Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Jehova—UMuphi NeMvikeli Wetfu

Jehova—UMuphi NeMvikeli Wetfu

“Njengobe naku ubambelele kimi ngelutsandvo, ngitamephula ngimbeke endzaweni lephakeme, ngimvikele ngobe alati libito lami.”—HLA. 91:14.

1, 2. Ngumuphi umehluko loba khona emindenini nasendleleni lesifundze ngayo liciniso?

IMINDENI ikhona ngenca yaJehova. (Ef. 3:14, 15) Ngisho nobe siphuma emndenini lofanako, sonkhe sinebuntfu lobungafani netimo letingafani. Kungenteka uhleti nebatali bakho kusukela usemncane wadzimate waba mdzala. Kungenteka labanye betfu bashonelwe batali babo, mhlawumbe ngenca yekugula, ingoti nobe letinye tinhlekelele. Labanye abazange sebababone ngisho nangeliso batali babo.

2 Emalunga emndeni wetikhonti taJehova alifundze ngetindlela letingafani liciniso. Kungenteka wakhulela ecinisweni, futsi batali bakho banamatsisela timiso taNkulunkulu kuwe. (Dut. 6:6, 7) Nobe mhlawumbe usemkhatsini wetinkhulungwane tebantfu labafundze liciniso ngekushunyayelwa tinceku taJehova.—Rom. 10:13-15; 1 Thim. 2:3, 4.

3. Yini lesifanana ngayo sonkhe?

3 Ngaphandle kwaloku lesesikubalile, sonkhe kunetintfo lesifanana ngato ekuphileni. Sibhekana nemiphumela yekungalaleli kwa-Adamu kantsi sonkhe satfola sono futsi siyafa. (Rom. 5:12) Nobe kunjalo, njengobe sitikhonti teliciniso, singalisho ligcwale umlomo kutsi Jehova ‘unguBabe wetfu.’ Nawukhuluma ngebantfu baNkulunkulu labakhetsiwe bangesikhatsi sakadzeni,  umbhalo wa-Isaya 64:8 utsi: “Simakadze, unguBabe wetfu.” Ngetulu kwaloko, emavi ekucala emthantazo waJesu losibonelo atsi: “Babe wetfu losezulwini, alingcweliswe libito lakho.”—Mat. 6:9.

4, 5. Njengobe sihlola lizinga lesimtsandza ngalo Babe wetfu, longuJehova, yini lokutawuba lusito kutsi siyicabangele?

4 Babe wetfu wasezulwini uyasinakekela aphindze asivikele njengobe silibita ngekukholwa libito lakhe. Umhlabeli usho nankha emavi lashiwo nguJehova: “Njengobe naku ubambelele kimi ngelutsandvo, [losikhonti seliciniso] ngitamephula ngimbeke endzaweni lephakeme, ngimvikele ngobe alati libito lami.” (Hla. 91:14) Kuliciniso kutsi ngelutsandvo Nkulunkulu Jehova usenta siphunyuke etitseni tetfu futsi uyasivikela njengobe sibantfu bakhe kute singabhujiswa.

5 Kute sikhulise indlela lesimtsandza ngayo Babe wetfu wasezulwini, ase sicoce nganawa emaciniso lamatsatfu labalulekile: (1) Babe wetfu unguMuphi wetfu. (2) Jehova unguMvikeli wetfu. (3) Nkulunkulu unguMngani wetfu lomkhulu. Njengobe sicoca ngalamaphuzu, kutawusisita kuzindla ngebudlelwane betfu naNkulunkulu futsi sibone kutsi singamdvumisa njani njengobe anguYise wetfu. Kutawuphindze kusizuzise kucabanga ngetibusiso Jehova latiniketa labo labasondzela kuye.—Jak. 4:8.

JEHOVA, UNGUMUPHI LOMKHULU

6. Nguyiphi indlela Jehova lakhombisa ngayo kutsi unguMuphi wato “tonkhe tipho letinhle”?

6 Umfundzi Jakobe wabhala watsi: “Tonkhe tipho letinhle naletiphelele tivela etulu, tichamuka kuYise wetibane tasesibhakabhakeni.” (Jak. 1:17) Kuphila nje ngekwako, kusipho lesihle lesivela kuJehova. (Hla. 36:9) Ngekusebentisa kuphila kwetfu kute sente intsandvo yaNkulunkulu, sitfola tibusiso letinyenti nyalo futsi siba nelitsemba lekuphila phakadze emhlabeni lomusha. (Taga 10:22; 2 Phet. 3:13) Kodvwa loko kungenteka njani njengobe Adamu asifaka elubishini ngekungalaleli kwakhe?

7. Nkulunkulu uyivule njani indlela yekutsi sibe nebuhlobo lobusedvute naye?

7 Jehova unguMuphi Lomkhulu ngetindlela letinyenti kakhulu. Sibonelo saloku kutsi ngemusa wakhe lomkhulu uyasisindzisa. Kuliciniso kutsi sonkhe sinesono futsi sasitfola kubabe wetfu wekucala wasemhlabeni. (Rom. 3:23) Nobe kunjalo, ngesizatfu sekutsi Jehova unelutsandvo, watsatsa sinyatselo kucala wavula indlela yekutsi sibe nebuhlobo lobusedvute naye. Umphostoli Johane wabhala watsi: “Lutsandvo lwaNkulunkulu lwavetwa ngaloku kitsi, ngobe Nkulunkulu wayitfumela eveni iNdvodzana yakhe lekuphela kwayo kuze sitfole kuphila ngayo. Ngulolo-ke lutsandvo, hhayi kutsi ngitsi lesitsandze Nkulunkulu, kodvwa nguye lowasitsandza, watfumela iNdvodzana yakhe kutsi ibe ngumhlatjelo wekuhlawulela tono tetfu.”—1 Joh. 4:9, 10.

8, 9. Jehova wakhombisa njani kutsi unguMuphi Lomkhulu ngesikhatsi sa-Abrahama na-Isaka? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

8 Ngelikhulu lesi-19 leminyaka B.C.E., kwenteka intfo lebeyiphrofethiwe leyembula lilungiselelo laJehova lelutsandvo lelentelwe bantfu labalalelako kuze bajabulele kuphila lokuphakadze. Hebheru 11:17-19 uyachaza: “Ngekukholwa, Abrahama watsi nakavivinywa kwafana nekutsi sewuvele unikele nga-Isaka; lomuntfu lowatemukela ngekujabula tetsembiso abetimisele kunikela ngendvodzana yakhe lekuphela kwayo, ngisho nobe bekutsiwe kuye: ‘Loko lokutawubitwa ngekutsi “yintalelwane yakho” kutawuvela ku-Isaka.’ Kepha wacondza kutsi Nkulunkulu abengakhona kumvusa Isaka ngisho nobe asafile; futsi ngendlela lengumfanekiso, wamemukela avela ekufeni.” Loku kufanana naloko Jehova lakwenta. Wanikela ngeNdvodzana yakhe, Jesu Khristu, ngenca yabo bonkhe bantfu.—Fundza Johane 3:16, 36.

9 Cabanga nje ngendlela Isaka lokungenteka wativa ngayo nakakhululwa ekubulaweni njengemhlatjelo. Akungabateki kutsi wajabula ngelilungiselelo laNkulunkulu  lekutsi kwentiwe lomunye umhlatjelo—imvu lebeyibanjwe esihlahleni. (Gen. 22:10-13) Kungako phela lendzawo yadzimate yabitwa ngekutsi ‘yiJehova-jire,’ lokusho kutsi ‘Jehova Utawulungiselela.’—Gen. 22:14NW.

LILUNGISELELO LEKUBUYISANA

10, 11. Bobani labahamba embili ekwenteni ‘umsebenti wekubuyisana,’ futsi bakwente njani loko?

10 Njengobe sizindla ngendlela Jehova lakhombise ngayo kutsi unguMuphi Lomkhulu, siyivuma ngalomkhulu umdlandla indzima lefezwe nguJesu Khristu, njengobe nje naPawula abhala ngayo watsi: “Ngobe nguloku lesesiphetse ngako, kutsi umuntfu munye wafela bonkhe bantfu; ngako-ke bonkhe bebafile; futsi wafela bonkhe bantfu kuze labo labaphilako bangasatiphileli bona, kodvwa baphilele loyo lowabafela waphindze wavuswa.”—2 Khor. 5:14, 15.

11 Ngesizatfu selutsandvo lwawo ngaNkulunkulu nangekubonga ngelilungelo lelikhulu lelingeke licatsaniswe lekumkhonta, emaKhristu akadzeni abewemukela ngenjabulo ‘umsebenti wekubuyisana.’ Umsebenti wekushumayela newekwenta bantfu babe bafundzi wabavulela indlela labo labanetinhlitiyo letitfobekile kutsi babe nekuthula naNkulunkulu, bajabulele kuba bangani bakhe ekugcineni babe ngemadvodzana akhe asezulwini. Lamuhla, tinceku taJehova letigcotjiwe tenta umsebenti lofanako. Loko letikufezile njengobe tingemancusa aNkulunkulu naKhristu, kwenta kube lula ngalabo labanetinhlitiyo letitfobekile kutsi basondzele kuJehova futsi babe tikhonti takhe.—Fundza 2 Khorinte 5:18-20; Joh. 6:44; Imis. 13:48.

12, 13. Singakhombisa njani kutsi siyawajabulela emalungiselelo lamanyenti Jehova lasentele wona?

12 Ngesizatfu sekutsi ayambonga Jehova njengobe anguMuphi Lomkhulu, onkhe emaKhristu lanelitsemba lekuphila emhlabeni ahlanganyela nalabagcotjiwe emsebentini wekushumayela ngeMbuso. Kulomsebenti sisebentisa liBhayibheli, lelingulesinye sipho lesihamba embili lesivela kuNkulunkulu. (2 Thim. 3:16, 17) Ngekulisebentisa ngelikhono liVi laNkulunkulu leliphefumulelwe ensimini, siniketa labanye litfuba lekutfola kuphila lokuphakadze. Kute siphumelele kulomsebenti, ngamunye wetfu wetsembele kulelinye lilungiselelo laJehova—umoya wakhe longcwele. (Zak. 4:6; Luk. 11:13) Imiphumela yawo iyamangalisa, njengobe sikubona loko encwadzini ngayinye letsi “INcwadi Yonyaka YoFakazi BakaJehova.” Kulilungelo lelikhulu kuba nencenye kulomsebenti futsi kuletsa ludvumo kuBabe wetfu longuMuphi wetfu.

13 Nasicabanga ngako konkhe loko Nkulunkulu lasiphe kona, senta kahle ngekutibuta: ‘Ngenta konkhe lokusemandleni ami yini emsebentini wami wekushumayela kute ngikhombise Jehova kujula kwekubonga lenginako ngaloko lasilungiselele kona? Ngingatfutfuka ngatiphi tindlela kute ngiphumelele kakhudlwana ekushumayeleni tindzaba letimnandzi?’ Singakhombisa kutsi sikubonga kakhulu loko Nkulunkulu lasentele kona ngekutsi tintfo letiphatselene neMbuso sitibeke kucala ekuphileni kwetfu. Nasenta njalo, Jehova utatinakekela tidzingo tetfu. (Mat. 6:25-33) Ngesizatfu selutsandvo lwaNkulunkulu, sifuna kwenta konkhe lokusemandleni etfu kute simjabulise futsi sente inhlitiyo yakhe ijabule.—Taga 27:11.

14. Jehova abesolo anguMkhululi webantfu bakhe ngayiphi indlela?

14 Umhlabeli Davide wahlabela watsi: “Nome ngihlupheka ngimphofu, kepha iNkhosi iyanginakekela. Wena ungumsiti wami nemkhululi wami.” (Hla. 40:17) Jehova uhlale anguMkhululi webantfu bakhe nabalicembu, ikakhulukati nangabe baphatfwa kabi futsi batingelwa titsa tabo letingapheli emandla. Silubonga kakhulu lusito lwaNkulunkulu etikhatsini letinjalo nangekuchubeka asinika emalungiselelo lasisita kutsi sibe nebuhlobo lobuhle naye.

 JEHOVA UYAVIKELA

15. Fanekisa indlela babe lonelutsandvo lamvikela ngayo umntfwana wakhe.

15 Babe lonelutsandvo akagcini nje ngekondla bantfwana bakhe kodvwa uphindze abavikele. Wetama kubavikela nalapho balengela engotini. Lomunye umzalwane ukhumbula lokutsite lokwenteka ngalesikhatsi asengumfana. Yena neyise bebabuyela ekhaya babuya ensimini, bahamba ngendlela lendlula emfuleni. Belisandza kuyidliva ekuseni ngako umfula bewugcwele ugola tintsetse. Ngako lokukuphela kwendlela labebangewela ngayo bekukugcumela ematjeni lamakhulu, besuke kulelinye baye kulelinye. Lomfana bekahamba embikwababe wakhe, kusenjalo washelela kulelinye lalamatje futsi wawela emfuleni, wambonywa ngemanti kabili. Cabanga ngendlela lajabula ngayo lomfana ngesikhatsi uyise ambamba ehlombe futsi ngekushesha amsita kutsi angamiti. Babe wetfu wasezulwini uyasikhulula kuloko lesingakutsatsa njengemifula legcwele kulelive lelibi nakumbusi walo, Sathane. Jehova unguMvikeli loncono kakhulu kunome ngumuphi lesingafisa kuba naye.—Mat. 6:13; 1 Joh. 5:19.

16, 17. Jehova wawasita waphindze wawavikela njani ema-Israyeli nakalwa nema-Amaleki?

16 Sivikelo selutsandvo Jehova lasiniketa sona sibonakala kahle kuloko lakwenta ngemuva kwekutsi akhulule ema-Israyeli ebugcilini baseGibhithe, futsi awavikela ngalokusimangaliso ngesikhatsi ewela Lwandle Lolubovu nga-1513 B.C.E. Ngemuva kwekutsi lesive sihambe ehlane siya eNtsabeni iSinayi, sefika eRefidimu.

17 Nasicabanga ngesiphrofetho saNkulunkulu lesikuGenesisi 3:15, kungenteka kutsi Sathane abelifuna ngalabovu litfuba lekuhlasela ema-Israyeli labengakavikeleki. Wakwenta loko asebentisa ema-Amaleki labetitsa tebantfu baNkulunkulu. (Num. 24:20) Cabanga ngaloko Jehova lakufeza asebentisa emadvodza lamane letsembekile  boJoshuwa, Mosi, Aroni kanye naHure. Njengobe Joshuwa alwa nema-Amaleki, boMosi, Aroni naHure bebeme eceleni kwentsatjana lesedvute nalapho. Bekutsi Mosi nakaphakamisa imikhono yakhe, ema-Israyeli abe nemandla kulemphi. Nayidzinwa imikhono yakhe, bo-Aroni naHure bebayiphakamisa. Ngelusito lwaJehova nesivikelo sakhe, ‘Joshuwa wawancoba; wawashaya wawabhuca ngenkemba ema-Amaleki.’ (Eks. 17:8-13) Mosi wakha lilati lapho, waletsa libito lelitsi Jehova-nisi, lokusho kutsi “Lolu Luphawu Lwekungincobela KwaSimakadze.”—Fundza Eksodusi 17:14, 15.

KUPHEPHISWA ETIDLADLENI TASATHANE

18, 19. Ngusiphi sivikelo Nkulunkulu lasentele tinceku takhe esikhatsini lesiphila kuso?

18 Jehova uvikela labo labamtsandzako nalabamhloniphako. Njengema-Israyeli eRefidimu, siphephela kuNkulunkulu kute asivikele nangabe titsa tetfu tisihlasela. Jehova abesolo asivikela njengelicembu, futsi uyasisindzisa etidladleni taDeveli. Cabanga ngetikhatsi letinyenti lapho Nkulunkulu avikele khona bazalwane betfu labebangatsatsi luhlangotsi njengobe bangemaKhristu. Sibonelo saloko kutsi wabavikela ngesikhatsi semaNazi eJalimane, nakulamanye emave ngabo-1930 nasekucaleni kwabo-1940. Kufundza nekuzindla ngetindzaba tekuphila kwalabanye nekulandzisa lokubhalwe encwadzini letsi “INcwadi Yonyaka” kwendlela Nkulunkulu labavikele ngayo bantfu bakhe nabaphatfwa kabi, kutawucinisa kwetsembela kwetfu kuJehova njengobe aSiphephelo setfu.—Hla. 91:2.

Jehova angasebentisa emakholwa lesikanye nawo kute asisite sihlale setsembekile etikhatsini letimatima (Fundza tigaba 18-20)

19 Ngenhlangano yaJehova nangetincwadzi letivela kuyo, sitfola tikhumbuto telutsandvo letisivikelako. Cabanga ngekutsi loku kube lusito njani etikhatsini takamuva. Njengobe lelive liya licwila elubishini lwekutiphatsa lokubi netitfombe letinyanyekako letikhombisa kungcola, Jehova usinikete tikhumbuto letifike ngesikhatsi futsi letilusito kute asecwayise ngetingoti tekutiphatsa kabi. Nasi sibonelo: Useluleka njengababe kute sibalekele kutihlanganisa nebantfu lababi ngekusebentisa kabi tinhlelo tekuchumana te-Internet. *1 Khor. 15:33.

20. Ngusiphi sicondziso nesivikelo lesisitfola ebandleni lebuKhristu?

20 Singakhombisa njani kutsi ‘sifundziswa nguJehova’? Ngekutsi siyilalele ngekucophelela imiyalo yakhe. (Isa. 54:13) Ebandleni, sitfola ticondziso nesivikelo lesisidzingako ngobe kulapho emadvodza letsembekile langulabadzala belibandla asiniketa khona lusito neseluleko lesivela emBhalweni. (Gal. 6:1) Jehova usebentisa ‘letipho letibantfu’ kute asinakekele ngelutsandvo. (Ef. 4:7, 8) Kufanele sikutsatse njani lokunakekelwa? Nasititfoba ngekutitsandzela futsi silalela, sitawutfola sibusiso saNkulunkulu.—Heb. 13:17.

21. (a) Yini lokufanele sitimisele kuyenta? (b) Sitawucoca ngani esihlokweni lesilandzelako?

21 Shengatsi singachubeka sitimisele kuholwa ngumoya longcwele futsi silalele sicondziso saBabe wetfu wasezulwini. Kufanele siphindze sizindle ngekuphila kweNdvodzana yakhe, Jesu Khristu, futsi sitimisele kulandzela sibonelo sayo. Ngesizatfu sekutsi watitfoba wadzimate wafa, Jesu watfola umvuzo lomkhulu. (Fil. 2:5-11) Njengaye, sitawubusiswa ngekwetsembela kwetfu kuJehova ngato tonkhe tinhlitiyo tetfu. (Taga 3:5, 6) Shengatsi singachubeka setsembele kuJehova njengobe anguMuphi neMvikeli wetfu lesingeke simcatsanise nanobe ngabe ngubani. Kuyinjabulo nelilungelo lelikhulu kumkhonta. Lutsandvo lwetfu ngaye lutawukhula njengobe sitawucoca ngendlela yesitsatfu Babe wetfu lasinakekela ngayo—lokubungani bakhe. Sihloko lesilandzelako sitawucoca ngekutsi Jehova unguMngani wetfu lomkhulu ngayiphi indlela.

^ sig. 19 Tibonelo taletikhumbuto singatitfola etihlokweni letifaka ekhatsi lesitsi “I-Internet—Lisebentise Ngekuhlakanipha Lithulusi Lemhlaba Wonkhe” ku-Sicongosekulindza sa-August 15, 2011, emakhasini 3-5, lesitsi “Caphela Titsiyo TaDeveli!” nalesitsi “Bani Nemandla Ekumelana Netitsiyo TaSathane!” ku-Sicongosekulindza sa-August 15, 2012, emakhasini 20-29.