1. Ta men ko rekabũrom̦õjm̦õj rej wal̦o̦k ñan armej ro rainin?

 JEOVA ear jab kõn̦aan bwe armej ren eñtaan, m̦õjn̦o̦l̦o̦k, im rũttol̦o̦k. Ak ear kõn̦aan bwe armej ren m̦õn̦õn̦õ ilo Pedetaij ijin ioon lal̦, im bwe en em̦m̦an ãjmour ko aer. Bõtab rainin, “aolep menin kõm̦anm̦an ko rej ññũr kõn eñtaan.” (Rom 8:22, UBS) Innem, ilo am̦ baj l̦õmn̦ak, ta eñjake eo an Anij ñe ej lo an armej eñtaan itok wõt jãn aer jolõt jerawiwi? Alikkar bwe men in ej kabũrom̦õje. Ebar lukkuun kabũrom̦õjm̦õj ñe jej lo an armej kõjekdo̦o̦n lel̦l̦ap im l̦al̦l̦ap ro ilo iien ko me rein relukkuun aikuji jipañ ko aer.​—Sam 39:5, UBS; 2 Timote 3:3.

2. Etke armej ro an Jeova rej m̦õn̦õn̦õ bwe ewõr rũtto ro ilo eklejia ko aer?

² Armej ro an Jeova el̦ap aer m̦õn̦õn̦õ bwe ewõr rũtto ro ilo eklejia ko aer. Rũtto rein rekanooj mãlõtlõt im kõn men in el̦ap aer jipañ kõj wõj aolep. Bareinwõt, kõn aer tiljek wõt, men in ej lujur kõj ñan kõn̦aan anõk joñak kein aer rem̦m̦an. Elõñ iaad wõj jej nukwiik rũtto rein. Bõtab, jekdo̦o̦n ñe rejjab ro nukũd, kõj aolep jen lale rũtto rein im aikuj ko aer. (Galetia 6:10; 1 Piter 1:22, UBS) Ñe jenaaj etale l̦õmn̦ak eo an Anij kõn lel̦l̦ap im l̦al̦l̦ap ro, men in enaaj jipañ kõj. Bareinwõt, jenaaj etale eddo ko an ro ilo baam̦le eo kab ro ilo eklejia eo ñan lale rũtto rein me relukkuun aorõk ippãd.

3, 4. (1) Ta men eo me eo ear je Sam 71 ear kajjitõk kake ippãn Jeova? (2) Ta eo rũtto ro remaroñ kajjitõk ippãn Anij ñan kõm̦m̦ane?

³ Sam 71:9 (UBS) ej ba: “Kwõn jab jol̦o̦k eõ kiiõ ke il̦al̦l̦ap; kwõn jab el̦l̦o̦k jãn eõ kiiõ ke im̦õjn̦o̦!” Bõlen Devid eo ear je naan kein. Ear karejar ñan Anij ilo aolepen an mour, im Jeova ear kõjerbale ñan kõm̦m̦ani men ko rem̦m̦an im rekabwilõñlõñ. (1 Samuel 17:33-37, 50; 1 Kiiñ 2:1-3, 10) Bõtab, ke Devid ear l̦al̦l̦ap, ear kile bwe ear aikuj jipañ. Kõn men in, ear kajjitõk ippãn Jeova ñan lale e.​—Riit Sam 71:17, 18.

⁴ Elõñ rainin rej ãinwõt Devid. Meñe rũtto ro retõpar “raan im iiõ ko renana” im kiiõ rem̦õjn̦o̦, ak rej kate er ñan nõbar Anij joñan wõt aer maroñ. (Ekklisiastis 12:1-7, UBS) Elõñ iaaer rejjab maroñ kõm̦m̦ani men ko rekõn kar maroñ kõm̦m̦ani. Bareinwõt, joñan maroñ ko aer ilo jerbal in kwal̦o̦k naan ejjab ãinwõt kar m̦okta. Bõtab, rein remaroñ bar kajjitõk im eoware Jeova bwe en wõnm̦aanl̦o̦k im kajeraam̦m̦an er im bwe en lale im kõjparok er. Rũtto rein retiljek remaroñ lõke bwe Anij enaaj uwaake jar ko aer. Etke? Kõnke men ko rej jar kaki rej ejja wõt men ko me Jeova ear lujur Devid ñan jar kaki.

5. Ta eñjake eo an Jeova kõn lel̦l̦ap im l̦al̦l̦ap ro me rej tiljek wõt?

⁵ El̦ap an Jeova yokwe im kaorõk lel̦l̦ap im l̦al̦l̦ap ro me rej tiljek wõt im ej kõtmãne bwe ri karejar ro an ren kwal̦o̦k aer kautiej rein. (Sam 22:24-26; Jabõn Kõnnaan 16:31; 20:29) Ilo Livitikõs 19:32 ej ba: “Kwõn jutak im̦aan armej eouwan̦ bõran, im kautiej eo el̦al̦l̦ap, im kwõn mijak am̦ Anij: Ña Jeova.” Alikkar bwe ilo iien eo kar je naan kein, armej ro rar aikuj kautiej ak kaorõk lel̦l̦ap im l̦al̦l̦ap ro kõnke ear juon eddo ekanooj aorõk, im ej juon eddo ej aorõk wõt ñan rainin. Ak kiiõ, an wõn eddo eo ñan lale rũtto ro?

6. Ta joñak eo em̦m̦an Jijej ear likũti im ej kaalikkar an l̦õmn̦ak kõn jinen?

⁶ Naan in Anij ej ba ñan kõj: “Kwõn kautiej jem̦am̦ im jinem̦.” (Exodus 20:12; Epesõs 6:2) Jijej ear kwal̦o̦k bwe el̦ap an aorõk kien in ke ear kõnnaan ñan Parisi ro im skraib ro kõn aer jab lale rũtto ro jineer im jemãer. (Mark 7:5, 10-13, UBS) Jijej ear likũt juon joñak em̦m̦an. Meñe ilo iien eo ear etoto ioon al̦al̦ in eñtaan eo ak ear l̦õmn̦ak wõt kõn jinen, eo me bõlen ear mej l̦eo pãleen jãne. Jijej ear kajjitõk ippãn rijjilõk Jon, eo im ear epaake, bwe en kab lale jinen.​—Jon 19:26, 27.

7. (1) Ta naan in kakapilõk eo Paul ñan Kũrjin ro? (2) Ta eo Paul ear bar kwal̦o̦k kake?

⁷ Ilo lõta eo an rijjilõk Paul ñan Timote, ear kwal̦o̦k bwe Kũrjin ro rej aikuj in lale baam̦le ko aer make. (Riit 1 Timote 5:4, 8, 16, UBS.) Ke ear je naan in kakapilõk in, ear bar kwal̦o̦k kõn wõn ro me eklejia eo emaroñ jipañl̦o̦k er kõn jããn ak aikuj ko jet. Paul ear ba bwe lukkuun eddo eo ñan lale rũtto ro me emej ro pãleer ej an Kũrjin ro nejier, ro jibwier, im ro nukwier. El̦aññe rej kõm̦m̦ane men in, eban l̦ap an ro ilo eklejia eo jerbal im jol̦o̦k jããn. Aet, bar ilo raan kein ad, jej kwal̦o̦k ad yokwe Anij ilo ad lale bwe ro nukũd me rerũtto ren jab pãd ilo aikuj.

8. Etke Baibõl̦ ejjab kwal̦o̦k ta ko jej aikuj kõm̦m̦ani ñan lale rũtto ro?

⁸ Ej an ro nejin rũtto ro eddo eo ñan lale bwe rein jineer im jemãer en em̦m̦an kõjeiier. Ke Paul ear kwal̦o̦k kõn men in, ear kõnnaan kõn ad jipañ “Kũrjin” ro rerũtto me rej ad baam̦le. Bõtab, ñe jined im jemãd rejjab pãd ilo tõmak jejjab aikuj in kõjoole er. Apañ ko rej wal̦o̦k ilo baam̦le ko rejjab joñan wõt juon. Kõn men in, kajjojo baam̦le rej aikuj in make kõm̦m̦ani pepe ko aer kõn kilen aer naaj lale ak kauuki rũtto ro. Etke? Kõnke kajjojo rũtto ro reoktak  jãn doon. Ejjab joñan wõt juon ãjmour ko aer jãn doon im men ko rej aikuji. Jet rũtto elukkuun lõñ nejier, ak jet juon wõt nejier. Im jet rũtto ro im remaroñ bõk jipañ jãn kien, ak ro jet rejjab maroñ. Bareinwõt, eoktak kõn̦aan ko an rũtto ro kõn wãween naaj lale er. Ejjab jim̦we ñan ad bõk kun̦aad im ba bwe ebõd pepe eo an ro jeid im jatid me rej kate er joñan wõt aer maroñ ñan lale rũtto ro jineer im jemãer ak nukwier. Jeova emaroñ jipañ im kajeraam̦m̦an aolep kain pepe ko jej kõm̦m̦ani el̦aññe rej pedped wõt ioon Baibõl̦. Emaroñ kõm̦m̦an bwe pepe ko ad ren tõprak, ãinwõt an kar kõm̦m̦ane ñan armej ro an ilo iien ko etto.​—Bõnbõn 11:23, UBS.

9. Ta ko ro jet remaroñ aikuj pepe kaki meñe epen? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

⁹ Ñe ro nejin rũtto ro rej jokwe ilo jikin ko rettol̦o̦k jãn er, emaroñ pen ñan aer lale er. Ñan waanjoñak, ñe rũtto rein rej okjak im bwilo̦k di ko dier ak iioon jorrããn ko jet im ekõm̦m̦an aer lukkuun nañinmej, ro nejier remaroñ aikuj m̦õkajl̦o̦k im jipañ er. Bõlen ãlikin, rũtto rein renaaj aikuj jipañ ium̦win jidik iien ak bõlen emaroñ to aer naaj aikuj jipañ. *—Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.

10, 11. Etke ro rar kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo jerbal eo an Jeova rejjab aikuj m̦õkaj in pepe im ilo̦k jãn jerbal ko aer? Jouj im kwal̦o̦k kõn waanjoñak eo.

¹⁰ Ro me rar kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo jerbal eo an Jeova im rej jerbal ilo jikin ko rettol̦o̦k jãn jo jikier rej aikuj in kõm̦m̦ani pepe ko repen kõn men in. Ro rej jerbal ilo Betel̦, mijinede ro, im ro rej lol̦o̦k eklejia ko rej kile bwe jerbal kein aer ej juon jeraam̦m̦an jãn Jeova. Bõtab, ñe rũtto ro jineer im jemãer renañinmej, remaroñ l̦õmn̦ak im ba, ‘Jej aikuj in kam̦õje kõj jãn jerbal in ad im ro̦o̦l ñan ijo jikid bwe jen lale jined im jemãd.’ Bõtab, ñe men in ej wal̦o̦k ñan kõj, em̦m̦an jen jar im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn ta eo rũtto ro jined im jemãd rej aikuji im kõn̦aan. Jejjab aikuj m̦õkaj im ilo̦k jãn jerbal eo Jeova ear letok ñan kõj. Bareinwõt, emaroñ in kar jab menin aikuj in ilo̦k jãn jerbal eo ad. Etke? Kõnke bõlen nañinmej eo an rũtto ro jined im jemãd enaaj jidik wõt iien an wal̦o̦k. Ak bõlen ewõr ro ilo eklejia eo an rũtto ro jined im jemãd im renaaj m̦õn̦õn̦õ in lale er bwe jen wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo jerbal eo an Jeova.​—Jabõn Kõnnaan 21:5.

¹¹ Ñan waanjoñak, ewõr ruo rũtto im rej jokwe ilo aelõñ in Jepaan. Rũtto rein ewõr ruo nejierro l̦addik im rej jokwe ilo jikin ko rettol̦o̦k. Juon iaaer ej mijinede ilo South America, im eo juon ej jerbal ilo ra eo ilo Brooklyn, New York. Ke jemãer im jineer rar aikuj jipañ, erro kab kõrã ro pãleer rar lol̦o̦k rũtto rein bwe ren lale ta ko remaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ er. Eo me ear mijinede iaaerro im lio pãleen rar l̦õmn̦ak in bõjrak jãn jerbal in bwe ren lale jemãerro im jineerro. Bõtab, tokãlik em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo me jineer im jemãer rej pãd ie rar call e er. Em̦m̦aan ro rar pepe ippãn doon kõn wãween aer naaj lale rũtto rein im rar ba bwe e im lio pãleen ren wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo aer kõm̦m̦ane jerbal eo aerro. Rar kam̦m̦oolol erro kõn aerro kate er ilo jerbal eo aer im rar ba bwe rem̦õn̦õn̦õ in lale al̦ap ro jemãer im jineer. Ejjel̦o̦k pere, baam̦le in an al̦ap rein rar lukkuun kam̦m̦oolol kõn jipañ ko an em̦m̦aan rein!

12. Ñe juon baam̦le ej kõm̦m̦an pepe ko ñan lale aikuj ko an rũtto ro jemãer im jineer, ta eo rej aikuj kõjparok im lale?

¹² Ñe juon baam̦le ej kõm̦m̦an pepe ko ñan lale aikuj ko an rũtto ro jemãer im jineer, rej aikuj kõjparok im lale bwe pepe ko aer ren kautiej im nõbar etan Anij. Jen jab ãinwõt ri tõl in kabuñ eo an Ri Ju ro ilo raan ko an kar Jijej. (Matu 15:3-6, UBS) Ak jen kwal̦o̦k nõbar im kautiej ñan Jeova im eklejia eo.​—2 Korint 6:3.

13, 14. Elemen an Baibõl̦ kwal̦o̦k bwe eklejia ko rej aikuj lale im jipañ rũtto ro?

¹³ Ejjab aolep ewõr aer maroñ ñan jipañ rũtto ro me ro nejier rej mijinede ak jerbal ilo Betel̦. Bõtab, Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe eklejia ko rej aikuj kate er joñan wõt aer maroñ ñan jipañ l̦al̦l̦ap im lel̦l̦ap ro retiljek. Ilo raan ko an rijjilõk ro, ejjel̦o̦k kar juon ilo eklejia eo ilo Jerusalem ‘ear pãd ilo aikuj.’ Ejjab mel̦el̦ein bwe aolep rar ri m̦weiie. Ewõr jet me ear dik aer maroñ, bõtab kar ‘ajej ñan kajjo iaaer ekkar ñan aer aikuj.’ (Jerbal 4:34, 35, UBS) Tokãlik, ear wal̦o̦k juon apañ l̦apl̦ap ilo eklejia eo. Jet iaan kõrã ro me emej l̦õm̦aro pãleer rar jab bõk kõj eo aer ikijjeen m̦õñã ko me rar ajeji raan otemjej. Innem, ta eo rijjilõk ro rar kõm̦m̦ane? Eokwe, rar jitõñ jet em̦m̦aan ro em̦m̦an joñak ko aer bwe ren loloorjake kõrã ro me rar iioone apañ eo im lale bwe en bwe m̦õñã ko kijeer. (Jerbal 6:1-5) Rar aikuj kõm̦m̦ane men in kõnke ilo iien in kar iien Pentekost eo ilo iiõ eo 33, im elõñ jãn aelõñ ko jet rar erom Kũrjin im rar pãd wõt ilo Jerusalem bwe ren maroñ kakajoor tõmak eo aer. Ta eo jej katak jãn men in? Eokwe, meñe karõk eo ñan ajeji m̦õñã ko ear wal̦o̦k ium̦win jidik wõt iien, ak pepe in an kar rijjilõk ro ej kwal̦o̦k bwe eklejia ko remaroñ bar jipañ im lale ro rej pãd ilo aikuj. Men in ej kitibuj ad lale lel̦l̦ap im l̦al̦l̦ap ro retiljek ilo eklejia eo.

¹⁴ Paul ear kwal̦o̦k ñan Timote ñããt eo ekkar ñan an juon eklejia jipañ kõrã ro me emej ro pãleer kõn aikuj ko aer. (1 Timote 5:3-16) Anij ear kõm̦akũt Jemes ñan je im kwal̦o̦k bwe ej bar an Kũrjin ro eddo ñan lale ro ratajinemjen, kõrã ro emej ro pãleer, im ro jet me rej iioon apañ im eñtaan. (Jemes 1:27, UBS; 2:15-17, UBS) Rijjilõk Jon ear bar kõmel̦el̦e im ba: “A jabdewõt eo, el̦aññe ewõr m̦weiuk ko an lal̦ ippãn, im ej lo an jein im jatin aikuj, im ej kiili bũruon jãne, ekõjkan yokwe Anij en pãd ilo e?” (1 Jon 3:17) Innem, kõnke ej an kajjojo Kũrjin ro eddo ñan lale ro me rej pãd ilo aikuj, alikkar bwe eddo in ej bareinwõt an eklejia ko.

15. Wõn ro remaroñ jipañ lale aikuj ko an lel̦l̦ap im l̦al̦l̦ap ro?

¹⁵ Ilo jet aelõñ, kien ko aer rej jipañl̦o̦k rũtto ro ilo aer lel̦o̦k jããn in jipañ im men ko jet ñan lale er. (Rom 13:6, UBS) Bõtab, ilo jikin ko jet emaroñ ejjel̦o̦k jipañ rot kein ñan rũtto ro. Kõn men in, baam̦le eo an rũtto rein im ro ilo eklejia eo renaaj aikuj jipañ er. El̦aññe ettol̦o̦k ijo jikin ro nejin lel̦l̦ap im l̦al̦l̦ap rein, eokwe men in emaroñ kõm̦m̦an bwe en dik aer jipañ rũtto rein jineer im jemãer. Innem, rej aikuj kõnnaan  ippãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo me rũtto ro jemãer im jineer rej pãd ie. Ilo wãween in, aolepeer renaaj maroñ jel̦ã im mel̦el̦e kõn aikuj ko an rũtto rein. Ñan waanjoñak, em̦m̦aan ro rej lale eklejia remaroñ jipañ rũtto rein ñan lale ta ko kien eo ej kõm̦m̦ani ñan jipañ lel̦l̦ap im l̦al̦l̦ap ro. Bareinwõt, em̦m̦aan rein remaroñ kile jet men ko me ro nejin rũtto rein rej aikuj jel̦ã kaki. Ñan waanjoñak, bõlen rej kile bwe rũtto ro rejjab kepel̦l̦o̦k im lali lõta ko aer raorõk ak rejjab idaaki uno ko limeer. El̦aññe em̦m̦aan ro rej lale eklejia im ro nejin rũtto ro rej kõnono ippãn doon kõn men kein, bõlen renaaj maroñ jel̦ã ta ko remaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ rũtto rein. Ñe ewõr juon me ej jokwe epaake rũtto rein im ej jipañ kwal̦o̦k ñan baam̦le ko aer me rej jokwe ijoko rettol̦o̦k kõn men ko rej wal̦o̦k, men in enaaj jipañ bõbrae an l̦apl̦o̦k apañ eo an rũtto ro. Men in enaaj bar kadikl̦o̦k an baam̦le eo inepata kõn rũtto rein jemãer im jineer.

16. Ta ko jet rar kõm̦m̦ani ñan jipañ rũtto ro ilo eklejia eo?

¹⁶ Kõn an kar jet Kũrjin ro yokwe lel̦l̦ap im l̦al̦l̦ap ro, rar m̦õn̦õn̦õ in kõjerbal iien im maroñ ko aer ñan jipañ er ilo jabdewõt men remaroñ. Rein rej watõk rũtto rein ãinwõt aer baam̦le. Bareinwõt, jet ilo eklejia eo rej ko̦o̦taik doon ñan lale al̦ap rein. Meñe rein rejjab maroñ kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ilo jerbal eo an Jeova, ak rej jipañ ro nejin rũtto rein ñan pãdwõt ilo jerbal eo aer jãn Jeova. Ekanooj in em̦m̦an joñak ko an rein me rem̦õn̦õn̦õ in jipañ rũtto ro! Bõtab, meñe elõñ jipañ ko jãn ro jet ñan lale rũtto ro, ak ej eddo eo an ro nejin rũtto rein ñan lale ta ko remaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ kõn aikuj ko an jemãer im jineer.

17, 18. Ta ko rũtto ro rej aikuj in l̦õmn̦ak kaki ñe ro jet rej jipañ er?

¹⁷ Ñe rũtto ro im ro rej lale er rej jim̦or m̦õn̦õn̦õ wõt, men in emaroñ kõm̦m̦an bwe en pidodol̦o̦k aer kijenmej ilo wãween ko reppen rej iiooni. Jet iien, an juon rũttol̦o̦k im m̦õjn̦o̦l̦o̦k emaroñ kõm̦m̦an bwe en ebbeer ak bũrom̦õj. Kõn men in, en l̦apl̦o̦k ad kate kõj ñan kakajoor rũtto rein ilo eklejia eo ad. Ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane ñan kakajoor er? Eokwe, kwõmaroñ kajjioñ bwebwenato wõt ippãer kõn men ko rem̦m̦an im rekam̦õn̦õn̦õ. Rũtto rein rej tiljek wõt ñan Jeova, innem em̦m̦an bwe jen nõbar im kam̦m̦oolol er kõn joñak in aer. Jeova ejãmin mel̦o̦kl̦o̦k aolep jerbal ko aer ñane, im kõj bareinwõt jejãmin mel̦o̦kl̦o̦ki.​—Riit Malakai 3:16; Hibru 6:10.

¹⁸ Emaroñ pidodol̦o̦k ñan ad kõm̦m̦ani aolep jerbal ko kajjojo raan el̦aññe aolep rej kajjioñ kõm̦m̦an an doon ettõñ im m̦õn̦õn̦õ. (Ekklisiastis 3:1, 4) Bareinwõt, elõñ lel̦l̦ap im l̦al̦l̦ap ro rej kõjparok bwe en jab l̦ap aer jiroñ ro jet ta ko ren kõm̦m̦ani. Rejel̦ã bwe el̦aññe rej kwal̦o̦k jouj, emaroñ lõñl̦o̦k aer ri lotok im ro me rekõn̦aan jipañ er. Elõñ ro me rej lol̦o̦k rũtto rein, ekkã aer ba: “Iar etal bwe in kakajoor juon m̦õtta me erũtto, ak e eo ear l̦ap an kar kakajoor eõ.”​—Jabõn Kõnnaan 15:13, UBS; 17:22, UBS.

19. Ta eo emaroñ jipañ kõj aolep ñan jutak pen wõt ilo iien ko reppen?

¹⁹ Kõj wõj aolep jej reim̦aanl̦o̦k ñan iien eo jenaaj weeppãn im jeban bar rũttol̦o̦k im eñtaan. M̦ae iien in, ri karejar ro an Anij rej aikuj reim̦aanl̦o̦k wõt ñan kõjatdikdik in aer kõn ilju im jekl̦aj me enaaj pãd ñan indeeo. Ilo ad tõmak ilo kallim̦ur ko an Anij, men in enaaj jipañ kõj bwe jen jutak pen wõt ilo iien ko reppen. Kõnke ekajoor tõmak eo ad, ‘jeban ebbeer. Meñe ãnbwinnid ej m̦õjn̦o̦l̦o̦k, ak Anij ej kõkããl ad jãn raan ñan raan.’ (2 Korint 4:16-18, UBS; Hibru 6:18, 19, UBS) Bar ta eo emaroñ jipañ ro me rej lale aikuj ko an rũtto ro? Eokwe, ilo katak eo tok juon, enaaj kwal̦o̦k kõn jet wãween ko me remaroñ jipañ rein.