Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Mua kumona malu mu mushindu muimpe

Mua kumona malu mu mushindu muimpe

‘Biashala muntu ne muoyo bidimu bia bungi, asankilamu.’​—MUAM. 11:8.

1. Mmalu mimpe kayi a kudi Yehowa adi atupesha disanka?

YEHOWA mmusue bua tuikale ne disanka ne udi utuenzela malu a bungi mimpe adi atupetesha disanka. Tshilejilu, mmutupeshe muoyo. Nunku, tudi mua kuenza mudimu ne muoyo wetu bua kutumbisha Nzambi bualu mmutukoke mu ntendelelu mulelela. (Mus. 144:15; Yone 6:44) Yehowa udi utujadikila mudiye mutunange ne udi utuambuluisha bua kutungunuka ne kumuenzela mudimu. (Yel. 31:3; 2 Kol. 4:16) Tudi mu mparadizu wa mu nyuma mutudi tupeta biakudia bia bungi bia mu nyuma ne bana betu badi batunange. Pakumbusha abi, tudi kabidi ne ditekemena dimpe bua matuku atshidi alua.

2. Bamue batendeledi ba Nzambi ba lulamatu badi badienzeja bua kumbusha lungenyi kayi?

2 Pakumbusha malu adi atupetesha disanka aa, bamue batendeledi ba Nzambi ba lulamatu badi badienzeja bua kumbusha meji mabi adibu badielela. Badi mua kuela meji ne: Yehowa kena ubangata bobu ne mudimu udibu bamuenzela ne mushinga nansha. Bua aba badi batungunuka ne kudielela meji mabi a nunku, badi mua kumona lungenyi lua ne: muntu udi mua kuenza “bidimu bia bungi” bia disanka bu bualu budi kabuyi mua kuenzeka. Muoyo udi mua kulua bu mulongolongo wa matuku a mîdima.​—Muam. 11:8.

3. Ntshinyi tshidi mua kukebesha lungenyi lubi?

3 Bua bana betu aba, kudielela kua meji mabi eku kudi mua kuikala kukebesha kudi malu adi atekesha mu mikolo, masama peshi bimue bimanyinu bia bukulakaje. (Mus. 71:9; Nsu. 13:12; Muam. 7:7) Kabidi, muena Kristo yonso udi ne bua kuikala mujadike ne: mutshima udi udinga ne udi mua kutupisha nansha bikala Nzambi wanyisha bitudi tumuenzela. (Yel. 17:9; 1 Yone 3:20) Diabolo utu ushiminyina batendeledi ba Nzambi malu. Bantu badi ne lungenyi lua buena lua Satana badi mua kuteta kutunyanga ne mmuenenu wa buena wa Elifaza uvua ne ditabuja dikese wa ne: katuena ne mushinga ku mêsu kua Nzambi. Tshivua dishima mu matuku a Yobo anu mudibi kabidi lelu.​—Yobo 4:18, 19.

4. Netuakule bua tshinyi mu tshiena-bualu etshi?

4 Yehowa udi utuleja patoke mu Bible ne: neikale ne bantu badi ‘benda bapitshila mu lupongo lua mundidimbi wa lufu.’ (Mus. 23:4) Umue mushindu udiye netu nku diambuluisha dia Dîyi diende. Bible ‘mmukolesha kudi Nzambi bua kutonkola ngumbu idi mikole’ bu mudi meji mabi atudi tudielela ne ngenyi mibi. (2 Kol. 10:4, 5) Nunku, tumonayi mutudi mua kuenza mudimu ne Bible bua kupeta lungenyi luimpe ne kululama. Nebikuambuluishe ne newupete mishindu ya kukolesha bakuabu.

ENZA MUDIMU NE BIBLE BUA KUMONA MALU MU MUSHINDU MUIMPE

5. Ndiditeta kayi didi mua kutuambuluisha bua kuikala ne lungenyi luimpe?

5 Mupostolo Paulo wakatela bimue bintu bidi mua kutuambuluisha bua kuikala ne meji mimpe. Wakalomba bena Kristo ba mu Kolinto ne: “Tungunukayi ne kuditeta bua kumanya ni nudi mu ditabuja.” (2 Kol. 13:5) “Ditabuja” ke nshindamenu wa malu adi mu Bible adi bena Kristo bitabuja. Bikala mêyi ne bienzedi bietu bipetangana ne malu aa, dîba adi tudi bakuate diteta adi ne tudi tuleja ne: tudi “mu ditabuja.” Nunku tudi ne bua kutangila nsombelu wetu bikalaye upetangana ne malongesha onso a bena Kristo. Katuena ne bua kusungula amue malongesha atudi ne bua kutumikila to.​—Yak. 2:10, 11.

6. Bua tshinyi tudi ne bua kuditeta bua kumanya ‘ni tudi mu ditabuja’? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu.)

6 Udi mua kuelakana bua kuditeta nangananga wewe udimona kuyi mukumbane. Kadi, mushindu udi Yehowa utumona udi ne mushinga wa bungi kupita mutudi tudimona ne meji ende mmapite etu kule ne kule. (Yesh. 55:8, 9) Udi ukonkonona batendeledi bende bua kumona ngikadilu yabu mimpe ne bua kubambuluisha kadi ki mbua kubapisha to. Paudi wenza mudimu ne Dîyi dia Nzambi bua kuditeta bua kumona ‘ni udi mu ditabuja,’ neudimone anu mudi Nzambi ukumona. Ebi nebikuambuluishe bua kumbusha lungenyi luonso lua ne: kuena ne mushinga ku mêsu kua Nzambi ne neupingaje pa muaba walu dishindika dimanyine mu Bible dia ne: udi ne mushinga ku mêsu kua Yehowa. Bipeta nebikale bu paudi ukangula tshilamba tshia mu mbelu bua butoke bubuele mu nzubu mudi mîdima mikole.

7. Mmunyi mudi bilejilu bia bantu bavua ne lulamatu bidi mu Bible mua kutuambuluisha?

7 Mushindu muimpe wa kuditeta, nkuelangana meji bua bilejilu bia bantu bavua ne lulamatu badibu batele mu Bible. Fuanyikija nsombelu wabu ne webe anyi mushindu uvuabu badiumvua ne muudi udiumvua ne umone tshiuvua mua kuikala muenze pa muaba wabu. Tukonkononayi bilejilu bisatu bidi bileja muudi mua kuenza mudimu ne Bible bua kumona ‘ni udi mu ditabuja’ ne pashishe kudimona mu mushindu muimpe.

MUKAJI MUKAMBA MUPELE

8, 9. a) Mukaji mukamba mupele uvua mu nsombelu kayi? b) Mukaji mukamba eu uvua mua kuikala muele meji mabi kayi?

8 Yezu wakamona mukaji mukamba kampanda mupele mu ntempelo ku Yelushalema. Tshilejilu tshia mukaji eu tshidi mua kutuambuluisha bua kumona malu mu mushindu muimpe nansha tuetu katuyi ne mushindu wa kuenza bia bungi. (Bala Luka 21:1-4.) Tuakule bua nsombelu uvua nende mukaji mukamba eu. Uvua ne bua kutantamena kanyinganyinga ka dijimija bayende kabidi ne malu avua bamfumu ba bitendelelu benza. Pamutu pa kuambuluisha bantu bavua bakenga aba, bavua bobu “bapawula nzubu ya bakaji bakamba.” (Luka 20:47) Uvua mupele menemene bualu wakafila mu ntempelo anu makuta avua muena mudimu upeta mu minite mikese.

9 Teta bua kumona muvua mukaji mukamba eu mumvue pakabuelaye mu lubanza lua ntempelo mukuate tukuta tuende tukese tubidi ku bianza. Uvuaku wela meji bua tuntu tukese tuvuaye uya kufila, utufuanyikija ne bivuaye ufila pavua bayende ne muoyo anyi? Bivuaku bimutonde pavuaye mumone bintu bia bungi bivua bavua kumpala kuende bafila, pamuapa udiebeja bikala mulambu wende uvua menemene ne mushinga anyi? Nansha bikalabi ne: uvua ne meji a mushindu eu, wakenza tshivuaye mua kuenza bua kutua ntendelelu mulelela nyama ku mikolo.

10. Mmunyi muvua Yezu muleje ne: mukaji mukamba uvua ne mushinga ku mêsu kua Nzambi?

10 Yezu wakaleja ne: Yehowa uvua muangate mukaji mukamba eu ne mulambu wende ne mushinga. Wakamba ne: uvua ‘muele bia bungi kupita bantu [babanji] bonso.’ Bavua mua kusangisha mulambu wende ne ya bakuabu, kadi Yezu wakamutumbisha yeye. Bantu bavua balue kuambula bivua mu tshibutshilu bavua bamone tukuta tubidi etu kadi kabavua bamanye mushinga uvuatu nawu ne uvua nawu eu uvua mutuele ku mêsu kua Yehowa to. Kadi tshivua ne mushinga mmushindu uvua Nzambi umona malu, kadi ki mmuvua bantu bakuabu bela meji anyi muvua mukaji mukamba eu udimona to. Muyuki eu udiku mua kukuambuluisha bua kuditeta bua kumanya ni udi mu ditabuja anyi?

Ndilongesha kayi ditudi tupetela ku tshilejilu tshia mukaji mukamba mupele? (Tangila tshikoso tshia 8 too ne tshia 10)

11. Muyuki wa mukaji mukamba udi mua kutulongesha tshinyi?

11 Nsombelu iudi nayi idi mua kulenga buludiludi tshiudi mua kupesha Yehowa. Bua bukulakaje anyi masama, bamue badi mua kuyisha lumu luimpe mêba makese. Badiku mua kuelakana badiebeja bikala mudimu wabu ne mushinga wa bungi anyi? Nansha biwikala wenza mudimu mukese, umanye ne: mushindu uudi udifila udi anu tshitupa tshikese tshia mêba adi batendeledi ba Nzambi bafila tshidimu tshionso. Kadi, muyuki wa mukaji mukamba udi utulongesha ne: Yehowa udi umona ne udi wangata ne mushinga bualu buonso butudi tumuenzela nangananga tuetu babuenze patudi mu nsombelu mukole. Ela meji bua muuvua muenzele Yehowa mudimu mu bidimu bishale. Dimue dia ku mêba auvua mumupeshe divuaku dikulombe bua kudifila mu mushindu wa pa buawu anyi? Bikalabi nanku, ikala mujadike ne: udi wangata ne mushinga tshiuvua mumuenzele mu dîba adi. Wewe udienzeja ne muebe muonso mu mudimu wa Yehowa anu bu mukaji mukamba mupele, ikala mushindike ne: udi “mu ditabuja.”

‘ANGATA MUOYO WANYI’

12-14. a) Mmunyi muvua Eliya mufike ku didimona mu mushindu mubi? b) Ntshinyi tshivua tshifikishe Eliya ku didimona mushindu au?

12 Muprofete Eliya uvua ne lulamatu ne ditabuja dikole kudi Yehowa. Kadi musangu kampanda wakadiumvua mutekeshibue ne kulombaye Yehowa bua afue wamba ne: ‘Kuakujika mpindieu, Yehowa angata muoyo wanyi.’ (1 Bak. 19:4) Bantu batu kabayi banji kupeta kanyinganyinga ka nunku badi mua kupepeja disambila dia Eliya bamba mudidi ‘mêyi a tshiakulakula.’ (Yobo 6:3, NW) Mushindu uvuaye mudiumvue uvua mulelela. Kadi mona ne: pamutu pa Yehowa kunyoka Eliya bua muvuaye musue kufua, wakamuambuluisha.

13 Ntshinyi tshivua tshifikishe Eliya bua kudiumvua nanku? Katupa kakese kumpala, uvua mulombole Isalele mu tshilumbu tshikole tshiakaleja ne: Yehowa ke Nzambi mulelela ne bualu ebu buakenza bua bashipe baprofete ba Bâla 450. (1 Bak. 18:37-40) Eliya uvua pamuapa muele meji ne: bantu ba Nzambi bavua mpindieu mua kupingana mu ntendelelu mulelela, kadi kabiakenzeka nanku to. Izebele mukalenge mukaji mubi wakatumina Eliya mukenji ne: uvua mulongolole bua kumushipa. Bu muvua Eliya utshina bua kabamushipi, wakanyemena ku Sud kusambuka Yuda ne kuya mu tshipela.​—1 Bak. 19:2-4.

14 Eliya wakela meji pavuaye pa nkayende bua muvua mudimu wende wa buprofete umueneka bu uvua kawuyi ne mushinga. Wakambila Yehowa ne: ‘Meme tshiena mupite batatu banyi buakane.’ Bualu ebu budi buleja ne: uvua udimona kayi ne mushinga anu bu muvua lupuishi ne mifuba ya bankambua bende bakavua bafue. Bushuwa, uvua mudipime ne yende mikenji ne mumone ne: uvua mupangile peshi ne: kavua ne mushinga ku mêsu kua Yehowa nansha kua bantu to.

15. Mmunyi muvua Nzambi mujadikile Eliya ne: utshivua ne mushinga ku mêsu kuende?

15 Kadi Wa Bukole buonso yeye uvua mumone Eliya mu mushindu mukuabu. Eliya wakashala anu ne mushinga ku mêsu kua Nzambi ne Yehowa wakenza malu kampanda bua kumujadikila nanku. Nzambi wakatuma muanjelu bua kukolesha Eliya. Yehowa wakamupesha kabidi biakudia ne mâyi bivua mua kumukolesha munkatshi mua matuku 40 avuaye ne bua kuenza bua kumbuka ku Sud kuya ku mukuna wa Holeba. Nzambi wakalongolola kabidi bimpe lungenyi lubi lua Eliya lua ne: kakuvua muena Isalele nansha umue uvua mushale ne lulamatu kudi Yehowa to. Nzambi wakapesha Eliya midimu mikuabu, ne wakitaba bua kuyenza. Diambuluisha dia Yehowa diakapetesha Eliya masanka, ne wakenza kabidi mudimu wende wa buprofete ne bukole bua bungi.​—1 Bak. 19:5-8, 15-19.

16. Ngimue mishindu kayi idi Nzambi mukuambuluishe?

16 Bualu buvua bufikile Eliya budi mua kukuambuluisha bua kudikonkonona bua kumanya biwikala mu ditabuja ne budi mua kukusaka bua kumona malu mu mushindu muimpe. Tshia kumpala, ela meji bua mishindu idi Yehowa mukuambuluishe. Mutendeledi wende kampanda pamuapa mukulu anyi muena Kristo mushindame uvuaku mukuambuluishe mu mushindu kampanda pauvua dijinga ne diambuluisha anyi? (Gal. 6:2) Udiku mupete biakudia bia mu nyuma mu Bible, mu mikanda yetu ne mu bisangilu bia tshisumbu anyi? Musangu mukuabu wakuambuluisha tshimue tshia ku bintu ebi, wele meji bua Muntu udi mukupeshe diambuluisha edi ne umuele tuasakidila mu disambila.​—Mus. 121:1, 2.

17. Ntshinyi tshidi Yehowa wangata ne mushinga kudi batendeledi bende?

17 Tshibidi, manya ne: kumona malu mu mushindu mubi kudi mua kutekesha muntu mu mikolo. Tshidi ne mushinga mmushindu udi Nzambi utumona. (Bala Lomo 14:4.) Yehowa udi wangata ne mushinga mushindu utudi tudifila kudiye ne lulamatu luetu kudiye, kena utuangata ne mushinga bilondeshile bitudi tukumbaja to. Bidi mua kuikala ne: anu bu Eliya, udi muenzele Yehowa mudimu wa bungi kupita muudi wela meji. Kudi mua kuikala bamue bantu mu tshisumbu baudi muambuluishe ku malu mimpe audi muenze. Kabidi bantu badi mu teritware badi mua kuikala bitabe bulelela bua didifila diebe.

18. Mudimu udi Yehowa ukupesha udi uleja tshinyi?

18 Tshisatu, mona mudimu wonso udi Yehowa ukupesha bu tshijadiki tshia ne: udi nebe. (Yel. 20:11) Anu bu Eliya, udi mua kuikala mutekeshibue mu mikolo bualu mudimu webe udi umueneka bu udi kawuyi upatula bipeta peshi bualu kuena mukumbaje bimue bipatshila mu mudimu wa Nzambi. Kadi, udi ne diakalenga ditambe bunene didi yonso wa kutudi nadi dia kuyisha lumu luimpe ne kuikala ne dîna dia Nzambi. Ushale ne lulamatu. Nunku mu mushindu kampanda mêyi a Yezu a mu lumue lua ku nsumuinu yende aa adi mua kukukumbanyina: “Buela mu disanka dia mfumuebe.”​—Mat. 25:23.

DISAMBILA DIA MUKENGI

19. Mufundi wa Musambu wa 102 uvua mu nsombelu kayi?

19 Mufundi wa Musambu wa 102 uvua ne kanyinganyinga. Uvua ‘mutekeshibue,’ utata bikole ku mubidi ne mu lungenyi ne uvua mulue mukengi, mupangile bukole bua kupita ne nsombelu mukole uvuaye nende. Tudi tupeta mu mêyi ende tshijadiki tshia ne: uvua ne kanyinganyinga kakole, udiumvua nkayende ne uvua ne meji avuaye udielela. (Mus. 102:3, 4, 6, 11) Uvua wela meji ne: Yehowa uvua musue kumuimansha.​—Mus. 102:10.

20. Mmunyi mudi disambila mua kuambuluisha muntu udi ujinga kumbusha ngenyi mibi?

20 Kadi mufundi wa Musambu eu wakatungunuka ne kutumbisha Yehowa mu nsombelu wende. (Bala Musambu wa 102:19-21.) Anu mutudi tumona mu Musambu wa 102, nansha bantu badi mu ditabuja badi mua kupeta kanyinganyinga ne kupanga mua kutuma ntema ku malu makuabu. Mufundi wa Musambu wakadimona bu ‘mushamusha udi pa nkayau pa musonga wa nzubu.’ (Mus. 102:7) Wewe mudiumvue pebe nanku, upumuine Yehowa malu adi mu muoyo webe anu muvua mufundi wa Musambu muenze. Masambila a mukengi mmumue ne: masambila ebe adi mua kukuambuluisha paudi ujinga kumbusha ngenyi mibi. Yehowa mmulaye ne: ‘Neateleje matshi ende ku kulomba kua bakengi, kena ulengulula mulombu wabu.’ (Mus. 102:17) Eyemena mulayi eu.

21. Muntu udi ujinga kumbusha ngenyi mibi udi mua kuenza tshinyi bua kufikaye ku dimona malu mu mushindu muimpe?

21 Musambu wa 102 udi kabidi uleja tshia kuenza bua kumona malu mu mushindu muimpe menemene. Mufundi wa Musambu eu wakenza nunku pavuaye mutume ntema yende ku malanda ende ne Yehowa. (Mus. 102:12, 27) Wakakoleshibua pakamanyaye ne: Yehowa uvua anu ne bua kuambuluisha bantu bende misangu yonso mu ntatu. Nunku, ngenyi mibi yoyi ikupangisha bua tshikondo kampanda bua kuenzela Nzambi mudimu muudi ujinga, sambila bua bualu abu. Lomba Nzambi bua ateleje disambila diebe bua upete disulakana ku kanyinganyinga kebe, ne bua ‘bantu bambe dîna dia Yehowa.’​—Mus. 102:20, 21.

22. Yonso wa kutudi udi mua kuenza tshinyi bua kusankisha Yehowa?

22 Eyowa, tudi mua kuenza mudimu ne Bible bua kujadika ne: tudi mu bulelela ne tudi ne mushinga ku mêsu kua Yehowa. Tuikale bajadike ne: mu ndongoluelu wa malu eu katuena mua kukumbana bua kumbusha ngenyi mibi yonso anyi ditekeshibua mu mikolo dionso to. Kadi yonso wa kutudi udi mua kusankisha Yehowa ne kupeta lupandu yeye mutungunuke ne kuenzela Yehowa mudimu ne lulamatu.​—Mat. 24:13.