Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Dumisani UKrestu—IKosi Ephazimulako!

Dumisani UKrestu—IKosi Ephazimulako!

“Yiba nepumelelo nawuphumako.”—RHU. 45:5; [45:4, NW].

1, 2. Yini engakangaka ngeRhubo 45?

IKOSI ephazimulako igabadula endleleni yeqiniso nokulunga, njengombana ikapanisa amanaba wayo. Ngemva kokuwabetha phasi, ithatha umakoti ophulwa lijamo. Ikosi le ikhunjulwa beyidunyiswe ziinzukulwana ngeenzukulwana. Leyo-ke yindaba edenjwa yiRhubo 45.

2 Kukuhle kunjalo, iRhubo 45 limumethe okungaphezu kwalokho ongakucabanga. Okukhulunywa ngakho lapho, kubandakanya ukuphila kwethu kwanje, nekwangesikhathi esizako. Akhesilihlaziyeni-ke irhubweli.

“IHLIZIYWAMI IPHUPHUMA NGAMEZWI AMAHLE”

3, 4. (a) Siphehlwa ngimaphi “amezwi amahle,” begodu lokho kuzenzani iinhliziyo zethu? (b) ‘Ikondlwethu ngeyengwenyama’ ngayiphi indlela, begodu amalimi wethu wona afana ngani nesiba lakasosiba?

3 Funda iRhubo 45:2; [45:1, NW]. Kuyatjho bona kukhona ebekujekezelisa ihliziyo yomrhubi nekazakukhuluma ‘ngokuphuphumako’ ngekosi. Isenzo sesiHebheru esithi “ukuphuphuma” ekhabolakhona sivela kwelithi “ukudlhabhaza” namkha “ukubila.” Indaba le-ke yadlhabhazisa ihliziyo yomrhubi  bewabaseleka nokuthi ilimi lakhe libe ‘njengesiba lakasosiba onobukghoni.’

4 Kuthiwani ngathi? Nakithi iindaba ezimnandi zomBuso kaMesiya zenza iinhliziyo zethu zibhembese. Ngo-1914, umlayezo womBuso waba ‘mnandi’ khudlwana. Solo kwangesikhatheso, umlayezo lo akhange usaba yindabamlingwa yomBuso ozako, kunalokho beseyiqalisele kurhulumende wamambala obusa ezulwini njengombana sikhuluma nje. Lezi ziindaba “ezimnandi ngombuso” esizitjhumayela “ephasini loke, kube bufakazi eentjhabeni zoke.” (Mat. 24:14, ITestamende Elitjha namaRhalani akhethiweko.) Umlayezo womBuso lo uyaziphuphumisa na iinhliziyo zethu? Siyakukhuthalela na ukuzitjhumayela iindaba zomBuso loyo? Nathi njengomrhubi amezwi wethu ‘anjengekondlo engwenyameni’—uNdabezitha iKosethu uJesu Krestu. Sitjhumayela ngaye bona uyiKosi ezulwini emBuswenakhe. Ngaphezu kwalokho simema woke umuntu—obusako nobuswako—bona azigobe phambi kwayo. (Rhu. 2:1, 2, 4-12) Namalimi wethu aba ‘njengesiba lakasosiba onobukghoni’ njengombana senza koke esingakwenza ekusebenziseni iliZwi elitloliweko emsebenzinethu wokutjhumayela.

Sizitjhumayela ngethabo iindaba ezimnandi zomBuso weKosethu, uJesu Krestu

EMLONYENI WEKOSI KUPHUPHUMA AMEZWI AMNANDI

5. (a) UJesu bekanejamo ngayiphi indlela? (b) Amezwi amnandi aphuphuma njani emlonyeni weKosi, begodu singayingisa njani?

5 Funda iRhubo 45:3; [45:2, NW]. ImiTlolo ayikhulumi kangako ngokuqaleka kwakaJesu. Khona vele asibilayeli bona bekanejamo, ‘aqaleka’ ngombana bekaphelele. Kodwana ijamo lakhe labonakala ekuthembekeni kwakhe kuJehova nekuziphatheni kwakhe ngendlela ehloniphekileko. Ngaphezu kwalokho, uJesu wawutjhumayela “ngamezwi anesisa” umlayezo womBuso. (Luk. 4:22; Jwa. 7:46) Asazi-ke ngathi ukuthi siyakulwela na ukumlingisa ngokutjhumayela ngendlela ezokuhlaba iphukele eenhliziyweni zabantu?—Kol. 4:6.

6. UZimu wambusisa njani uJesu?

6 Ngebanga lokuzinikela kwakhe ngokupheleleko kuYise, uJehova wambusisa ngesikhathi asese sephasini, wambhasela nangemva kokufa kwakhe okumhlatjelo. Umpostoli uPowula batjho: “Wazithoba, walalela bekwaba sekufeni, . . . Ngalokho uZimu wamphakamisa, wamnikela ibizo elingaphezu kwamabizo woke, ukuze kuthi ebizweni lakaJesu, woke amadolo aguqe, walabo abasezulwini, abasephasini nabangaphasi kwephasi, namalimi woke avume bona uJesu Krestu uyiKosi, kube lidumo lakaZimu uBaba.” (Flp. 2:8-11) UJehova wambusisa isiphelani uJesu ngokumvusela ekuphileni kwamlibe.—Rom. 6:9.

IKOSI IBEKWA ‘NGAPHEZU KWABANGANI BAYO’

7. UZimu wambeka njani uJesu ‘ngaphezu kwabangani bakhe’?

7 Funda iRhubo 45:7, 8; [45:6, 7, NW]. Okwenza uJehova wabeka uJesu njengeKosi yomBuso, kukuthi uJesu bekakuthanda khulu ukulunga, begodu anyenya nanyana yini engehlisa uYise isithunzi. UJesu wazeswa “ngamafutha wokwenama” ngaphezu ‘kwabangani bakhe,’ okumakhosi wakwaJuda ayinzalo kaDavida. Njani? Kungebanga lokuthi uJesu wazeswa nguJehova ngokwakhe. Godu uJehova wabe wambeka njengeKosi noMphristi  oMkhulu. (Rhu. 2:2; Heb. 5:5, 6) Ngaphezu kwalokho, uJesu wazeswa ngomoya ocwengileko, ingasi ngamafutha, nokuthi ubukhosi bakhe abusingebephasini kodwana ngebezulwini.

8. Sikutjho ngaliphi ukuthi ‘uZimu sihlalo sakaJesu sobukhosi’? Singaqiniseka njani bona ubukhosi bakhe ngebokulunga?

8 UJehova wabeka iNdodanakhe emBuswenayo ezulwini ngo-1914. ‘Intongakhe yobuKhosi ngeyokulunga,’ yeke singatjho ngokungananazi bona umBuswakhe uzokwanda ngokulunga. Igunya lawo ngelamambala, ngombana ‘uZimu sihlalo sakhona sobukhosi.’ Lokhu kutjho bona uJehova mrabhu womBuso lo, begodu ngaphezu kwalokho, ubukhosi bakaJesu buzokuhlala “isiphelani.” Akukuthabisi na ukunqotjhiswa yiKosi kaZimu enamandla le njengombana ulotjha uJehova?

‘IKOSI IHLOMA ISABULAYO ENYONGA’

9, 10. (a) UKrestu wayihloma nini isabulake enyonga, begodu uyirhwatjhule nini? (b) UKrestu usazoyisebenzisa ngayiphi enye indlela isabulakhe?

9 Funda iRhubo 45:4; [45:3, NW]. UJehova utjela iKosi uJesu bona ‘ihlome isabulayo enyonga,’ be ayigunyaze nokobana isahlele boke abajamelene nobukhosi bakaZimu, ibathwese nesigwebo. (Rhu. 110:2) Njengombana uKrestu ayiKosi eyiKutana, ubizwa nangokuthi ‘yingorho.’ Isabulakhe wayirhwatjhula ngo-1914, ngesikhathi abindana noSathana namadimonakhe ezulwini, wabahlula bewabakghurumejela ephasini.—IsAm. 12:7-9.

10 Leso bekumane kusithomo sokuhlula kwakhe njengeKosi ekhwele injomani. Usazokuqedelela ‘ukuhlula’ kwakhe. (IsAm. 6:2) UJehova kusafuze agwebe uSathana malungana netlharhararha erhagele iphaseli loke nje, kuzakuthi ngemva kwalokho yena namadimonakhe balilelwe ziinsimbi. Kokuthoma kuzokuba yiBhabheli eliKhulu, umbuso wephasi wekolo yamala. UJehova uzokusebenzisa abarholi bezepolotiki bona barhayile “ingwadla” ekhohlakeleko le. (IsAm. 17:16, 17) Kuzakuthi ngokulandelako, iKosi eyiKutana iqalane nephasi lakaSathana lezepolotiki, ilitjhiye lithunya. UKrestu, owaziwa nanjengengilozi “yomgodi onganamkhawulo,” uzokuswaphelisa ukuhlula kwakhe ngokulodlhela uSathana namadimonakhe ngemgodini loyo. (IsAm. 9:1, 11; 20:1-3) Akhesibone bonyana iRhubo 45 laphorofida njani ngeenkhathi ezikarisakwezi.

IKOSI IGABADULA ENDLELENI YEQINISO

11. UKrestu ugabadula njani endleleni yeqiniso?

11 Funda iRhubo 45:5; [45:4, NW]. Umnqopho wepi yeKosi eyiKutana akusi kuhlula nokudla abantu inarha yabo. Yipi yokulunga eneminqopho epheleleko. IKosi le igabadula endleleni yeqiniso ‘nokulunga.’ Iqiniso eliqakatheke kunawo woke okufuze livikelwe ngelobukhosi bakaJehova ezulwini nephasini. USathana watjhijila umthethobulungiswa wobukhosi bakaJehova mhla ahlubukako. Solo kwamhlokho, iqinisweli elisisekelo belisolo lisolwa madimoni nabantu. Kodwana nje sekusikhathi sokobona iKosi ekhethwe nguJehova iqhise iqiniso lobukhosi bakaJehova kube kanye!

12. IKosi le igabadula njani endleleni ‘yokulunga’?

12 IKosi le igabadula nendleleni ‘yokulunga.’ NjengeNdodana kaZimu engiyo yodwa ngakwabo, iKosi le isibonelo esipheleleko sokulunga njengombana izigoba ebukhosini bakaYise. (Isa. 50:4, 5; Jwa. 5:19) Boke abathembekileko ababuswa yiKosi le kufuze balingise isibonelo sayo sokulunga, begodu bazigobe ebukhosini bakaJehova ngazo zoke  iindlela. Ngabenza njalo kwaphela abazokuvunyelwa ukuyokuphila ephasini lakaZimu elitjha asithembise lona.—Zak. 14:16, 17.

13. UKrestu uyikhambela njani phambili indlela ‘yokulunga’?

13 UKrestu uyikhambela phambili ngokuyivikela indlela ‘yokulunga.’ Ukulunga okuvikelwa yiKosi le, ‘kulunga kwakaZimu’—okuziinkambisolawulo zakaJehova zokuhle nokumbi. (Rom. 3:21; Dut. 32:4) U-Isaya wathi nakaphorofida ngeKosi uJesu: “Qala, kuzakubusa ikosi ngokulunga.” (Isa. 32:1) UmBuso kaJesu uzosiphekelela ‘emazulwini amatjha nephasini elitjha,’ lapho kuyokuhlala khona ukulunga. (2 Pit. 3:13) Boke abazaba bahlala ephasinelo, kuzokufuze bakhambisane neenkamiso zakaJehova zokulunga.—Isa. 11:1-5.

IKOSI IPHETHA “IMISEBENZI EYESABEKAKO”

14. UKrestu uzoyenza njani “imisebenzi eyesabekako” ngesidla sakhe? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

14 Njengombana ikhwele ipera egabadulako nje, iKosi le ihlome nesabulayo enyonga. (Rhu. 45:4; [45:3, NW]) Siyafika-ke isikhathi sokobana iyirhwatjhule ngesandla sayo sokudla. Nekaphorofida ngayo umrhubi wathi: “Isandla sakho sokudla asikwenzise okwesabekako.” (Rhu. 45:5; [45:4, NW]) Nekarabhula ngepera leyo, uJesu Krestu ukhipha isigwebo esivela kuJehova nge-Arimagedoni, leyo-ke ‘misebenzi eyesabekako’ emanabenakhe. Ukuthi-ke uzokusebenzisa ini nakarhayila iphasi lakaSathana, asazi. Kodwana azokwenzokho kuzobathusa abantu bephasi abangakhange bafune ukuthobela ubukhosi bakhe. (Funda iRhubo 2:11, 12.) Nekaphorofida ngesiphelo uJesu wathi abantu “bazakuyatha ngevalo ngalokho okuzokwehlela iphasi loke ngombana umkhambathi wezulu uzakunyakaziswa.” Wangezelela ngokuthi: “Ngesikhatheso bazokubona iNdodana yoMuntu isiza elifwini ngamandla nangephazimulo ekulu.”—Luk. 21:26, 27.

15, 16. Bobani abazokuba ‘mabutho’ akhamba noKrestu epini?

15 Nayibika ngokuza kweKosi izokukhipha isigwebo “ngamandla nangephazimulo ekulu,” incwadi yesAmbulo ithi: “Ngabona izulu livulekile, kwabakhona injomani emhlophe. Umkhweli wayo ubizwa bona nguThembekile noQiniso begodu ngokulunga ugweba asuse ipi. Amabutho wezulwini amlandela akhwele iinjomani ezimhlophe; embethe itjhila elidarhe okumhlophe nokunganamphambo. Emlonyenakhe kuphuma isabula ebukhali, ngayo urhayila izizwe begodu uzazibusa ngentonga yesimbi. Uzakugadangela ubutlhodlhelo bobukhali nebelaka lakaZimu uMninimandlawoke.”—IsAm. 19:11, 14, 15.

16 Bobani-ke abazabe babambisene noKrestu ‘njengamabutho’ wezulwini akhamba naye epini? Nekarhwatjhula isabulakhe kokuthoma bona aqothe uSathana namadimonakhe ezulwini, uJesu bekakhamba “neengilozi zakhe.” (IsAm. 12:7-9) Kuyatjho-ke ukuthi nange-Arimagedoni, neengilozi ezicwengileko zizabe zikhamba noKrestu. Abanye bobani? Phela uJesu wathembisa abanakwabo abazesiweko wathi: “Loyo owahlulako, enze imisebenzami bekube sekupheleni, ngiyomupha ilungelo lokubusa izizwe. Uzozibusa ngentonga yesimbi, aziphahlaze zibe ziincucwana njengembiza yomdaka, iye, njengalokha nami ngamukela kuBaba.” (IsAm. 2:26, 27) Yeke lokho kutjho ukuthi nabanakwabo lakaKrestu abazesiweko bazabe bakhona ebuthweneli, njengombana bazabe sebasezulwini  ngesikhatheso. Abakhethiwekwaba bazabe banaye nekenza “imisebenzi eyesabekako” leyo, kukulapho ngancanye babusa izizwe ngentonga yesimbi.

IKOSI ISONGA UMSEBENZAYO WOKUHLULA

17. (a) Ifanekiselani injomani emhlophe ekhwelwe nguKrestu? (b) Isabula nomsebe khona kufanekisela ini?

17 Funda iRhubo 45:6; [45:5, NW]. IKosi ikhwele injomani emhlophe, okutjho ipi ehlanzekileko neyokulunga phambi kwakaJehova. (IsAm. 6:2; 19:11) Ngaphezu kwesabula ayiphetheko leyo, uhlome nangomsebe. Siyafunda: “Ngithe nangiqalako ngabona injomani emhlophe, umkhweli wayo gade aphethe umsebe; nje-ke wanikelwa isihlohlo, waphuma angohlulako, wahlula.” Isabula leyo nomsebe okuphethwe nguKrestu kufanekisela izinto azozisebenzisa nekagweba amanaba wakhe.

Iinyoni zizokubizwa bona zihlanze iphasi (Qala isigaba 18)

18. “Imisubela” kaKrestu izabe “ibukhali” ngezinga elingangani?

18 Umrhubi usibeka ngelimi elisakondlo isiphorofidwesi nakathi ‘imisubela yeNgwenyama ebukhali, ihlaba ehliziyweni yezitha zayo, ziwe ngaphasi kwayo.’ Iingazi zizabe zibusaphasapha iphasi loke. Isiphorofido sakaJoromiya sona sathi: “Labo abamadlhwe nguSomnini mhlokho bazakunabela ukusuka emaphethelweni wephasi ukuya kamanye.” (Jor. 25:33) Esinye esinjengaso sathi: “Ngabona ingilozi ijame elangeni, irhuwelela zoke iinyoni eziphapha esibangeni ngelizwi elikhulu ithi: ‘Yizani nibuthane esidlweni esikhulu sakaZimu, iye, nizozitika ngenyama yamakhosi, yeenduna, yeengorho, yeenjomani neyabakhweli bazo; ngitjho nenyama yabo boke abatjhaphulukileko nabamakhoboka, abancani nabakhulu.’”—IsAm. 19:17, 18.

19. UKrestu ‘uzokuphumelela’ njani ‘nakaphumakho’ njengombana aphetha umsebenzakhe wokuhlula?

19 Nasekaqedile ngoSathana nephasi lakhe elimbi, uKrestu ‘uzokuba nepumelelo nakaphumako’ ayokuhlula. (Rhu. 45:5; [45:4, NW]) Umguruguru lo uzowusonga ngokulodlhela uSathana namadimonakhe ngemngodini imiNyaka eyiKulungwana yokuBusa kwakhe. (IsAm. 20:2, 3) Njengombana ngesikhatheso uSathana namadimonakhe bazabe basatsirimezekile, ephasini kuzabe kunganalitho eliliya abantu, begodu abantu bazokuba nethuba elaneleko lokuthobela iKosabo ephazimulako nehlulako. Kantike-ke, ngaphambi kokuthabela ukubona iphasi loke seliyipharadeyisi, kusesenelinye ibanga lokuthaba neKosi nabalingani bayo bezulwini. Ukuthi yini lokho, sesiyokuzwa esihlokweni esilandelako.