Taem Jon Baptaes i stat blong prij, ol man oli ting se hem i Mesaea from ol samting we hem i talem mo i mekem. I klia se ol man Isrel oli stap wet blong luk Mesaea, from taem oli luk Jon, oli harem gud tumas mo oli stap talem se: “Ating man ya hem i Mesaea ya, we God i promes bifo finis blong sanem hem i kam blong sevem yumi.” (Luk 3:15) ?From wanem ol man Isrel oli bilif se Mesaea bambae i kamtru long taem ya? I gat plante risen blong samting ya.

Afta we Jisas i bon, enjel blong Jehova i kamtru long ol man we oli stap lukaot long ol sipsip long naet, afsaed long taon blong Betlehem. ⁽¹⁾ Enjel ya i talem se: “Long naet ya nomo, long vilej ya blong King Deved bifo, i gat wan pikinini i jes bon, we hem bambae i sevem yufala. Hemia man ya we God i promes finis blong sanem i kam. Hem i Mesaea ya we i Masta blong yumi.” (Luk 2:8-11) Afta long samting ya, “i gat fulap enjel blong heven oli kam joen wetem enjel ya,” nao oli stap presem God, * oli se: “Long heven antap we antap, olgeta oli stap leftemap nem blong God. Mo long wol ya, pis i stap wetem ol man we God i glad long olgeta.”—Luk 2:13, 14.

Gudfala nius we enjel ya i talem, i pulum tingting blong ol man ya blong lukaot sipsip. Ale wantaem nomo, oli aot long ples blong olgeta, oli go long Betlehem. Mo taem oli luk Josef mo Meri wetem pikinini ya Jisas, “oli talemaot nius blong pikinini ya we enjel i talemaot long olgeta.” From samting ya, “olgeta man we oli harem ol tok ya oli sapraes tumas long ol samting ya we olgeta oli talemaot.” (Luk 2:17, 18) Tok ya “olgeta man we oli harem,” i soemaot se ol man blong lukaot long sipsip oli toktok long Josef mo Meri, mo long ol narafala man tu. Biaen, taem ol man ya oli gobak, oli stap “leftemap nem blong God, oli stap presem hem from olgeta samting ya we oli harem, mo we oli luk, from we olgeta samting ya i stret nomo long ol tok ya we enjel i talem long olgeta.” (Luk 2:20) Ol man ya oli no holemtaet gudfala nius ya, be oli talemaot long ol narafala.

Taem Meri i karem fasbon pikinini blong hem i go long Jerusalem blong givim hem i go long Jehova, olsem we Loa blong Moses i talem, woman profet ya Ana i stat blong “talem tangkiu long God from, mo i stap tokbaot pikinini ya long olgeta we oli stap wet blong Mesaea i mekem Jerusalem i fri bakegen.” ⁽²⁾ (Luk 2:36-38; Eks. 13:12) Taswe, nius blong Mesaea i stap goaot moa long plante ples.

Biaen, “sam man we oli waes long ol fasin blong sta, oli kam long Jerusalem. Olgeta ya oli aot long wan kantri long saed i go long is, oli kam. Nao oli askem se, ‘?Pikinini ya we i jes bon, we hem i king blong ol laen blong Isrel, hem i stap wea? Mifala i luk sta blong hem we i  kamaot long is, nao mifala i kam blong wosipim hem.’” (Mat. 2:1, 2) Taem “King Herod i harem tok ya, hem wetem ol narafala man tu long Jerusalem oli harem nogud tumas. Nao hem i singaot ol jif pris wetem ol tija blong Loa, oli kam luk hem, nao i askem long olgeta se, ‘?Bambae Mesaea i bon long weples?’” ⁽³⁾ (Mat. 2:3, 4) Taswe i klia se plante man oli save long nius ya se Mesaea we God i promes blong sanem, i kamtru. *

Long Luk 3:15, Baebol i soemaot se sam man Isrel oli ting se Jon Baptaes i Mesaea. Be Jon i talem long olgeta se: ‘Man ya we bambae i kam biaen long mi, hem i hae moa long mi. Mi mi no naf nating blong karem sandel blong hem. Hem bambae i baptaesem yufala long tabu spirit mo long faea.’ (Mat. 3:11) Jon i gat tingting daon, mo toktok blong hem i mekem ol man oli gat strong tingting blong wet long Mesaea.

?Olsem wanem? ?Ol man Isrel oli folem profet tok blong 70 wik long Daniel 9:24-27, blong kaontem taem we Mesaea bambae i kamtru long hem? I no gat wan pruf we i soemaot se oli mekem olsem. I gat plante toktok we ol man long taem blong Jisas oli mekem blong traem talemaot mining blong ol 70 wik ya, mo i no gat wan save we oli talem, we i joen wetem save we yumi gat naoia. *

Ol Esin * oli bilif se olgeta oli wan skul we ol memba blong hem oli no save joen wetem ol narafala man. Olgeta oli tijim se bambae i gat tu Mesaea tufala i kamtru klosap long en blong 490 yia. Be yumi no save stret sipos ol Esin oli kaontem taem ya folem profet tok blong Daniel, no nogat. Be nating sipos oli bin mekem olsem, i had blong kasem save se oli mekem olsem wanem blong kaontem taem ya. ?From wanem? From we olgeta oli no save joen wetem ol narafala man, taswe oli no save folem save we narafala i talem, blong oli stadi long ol taem mo yia.

Long ol yia 100, sam man Isrel oli bilif se ol 70 wik ya, hem i stat taem fas haos tempol i lus long yia 607 bifo Kraes, i go kasem taem we seken haos tempol i lus long yia 70. Be sam narafala man Isrel oli talem se profet tok blong 70 wik ya, i kamtru long taem blong ol Makabi, * we i stat samwe long yia 170 bifo Kraes. Taswe i no gat wan klia save we ol man ya oli save agri long hem, taem oli stap kaontem ol 70 wik ya.

Sipos ol man long taem blong ol fas Kristin oli save kaontem ol 70 wik ya, maet man i save ting se ol aposol mo ol narafala Kristin long taem ya, oli yusum vas ya blong Daniel, blong talemaot stret taem we Mesaea we God i promes blong sanem i kamtru. Be, i no gat wan samting we i pruvum se ol Kristin oli mekem olsem.

I gud blong makem se ol man we oli raetem ol fofala Gospel, oli talemaot se sam profet tok long Hibru haf blong Baebol, oli kamtru long Jisas Kraes. (Mat. 1:22, 23; 2:13-15; 4:13-16) Be nating se i olsem, i no gat wan long olgeta we i tokbaot taem we Jisas i kam long wol, se i laenap wetem profet tok blong ol 70 wik.

Yes, yumi no save talem stret se ol man long taem blong Jisas oli kasem save stret, long profet tok ya blong 70 wik. Be, ol fofala Gospel oli givim sam narafala risen we i soemaot from wanem ol man oli stap wet long Mesaea.