Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Indlela Yokulwisana Nemicabango Engakalungi

Indlela Yokulwisana Nemicabango Engakalungi

“Nakube umuntu angaphila iminyaka eminengi, akathokoziswe ngiyo yoke.”—UMTJ. 11:8.

1. Ngiziphi izinto ezinengi uJehova asibusise ngazo?

UJEHOVA ufuna sihlale sithabile, ngikho asibusisa ngezinto ezinengi ezisithabisako. Naku nokuphila siyaphila. Yeke, kufuze nesisaphila nje sidumise uZimu, njengombana asidosele bona sizomlotjha ngeqiniso. (Rhu. 144:15; Jwa. 6:44) Uhlala asiqinisekisa ukuthi uyasithanda nokuthi uzosisiza sikghodlhelele, siragele phambili nokumsebenzela. (Jor. 31:3; 2 Kor. 4:16) Njengombana siphakathi kwabazalwana abasithandako, zinengi izinto esizifunda kibo eziqinisa ikholo lethu. Ngaphezu kwakho koke, silindelwe lingomuso elihle kwamambala.

2. Inengi labantu bakaZimu namhlanjesi liliswana nani?

2 Nanyana sinewomakazi leembusiso ezithabisakwezi, abanye babantu bakaZimu basakikirizisana nemicabango engakalungi namkha ukuzizwa bangasililitho. Bangazizwa kwanga uJehova akakuthabeli lokho abangikho namkha lokho abamenzela khona. Ebantwini abazizwa ngendlela le, indaba yokuthi umuntu angahlala athabile “iminyaka eminengi,” iyinolwani, ngombana kibo ipilo iyenyukela.—UmTj. 11:8.

3. Yini le ephehla amazizo angakalungi?

3 Namhlanjesi zinengi izinto ezingaphehla amazizo angakalungi kubanakwethu nabodwethu, njengokugula, ukudana nokuluphala. (Rhu. 71:9; IzA. 13:12; UmTj. 7:7) Ngaphezu kwalokho, woke  umKrestu kufuze angaphunyurhwa liphuzu lokuthi nakuyihliziyo yona imkhohlisi omkhulu begodu ingasikhohlisa isitjele ukuthi uZimu akasithandi. (Jor. 17:9; 1 Jwa. 3:20) Ngapha noSathana naye akakazibeki phasi ngokwenza abantu bakaZimu bazizwe bamlandu. Nabantu abacabanga njengoSathana lo barhagele, balinga ukutjala umbono owatjhiwo ngu-Elifasi onganakholo kuJobho, wokuthi asisililitho kuZimu. Madekhethu! Kuyarara ukuthi amala ahlaza kangaka ebekatjelwa uJobho asesekhona nanamhlanjesi.—Job. 4:18, 19.

4. Kuzokutjhukwa yiphi indaba esihlokwenesi?

4 UJehova uyibeka ikhanye emiTlolweni bona angekhe abalahle labo abakhamba “ngerharheni lethunzi elesabekako.” (Rhu. 23:4) Okhunye okufakazela ukuthi uZimu akakasilahli kukuthi usinikele iliZwi lakhe. IliZwi lakheli, iBhayibheli linamandla ‘wokutjhabalalisa iinsekelo’ ezenjelwe zatjhinga, kubandakanye nemicabango engakalungi nokuzizwa singasililitho. (2 Kor. 10:4, 5) Yeke, akhesiyidembe, sibone ukuthi iBhayibheli lingasisiza njani ekulwisaneni nemicabango namazizo angakalungi. Sithemba bona kukhona ozokuzuza endabeni le, bese nawe ukhuthaze abanye.

SEBENZISA IBHAYIBHELI EKULWISANENI NAMAZIZO ANGAKALUNGI

5. Khuyini okufuze sizihlole kikho nesifuna ukulwisana namazizo angakalungi?

5 Umpostoli uPowula wakhe wahlathulula izinto ezingasiza ekulwisaneni namazizo angakalungi. Nakakhuthaza ibandla leKorinte wathi: “Zihlolisiseni bona nisaphila ekholweni na.” (2 Kor. 13:5) Nekakhuluma ngekholo bekaqalisele kizo zoke izinto eziseBhayibhelini amaKrestu azikholelwako. Nangabe amezwakho nezenzo zakho zivumelana neenkolelwezo, kuyatjengisa bona ‘uzihlolisise’ kuhle ukuthi vele ‘usaphila ngekholo.’ Ekhabolakhona, kufuze siyihlolisise indlela esiphila ngayo, sibone ukuthi iyavumelana na nazo zoke iimfundiso zobuKrestu. Akukghonakali bona singakhetha ifundiso ethandwa ngithi bese silandele yona.—Jak. 2:10, 11.

6. Kubayini kufuze sizihlolisise bona ‘sisaphila ekholweni na’? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

6 Kwesinye isikhathi singasaba nokuzihlolisikho ngombana sicabanga ukuthi kungenzeka sizifumane singakhambisani neemfundiso zeBhayibheli. Nanyana kunjalo, kufuze sikhumbule bona indlela uJehova acabanga ngayo iphakeme khulu kuneyethu. (Isa. 55:8, 9) Phela yena akasihlolisisi ngombana afuna ukusigwebela imitjhaphwethu, kunalokho usihlolisisa ngombana afuna okuthileko okuhle kithi. Newuzihlolisisa ngeliZwi lakaZimu ukuthi ‘usaphila ekholweni na’ uzoziqala ngendlela uJehova akuqala ngayo. Lokho kungakusiza bona usule nanyana ngimaphi amazizo angakalungi ngesiqinisekiso esivela kuZimu sokuthi: Uligugu emehlweni kaJehova. Yeke nawuziqala njalo, kuzokuba ngasuthi kusuka ikungu emehlwenakho, uthome ukubona umkhanyo.

7. Khuyini esingakuzuza eembonelweni zabantu abathembekileko beBhayibhelini?

7 Indlela engcono khulu yokuzihlolisisa, kuzindla ngeembonelo zabantu beBhayibhelini. Khewumadanise ipilwakho neyabo, ubone ukuthi ebujamweni ebebakibo wena bewungenza njani. Akhesifunde ngeembonelwezi, sibone nange singazihlolisisa bona ‘sisaphila ekholweni na,’ bese kuthi ngemva kwalokho siqalane namazizwethu la angakalungi.

UMFELOKAZI EBEKADOSA EMHLWENI

8, 9. (a) Bebunjani ubujamo bomhlolokazi okhwahlileko? (b) Ngimaphi amazizo angakalungi okungenzeka umhlolokazi lo bekanawo?

8 UJesu wakhe wathi nekasahlezi ethempelini eJerusalema, walemuka umfelokazi ebekadosa emhlweni. Nawe newungatjhejisisa isibonelo sakhe, ufunde kiso, ungakghona ukulwisana namazizo angakalungi. (Funda uLuka 21:1-4.) Khewucabange nganapu  ubujamo umfelokazi lo ebekakibo: Naphezu kokufuthelwa buhlungu bokuhlongakalelwa ngubabakwakhe, bekusafuze akghodlhelelele abadosi phambili bekolo ‘ebebarhiribidela’ imizi yabahlolokazi kunokuthi basize abadududu. (Luk. 20:47) Ngendlela ebekakhwahle ngayo, wanikela ngemadlana isisebenzi esingayenza ngemizuzwana nje.

9 Cabanga ngendlela umfelokazi lo ebekazizwa ngayo nakangena ecabazini lethempeli ngeempaparwana ezimbili kwaphela. Kghani mhlamunye bekacabanga ngemadlana ayiphetheko leyo bona ingangani neyimadaniswa naleyo ebekanikela ngayo ubabakwakhe asadla amabele? Uthini ngehlazo lokunikela ngeempaparwana ezimbili, kukulapho abanye abaphambi kwakhe banikela ngemali engangemali, mhlamunye azibuze nokuthi kghani umnikelwakhe loyo uyamukeleka na kuZimu njengombana umncani nje? Ngitjho nanyana kungathiwa bekazizwa ngendlela le, wenze koke angakwenza bona anikele be asekele ukulotjhwa kwakaZimu ngeqiniso.

10. UJesu wakuveza njani ukuthi umnikelo womfelokazi lo uligugu kuZimu?

10 UJesu wakubeka ebaleni ukuthi uJehova wamamukela nemadlanakhe leyo umfelokazi lo. Wathi “unikele ukwedlula boke [abaziinjinga].” Umnikelwakhe lo bewuhlangana neminikelo enikelwe ngabanye, kodwana uJesu waveza bona lokho okwenziwe mfelokazi lo ngekokubukwa. Nangabe umphathi mali wafika wathola zona zodwa iimpaparwana eembilezo bekazokutjho na bona loyo onikele ngazo uligugu kuJehova? Esikwaziko kukuthi umbono kaZimu ngendaba le bekungiwo wodwa oqakathekileko, kungakhathaliseki bona abanye bamqala njani umfelokazi lo. Ungakusebenzisa na ukulandisokhu, uzihlolisise wena bona usaphila ekholweni na?

Ngiziphi iimfundo esizifunda endabeni yomfelokazi okhwahlileko? (Qala iingaba 8-10)

11. Sifunda siphi isifundo endabeni yomfelokazi?

11 Ubujamo okibo bungakuphungulela amandla wendlela ofuna ukunikela ngayo kuJehova. Ngebanga lokuluphala nokurholophala, isikhathi sakho sokutjhumayela singehla ngendlela erarako. Kghani bekungaba  kuhle na ukuzibuza bona kufanele ngisibike isikhathesi? Ngitjho nanyana kungakakatelelwa bona ubike isikhathi esingangani, ungazizwa kwanga imizamwakho ililize neyimadaniswa nama-awara abanye abakghona ukuwenza nebasebenzela uZimu. Nanyana kunjalo, kusesekunengi esikufundako endabeni yomfelokazi odosa emhlweni loya, ukuthi uJehova wamukela nanyana yini esimenzela yona, khulukhulu nesiyenza sisebudisini. Kghani ama-awara onikela ngawo kuZimu atlhoga bona uzidele? Nekunjalo-ke, qiniseka bona uZimu uyakwamukela lokho omenzele khona nge-awarelo. Njengomfelokazi odosa emhlweni, wenze koke ongakwenza emsebenzini kaJehova, yeke, kufuze uqiniseke bona usakhamba “ekholweni.”

‘THATHA UKUPHILA KWAMI’

12-14. (a) Ngimaphi amazizo angakalungi u-Eliya ebekanawo? (b) Kubayini u-Eliya bekazizwa ngendlela le?

12 Umphorofidi u-Eliya bekanekholo eliqinileko, athembekile nakuJehova. Kodwana, kunesikhathi epilwenakhe azizwa angasililitho ngaso kuJehova, wakhanuka ngathana angafa, uJehova amcime, wathi: “Jehova, angisakukhanukeli ukuphila, yeke ngithi kuwe kuthathe ukuphila kwami.” (1 Kho. 19:4, NW) Abantu abangakhenge bahlangabezane nalokho okwavelela u-Eliya bangalitjho lizale umlomo lokuthi umthandazo ka-Eliya uyabheda. (Job. 6:3) Nanyana singathini, leyo bekuyindlela azizwa ngayo u-Eliya. Kodwana tjheja ukuthi uJehova akhange amsole, kunalokho wamsiza.

13 Khuyini okwenza u-Eliya wagcina sele azizwa ngendlela le? Ngaphambi kobana lokho kwenzeke, bekasanda kudosa phambili ekuqinisekiseni ama-Israyeli bona uJehova unguZimu weqiniso, okwabangela bona kubulawe abaphorofidi bakaBhali abama-450. (1 Kho. 18:37-40) U-Eliya bekanethemba lokobana abantu bakaZimu bazokubuyela endleleni ehlanzekileko yokulotjha uZimu, kodwana bekabethe phasi kwathunya ithuli. INdlovukazi ekhohlakeleko uJezebeli nayo beyifuna ukumhlukanisa namabele. Ngebangelo-ke, u-Eliya wadla phasi, warabhula esewula ngakwaJuda wayokutheleka emangweni otjhisa bhe, ongamili tjani.—1 Kho. 19:2-4.

14 Ngebanga lesizungu, wanyekele walemuka bona umsebenzi awenzileko awunamvuzo, uphelele emoyeni njengesithukuthuku senja. Wafese watjela uJehova wathi: “Ngizakuthi ngingcono ngani nje kunabokhokho bami?” Ebekalinga ukukutjho kukuthi bekazizwa angasililitho njengethuli namathambo wabokhokho bakhe. Wathi nakazimeda, azimadanisa, wabona ukuthi usihluleki sakoonhluleki, akasililitho kuJehova nakunanyana ngubani.

15. UZimu wamqinisekisa njani u-Eliya bona uligugu kuye?

15 U-Eliya bekaligugu emehlweni kaZimu uMninimandlawoke, begodu uJehova wathatha amagadango wokumtjengisa bona uqakatheke kangangani. Yeke, wathumela ingilozi bona izokuqinisa u-Eliya idolo. Khenge aphelele lapho, wanikela u-Eliya nokuya ngethunjini, okumenze wakghona ukukhamba amalanga ama-40 ukuya eNtabeni iRhorebhe. Ngaphezu kwalokho, uZimu walungisa umbono ka-Eliya ongakalungi ngokucabanga ukuthi akakho umIsrayeli othembekileko kuJehova. Kwathi ngemva kwalokho, uZimu wanikela u-Eliya isabelo esitjha. U-Eliya wafunda okukhulu endleleni uJehova amsiza ngayo, wabuyela emsebenzinakhe wokuphorofida anomdlandla.—1 Kho. 19:5-8, 15-19.

16. Ngiziphi iindlela uZimu ebekasolo ondla ngazo?

16 Lokho okwehlakalela u-Eliya kungakusiza nawe bona uzihlolisise ukuthi usakhamba ekholweni na. Kokuthoma, akhewucabange ngalokho uZimu akwenzileko bona akondle. Kghani mhlamunye omunye weenceku zakhe, kungaba mdala namkha umKrestu ovuthiweko, wakhe wakusiza ngesikhathi unganalitho, udududu? (Gal. 6:2) Akhange khewududuzeke na newufunda iBhayibheli, iincwadi zethu, namkha newusemihlanganweni yebandla? Esikhathini  esizako newuzuzako ezintwenezi, khumbula umThombo wesizo lakho, umthokoze ngomthandazo.—Rhu. 121:1, 2.

17. Yinto bani uJehova ayiqala njengeqakathekileko eencekwini zakhe?

17 Kwesibili, yewuhlale wazi bona amazizo angakalungi ayakhohlisa. Indlela uZimu asiqala ngayo, ngiyo eqakathekileko. (Funda amaRoma 14:4.) KuJehova, ukuzinikela nokuthembeka kwethu kuye kuqakathekile, akasikali ngalokho esikwenzileko. Begodu kungenzeka, njengombana kwenzeka ku-Eliya, ukuthi zinengi izinto ozenzele uJehova ezingaphezu kwalokho ocabanga bona ukwenzile. Kungenzeka kunabantu obakhuthazileko ebandleni, mhlamunye nabanye abasesimini bafumene iqiniso ngebanga lakho.

18. Sitjho ukuthini kuwe esinye nesinye isabelo osinikelwa nguJehova?

18 Kwamaswaphela, thatha nanyana ngisiphi isabelo uZimu akunikele sona njengendlela yokukutjengisa bona unawe. (Jor. 20:11) Njengo-Eliya, kungenzeka udaniswe kubona umsebenzakho uphelela emoyeni njengentuthu ngebanga lokuthi amanye amathuba wokumsebenzela abonakala angekhe avuleke. Nanyana kunjalo, usesenelungelo soke esinalo—lelo-ke ngelokutjhumayela iindaba ezimnandi nelokubizwa ngebizo lakaZimu. Yeke, hlala uthembekile. Amezwi atjhiwo nguJesu komunye wemifanekiswakhe azokutjhiwo nakuwe, kuthiwe: “Yewuze uzokuhlanganyela ithabo lekosakho!”—Mat. 25:23.

“UMTHANDAZO WOHLUPHEKILEKO”

19. Ngibuphi ubujamo umtloli werhubo ebekaqalene nabo?

19 Umtloli weRhubo 102 bekagandelelekile. ‘Bekahluphekile,’ okutjho bona bekaphatheke kumbi emoyeni nemazizweni, anganawo namandla wokuqalana nemirarwakhe. (Rhu. 102:1) Ukuthi umuntu lo uzizwa kabuhlungu, nokuthi unesizungu, ukuzwa emezwinakhe. (Rhu. 102:4, 7, 12, [102:3, 4, 6, 11, NW]) Bekazizwa kwanga uJehova umfuthele eqadi.—Rhu. 102:11, [102:10, NW].

20. Umthandazo ungamsiza njani umuntu bona alwisane nemicabango yokuzizwa angasililitho?

20 Nanyana kunjalo umrhubi bekasesenethuba lokudumisa uJehova. (Funda iRhubo 102:20-22, [102:19-21, NW].) Njengombana kuveziwe kuRhubo 102, ngitjho nalabo abanekholo eliqinileko bangafuthelwa liduma elingophiko, kube budisi ukwenza nanyana yini. Umrhubi bekazizwa “njengenyoni ehlezi yodwa ephahleni,” njengokungathi okukuphela komngani anaye mirarwakhe. (Rhu. 102:8, [102:7 NW]) Nengabe kuyenzeka uzizwe ngalendlela, thululela isifuba sakho kuJehova njengomrhubi. Umthandazo wabahluphekileko emoyeni—okumthandazwakho—ungakusiza ukghone ukulwisana nemicabango engakalungi. UJehova uthembisa ukuthi uzowunaka “umthandazo wabahluphekile begodu angekhe asinyaze isibawo sabo.” (Rhu. 102:18, [102:17, NW]) Sithembe isithembisweso.

21. Umuntu angalwisana njani nokuzizwa angasililitho?

21 IRhubo 102 likuvezela indlela ongalwisana ngayo nemicabango engakalungi. UmRhubi waphumelela ngebanga lokudzimelelisa umkhumbulwakhe esinganini sakhe noJehova. (Rhu. 102:13, 28, [102:12, 27, NW]) Waduduzeka nakafumana bona uJehova angekhe amtjhiye nokuthi uzomnikela amandla wokuqalana neenlingo. Yeke, nengabe amazizo angakalungi anciphisa lokho okwenzela uZimu, thandaza ngakho. Ungabawi bona uZimu ezwe imithandazwakho kwaphela ngokuthi asuse ukugandeleleka onakho, kunalokho thandazela bona ‘kudunyiswe’ ibizo lakaJehova.—Rhu. 102:21, 22, [102:20, 21, NW].

22.  Ngamunye wethu angamthabisa njani uJehova?

22 Singalisebenzisa iBhayibheli ekuzihlolisiseni bona sisakhamba ekholweni nokuthi siligugu kuJehova. Siyazi bona ephasini esiphilakilweli angekhe kukghonakale bona kusuke woke amazizo angakalungi. Nanyana kunjalo, ngamunye wethu angakghona ukuthabisa uJehova asindiswe nakabambelela emsebenzinakhe.