikhulu. Kungani loko kungaba liciniso? Nangabe abenaleyo minyaka njengaJesu nobe mhlawumbe abemdzala kunaye, kungenteka kutsi abecishe abe neminyaka lengu-50 ngalesikhatsi abonana nalabanye baphostoli eJerusalema ngemnyaka wanga-49 C.E. (Imis. 15:7) Ngemuva kwalokuhlangana, Phetro waya kuyewuhlala eBhabhulona. Akungabateki kutsi waya lapho kute ayewushumayela kumaJuda lamanyenti labehlala kuleyo ndzawo. (Gal. 2:9) Abehlala eBhabhulona ngalesikhatsi abhala incwadzi yekucala lephefumulelwe cishe nga-62 C.E. (1 Phet. 5:13) Kujwayela imphilo yakulelinye live kungase kube yinsayeya, kodvwa Phetro akazange avumele kukhula kwakhe ngeminyaka kumente angayitfoli injabulo yekwenta konkhe lokusemandleni akhe ekukhonteni Jehova.

10, 11. Landzisa lokwentekile kwalotsite lowatsi asakhulile watfutsela endzaweni lenesidzingo lesikhulu.

10 Lamuhla, emaKhristu laseminyakeni yabo-50 nobe ngetulu atfola kutsi timo tawo setishintjile nekutsi sekangakhona kwenta lokunyenti ekukhonteni Jehova. Lamanye atfutsele lapho kunesidzingo lesikhulu khona. Nasi sibonelo: Robert wabhala watsi: “Mine nemkami besisemnyakeni wabo-50 nasibona kutsi sivulekelwe ngematfuba lamanyenti. Indvodzana yetfu lelitinyo lekubulala beyingasahlali natsi, besite batali lasebakhulile labadzinga kunakekelwa futsi besitfole lifa lelincane. Ngabala imali yendlu yetfu lebesiyitsengisa ngatfola kutsi itawenela kubhadala imali lesayiboleka iphindze isichube size sitfole imali yemhlalaphansi. Seva kutsi eBolivia bantfu labanyenti bayatsandza kufundza liBhayibheli kodvwa imphilo yakhona iphansi. Ngako-ke satsatsa sincumo sekutfutsa siye khona. Kwakungasimelula kwetayela imphilo lensha. Yayingasafani naleyo lebesiyetayele eNyakatfo yeMelika. Kodvwa sabusiswa ngemetamo lesayenta.”

 11 Robert uchubeka atsi: “Nyalo simatasatasa ngemisebenti yelibandla. Labanye bantfu lesatadisha nabo liBhayibheli babhajatiswa. Lomunye umndeni lophuyile lesafundza nawo uhlala khashane kakhulu nalapho sihlala khona, kodvwa njalo ngeliviki uhamba indlela lendze uye edolobheni kute ube khona emihlanganweni. Kusijabulisa kakhulu kubona lomndeni utfutfuka futsi umfana wakhona lomdzala nyalo sewulihlahlandlela.”

SIDZINGO EMASIMINI LOKUKHULUNYWA KUWO LOLUNYE LULWIMI

12, 13. Landzisa lokwentekile lokumayelana nemKhristu lowacala kwenta lokunyenti ekukhonteni Jehova ngemuva kwekufika eminyakeni yemhlalaphansi.

12 Emabandla kanye nemacembu lokukhulunywa kuwo lolunye lulwimi, angazuza kakhulu esibonelweni sebazalwane nabodzadze lasebakhulile. Kungaba mnandzi kusebenta insimu lokukhulunywa kuyo lolunye lulwimi. Sibonelo saloko ngunaku lokwashiwo nguBrian lowabhala watsi: “Mine nemkami sitfole injabulo ekuphileni nangifika emnyakeni wekutsatsa umhlalaphansi welive laseBritain lokuyiminyaka lengu-65. Bantfwana betfu bebangasahlali natsi futsi bekutfuke kwentekile kutfola bantfu lebesingabachubela tifundvo teliBhayibheli. Ngahlangana nelijaha leliliShayina lebelenta lucwaningo enyuvesi yangakitsi. Lavuma nangilimemela emihlanganweni yetfu futsi ngacala kufundza liBhayibheli nalo. Ngemuva kwemaviki lambalwa, leta nalomunye umngani walo loliShayina. Ngemuva kwemaviki lamabili, leta nalomunye laphindze leta nalomunye futsi.

13 “Ngalesikhatsi liShayina lesihlanu lebelenta luncwaningo licela kuchutjelwa sifundvo seliBhayibheli, ngacabanga ngatsi: ‘Kuba neminyaka lengu-65 budzala akusho kutsi kufanele ngitsatse umhlalaphansi emsebentini waJehova.’ Ngako-ke, ngabuta umkami lengimshiya ngeminyaka lemibili kutsi, angatsandza yini kufundza siShayina. Safundza lolulwimi ngekulalela luhlelo lolutsetjuliwe. Loku kwenteka eminyakeni lelishumi leyengcile. Kushumayela ensimini lokukhulunywa kuyo lolunye lulwimi, kwasenta sativa sibasha futsi. Kuze kube ngunyalo, sesifundze liBhayibheli nemaShayina langu-112. Linyenti lawo like laya emihlanganweni. Lomunye wawo sewulihlahlandlela.”

Kuba mdzala ngeke kukuvimbe kutsi wente lokunyenti ekushumayeleni (Fundza tigaba 12, 13)

 KUJABULELE KWENTA LOKUSEMANDLENI AKHO

14. Yini lengenta emaKhristu lasakhulile ajabule, futsi sibonelo semphostoli Pawula singawakhutsata njani?

14 Nanobe emaKhristu lamanyenti laseminyakeni yabo-50 anematfuba lakahle ekwenta lokunyenti ekukhonteni Jehova, akusiwo onkhe lakhona kwenta njalo. Lamanye anemphilo lebutsakatsaka futsi lamanye anakekela batali lasebakhulile nome bantfwana. Kungakujabulisa kwati kutsi Jehova watisa nome yini loyentako ekumkhonteni. Ngako-ke, kunekutsi ukhatsateke ngalongeke ukhone kukwenta, kujabulele loko lokhonako kukwenta. Cabanga ngesibonelo semphostoli Pawula. Kwaphela iminyaka leminyenti aboshiwe, ahlala endlini futsi angakhoni kuchubeka nemsebenti wekuba sitfunywa selivangeli. Kodvwa nome nini nangabe bantfu bamvakashela, abekhuluma nabo ngemiBhalo futsi abacinise ekukholweni.—Imis. 28:16, 30, 31.

15. Kungani siwatisa emaKhristu lasakhulile?

15 Jehova uyakwatisa loko lasebakhulile labakhona kukwenta ekumkhonteni. Nanobe Solomoni atsi tinsuku tekuhlupheka letihambisana nemphilo lebutsakatsaka atisiso sikhatsi lesikahle ekuphileni, kodvwa Jehova ukutsatsa njengalokubalulekile loko emaKhristu lasakhulile langakufeza ekumdvumiseni. (Luk. 21:2-4) Emabandla ayasatisa sibonelo sekwetsembeka lesibekwa tinceku taNkulunkulu lesetineminyaka timkhonta.

16. Yini Ana losakhulile lokungenteka kutsi akazange atfole litfuba lekuyenta, kodvwa yini lakhona kuyenta ekukhonteni Nkulunkulu?

16 LiBhayibheli litsi lomunye gogo libito lakhe lobekungu-Ana wachubeka nekukhonta Jehova ngekwetsembeka ngisho sekaguge kakhulu. Abengumfelokati loneminyaka lengu-84 budzala nakutalwa Jesu. Kungenteka kutsi akaphilanga sikhatsi lesidze waze waba ngumlandzeli waJesu, wagcotjwa ngemoya longcwele futsi akazange atishumayele tindzaba letimnandzi teMbuso. Nome kunjalo, Ana wakujabulela kwenta loko lakhona kukwenta. “Abeba khona njalo ethempelini, akhonta khona busuku nemini.” (Luk. 2:36, 37) Nangabe umphristi anikela imphepho ethempelini njalo ekuseni nakusihlwa, Ana abeba khona ethempelini kanye nalabanye athantaze ngenhlitiyo mhlawumbe ihhafu yeli-awa. Watsi nakabona umntfwana longuJesu, “wakhuluma ngalomntfwana kubo bonkhe lebebalindzele kukhululwa kweJerusalema.”—Luk. 2:38.

17. Singase siwasite njani emaKhristu lasakhulile kanye nalanemphilo lebutsakatsa kutsi abe nencenye ekukhonteni kweliciniso?

17 Lamuhla, kufanele sihlale sikuphaphamele kusita lasebakhulile nome emaKhristu lanemphilo lebutsakatsaka. Lamanye angatsandza kuba khona emihlanganweni yelibandla nasemihlanganweni lemikhulu kodvwa angase angakhoni ngaso sonkhe sikhatsi kukwenta loko. Kuletinye tindzawo, emabandla ahlela kutsi lasebakhulile balalele imihlangano elucingweni, kantsi kuletinye kungase kungenteki loko. Nobe kunjalo, emaKhristu langeke akhone kuba semihlanganweni angaba nencenye ekusekeleni kukhonta kweliciniso. Sibonelo saloku kutsi imithantazo yawo ifaka sandla emphumelelweni yelibandla lebuKhristu.—Fundza Tihlabelelo 92:13, 14.

18, 19. (a) Kungani emaKhristu lasakhulile angase angaboni kutsi abakhutsata kanganani labanye? (b) Bobani labangasebentisa leseluleko lesitsi: “Khumbula uMdali wakho”?

18 EmaKhristu lasakhulile angase angaboni kutsi abakhutsata kangakanani labanye. Nasi sibonelo: Nanobe Ana abeya njalo ethempelini yonkhe leminyaka, kungenteka abengati kutsi emakhulwini eminyaka lebeyitawulandzela sibonelo sakhe besitawuhlale sibakhutsata labanye. Lutsandvo Ana labenalo ngaJehova kwabhalwa ngalo emiBhalweni. Asingabati kutsi lutsandvo lwakho ngaNkulunkulu bahlale balukhumbula njalo lokholwa nabo. Kungako liVi laNkulunkulu litsi: “Budzala bungumvuzo wemphilo yekulunga; timvu tingumchele walabalungile.”—Taga 16:31.

19 Loko lesingakhona kukwenta ekukhonteni Jehova akulingani, kodvwa shengatsi labo labasenemandla emkhatsini wetfu bangahlale bakhumbula nankha emavi laphefumulelwe: “Khumbula uMdali wakho . . . tinsuku tekuhlupheka tisengakefiki.”—Shu. 12:1.