1., 2. a) Milliste raskustega seisavad paljud pered silmitsi ja millised küsimused tekivad? b) Kuidas saavad vanemad ja lapsed valmistuda muutuvateks eluoludeks?

ON VALUS näha, kui su vanemad, kes olid kord tugevad ja iseseisvad, ei ole enam suutelised ise endaga hakkama saama. Võib-olla on millalgi juhtunud, et su ema või isa on kas kukkunud ja murdnud puusaluu, kaotanud suunataju ja ära eksinud või tõsiselt haigestunud. Teisest küljest, ka eakatel endal võib olla valus tõdeda, et tervise halvenemise või muude vanadusega kaasnevate hädade tõttu on nende vabadus nüüd piiratum (Iiob 14:1). Mida on perel võimalik ette võtta, et neid aidata? Kuidas nende eest hoolitseda?

² Ühes eakate eest hoolitsemist käsitlevas artiklis öeldi: „Vananemisega kaasnevatest muredest rääkimine pole kerge. Kuid pere, kes on arutanud valikuvõimalusi ja teinud plaane, on paremini valmis tulema toime mis tahes olukordadega.” Me mõistame sellise arutelu väärtust, kui tunnistame, et vananemisega kaasneb paratamatult raskusi. Niisiis on tark teha teatud ettevalmistusi ja eelnevaid otsuseid. Vaatame nüüd, kuidas saab pere teha koostööd, et olla valmis eesootavateks raskusteks.

3. Mida on perel vaja teha, kui vanemad vajavad rohkem abi? (Vaata pilti artikli alguses.)

³ Enamiku eakate elus jõuab kätte aeg, kui nad ei saa enam ilma kõrvalise abita täielikult hakkama. (Loe Koguja 12:1—7.) Kui see on käes, võiksid nad ühes oma täiskasvanud lastega mõelda, millist abi on neil vaja ja millised lahendused on perele jõukohased. Tavaliselt on hea kogu perega maha istuda ja arutada, mida ette võtta ning kuidas teha koostööd. Kõigil asjaosalistel, eriti aga vanematel, tuleks rääkida avameelselt oma tunnetest ja analüüsida olukorda kainelt. Nad võiksid kaaluda, kas vanematel oleks võimalik tänu mõningasele lisaabile oma kodus edasi elada. * Samuti võiks pidada aru, kuidas saab iga pereliige vanemate eest hoolitsemisel oma võimalusi ära kasutada (Õpet. 24:6). Näiteks mõni neist saab vanemal iga päev abis käia, teine jälle toetada rohkem majanduslikult. Kõik peaksid mõistma, et igaühel on oma roll. See roll võib aga ka muutuda, näiteks siis, kui muutub kas vanemate või laste olukord.

4. Kust võivad pereliikmed eakate eest hoolitsemisel abi saada?

⁴ Vanemat hooldama hakates võta aega, et viia end tema tervisliku seisundiga võimalikult hästi kurssi. Kui tal on mõni progresseeruv haigus, siis uuri välja, mida see endaga tulevikus kaasa võib tuua (Õpet. 1:5). Võta ühendust riigiasutustega, mis pakuvad teenuseid eakate toimetulekuks. Selgita välja, millised sotsiaalabiprogrammid lihtsustaksid sinu tööd vanema eest hoolitsemisel ja võimaldaksid anda paremat abi. Eelseisvad muutused sinu vanema elus võivad teha sind rahutuks, sa võid tunda kurbust, ärevust või olla segaduses. Jaga oma mõtteid mõne usaldusväärse sõbraga. Mis kõige tähtsam, vala oma süda välja Jehoova ette. Ta võib anda sulle meelerahu, mis aitab sul saada hakkama igasuguses olukorras (Laul 55:23; Õpet. 24:10; Filipl. 4:6, 7).

5. Miks on tark koguda aegsasti teavet valikute kohta, mis puudutavad eaka inimese eest hoolitsemist?

⁵ Vanemas eas inimestel ja nende peredel on hea koguda aegsasti teavet selle kohta, milliseid võimalusi on eakate eest hoolitsemiseks. Nad kaaluvad, kas vanemal oleks mõistlik elada poja või tütre juures, hooldekodus või on veel mingeid muid võimalusi. Sellisel moel võivad nad paremini valmistuda kõrge eaga kaasnevaks „vaevaks ja hädaks” (Laul 90:10). Paljud pered aga ei tee eelnevaid plaane, mistõttu nad on sunnitud kiiruga otsuseid langetama, kui neid tabavad raskused. „See on halvim võimalik aeg selliste tähtsate otsuste tegemiseks,” ütleb üks asjatundja. Äreval ajal on pereliikmed suurema tõenäosusega pinges ja tekivad konfliktid. Võttes aga varakult midagi ette selliste olukordade ennetamiseks, on muudatused vähem traumeerivad (Õpet. 20:18).

6. Millist kasu toob nii vanematele kui ka lastele arutelu vanemate elukorralduse üle?

⁶ Sulle võib tunduda ebameeldiv rääkida oma vanematega nende elukorralduse muutmisest, kui midagi peaks juhtuma. Kuid paljud inimesed kinnitavad, et need vestlused osutusid hiljem väga kasulikuks. Miks? Sest need võimaldasid teha plaane soojas ja mõistvas õhkkonnas. Nad leiavad, et tänu sellistele varajastele aruteludele, mida peeti armastavas ja lahkes vaimus, oli hiljem otsuste tegemine lihtsam. Isegi kui  eakad soovivad jääda omaette elama ja enda asju iseseisvalt korraldama nii kauaks kui võimalik, on väga oluline, et neil oleks võimalus arutada oma lastega seda, millist abi nad vajaduse kerkides soovivad.

7., 8. Milliseid küsimusi oleks hea perel omavahel arutada ja miks?

⁷ Selliste arutelude jooksul peaksite teie, eakad, lähedastele teada andma oma soovidest, rahalistest võimalustest ja eelistustest. See aitab neil teha teie soovide kohaseid otsuseid, kui peaks juhtuma, et te ise ei ole võimelised kaasa rääkima. Tõenäoliselt tahavad pereliikmed teie soove austada ja jätta teile võimalikult palju vabadust ise otsustada (Efesl. 6:2—4). Näiteks kas teile meeldiks, et üks lastest kutsuks teid enda juurde elama, või hoopis mingi muu lahendus? Olge realistlikud ja pidage meeles, et kõik ei pruugi näha asju nii nagu teie ja et nii teil endil kui ka teie lastel võtab mingi uue mõttega harjumine aega.

⁸ Kui asju arutleda ja planeerida, võib ära hoida mitmeid probleeme (Õpet. 15:22). Kindlasti tuleks rääkida meditsiinilistest eelistustest, sealhulgas arutada punkte kaardil „Tahteavaldus tervishoiuteenuse osutamise kohta”. Igal inimesel on õigus saada infot pakutavate raviviiside kohta ja nendega kas nõustuda või siis nendest keelduda. Põhjalik meditsiiniline juhend näitabki inimese otsuseid vastavates küsimustes. Usaldusisiku määramine, kui seadus seda võimaldab, tagab selle, et inimene, keda sa usaldad, saab sind esindada ja langetada sinu tahtega kooskõlas olevaid otsuseid, kui sa ise seda ei suuda. Oleks hea, et sinul endal, sinu hooldajatel ja usaldusisikutel oleks olemas koopia sinu tahteavaldusest. Mõned eakad hoiavad oma koopiat koos teiste tähtsate dokumentidega, nagu näiteks testament, kindlustuslepingud, pangapaberid ja vajalike asutuste kontaktandmed.

9., 10. Millised vananemisega seotud muutused võivad mõjutada vajaminevat abi?

⁹ Paljudel juhtudel on lapsed ja vanemad ühel meelel, et vanemad võiksid elada nii iseseisvalt, kui nende võimed ja piirangud lubavad. Nad suudavad ehk ilma eriliste raskusteta teha süüa, koristada, oma tervise eest hoolitseda ja teistega suhelda. Seega pole neil igapäevaasjades laste abi väga palju vaja. Ent aja möödudes võib vanemate liikumisvõime halveneda ja nad ei suuda enam näiteks poes käia või siis läheb nende mälu järjest kehvemaks. Sel juhul võib olla vaja teha teatud muudatusi.

¹⁰ Vananemisega võivad kaasneda segasusseisund, kurvameelsus, uriinipidamatus ning kuulmise, nägemise ja mälu nõrgenemine. Siiski võib selliste probleemide puhul abi saada. Kui mõni selline tervisehäda ilmneb, tuleks kohe  pöörduda arsti poole. Lastel on ehk tarvis selles algatajaks olla. Võib ka juhtuda, et nad peavad võtma lausa ohjad enda kätte asjades, millega varem nende vanemad ise hakkama said. Et anda head abi, on lastel siis sageli vaja olla neile ühtaegu eestkostja, asjaajaja, autojuht ja nii edasi (Õpet. 3:27).

11. Mida on võimalik ette võtta, et vanematel oleks kergem oma muutunud oludega toime tulla?

¹¹ Kui vanematel ilmnevad püsivad terviseprobleemid, on ehk vaja teha muudatusi seoses nende hooldamise või elukorraldusega. Mida väiksemad muudatused, seda kergem on nendega kohaneda. Juhul kui lapsed elavad oma vanematest kaugel, siis piisab võib-olla sellest, et mõni usukaaslane või naaber neid regulaarselt külastab ja annab kellelegi lastest teada, kuidas neil läheb. Kas nad vajavad abi vaid söögitegemisel ja koristamisel? Kas väikesed muudatused nende kodus võiksid teha neile kergemaks ja ohutumaks seal liikumise, enda pesemise ja muu sellise? Vahest saavad vanemad oma kodus ka edaspidi iseseisvalt hakkama, kui neid aitab koduabiline. Kui aga tundub, et neil pole üksi ohutu elada, on vaja alalist abi. Igal juhul oleks hea järele uurida, milliseid sotsiaalteenuseid on kohalikes oludes võimalik saada. * (Loe Õpetussõnad 21:5.)

12., 13. Kuidas saavad vanematest kaugel elavad lapsed neid austada ja nende eest hoolitseda?

¹² Hoolivad lapsed soovivad, et nende vanematel oleks mugav ja turvaline elada. Teadmine, et vanematega on kõik korras, annab neile meelerahu. Kuid paljud täiskasvanud lapsed ei ela oma vanemate lähedal. Sel juhul külastavad mitmed vanemaid puhkuse ajal ja aitavad neid ning teevad koduseid töid, mida nood ise ei suuda enam teha. Kui lapsed vanematele korrapäraselt helistavad, võimalusel ehk isegi iga päev, või peavad kirjavahetust posti või e-posti teel, kinnitab see vanematele, et lapsed armastavad neid (Õpet. 23:24, 25).

¹³ Mis tahes olukord ka poleks, tuleb sul otsustada, millist igapäevast abi su vanemad vajavad. Kui sa ei ela vanemate lähedal ja nad on samuti Jehoova tunnistajad, võiksid rääkida nende koguduse vanematega ja küsida neilt nõu. Ja kindlasti palu juhatust ka Jehoovalt. (Loe Õpetussõnad 11:14.) Kui su vanemad pole tões, tuleb sul ikkagi järgida Piibli käsku „Sa pead oma isa ja ema austama” (2. Moos. 20:12; Õpet. 23:22). On selge, et kõik pered ei tee ühesuguseid otsuseid. Mõned korraldavad asjad nii, et nende eakad vanemad saaksid kolida nende juurde või siis neile lähemale. Kuid alati pole see võimalik. On vanemaid, kes peavad paremaks elada lastest ja nende peredest eraldi. Neile meeldib olla sõltumatu ja nad ei taha panna lastele lisakohustusi. Mõnedel on võib-olla piisavalt sääste ja nad eelistavad elada kodus ning maksta ise enda hooldamise eest (Kog. 7:12).

14. Mida peaks vanemate eest hoolitsemisel silmas pidama?

¹⁴ Paljudel juhtudel tundub suurem vastutus olevat selle poja või tütre õlgadel, kes elab vanematele kõige lähemal. Siiski peaks põhiline hooldaja silmas pidama, et vanemate abistamine oleks tasakaalus oma pere eest hoolitsemisega. Igaühe aeg ja jõud on piiratud. Samuti võib abistaja enda olukord muutuda, nii et vanemate eest hoolitsemises tuleb  teha muudatusi. Kas on ehk üks pereliige võtnud enda peale liiga palju kohustusi? Kas teised lapsed saaksid teha rohkem ja täita mingeid ülesandeid vaheldumisi?

15. Mida teha, et hooldaja läbi ei põleks?

¹⁵ Kui eakad vanemad vajavad abi kogu aeg, on hooldajal oht läbi põleda (Kog. 4:6). Vanemaid armastavad lapsed tahavad teha kõik, mis suudavad, et oma ema ja isa aidata, kuid lõpuks võib kohustuste hulk neil üle pea kasvada. Sel juhul on tarvis suhtuda olukorda realistlikult ja vajadusel paluda kellegi abi. Kui keegi saab aeg-ajalt aidata, võibki see olla kõik, mis vaja, et vanem saaks kodus edasi elada.

16., 17. Milliste raskustega puutuvad eakaid vanemaid hooldavad lapsed kokku ja kuidas on võimalik nendega toime tulla? (Vaata ka kasti „Armastusest ajendatud hool”.)

¹⁶ Meid puudutab valusalt, kui meie vanemad kannatavad vananemisega kaasnevate raskuste tõttu. Paljud, kes vanemaid hooldavad, tunnevad kurbust, muret, pettumust, viha, süütunnet, isegi nördimust. Vahel võivad eakad öelda midagi lahkusetut või olla tänamatud. Kui nii juhtub, ära solvu sellest kergesti. Üks vaimse tervise asjatundja ütleb: „Parim viis tulla toime mis tahes, eriti ebameeldivate tunnetega, on nende olemasolu endale tunnistada. Ära eita neid ning ära mõista enda üle nende pärast karmilt kohut.” Räägi oma tunnetest abikaasa, mõne teise pereliikme või usaldusväärse sõbraga. Sellised vestlused võivad aidata sul oma tundeid paremini mõista ja säilitada tasakaalu.

¹⁷ Võib tulla aeg, kui pereliikmetel pole enam võimalust või oskusi vanemaid kodus edasi hooldada. Sel juhul võivad nad teha otsuse kasutada vastavate oskustega hooldajate abi. Üks meie õde külastas oma ema hooldekodus peaaegu iga päev. Ta ütles oma peret silmas pidades: „Meil lihtsalt polnud võimalik korraldada emale ööpäevaringset hooldust, mida ta oma viimastel elukuudel vajas. Polnud kerge otsus teda hooldekodusse panna. Emotsionaalselt oli see väga-väga raske. Kuid see oli tema jaoks parim lahendus ja seda ka tema enda arvates.”

18. Milles võivad kindlad olla need, kes hoolitsevad oma vanemate eest?

¹⁸ Eakate vanemate eest hoolitsemine võib olla keeruline ja emotsionaalselt kurnav. Selleks pole olemas mingit õigete lahenduste kogumikku. Siiski on võimalik tulla toime kohustusega oma armsaid vanemaid austada, kui asju targalt planeerida, teha head koostööd, omavahel suhelda ja eelkõige südamest palvetada. Seda tehes tunned rahulolu, kuna tead, et nad saavad hoolt ja tähelepanu, mida nad vajavad. (Loe 1. Korintlastele 13:4—8.) Kuid mis kõige olulisem, võid olla kindel, et Jehoova õnnistab meelerahuga neid, kes austavad oma vanemaid (Filipl. 4:7).