1., 2. Kuidas me erineme üksteisest perekondliku ja vaimse tausta poolest?

JEHOOVA pani aluse perekonnale (Efesl. 3:14, 15). Sama pere liikmetel on isesugused iseloomud ja olud. Eri peredest pärit inimesed ja nende olud on veelgi erinevamad. Mõned on elanud kuni täiskasvanuks saamiseni oma vanemate juures. Teised jälle on kahjuks kaotanud oma vanemad, kas siis haiguse või mõne õnnetuse tagajärjel. Ja on ka neid, kes ei tea oma vanematest midagi.

² Jehoova teenijatepere liikmed erinevad üksteisest samuti oma vaimse tausta poolest. Võib-olla oled sa nii-öelda tões üles kasvanud ja sinu vanemad on juurutanud sinusse Jumala Sõnas leiduvaid põhimõtteid (5. Moos. 6:6, 7). Või siis oled sa üks neist tuhandeist, kes on õppinud tõde tundma tänu mõne Jehoova teenija kuulutustööle (Rooml. 10:13—15; 1. Tim. 2:3, 4).

3. Mida ühist meil kõigil on?

³ Kuid hoolimata erinevustest, millest me just rääkisime, on meil kõigil midagi ühist. Me kannatame Aadama sõnakuulmatuse tagajärgede tõttu ning oleme pärinud ebatäiuse,  patu ja surma (Rooml. 5:12). Ent tõeliste jumalateenijatena võime ikkagi õigustatult pöörduda Jehoova kui „meie isa” poole. Muistsel ajal võis Jumala valitud rahvas öelda nii, nagu on kirjas Jesaja 64:7: „Nüüd aga, Jehoova, oled sina meie isa!” Samuti alustas Jeesus oma näidispalvet sõnadega „Meie Isa, kes sa oled taevas, pühitsetud olgu sinu nimi” (Matt. 6:9).

4., 5. Millele on hea mõelda, kui arutleme selle üle, mida taevane isa meie heaks teeb?

⁴ Meie taevane isa hoolitseb meie eest ja kaitseb meid, sest me oleme rahvas, kes hüüab usus appi tema nime. Laulik pani kirja, mida Jumal tunneb oma ustava teenija vastu, öeldes: „Et ta minusse on kiindunud, siis ma päästan tema; ma ülendan tema [„kaitsen teda”, UM], sest ta tunneb minu nime!” (Laul 91:14). Jumal Jehoova tõesti päästab meid vaenlaste käest ja pakub meile kaitset, tema rahvast ei hävitata.

⁵ Et veelgi paremini mõista, mida taevane isa meie heaks teeb, arutlegem kolme tähtsa mõtte üle: Jehoova on meie 1) hoolitsev isa, 2) kaitsja ning 3) parim sõber. Neid arutades võiksime mõelda oma suhetele Jumalaga ja sellele, kuidas me saame teda kui oma Isa austada. Samuti on hea mõelda õnnistustele, mis Jehooval on varuks neile, kes saavad temaga lähedaseks (Jaak. 4:8).

6. Mis on üks imeline and, mille Jehoova on meile andnud?

⁶ Jaakobus kirjutas: „Iga hea and ja iga täiuslik kingitus on ülalt, kuna see lähtub taevase valguse Isalt” (Jaak. 1:17). Juba elu iseenesest on imeline kingitus Jehoovalt (Laul 36:10). Kui kasutame oma elu tema tahte täitmiseks, kogeme külluslikult õnnistusi ja meil on lootus elada igavesti Jumala uues maailmas (Õpet. 10:22; 2. Peetr. 3:13). Ent kuidas on see võimalik, arvestades Aadama patu kohutavaid tagajärgi?

7. Mille kaudu avas Jumal meile võimaluse saada temaga lähedaseks?

⁷ Jehoova hoolitseb meie eest tõesti lugematutel viisidel. Näiteks osutab ta meile oma ärateenimata heldust ja päästab meid. Me kõik oleme patused ja pärinud oma esiisalt Aadamalt ebatäiuse (Rooml. 3:23). Sellest hoolimata on Jehoova armastusest ajendatuna andnud meile võimaluse saada temaga lähedaseks. Apostel Johannes kirjutas: „Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks sellega, et Jumal saatis oma ainusündinud Poja maailma, et me tema kaudu võiksime saada elu. Armastus ei seisne selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on saatnud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest” (1. Joh. 4:9, 10).

8., 9. Kuidas näitas Jehoova oma armastust Aabrahami ja Iisaki puhul? (Vaata pilti artikli alguses.)

⁸ Üks 19. sajandil e.m.a aset leidnud prohvetlik sündmus annab aimu, kui suurt armastust on Jehoova ilmutanud selleks, et kuulekad inimesed võiksid saada igavese elu. Heebrealastele 11:17—19 ütleb: „Usu tõttu Aabraham sama hästi kui ohverdas Iisaki, kui ta proovile pandi, ja tema, kes oli tõotused rõõmuga vastu võtnud, üritas ohverdada oma ainsat poega, ehkki talle oli öeldud: „’Sinu seemneks’ nimetatakse teda, kes tuleb Iisaki kaudu.” Aga ta arvestas sellega, et Jumal suudab tema isegi surmast üles äratada; ja sealt ta tema tagasi saigi, millel on piltlik tähendus.”  Just nagu Aabraham oli meeleldi valmis tooma oma poega ohvriks, nii andis Jehoova oma Poja Jeesus Kristuse ohvriks kogu inimkonna eest. (Loe Johannese 3:16, 36.)

⁹ Kui rõõmus võis Iisak küll ohvrisurmast pääsemise üle olla! Ta oli kahtlemata tänulik, et Jehoova andis tema asemele ühe teise ohvri, jäära, kes oli sarvipidi lähedalolevas rägastikus kinni (1. Moos. 22:10—13). Pole ime, et seda paika hakati kutsuma „Jehoova näeb!” [„Jehoova annab”, UM allmärkus] (1. Moos. 22:14).

10., 11. Kes on olnud eestvedajad „lepitusteenistuses” ja mida nad on teinud?

¹⁰ Kui mõtleme sellele, et Jehoova on kõige hea andja, mõistame, kui tähtis osa on selles Jeesus Kristusel, nagu kirjutas apostel Paulus: „Me oleme jõudnud sellisele järeldusele, et üks suri kõikide eest; olid ju kõik surnud; ja ta suri kõikide eest, et need, kes elavad, ei elaks enam endale, vaid temale, kes nende eest suri ja üles äratati” (2. Kor. 5:14, 15).

¹¹ Vana aja kristlased olid rõõmuga valmis osalema „lepitusteenistuses”, kuna nad armastasid Jumalat ja pidasid tema teenimist auliseks võimaluseks. Nende kuulutus- ja õpetustöö avas siira südamega inimestele võimaluse luua Jumalaga rahumeelsed suhted, saada temaga sõbraks ja lõpuks ka tema vaimseteks lasteks. Tänapäeval täidavad Jehoova võitud teenijad sama ülesannet. Nende töö Jumala ja Kristuse suursaadikutena aitab Jehooval tõmmata enda ligi õiglaselt meelestatud inimesi, kes saavad tema teenijaiks. (Loe 2. Korintlastele 5:18—20; Joh. 6:44; Ap. t. 13:48.)

12., 13. Mil viisil saame näidata oma tänulikkust Jehoova hoolitsuse ja andide eest?

¹² Tänulikkus Jehoova kui kõigi heade andide andja vastu ajendab maise lootusega kristlasi koos võitutega kuulutustöös osalema. Meie peamine töövahend on Piibel, mis on veel üks Jumala suurepärane and (2. Tim. 3:16, 17). Kasutades teenistuses Piiblit oskuslikult, anname inimestele võimaluse saada igavene elu. Meile on suureks abiks ka Jehoova püha vaim (Sak. 4:6; Luuka 11:13). Sellel tööl on vaimustavad tulemused, nagu võib lugeda igast Jehoova tunnistajate aastaraamatust. On tõesti suur au teha kuulutustööd meie hoolitseva Isa kiituseks.

¹³ Pidades silmas kõike, mida Jumal on meie heaks teinud, on hea endalt küsida: kas ma teen teenistuses kõik, mis võimalik, et näidata Jehoovale tänulikkust tema andide eest? Kuidas ma saaksin oma oskusi parandada, et olla veelgi tõhusam hea sõnumi kuulutaja? Meie hindamist Jumala imeliste andide vastu näitab ka see, kui hoiame tema kuningriiki elus esikohal. Kui me nii toimime, kannab Jehoova hoolt kõigi meie vajaduste eest (Matt. 6:25—33). Kuna Jumal armastab meid, tahame kindlasti teha omalt poolt kõik võimaliku, et talle heameelt valmistada ja tema südant rõõmustada (Õpet. 27:11).

14. Millest ilmneb, et Jehoova on oma rahva päästja?

¹⁴ Taavet laulis: „Mina olen vilets ja vaene, aga Issand mõtleb mu peale! Sina oled mu abi ja mu päästja!” (Laul 40:18). Jehoova on korduvalt päästnud oma rahva tervikuna, eriti siis, kui vaenlased on seda halastamatult taga kiusanud. Kui tänulikud me oleme Jumalale, et ta aitab meid sellistel aegadel ja hoolitseb pidevalt meie vaimse heaolu eest!

15. Kuidas armastav isa oma last kaitseb? Too näide.

¹⁵ Armastav isa mitte ainult ei hoolitse oma laste vajaduste eest, vaid ka kaitseb neid. Kui nad satuvad ohtu, püüab ta kohe neid päästa. Üks vend meenutab juhtumit oma lapsepõlvest. Ta tuli isaga kuulutustöölt ja neil tuli minna üle oja. Hommikuse paduvihma tõttu oli see aga üle kallaste ajanud. Ainus viis oja ületada oli hüpata ühelt suurelt kivilt teisele. Minnes isa ees, kaotas poiss ühel kivil tasakaalu, kukkus voolavasse vette ja vajus kaks korda vee alla. Kui õnnelik ta oli, kui isa tal kiiresti ja kindlalt õlast kinni haaras ning ta uppumisest päästis. Samuti päästab meie taevane isa meid selle kurja maailma mässavatest voogudest ja selle valitseja Saatana käest. Pole olemas paremat kaitsjat kui Jehoova (Matt. 6:13; 1. Joh. 5:19).

16., 17. Kuidas aitas ja kaitses Jehoova iisraellasi lahingus amalekkidega?

¹⁶ See, kui armastavalt Jehoova oma rahvast kaitseb, ilmnes hästi aastal 1513 e.m.a. Ta oli juba päästnud Iisraeli rahva Egiptuse orjusest ja kaitsnud neid ime läbi Punasest merest läbiminekul. Pärast kõrbeteekonda Siinai mäe poole jõudis rahvas Refidimi.

¹⁷ Kuna Saatan oli teadlik prohvetiennustusest tekstis 1. Moosese 3:15, otsis ta arvatavasti meeleheitlikult võimalust rünnata pealtnäha kaitsetuid iisraellasi. Tema mõjutusel tungisidki neile kallale amalekid, kes olid Jumala rahva vaenlased (4. Moos. 24:20). Ent mõelgem, mida saatis Jehoova korda nelja ustava mehe, Joosua, Moosese, Aaroni ja Huuri abil. Samal ajal kui Joosua võitles amalekkide vastu, olid Mooses, Aaron ja  Huur ühel lähedaloleval mäel. Kui Mooses hoidis käsi üleval, oli iisraellastel lahingus edu. Kui ta käed väsisid, siis Aaron ja Huur toetasid neid. Niimoodi Jehoova abiga ja tema kaitse all „Joosua võitis mõõgateraga Amaleki ning tema rahva” (2. Moos. 17:8—13). Mooses ehitas sinna altari ning pani sellele nimeks „Minu lipp Jehoova”. (Loe 2. Moosese 17:14, 15.)

18., 19. Kuidas on Jehoova kaitsnud oma rahvast meie päevil?

¹⁸ Jehoova kaitseb neid, kes teda armastavad ja talle kuuletuvad. Nagu iisraellased Refidimis, otsime ka meie vaenlastega silmitsi seistes Jumalalt kaitset. Jehoova on tihti kaitsnud oma rahvast tervikuna ja ta hoiab meid, et me ei langeks Saatana küüsi. Mõtle neile paljudele kordadele, kui Jumal on kaitsnud meie vendi, kes pole olnud nõus tegema kompromissi. Nii oli see näiteks natsiajal Saksamaal ja teistes maades 1930-ndatel ja 1940-ndate algul. Kui loeme elulugusid ja aastaraamatute jutustusi, kus on juttu sellest, kuidas Jumal on tagakiusamise ajal oma rahvast kaitsnud, ja mõtiskleme nende üle, tugevdab see meie usaldust Jehoova kui meie varjupaiga vastu (Laul 91:2).

¹⁹ Jehoova organisatsiooni ja selle väljaannete kaudu saame meeldetuletusi, mis on meile kaitseks. Kuidas on see viimastel aastatel tõeks osutunud? Praegu, kui selles maailmas vohab ebamoraalsus ning pornograafia on imbunud kõikjale, on Jehoova andnud õigeaegseid ja praktilisi nõuandeid, et hoiatada meid kõige eest, mis võiks kahjustada meie suhteid temaga. Näiteks oleme saanud isalikku nõu hoiduda halvast seltskonnast, millega võib kokku puutuda sotsiaalvõrgustikes ettevaatamatult suheldes (1. Kor. 15:33). *

20. Millist kaitset ja juhatust on meil võimalik saada kristliku koguduse kaudu?

²⁰ Me saame näidata, et oleme tõesti „Jehoova õpilased”, kui kuuletume hoolsalt tema käskudele (Jes. 54:13). Kogudus on meile varjupaigaks, mis pakub vajalikku juhatust ja kaitset, kuna seal võime saada ustavatelt kogudusevanematelt Pühakirjal põhinevat abi ja nõuandeid (Gal. 6:1). Suur osa Jehoova hellast hoolitsusest jõuab meieni nende meeste kaudu, kes on „annid inimeste kujul” (Efesl. 4:7, 8). Mida me omalt poolt peaksime tegema? Jumal õnnistab meid siis, kui allume ja kuuletume meeleldi (Heebr. 13:17).

21. a) Mida me peaksime olema meeleldi valmis tegema? b) Mida arutletakse järgmises artiklis?

²¹ Allugem siis kogu hingest oma taevasele isale, lastes end juhtida tema pühal vaimul. Samuti on meil tarvis mõtiskleda selle üle, millist elu elas tema poeg Jeesus Kristus, kelle võrratut eeskuju me püüame järgida. Kuna ta jäi kuulekaks surmani, sai ta rikkaliku tasu (Filipl. 2:5—11). Nagu tema, kogeme ka meie õnnistusi, kui usaldame Jehoovat kogu südamest (Õpet. 3:5, 6). Pidagem siis alati meeles, et Jehoova hoolitseb meie eest ja kaitseb meid parimal viisil. On suur rõõm ja au teda teenida! Meie armastus tema vastu kasvab veelgi, kui arutleme artikli algul mainitud kolmanda tähtsa mõtte üle, et meie hoolitsev Isa on ka meie parim sõber. Järgmine artikkel näitab, miks võib nii öelda.