Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Dvumisani Khristu—INkhosi Lekhatimulako!

Dvumisani Khristu—INkhosi Lekhatimulako!

“Gibela ngebukhosi bakho, uphume imphi, uyewuncoba.”—HLA. 45:4.

1, 2. Kungani sikujabulela kuhlola incwadzi yeTihlabelelo 45?

INKHOSI lekhatimulako igibele lihhashi kute iyewulwela liciniso nekulunga iphindze incobe titsa tayo. Ngemuva kwekuphumelela emphini yemancamu, ishada naphuma langa sikotse wamakoti. Lenkhosi iyakhunjulwa futsi idvunyiswa ngito tonkhe titukulwane letiseta. Nguloko lokukhulunywa ngako ngalokuyinhloko kuTihlabelelo 45.

2 Tihlabelelo 45 atisiyo nje indzaba lemnandzi kuphela lenesiphetfo lesihle. Loko lokucocwa ngako kulencwadzi, kusho lokutsite kitsi. Kutsintsa kuphila kwetfu nyalo nasesikhatsini lesitako. Ngekunakisisa lokukhulu, ase sikuhlole ngekucophelela loko lokushiwo ngulesihlabelelo.

“INHLITIYO YAMI ITSINTSEKILE NGALENDZABA LENHLE”

3, 4. (a) Iyini ‘lendzaba lenhle’ lebalulekile kitsi, futsi ingayitsintsa njani inhlitiyo yetfu? (b) “Ingoma yetfu imayelana nenkhosi” ngayiphi indlela, futsi lulwimi lwetfu lufana njani nelutsi lwekubhala?

3 Fundza Tihlabelelo 45:1, NW. “Indzaba lenhle” lebangela kutsi inhlitiyo yemhlabeli ‘itsintseke’ imayelana nenkhosi. Sento sesiHebheru lesihunyushwe ngekutsi ‘tsintseka,’ kahle kahle besisho “kuphuma kwemagwebu” nobe “kubila.” Lendzaba  yenta inhlitiyo yemhlabeli ibile ngenshisekelo futsi yente lulwimi lwakhe lufane ‘nelutsi lwekubhala lwalobhala ngebungcweti.’

4 Kutsiwani ngatsi? Tindzaba letimnandzi letimayelana neMbuso waNkulunkulu lobuswa nguMesiya tiyintfo lenhle letsintsa tinhlitiyo tetfu. Umlayeto lomayelana neMbuso waba ‘muhle’ kakhulu nga-1914. Kusukela ngaleso sikhatsi, lomlayeto awusakhulumi ngeMbuso loseta kodvwa ukhuluma ngahulumende lobusako ezulwini. Leti “tindzaba letimnandzi teMbuso” lesitishumayela “emhlabeni wonkhe, kuze kube bufakazi etiveni tonkhe.” (Mat. 24:14) Lomlayeto weMbuso ‘uyatitsintsa’ yini tinhlitiyo tetfu? Sitishumayela ngekutimisela yini letindzaba letimnandzi teMbuso? Njengemhlabeli, “ingoma yetfu imayelana nenkhosi”—iNkhosi yetfu Jesu Khristu. Simemetela kutsi uyiNkhosi yasezulwini yeMbuso waNkulunkulu lobuswa nguMesiya. Ngetulu kwaloko, simema bonkhe bantfu, babusi nalabo lababuswako kutsi batitfobe ekubuseni kwakhe. (Hla. 2:1, 2, 4-12) Lulwimi lwetfu lufana ‘nelutsi lwekubhala lwalobhala ngebungcweti’ ngesizatfu sekutsi silisebentisa ngalokugcwele liVi lelibhaliwe emsebentini wetfu wekushumayela.

Simemetela tindzaba letimnandzi mayelana neNkhosi yetfu, Jesu Khristu

‘UMLOMO WENKHOSI UPHUPHUMA UMUSA’

5. (a) Jesu ‘abemuhle’ ngatiphi tindlela? (b) ‘Emavi lamnandzi aphuma njani emlonyeni weNkhosi,’ futsi singatimisela njani kulandzela sibonelo sayo?

5 Fundza Tihlabelelo 45:2. ImiBhalo isho lokuncane kakhulu ngekubukeka kwaJesu. Njengobe abeyindvodza lete sono, asingabati kutsi ‘abemuhle.’ Kuba muhle kwakhe kwakwentiwa kwetsembeka kuJehova kanye nekugcina bucotfo bakhe. Ngetulu kwaloko, Jesu wasebentisa ‘emavi lamnandzi’ ngesikhatsi ashumayela umlayeto weMbuso. (Luk. 4:22; Joh. 7:46) Ngamunye wetfu uyatimisela yini kulandzela sibonelo sakhe endleleni lashumayela ngayo futsi etame kusebentisa emavi latawutsintsa tinhlitiyo tebantfu?—Khol. 4:6.

6. Nkulunkulu wambusisa njani Jesu “phakadze naphakadze”?

6 Ngesizatfu sekutsi Jesu watinikela ngenhlitiyo yonkhe, Jehova wambusisa ngesikhatsi enta umsebenti wekushumayela emhlabeni wase umnika umvuzo ngemuva kwekutinikela kwakhe ekufeni. Umphostoli Pawula wabhala: “Ngesikhatsi [Jesu] angumuntfu, watitfoba waphindze walalela kwadzimate kwaba ngulapho afa, afela elugodvweni. Ngaleso sizatfu, Nkulunkulu wamphakamisela esikhundleni lesisetulu, futsi ngemusa wamnika ligama lelingetulu kwawo onkhe emagama, kuze egameni laJesu onkhe emadvolo aguce—alabo labasezulwini, newalabasemhlabeni nangephansi kwawo; futsi tonkhe tilwimi kufanele tivume kutsi Jesu Khristu uyiNkhosi, khona kutewukhatinyuliswa Nkulunkulu longuBabe.” (Fil. 2:8-11) Jehova wabusisa Jesu “phakadze naphakadze” ngekutsi amvusele ekuphileni kwekungafi.Rom. 6:9.

INKHOSI IPHAKANYISWE NGETULU ‘KWEBANGANI’ BAYO

7. Nkulunkulu wagcoba Jesu ngetulu ‘kwebangani’ bakhe ngatiphi tindlela?

7 Fundza Tihlabelelo 45:6, 7. Ngesizatfu sekutsi Jesu wakukhombisa ngelizinga lelisetulu kutsandza kulunga futsi wenyanya nome yini lengehlisa sitfunti seYise, Jehova wamgcoba waba yiNkhosi yeMbuso wakhe. Jesu wagcotjwa “ngemafutsa  enjabulo” waba ngetulu ‘kwebangani bakhe,’ emakhosi akaJuda laseluhlwini lwaDavide. Njani? Kwekucala kutsi Jesu wagcotjwa nguJehova lucobo lwakhe. Ngetulu kwaloko, Jehova wamgcoba waba yiNkhosi futsi waba ngumPhristi Lophakeme. (Hla. 2:2; Heb. 5:5, 6) Lokunye kutsi Jesu wagcotjwa ngemoya longcwele hhayi ngemafutsa, futsi bukhosi bakhe basezulwini hhayi emhlabeni.

8. Kungashiwo njani kutsi ‘Nkulunkulu usihlalo saJesu sebukhosi,’ futsi singaciniseka njani kutsi umbuso wakhe ulungile?

8 Jehova wabeka iNdvodzana yakhe kutsi ibe yiNkhosi lenguMesiya ezulwini nga-1914. ‘Intfonga yembuso wakhe iyintfonga yekulunga,’ ngako singaciniseka kutsi kubusa kwakhe kutawuba ngulokukahle nalokulungile. Unelilungelo lekuba yiNkhosi ngobe Nkulunkulu ‘usihlalo sakhe sebukhosi,’ lokusho kutsi nguJehova lombeke kutsi abe yiNkhosi. Ngetulu kwaloko, bukhosi baJesu butawuba khona “phakadze naphakadze.” Akukujabulisi yini kukhonta Jehova uholwa yiNkhosi lenemandla lebekwe nguye?

INKHOSI ‘IBOPHELA INKEMBA YAYO’

9, 10. (a) Khristu wayibophela nini inkemba yakhe, futsi wayisebentisa njani masinyane? (b) Usetayisebentisa njani Khristu inkemba yakhe esikhatsini lesitako?

9 Fundza Tihlabelelo 45:3. Jehova utjela iNkhosi yakhe kutsi ‘ibophele inkemba yayo elukhalweni lwayo,’ lokusho kutsi uniketa Jesu ligunya lekuhlasela bonkhe labaphikisa bukhosi baNkulunkulu futsi akhiphe sehlulelo kubo. (Hla. 110:2) Ngesizatfu sekutsi Khristu uyiNkhosi Lelichawe lengehlulwa, ubitwa ngekutsi ‘lichawe lemachawe.’ Wabophela inkemba yakhe nga-1914 ngesikhatsi ancoba Sathane nemadimoni akhe, wabacosha ezulwini wabajikijela emhlabeni.—Semb. 12:7-9.

10 Loko bekumane kukucala kwekuncoba kwaleNkhosi. ‘Isetawucedzela kuncoba kwayo.’ (Semb. 6:2) Sehlulelo saJehova sisetawukhishwa kubo bonkhe labasekela lelive lelibuswa nguSathane, futsi yena nemadimoni akhe kufanele basuswe. Kwekucala lokutawubhujiswa kutawuba yiBhabhulona Lenkhulu, umbuso welive wenkholo yemanga. Kuyinjongo yaJehova kusebentisa baholi bepolitiki kute abhubhise ‘lengwadla’ leyenyanyekako. (Semb. 17:16, 17) Ngemuva kwaloko, iNkhosi Lelichawe itawubhubhisa inhlangano yetembusave yaSathane. Khristu lophindze abitwe ngekutsi ‘yingilosi yemgodzi longenamkhawulo,’ utawucedzela kuncoba kwakhe ngekujikijela Sathane nemadimoni akhe emgodzini longenamkhawulo. (Semb. 9:1, 11; 20:1-3) Asesibone kutsi Tihlabelelo 45 tatiphrofetha njani letintfo letijabulisako letitawenteka.

INKHOSI IGIBELE NGENJONGO ‘YEKUMELA LICINISO’

11. Khristu ugibele njani ngenjongo ‘yekumela liciniso’?

11 Fundza Tihlabelelo 45:4. INkhosi Lelichawe ayilwi imphi yekuncoba kute itsatse tindzawo nobe igcilate bantfu. Ilwa imphi yekulunga ngenca yetinjongo letinhle. Igibele ngenjongo ‘yekumela liciniso nekuvikela kulunga.’ Liciniso lelikhulu lokufanele livikelwe ngulelo lebukhosi baJehova bendzawo yonkhe. Ngesikhatsi Sathane avukela, bekangabata lilungelo laJehova lekubusa. Kusukela ngaleso sikhatsi, emadimoni kanye nebantfu baliphikile leliciniso lelibalulekile. Nyalo, sikhatsi sekutsi iNkhosi legcotjwe nguJehova iye emphini kute ikhombise kutsi nguJehova kuphela lonelilungelo lekubusa.

12. INkhosi igibele ngenjongo yekutfobeka ngayiphi indlela?

12 INkhosi iphindze igibele ngenjongo yekutfobeka. Njengobe iyiNdvodzana yaNkulunkulu lekuphela kwayo, ibe sibonelo lesihamba embili sekutfobeka yaphindze yabusekela ngekwetsembeka bukhosi beYise. (Isa. 50:4, 5; Joh. 5:19) Bonkhe  labayisekela ngekwetsembeka iNkhosi kufanele balandzele sibonelo sayo futsi batitfobe ebukhosini baJehova kuto tonkhe tintfo. Ngulabenta njalo kuphela labatawuvunyelwa kutsi baphile emhlabeni lomusha waNkulunkulu lawetsembisile.—Zak. 14:16, 17.

13. Khristu uphuma njani ngenjongo ‘yekuvikela kulunga’?

13 Ngesibindzi Khristu uphindze aphume kute ‘avikele kulunga.’ Kulunga iNkhosi lekuvikelako ‘kulunga kwaNkulunkulu’—timiso taJehova talokuhle nalokubi. (Rom. 3:21; Dut. 32:4) Mayelana neNkhosi Jesu Khristu, Isaya waphrofetha watsi: “Inkhosi iyawubusa ngekulunga.” (Isa. 32:1) Kubusa kwaJesu kutawuletsa ‘emazulu lamasha nemhlaba lomusha’ lokwetsenjisiwe, lapho kutawubusela khona ‘kulunga.’ (2 Phet. 3:13) Tonkhe takhamuti temhlaba lomusha kutawudzingeka tivumelane netimiso taJehova.—Isa. 11:1-5.

INKHOSI YENTA ‘IMISEBENTI LEYESABEKAKO’

14. Sandla saKhristu sangesekudla sitayenta njani ‘imisebenti leyesabekako’? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

14 Njengobe ichubeka ihamba, iNkhosi ibophele inkemba yayo elukhalweni. (Hla. 45:3) Ibese ikhipha inkemba yayo iyibambe ngesandla sangesekudla. Umhlabeli waphrofetha watsi: “Shangatsi sandla sakho sangesekudla singafundzisa imisebenti yakho lesabekako.” (Hla. 45:4) Lapho Jesu Khristu agibela lihhashi ngenjongo yekukhipha sehlulelo saJehova e-Amagedoni, utawenta ‘imisebenti leyesabekako’ etitseni takhe. Asati kutsi yini latayisebentisa kute abhubhise lelive lelibuswa nguSathane. Kodvwa leso sento sitawushwacisa lugogo kulabo labangakasilaleli secwayiso saNkulunkulu sekutitfoba ekubuseni kweNkhosi. (Fundza Tihlabelelo 2:11, 12.) Esiphrofethweni sakhe lesimayelana nemalanga ekugcina, Jesu watsi bantfu “bayawukwesaba kakhulu ngenca yaloko labatawube balindzele kutsi kwenteke emhlabeni, ngobe tintfo letinemandla tasezulwini tiyawunyakatiswa.” Wachubeka watsi: “Ngemuva kwaloko, bayawubona iNdvodzana yemuntfu ita isemafini, inemandla nenkhatimulo lenkhulu.”—Luk. 21:26, 27.

15, 16. Atawuhlanganisa bobani “emabutfo” latawuhamba naKhristu kuya emphini?

15 Nayikhuluma ngekuta kweNkhosi “inemandla nenkhatimulo lenkhulu” kute itewukhipha sehlulelo, incwadzi yeSembulo itsi: “Ngabona lizulu livulekile, futsi kunelihhashi lelimhlophe. Loyo loligibele ubitwa ngekutsi nguloWetsembekile naloLiciniso, wehlulela aphindze alwe ngekulunga. Emabutfo asezulwini abemlandzela ngemahhashi lamhlophe, agcoke ilineni lemhlophe, lehlantekile, nalecolisakele. Emlonyeni wakhe kuphuma inkemba lekhaliphako futsi lendze, kuze ashaye ngayo tive; utawutelusa ngentfonga yensimbi. Ngetulu kwaloko, unyatsela litje lekuhluta lentfukutselo yelulaka lwaNkulunkulu Somandla.”—Semb. 19:11, 14, 15.

16 Bobani labatawuba ngemachawe lakanye naKhristu lakha ‘libutfo’ lasezulwini lelimlandzelako nakaya emphini? Ngesikhatsi akhipha inkemba yakhe kwekucala kute acoshe Sathane nemadimoni akhe ezulwini, Jesu ‘abenetingilosi takhe.’ (Semb. 12:7-9) Kunengcondvo kuphetsa ngekutsi emphini ye-Amagedoni, emabutfo aKhristu atawuhlanganisa tingilosi letingcwele. Bakhona yini labanye labatawuba yincenye yalelibutfo? Jesu wenta nasi setsembiso kubomnakabo labagcotjiwe, watsi: “Loncobako nalolingisa loko lengikwentako kuze kube sekupheleni ngitawumnika ligunya etikwetive, futsi utakwelusa bantfu ngentfonga yensimbi kuze batewuphihlika babe ticucu njengesitja selubumba, njengobe nje nami ngemukele leligunya kuBabe.” (Semb. 2:26,  27) Ngako-ke emabutfo aKhristu asezulwini atawuhlanganisa bomnakabo labagcotjiwe, ngaleso sikhatsi labatawube batfole umhlomelo wabo wasezulwini. Labagcotjiwe latawubusa nabo batawube banaye ngesikhatsi enta ‘imisebenti lesabekako’ futsi elusa tive ngentfonga yensimbi.

INKHOSI ICEDZELA KUNCOBA KWAYO

17. (a) Lihhashi lelimhlophe Khristu laligibele limelelani? (b) Inkemba nebutjoki kumelelani?

17 Fundza Tihlabelelo 45:5. LeNkhosi igibele lihhashi lelimhlophe, lelimelela imphi lehlantekile nalelungile kuJehova. (Semb. 6:2; 19:11) Ngetulu nje kwekuphatsa inkemba, iNkhosi ihlome ngebutjoki. Siyafundza: “Ngatsi nangibuka ngabona lihhashi lelimhlophe; lobekaligibele abephetse butjoki; wanikwa umchele, wahamba ancoba, ayocedzela nekuncoba kwakhe.” Inkemba nebutjoki, kumelela loko Khristu latakusebentisa kute akhiphe sehlulelo etitseni takhe.

Tinyoni titawubitwa kute titewuhlanta umhlaba (Fundza sigaba 18)

18. ‘Imicibisholo’ yaKhristu itawubonakala njani kutsi ‘iyakhalipha’?

18 Ngelulwimi lwabosonkhondlo, umhlabeli waphrofetha watsi ‘imicibisholo yeNkhosi iyakhalipha, ihlaba inhlitiyo yetitsa tenkhosi itilahle ngaphansi kwayo.’ Titsa teNkhosi titawubulawa emhlabeni wonkhe. Siphrofetho saJeremiya sitsi: “Ngaleso sikhatsi labo labayawube sebabulewe nguSimakadze bayawugcwala yonkhe indzawo, kusukela ngala kwemhlaba kuye ngale kwawo.” (Jer. 25:33) Siphrofetho lesifanana nalesi sitsi: “Ngabona nengilosi ime elangeni, yamemeta ngelivi lelikhulu kuto tonkhe tinyoni letindiza emoyeni yatsi: ‘Kotani lapha, nibutsane ndzawonye esidlweni sakusihlwa lesikhulu saNkulunkulu, kuze nidle inyama yemakhosi, yebakhuzeli bemphi, yemadvodza lanemandla, yemahhashi neyebagibeli bawo, nidle nenyama yabo bonkhe, labakhululekile nalabatigcili, labancane nalabakhulu.’”—Semb. 19:17, 18.

19. Khristu utawuchubeka njani ‘ancoba’ futsi utakucedzela njani kuncoba kwakhe?

19 Nasekabhubhise lelive lelibuswa nguSathane, Khristu “ngebukhosi bakhe” utawuchubeka ‘ancoba.’ (Hla. 45:4) Utawucedzela kuncoba kwakhe ngekutsi ajikijele Sathane nemadimoni akhe emgodzini longenamkhawulo kute kuphele iMinyaka Leyinkhulungwane. (Semb. 20:2, 3) Njengobe Develi netingilosi takhe batawube bavalelwe emgodzini longenamkhawulo, bantfu labaphila emhlabeni batawukhululeka kushevu waSathane futsi batawukhona kutitfoba ngalokuphelele eNkhosini yabo lelichawe nalekhatimulako. Ngaphambi kwekutsi babone umhlaba wonkhe wentiwa uba lipharadisi kancane kancane, batawuba nalesinye sizatfu sekujabula neNkhosi kanye netakhamuti tayo tasezulwini. Loko lokujabulisako lokuyawube kwenteka kutawucocwa ngako esihlokweni lesilandzelako.