Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

UkuKhulekela KomNdeni—Ningakwenza Na Kube Mnanjana?

UkuKhulekela KomNdeni—Ningakwenza Na Kube Mnanjana?

“Ngesikhathi sokuKhulekela komNdeni, omunye nomunye ufuna ukubeka lakhe lobubodlhana, kangangobana angiboni ukuthi singaqeda nangingakatjho ukuthi sekwanele kwanamhlanjesi,” kutjho omunye ubaba eBrazil. Kanti-ke omuye ubaba eJapan yena batjho indodanakhe eneminyaka elitjhumi ayisiqali nokusiqala isikhathi sokuqeda, ngendlela evane seyisemoyeni ngakho.

Kodwana akusibo boke abantwana abakhuthazekako ngesikhathi sokukhulekela komndeni, kanti-ke abanye vele kuyabavilaphisa. Kubangelwa yini lokho? Naku okwalenyukwa ngomunye ubaba weTogo, “Ukukhulekela uJehova kufuze kungasidondisi.” Nengabe kunjalo, kghani akubangelwa na yindlela enikwenza ngayo? Imindeni eminengi, ukukhulekelokhu ikuqala ngendlela u-Isaya ebekazizwa ngayo ngeSabatha nakazakuthi, “uzakufumana ithabo.”—Isa. 58:13, 14.

Abobaba bemizi abamaKrestu, bayazi ukuthi ukukhulekela komndeni nekuzakuba mnandi, kufuze kwenziwe sakuzigedla. URalf onamadodakazi amathathu nendondana, batjho ukukhulekela komndeni kufuze kube sangcoco ejayelekileko nje, kunokuthi kube sifundo; omunye nomunye kufuze athabuluke. Khona vele akusibulula ukuthi wenze woke umuntu alalelisise. Nomunye umama uyakuvuma lokho nakathi: “Akusibulula ngaso soke isikhathi ukuthi ngenze ukukhulekelokhu ngendlela ebengingathanda bona kube ngayo.” Wena-ke ungaqalana njani nobujamobo?

UKUTHABULUKA NOKWENZA IZINTO EZIHLUKAHLUKENEKO

Omunye ubaba weJarimani uthi,“Kufuze sithabuluke.” UNatalia, umma labantwana ababili yena, batjho “Thina okusisebenzelako kukwenza izinto ezihlukahlukeneko.” Kwabanye vele  sekusisiga ukwenza ukukhulekela komndeni ngeengaba ezihlukahlukeneko. UCleiton weBrazil, ongubaba labantwana ababili uthi, “Lokho kwenza isifundwesi sibe mnandi, woke umuntu emndenini ahlanganyele.” Ukuhlukanisa isifundwesi ngeengaba ezihlukahlukeneko kuhle ngombana abantwana abalingani ngeminyaka, yeke ukucabangela iminyakabo kungaba nemiphumela emihle. Ababelethi kufuze bacabangele elinye nelinye ilunga lomndeni nabakhetha indaba ezokudenjwa.

Eminye imindeni isenza njani isifundwesi ukuthi sibemnandi, naphezu kweendlela ezihlukahlukeneko zokusenza? Abanye bathoma ngokubhinela uJehova. UJuan weMexico batjho, “Lokho kwenza iingqondo zethu zibe sebujamweni obuhle ngezinto esizozenza.” Umndenakhe ukhetha iingoma ezifanelana nalokho abazokwenza ebusuku bamhlokho.

E-Sri Lanka

Kanti-ke abanye bafunda ingcenye yeBhayibheli njengomndeni. Indaba leyo bayinunganunga ngokuthi babe nabalingiswa abahlukahlukeneko abafundako, kuye ngendaba efundwako leyo. Omunye ubaba weJapan uyavuma ukuthi ekuthomeni kuye “bekungasibulula nokho ukuyifunda ngendlela leyo iBhayibheli.” Kodwana amadodanabo amabili bewakuthabela ukubona abalethi babo bakarwa yinto abayenza baboke njengomndeni. Eminye imindeni iyayilingisa nokuyilingisa imidlalo yeBhayibheli. URoger weSewula Afrika, ubaba lamadodana amabili uthi: “Abantwana baze babone nezinye izinto thina babelethi esingakazilemuki.”

ESewula Afrika

Enye indlela yokwenza lokhu, kukuba nejima elithileko, njengokwakha umkhumbi kaNowa nethempeli lakaSolomoni. Amajima anjengalawo azokutlhoga bona nenze irhubhululo elithabisako. Ngokwesibonelo, komunye umndeni e-Asia bekunomntazinyana oneminyaka emihlanu nababelethi bakhe nogogo, bahlezi ngekumbeni yokuzigedla. Bebadlala umdlalo webhorodo osekelwe emakhambweni kaPowula njengesithunywa sevangeli. Kanti eminye imindeni idlale imidlalo enjalo esekelwe eendabeni ezitholakala ku-Eksodusi. UDonald weTogo oneminyaka eli-19, uthi: “Ukwenza isifundwesi ngeendlela ezihlukahlukeneko kumnandi begodu kwenza nomndeni wekhaya uthabe.” Nawe kukhona na okucabangako, okungenza ukukhulekela kwenu komndeni kube mnandi?

E-United States of America

UKULUNGISELELA KUQAKATHEKILE

Nanyana kumnandi nje ukwenza ukukhulekela komndeni ngeendlela ezihlukahlukeneko, okhunye okuqakathekileko kukuthi woke umuntu alungiselele. Ngasikhathi abantwana bayadinwa, yeke abobaba kufuze babasize yayicabangele kusesenesikhathi indaba ezokudenjwa, bayilungiselele. Omunye ubaba uthi, “Nangilungiselele, banengi abazokuzuza esifundweni samhlokho.” Kanti-ke omuye ubaba weJarimani yena utjela umndenakhe kusese nesikhathi bona kuzokukhulunywa ngani eemvekeni eziimbalwa ezizako. Nengabe kuzokubukelwa i-DVD esekelwe eBhayibhelini, omunye ubaba weBenin onabantwana abasithandathu, ubanikela imibuzo yokuzokukhulunywa ngakho kusese nesikhathi. Kwamambala, ukulungiselela kudlala indima eqakatheke khulu ekukhulekeleni komndeni.

Nengabe umndeni uyayazi indaba okuzokukhulunywa ngayo, indaba leyo ihlala isematheni, kukhulunywe ngayo naphakathi kweveke, batjho lokho kubenza bayilulukele khudlwana. Begodu nengabe omunye nomunye owabelwe okuthileko esifundweneso, uzozizwa kwanga isifundo samhlokho ngesakhe.

LWELANI UKUHLALA NISENZA QOBE

Angekhe satjho ukuthi ukhona umndeni ongahlangabezani nesitjhijilo sokukwenza qobe ukukhulekela komndeni.

Abobaba abanengi basebenzela imindeni yabo, begodu basebenza isikhathi esinengi. Ngokwesibonelo omunye ubaba weMexico, uphuma kwakhe nge-iri lesithandathu ekuseni, abuye ngelobumnane ebusuku. Yeke, lokho kunganande kubizela bona batjhugulule isikhathi nelanga lokukhulekela kwabo komndeni.

Nanyana kunjalo, ukufuze sikulwele ukuhlala sikwenza ukukhulekela komndeni. ULoïs weTogo oneminyaka elitjhumi nanye nakakhuluma ngomndeni wekhabo uthi: “Ngezinye iinkhathi sinokuthoma lada ngebanga lezinto ezenzeke phakathi nelanga, kodwana ukukhulekela komdneni khona siyakwenza nakanjani.” Ungabona-ke ukuthi kubayini eminye imindeni yenza ukukhulekela komndeni iveke isathoma, ukwenzela bona nengabe kunento evelako, bakghone ukukusunduzela kwelinye ilanga evekeni leyo.

“Ukukhulekela komndeni” kuqakatheke kwamambala ngombana kungenye yeendlela zokulotjha uJehova. Kwanga woke amalunga womndenakho ‘anganikela ngeenthelo zemilomawo’ kuJehova. (Hos. 14:2) Begodu kwanga lesi kungaba sikhathi esithabisako emndenini, ngombana “ukwenama enikuphiwa [‘nguJehova,’ NW] kumamandlenu.”—Nerh. 8:9, 10.