Juon em̦m̦aan jãn Brazil ear ba kõn baam̦le eo an: “Joñan amim itoklimo kõn men ko kõmij katak kaki ilo jo̦teen eo kõmij kõm̦m̦ane Iien Kabuñ an Baam̦le eo, ekkã amim katak l̦o̦k im lukwõn boñ ñe ijjab kabõjrake.” Bareinwõt, juon em̦m̦aan ilo Jepaan ej ba bwe ñe rej katak Baibõl̦, l̦addik eo nejin me 10 an iiõ ejjab kile bwe elukkuun to aer katak im ejjab kõn̦aan bõjrak. Etke? Eokwe, jemãn ej ba bwe “l̦addik in elukkuun itoklimoen kõn men ko rej katak kaki, im men in ej kõm̦m̦an an m̦õn̦õn̦õ.”

Ejjab aolep ajri rej m̦õn̦õn̦õ im kijooror ñan iien kabuñ an baam̦le eo. Jet rejjab itoklimo kake ñan jidik. Etke? Juon em̦m̦aan jãn Togo ilo Africa me ewõr nejin ajri ear ba: “Ad kabuñ ñan Jeova ejjab aikuj juon iien ejalimo.” Innem, el̦aññe ejalimo iien kabuñ an baam̦le eo, men in ej kaalikkar bwe jej aikuj kõm̦m̦an oktak ilo wãween ad tõl im kõm̦m̦ane. Elõñ baam̦le rar lo bwe iien kabuñ an baam̦le eo ej juon iien ‘ekalañlõñ,’ ãinwõt kar jet iaan Ri Israel ro me rar lañlõñ kõn raan in Jabõt.​—Aiseia 58:13, 14.

Em̦m̦aan ro rej aikuj jipañ kõrã eo pãleer im ajri ro nejier bwe ren m̦õn̦õn̦õ ilo iien kabuñ an baam̦le eo. El̦aññe rej ãindein, innem baam̦le eo aer enaaj itoklimo in katak ippãn doon. Juon em̦m̦aan etan Ralf me ewõr jilu nejin leddik im juon nejin l̦addik, ej ba bwe ñe rej katak ej ãinwõt ñe ej juon iien aer bwebwenato ippãn doon. Etke? Kõnke aolep rej bõk kun̦aaer im kwal̦o̦k aer l̦õmn̦ak. Jet iien ejjab pidodo ñan jipañ aolep bwe ren itoklimo im bõk kun̦aaer ilo iien katak eo. Juon kõrã ej ba, “Meñe ikõn̦aan bwe iien kabuñ an baam̦le eo en juon iien ekam̦õn̦õn̦õ, ak jet iien epen ñan kõm̦m̦ane men in.” Innem, ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane bwe iien kabuñ an baam̦le eo am̦ en juon iien el̦ap an kam̦õn̦õn̦õ?

Juon em̦m̦aan jãn Jãmne me ewõr ruo nejin ajri ej ba: “Jej aikuj jel̦ã kilen ukoktak.” Im Natalia, juon kõrã me ruo bar nejin ajri ear ba, “Men eo eaorõktata ilo baam̦le eo amim ej bwe kõmin jab baj katak wõt ak kõmin bar kõm̦m̦ani men ko jet.” Elõñ baam̦le ko rej kõllaajraki ta ko renaaj kõm̦m̦ani ilo iien kabuñ an baam̦le eo aer. Cleiton, eo ej jãn Brazil im ewõr ruo nejin jodrikdrik, ear ba bwe rel̦ak  kõm̦m̦ane men in, el̦apl̦o̦k an kãitoktoklimo iien katak eo im “aolepen baam̦le eo ej bõk kun̦aaer.” El̦aññe ettol̦o̦k iiõ ko an ajri ro jãn doon, eokwe rũtto ro rej aikuj l̦õmn̦ak kõn men in im ta ko kajjojo iaaer ej aikuji. Ilo wãween in, remaroñ ajeje iien kabuñ an baam̦le eo ñan elõñ m̦õttan ko. Bareinwõt, rũtto ro rej aikuj jel̦ã kilen ukoktak ñe rej kããlõt bok ta ko baam̦le eo enaaj katak ippãn doon kaki im elemen aer naaj katak kaki.

Ta ko jet baam̦le ko remaroñ kõm̦m̦ani? Jet rej jinoe iien kabuñ an baam̦le eo ilo aer al ñan Jeova kõn bok in al eo. Juon em̦m̦aan jãn Mexico etan Juan ej ba: “Men in ej kõm̦m̦an bwe en em̦m̦an iien eo im ej kõpooje l̦õmn̦ak ko am kõn men eo kõmij pojak in katak kake.” Baam̦le in an Juan rej kããlõt al ko me rejejjet ñan mel̦el̦e ko renaaj katak kaki ilo jo̦teen eo rej katak ippãn doon.

Elõñ baam̦le rej riiti jet bwebwenato jãn Baibõl̦ ippãn doon. Ilo iien in, rej kããlõt kajjojo ilo baam̦le eo bwe ren ãinwõt ñe er armej ro ilo Baibõl̦ im rej riiti naan ko an rein ilo Baibõl̦. Juon em̦m̦aan jãn Jepaan ej ba bwe ilo jinoin men in ear jaadin pen ñane kõnke ej kab tõn juon alen an riit ilo wãween in. Ak l̦addik ro ruo nejin rar m̦õn̦õn̦õ ke rar loe an jineer im jemãer m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ane men in ippãer. Jet baam̦le rej kõm̦m̦an tieta im arin armej ro ilo Baibõl̦ im men ko rar kõm̦m̦ani. Roger, eo jãn South Africa im ewõr ruo nejin l̦addik, ej ba bwe “ekkã an ajri ro loi men ko ilo bwebwenato ko jãn Baibõl̦ me kõj rũtto ro jejjañin kar l̦õmn̦ak kaki.”

Bar juon men me baam̦le ko remaroñ kõm̦m̦ane ej kõm̦m̦ani bũrojããk ko ippãn doon. Bõlen, remaroñ kõm̦m̦ane jekjekin wã eo waan Noa ak Tampel̦ eo an Solomon. Ekkã an limo ñe jej lale mel̦el̦e ko kõn kilen kõm̦m̦an bũrojããk rot in. Ñan waanjoñak, juon leddik me 5 an iiõ ilo Esia im jinen im jemãn ekoba jibwin, rar kõm̦m̦ane juon bũrojããk ippãn doon. Rar pãd ilowaan m̦weo im̦weer im jiñaiki juon iukkure ãinl̦o̦k wõt jekdi. Im iukkure in ej kwal̦o̦k kõn aolep jikin ko ilo Baibõl̦ me rijjilõk Paul ear etal ñani ke ear mijinede. Ewõr bar jet baam̦le rar kõm̦m̦ani jet iukkure rot in bõtab ej pedped ioon bwebwenato ko ilo bok in Exodus. Juon jodrikdrik 19 an iiõ etan Donald im ej jãn Togo, ear ba: “Ñe jej kõm̦m̦ani men ko jet ilo iien kabuñ an baam̦le eo, ekõm̦m̦an bwe en lõñ oktak ko rem̦m̦an ilo ad katak im bar wõr oktak ko ippãn kajjojo iaan ro ilo baam̦le eo ad.” Kwõmaroñ ke l̦õmn̦ak kõn juon bũrojããk me enaaj kõm̦m̦an an limo im kam̦õn̦õn̦õ iien kabuñ eo ami?

Meñe ekam̦õn̦õn̦õ iien kabuñ an baam̦le eo ñe jejel̦ã ukoktak im kõm̦m̦ani men ko jet, ak ebar wõr juon men jej aikuj kõm̦m̦ane bwe aolep ren bõk tokjãn jãn men ko rej katak. Aolep rej aikuj pojakl̦o̦k im̦aan. Jet iien epen ñan an ajri ro jijet im katak ñe eaetok iien katak eo. Kõn men in, jemãn baam̦le eo ej aikuj lale mel̦el̦e ko ilo katak eo me remaroñ kãitoklimoiki ajri ro. Innem, en lukkuun em̦m̦an an kõpooje katak eo. Juon em̦m̦aan ej ba, “Ñe ij pojakl̦o̦k im̦aan, el̦apl̦o̦k an aolep bõk kun̦aaer im bõk tokjãn jãn katak eo.” Ewõr juon em̦m̦aan ilo Jãmne me ej jiroñ baam̦le eo an l̦o̦k im̦aan kõn ta ko renaaj katak kaki ilo naaj allõñ eo tok juon. Im juon baam̦le jãn Benin ilo Africa me ewõr 6 nejier ajri jidik, jet iien rej alwõje pija ko an doulul in ilo iien kabuñ an baam̦le eo aer. Ewi wãween an baam̦le in pojakl̦o̦k im̦aan ñan iien in? Eokwe, jemãn baam̦le in ej je kadede kajjitõk ko ilo juon peba im lel̦o̦k ñan er m̦okta jãn aer alwõj. Em̦ool men in bwe ñe jej pojakl̦o̦k im̦aan, enaaj lukkuun em̦m̦an iien kabuñ an baam̦le eo ad im l̦ap ad bõk tokjãn jãne.

Ñe baam̦le eo ej jel̦ãl̦o̦k im̦aan kõn ta eo renaaj katak kake, remaroñ kõnnaan ippãn doon kõn men in ilowaan wõt wiik eo. Im men in enaaj kõm̦m̦an aer kijooror ñan raan eo renaaj katak. Im el̦aññe enaaj wõr kun̦aan aolep ilo baam̦le eo, kajjojo iaaer enaaj make kile bwe ej bar an iien kabuñ eo an baam̦le eo.

Elõñ baam̦le ko rej lo bwe epen aer kõm̦m̦ane iien kabuñ an baam̦le eo aer aolep iien. Etke?

Jet rũtto ro rej aikuj jerbal ium̦win elõñ awa bwe en maroñ wõr kijen baam̦le ko aer. Ñan waanjoñak, juon em̦m̦aan ilo Mexico ej etal ñan jerbal ilo 6 awa jimmarok im ro̦o̦ltok ñan m̦weo ilo 8 awa jota. Ak jet iien ewõr jet baam̦le remaroñ aikuj ukot raan in katak eo aer kõnke bõlen ilo wiik eo ej iien aer lotok ak iien kweilo̦k el̦ap.

Meñe elõñ utam̦we ko rej wal̦o̦k, ak jej aikuj kate wõt kõj ñan kõm̦m̦ane iien kabuñ an baam̦le eo ad aolep iien. Juon leddik etan Loïs me 11 an iiõ jãn Togo, ear kwal̦o̦k joñan an aorõk men in ñan baam̦le eo an. Ear ba: “Meñe jet iien erum̦wij amim katak kõnke juon apañ ear wal̦o̦k ilo raan eo, ak aolep iien kõmar wõnm̦aanl̦o̦k im kõm̦m̦ane iien kabuñ an baam̦le eo amim.” Eñin unin em̦m̦an ñe kwõj kããlõt juon iaan raan ko jinointata ilo juon wiik bwe en iien kabuñ an baam̦le eo am̦. Etke? Kõnke ñe ewõr juon men ejidimkij an wal̦o̦k, kwõmaroñ lem̦aanl̦o̦k ñan juon iaan raan ko ilo jem̦l̦o̦kin wiik eo.

Etke jej n̦aetan iien in, “iien kabuñ an baam̦le eo”? Eokwe, ej kõnke men in ej m̦õttan kabuñ eo ad ñan Jeova. Ilo iien in, jej ippãn doon ãinwõt juon baam̦le im “nõbar” Jeova. (Hoseia 14:2, UBS) Jej kõjatdikdik bwe iien kabuñ an baam̦le eo enaaj juon iien ekalañlõñ im kam̦õn̦õn̦õ ñan kajjojo baam̦le kõnke “lañlõñ eo Irooj ej lewaj ñan kom̦ enaaj kõm̦m̦an bwe kom̦win kajoor.”—Nihimaia 8:9, 10, UBS.