Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Bɔ ni Aaafee Akwɛ Mɛi ni Egbɔlɔ Lɛ

Bɔ ni Aaafee Akwɛ Mɛi ni Egbɔlɔ Lɛ

“Bii bibii, nyɛkahaa wɔsumɔa mɛi yɛ wiemɔ mli loo lilɛi nɔ kɛkɛ, shi moŋ yɛ nitsumɔ kɛ anɔkwale mli.”1 YOH. 3:18.

1, 2. (a) Mɛɛ naagbai wekui babaoo kɛkpeɔ, ni mɛɛ sanebimɔi enɛ teɔ amɛ shi? (b) Te fɔlɔi kɛ bii aaafee tɛŋŋ amɛsaa amɛhe amɛto naagbai ni gbɔlɛ kɛbaa lɛ?

KƐ ONA ni ofɔlɔi ni be ko ni eho lɛ amɛyɛ hewalɛ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛnyɛɔ amɛfeɔ nɔ fɛɛ nɔ lɛ, nyɛɛɛ afee nɔ ko dɔŋŋ lɛ, eyɛ dɔlɛ waa. Ekolɛ onyɛ loo otsɛ egbee shi ni egboŋ eku, eyiŋ efutu lɛ ni edom, loo hela ni naa wa ko emɔ lɛ. Nakai nɔŋŋ ewa kɛha mɛi ni egbɔlɔ lɛ akɛ amɛaana ni amɛhewalɛ nɔ miigbɔ loo amɛshihilɛ miitsake ni amɛnyɛɛɛ amɛfee nibii ni tsutsu ko lɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛfeɔ lɛ dɔŋŋ. (Hiob 14:1) Mɛni abaanyɛ afee yɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ ahe? Te aaafee tɛŋŋ akwɛ amɛ lɛ?

2 Sane ko ni aŋma ni kɔɔ mɛi ni egbɔlɔ lɛ akwɛmɔ he lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Eyɛ mli akɛ ewa waa akɛ aaasusu naagbai ni gbɔlɛ kɛbaa lɛ ahe moŋ, shi kɛ́ weku lɛ susu he, ni amɛba gbeekpamɔ yɛ bɔ ni esa akɛ atsu nibii ahe nii aha lɛ he lɛ, eyeɔ ebuaa ni anyɛɔ atsuɔ shihilɛ fɛɛ shihilɛ ni jieɔ ehiɛ kpo lɛ he nii jogbaŋŋ.” Esa akɛ wɔyɔse akɛ anyɛŋ ajo naagbai ni gbɔlɛ kɛbaa lɛ anaa foi, no hewɔ lɛ, ehi waa akɛ aaasusu naagbai nɛɛ ahe. Wɔbaanyɛ wɔtsɔ hiɛ wɔto gbɛjianɔi komɛi, ni wɔkpɛ yiŋ yɛ bɔ ni wɔbaatsu saji komɛi ahe nii wɔha lɛ he. Nyɛhaa wɔsusua bɔ ni wekui baanyɛ afee ekome kɛto gbɛjianɔ koni amɛnyɛ amɛkpee naagbai lɛ ekomɛi anaa lɛ he wɔkwɛa.

 NYƐSAA NYƐHE NYƐTOA “GBII FƆJI LƐ”

3. Mɛni ehe baahia ni wekui afee kɛji yelikɛbuamɔ babaoo he miihia amɛfɔlɔi ni egbɔlɔ lɛ? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

3 Be shɛɔ ni mɛi ni egbɔlɔ lɛ ateŋ mɛi babaoo nyɛɛɛ akwɛ amɛhe dɔŋŋ, ni no hewɔ lɛ, ehe baahia ni aye abua amɛ. (Nyɛkanea Jajelɔ 12:1-7.) Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, esa akɛ amɛkɛ amɛbii ni edara lɛ afee ekome kɛkwɛ gbɛ ni baahi fe fɛɛ ni amɛaatsɔ nɔ amɛtsu naagbai ahe nii. Bei pii lɛ, nilee yɛ mli akɛ weku muu lɛ fɛɛ aaakpe kɛsusu yelikɛbuamɔ ni he baahia fɔlɔ lɛ, bɔ ni aaafee atsu he nii, kɛ nɔ ni mɔ fɛɛ mɔ baafee kɛwa lɛ he. Esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ, titri lɛ, fɔlɔi lɛ ajɛ amɛtsuiŋ amɛwie bɔ ni amɛnuɔ he amɛhaa yɛ nɔ ni asusuɔ he lɛ he, ni asusu saji ahe jogbaŋŋ. Ani fɔlɔi lɛ pɛ baanyɛ aya nɔ ahi shi ni mɔ ko fataaa amɛhe? * Nyɛsusua nɔ ni weku lɛ mli bii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ afee kɛye abua lɛ he. (Abɛi 24:6) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɛi komɛi baanyɛ akwɛ mɔ ni egbɔ lɛ daa gbi, ni mɛi krokomɛi hu baanyɛ amɛkɛ amɛshika aye abua. Esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ ayɔse akɛ eyɛ gbɛfaŋnɔ ko ni esa akɛ etsu; shi beni be shwieɔ mli lɛ, gbɛfaŋnɔ ni mɔ ko tsuɔ lɛ baanyɛ atsake, ni ekolɛ ehe baahia ni ato naa kɛkwɛ mɔ ni egbɔ lɛ.

4. Nɛgbɛ weku mli bii lɛ baanyɛ ataoɔ yelikɛbuamɔ kɛjɛ?

4 Kɛ́ obɔi ofɔlɔ ni egbɔ lɛ kwɛmɔ lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni okase eshihilɛ lɛ he nii. Kɛ́ eeye hela ko ni miiya nɔ emli miiwo wu lɛ, saamɔ ohe oto nibii ni baanyɛ aba wɔsɛɛ lɛ. (Abɛi 1:5) Taomɔ yelikɛbuamɔ kɛjɛ amralofoi anitsumɔhei ni kwɛɔ mɛi ni egbɔlɔ lɛ adɛŋ. Taomɔ gbɛjianɔi ni ato yɛ maŋ lɛ mli ni baaye abua koni onyɛ okwɛ ofɔlɔ lɛ jogbaŋŋ. Beni osusuɔ naagbai nɛɛ ahe lɛ, ekolɛ owerɛ baaho ohe, ohiɛ baafee bo yaa, loo oyiŋ baafutu bo po. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, okɛ onaanyo ko ni omuɔ ofɔɔ enɔ waa lɛ agba bɔ ni onuɔ he ohaa lɛ he sane. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, okɛ Yehowa agba he sane. Ebaanyɛ eha bo toiŋjɔlɛ ni okɛtsu shihilɛ fɛɛ shihilɛ he nii.Lala 55:23; Abɛi 24:10; Fil. 4:6, 7.

5. Mɛni hewɔ nilee yɔɔ mli akɛ aaaje mra atao saji ni kɔɔ mɛi ni egbɔlɔ lɛ akwɛmɔ he lɛ?

5 Ehi akɛ mɛi ni egbɔlɔ lɛ kɛ amɛwekumɛi lɛ aaatsɔ hiɛ atao saji ni baaye abua yɛ amɛkwɛmɔ mli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amɛbaanyɛ amɛbi kɛji ehi akɛ aaaha fɔlɔ ni egbɔ lɛ afã kɛyahi ebinuu loo ebiyoo ko ŋɔɔ, eyahi he ni akwɛɔ mɛi ni tamɔ nakai yɛ, loo eyahi he kroko ni sa. Kɛ́ amɛfee nakai lɛ, no tsɔɔ akɛ amɛna “tɔlɛ” ni mɛi nɛɛ kɛbaakpe lɛ yɛ shɔŋŋ, ni amɛje mra amɛsaa amɛhe amɛto. (Lala 90:10) Wekui ni tsɔɔɔ hiɛ amɛtooo gbɛjianɔ lɛ yeɔ amɛhe oyai kɛkpɛɔ amɛyiŋ beni naagbai eba. Mɔ ko ni le mɛi ni egbɔlɔ lɛ ahe nii waa lɛ kɛɛ akɛ, be ni naagba lɛ eba lɛ ji “be ni ehiii fe fɛɛ ni akɛaakpɛ yiŋ ni tamɔ nɛkɛ.” Akɛni wekumɛi lɛ ahe miitswa shi kɛmiikpɛ amɛyiŋ hewɔ lɛ, amɛbaahao, ni ekolɛ enɛ haŋ amɛkpã gbee yɛ saji ahe. Shi kɛ́ aje mra ato gbɛjianɔ lɛ, ehaa atsuɔ naagbai ahe nii yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ.Abɛi 20:18.

Weku lɛ baanyɛ akpe kɛsusu bɔ ni aaafee atsu shihilɛ lɛ he nii aha lɛ he (Kwɛmɔ kuku 6-8)

6. Mɛɛ gbɛ nɔ kɛ́ fɔlɔi kɛ amɛbii fɛɛ tsɔ hiɛ amɛsusu tsakemɔi ni esa akɛ afee yɛ shĩa lɛ ahe lɛ, amɛbaaná he sɛɛ waa?

6 Ekolɛ ebaawa kɛha bo akɛ okɛ ofɔlɔi aaagba tsakemɔi ni esa akɛ afee yɛ shĩa lɛ, kɛ bɔ ni gbi ko lɛ ehe baahia ni aha amɛyahi he kroko lɛ he sane. Fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛi babaoo etsɔɔ akɛ amɛná sanegbaa ni tamɔ nɛkɛ lɛ he sɛɛ yɛ sɛɛ mli. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ eyɛ mlɛo akɛ aaawie saji ni wa tamɔ nɛkɛ lɛ ahe, abo mɛi krokomɛi atoi jogbaŋŋ, ni akpɛ yiŋ ni sa dani naagbai lɛ aba. Kɛ́ naagba ko bako lɛ, weku mli bii lɛ fɛɛ nyɛɔ amɛtsɔɔ amɛjwɛŋmɔ faŋŋ yɛ nɔ ni amɛsusuɔ he lɛ he, ni ehaa suɔmɔ kɛ  ekomefeemɔ hiɔ amɛteŋ. Kɛ́ mɛi ni egbɔlɔ lɛ miitao amɛ diɛŋtsɛ amɛkwɛ amɛhe kɛyashi he ko po lɛ, sɛɛnamɔ yɛ he akɛ amɛ kɛ amɛbii lɛ aaasusu bɔ ni amɛbaasumɔ ni akwɛ amɛ aha kɛji ehe bahia ni afee nakai lɛ he.

7, 8. Mɛni he esa akɛ weku lɛ asusu, ni mɛni hewɔ?

7 Akɛ fɔlɔ lɛ, kɛ́ okɛ obii lɛ miisusu saji ni tamɔ nɛkɛ lɛ ahe lɛ, ha amɛle nɔ ni obaasumɔ, shika abɔ ni oyɔɔ, kɛ gbɛi srɔtoi ni obaasumɔ ni atsɔ nɔ akwɛ bo. Enɛ baaye abua amɛ koni kɛ́ be shɛ ni bo diɛŋtsɛ onyɛɛɛ okpɛ oyiŋ dɔŋŋ lɛ, amɛkpɛ yiŋ yɛ gbɛ ni osumɔɔ nɔ. Ekolɛ amɛbaasumɔ ni amɛfee nɔ ni osumɔɔ lɛ amɛha bo koni oya nɔ okwɛ ohe. (Efe. 6:2-4) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ani obaasumɔ ni obii lɛ ateŋ mɔ kome kɛ bo ayahi eshĩa, aloo obaasumɔ nɔ kroko moŋ? Kaimɔ akɛ esoro weku mli bii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ susumɔi yɛ onɔ lɛ he, ni akɛ, ebaahe be dani nyɛ fɛɛ nyɛbaakpã gbee.

8 Kɛ́ wɔtsɔ hiɛ wɔto gbɛjianɔ ni wɔsusu nii ahe jogbaŋŋ lɛ, wɔbaanyɛ wɔtsĩ naagbai babaoo anaa. (Abɛi 15:22) Nɔ ni esa akɛ nyɛsusu he lɛ ekomɛi ji, helatsamɔ gbɛi ni yɔɔ kɛ nɔ ni obaasumɔ. Otii ni awie he yɛ Yehowa Odasefoi alá wolo (DPA) lɛ nɔ lɛ fata nibii ni esa akɛ nyɛsusu he lɛ ahe. Mɔ ni egbɔ lɛ yɛ hegbɛ akɛ eeele helatsamɔ gbɛi ni yɔɔ lɛ ahe saji, ni eyɛ hegbɛ akɛ ehalaa nɔ ni esumɔɔ kɛ nɔ ni esumɔɔɔ. Kɛ́ wɔtsɔ hiɛ wɔŋmala bɔ ni wɔsumɔɔ ni akwɛ wɔ aha beni wɔbɛ hewalɛ lɛ wɔwo DPA lɛ kɛ ekrokomɛi ni tamɔ nakai lɛ anɔ lɛ, eyeɔ ebuaa waa. Kɛ́ otsɔ hiɛ ohala mɔ ko ni oheɔ lɛ oyeɔ koni ekpɛ yiŋ eha bo yɛ helatsamɔ mli kɛ́ ehe bahia lɛ, ebaaha mɔ lɛ akpɛ yiŋ ni kɛ nɔ ni osumɔɔ lɛ kpãa gbee. Esa akɛ ohiɛ woji ni tsɔɔ bɔ ni obaasumɔ ni akwɛ bo aha, tamɔ DPA lɛ eko, ni ofee fotokɔpe oha mɛi ni kwɛɔ bo lɛ, kɛ mɔ ni baadamɔ onajiaŋ ekpɛ yiŋ eha bo lɛ. Mɛi ni egbɔlɔ lɛ ekomɛi kɛ woji nɛɛ afotokɔpe fataa amɛshamaŋsheo kɛ woji krokomɛi ni he hiaa tamɔ ŋshuɔransi, kɛ ekrokomɛi lɛ ahe.

NƆ NI AAAFEE KƐ SHIHILƐ LƐ TSAKE

9, 10. Mɛɛ tsakemɔi baanyɛ aba ni baabi ni bii lɛ kɛ amɛhe awo amɛfɔlɔi lɛ ashihilɛ mli?

9 Bei pii lɛ, weku muu lɛ fɛɛ sumɔɔ ni mɛi ni egbɔlɔ lɛ aya nɔ akwɛ amɛhe. Kɛ́ mɔ ni egbɔ lɛ nyɛɔ ehoɔ nii, ekuraa shĩa, enuɔ tsofa, ni enyɛɔ egbaa sane jogbaŋŋ lɛ, ehe ehiaaa ni bii lɛ kɛ amɛhe awo eshihilɛ mli babaoo. Shi beni be shwieɔ mli lɛ, kɛ́ eba lɛ akɛ mɔ ni egbɔ lɛ nyɛɛɛ anyiɛ kɛya he fɛɛ he, ni ekolɛ enyɛɛɛ eyaye jara, loo ehiɛ kpaa nii anɔ kpitiokpitio lɛ, ehe baahia ni bii lɛ ato gbɛjianɔ kɛye abua amɛ.

10 Ekolɛ mɔ ni egbɔ lɛ yiŋ baafutu lɛ, ebaahao, ebaawa ewo ehe loo ebaashamɔ ewo ehe, enuŋ nii jogbaŋŋ, enaŋ nii jogbaŋŋ, ni ehiɛ baakpa nii anɔ. Kɛ́ enɛɛmɛi ateŋ eko je shishi lɛ, esa akɛ eyana datrɛfonyo oya nɔŋŋ. Bii lɛ baanyɛ ato enɛ he gbɛjianɔ amɛha amɛfɔlɔ lɛ. Kɛ́ shɛ he ko lɛ, bii lɛ baanyɛ atsu nibii ni tsutsu lɛ  amɛfɔlɔ lɛ tsuɔ lɛ he nii amɛha lɛ. Bɔni afee ni akwɛ mɛi ni egbɔlɔ lɛ jogbaŋŋ lɛ, ehe baahia ni bii lɛ afee amɛnaawielɔi, amɛye amɛbua amɛ kɛŋmala woji, amɛkɛ tsɔne awo amɛ kɛya hei komɛi, kɛ nibii krokomɛi ni tamɔ nakai.Abɛi 3:27.

11. Mɛni abaanyɛ afee kɛye abua fɔlɔi lɛ koni tsakemɔi ni abaafee lɛ akagba amɛnaa?

11 Kɛ́ nɔ ko bɛ ni abaanyɛ afee yɛ naagbai ni ofɔlɔi lɛ kɛkpeɔ lɛ he lɛ, ekolɛ ehe baahia ni atsake bɔ ni akwɛɔ amɛ ahaa lɛ mli loo he ni amɛyɔɔ lɛ. Kɛ́ tsakemɔ ni abaafee lɛ jeee tsakemɔ wulu ko lɛ, egbaŋ amɛnaa tsɔ. Kɛ́ he ni nyɛyɔɔ lɛ kɛ nyɛfɔlɔi lɛ ateŋ jɛkɛ lɛ, ani nyɛbaanyɛ nyɛha mɔ ko loo nyɛmi ko ni bɛŋkɛ amɛ lɛ afɔ amɛ saramɔ, koni eha nyɛteŋ mɔ ko ale nɔ ni yaa nɔ yɛ amɛshihilɛ mli? Ani nihoomɔ kɛ shĩa kuramɔ pɛ mli ehe baahia ni awa amɛ yɛ? Ani kɛ́ atsake nibii fioo komɛi yɛ shĩa lɛ, ebaaha efee mlɛo ni efee shweshweeshwe kɛha amɛ akɛ amɛaaya amɛba yɛ shĩa lɛ mli, amɛju amɛhe, ni amɛfee nibii krokomɛi? Ekolɛ nɔ nɔŋŋ ni he hiaa mɔ ni egbɔ lɛ koni ekome enyɛ ehi shi ji, mɔ ko ni baaye abua lɛ fiofio. Shi kɛ́ ekome enyɛŋ ehi shi lɛ, ehe baahia ni ená mɔ ko ni baahi ehe be fɛɛ be. Bɔ fɛɛ bɔ ni shihilɛ lɛ ji lɛ, nyɛkwɛa akɛ mɛɛ yelikɛbuamɔ nyɛbaaná yɛ he ni amɛyɔɔ lɛ kɛtsu he nii. *Nyɛkanea Abɛi 21:5.

BƆ NI MƐI KOMƐI FEƆ AMƐKPEƆ SHIHILƐ LƐ NAA

12, 13. Mɛni bii ni edara lɛ ekomɛi efee koni amɛnyɛ amɛkɛ woo aha amɛfɔlɔi ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ, ni amɛkwɛ amɛ?

12 Akɛni bii sumɔɔ amɛfɔlɔi hewɔ lɛ, amɛsumɔɔ ni amɛfɔlɔi lɛ ahi shi shweshweeshwe. Bii lɛ atoiiaŋ jɔɔ amɛ kɛ́ amɛna akɛ aakwɛ amɛfɔlɔi lɛ jogbaŋŋ. Kɛlɛ, yɛ sɔ̃i krokomɛi ahewɔ lɛ, he ni bii ni edara lɛ ateŋ mɛi babaoo yɔɔ lɛ kɛ amɛfɔlɔi ateŋ jɛkɛ. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, bii lɛ ekomɛi ŋɔɔ amɛnitsumɔ mli hejɔɔmɔ gbii lɛ eko kɛyasaraa amɛfɔlɔi lɛ koni amɛye amɛbua amɛ kɛ shĩa nifeemɔi komɛi ni amrɔ nɛɛ fɔlɔi lɛ nyɛɛɛ atsu dɔŋŋ lɛ. Bii baanyɛ aha amɛfɔlɔi ana akɛ amɛsumɔɔ amɛ kɛtsɔ tswa ni amɛaatswa amɛ yɛ tɛlifoŋ nɔ daa, woji ni amɛaaŋmala amɛ, loo e-mail ni amɛaasɛndi amɛ lɛ nɔ.Abɛi 23:24, 25.

13 Bɔ fɛɛ bɔ ni shihilɛ lɛ ji lɛ, esa akɛ akpɛ yiŋ yɛ bɔ ni abaakwɛ fɔlɔi aha daa gbi lɛ he. Kɛ́ he ni oyɔɔ lɛ kɛ ofɔlɔi lɛ ateŋ jɛkɛ, ni ofɔlɔi lɛ ji Odasefoi lɛ, obaanyɛ okɛ asafo ni amɛyɔɔ mli lɛ mli onukpai lɛ awie, ni obi amɛ ŋaawoo. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, okɛ ofɔlɔi lɛ asane lɛ afɔ̃ Yehowa hiɛ. (Nyɛkanea Abɛi 11:14.) Kɛ́ ofɔlɔi lɛ jeee Odasefoi po lɛ, esa akɛ owo “otsɛ kɛ onyɛ.” (2 Mose 20:12; Abɛi 23:22) Anɔkwa, wekui fɛɛ ekpɛŋ yiŋ kome too lɛ nɔŋŋ. Mɛi komɛi toɔ gbɛjianɔ koni amɛfɔlɔ ni egbɔ lɛ abahi amɛmasɛi loo ebahi he ko ni bɛŋkɛ amɛ. Shi jeee be fɛɛ be abaanyɛ afee enɛ. Fɔlɔi komɛi sumɔɔɔ akɛ amɛbaayahi amɛbii ni edara lɛ kɛ amɛweku ŋɔɔ; amɛsumɔɔ ni amɛkome amɛhi shi, koni amɛkatsɔ jatsu amɛha amɛ. Amɛteŋ mɛi komɛi yɛ shika bɔ ni amɛbaanyɛ amɛwo mɔ ko nyɔmɔ ní ebakwɛ amɛ yɛ shĩa, ni amɛmiisumɔ ni amɛfee nakai.Jaj. 7:12.

14. Mɛɛ naagbai ekolɛ mɛi ni kwɛɔ mɛi ni egbɔlɔ lɛ kɛbaakpe?

14 Yɛ wekui pii amli lɛ, bei pii lɛ ashiɔ fɔlɔi lɛ akwɛmɔ lɛ afɔ̃ɔ binuu loo biyoo ni bɛŋkɛ amɛ lɛ nɔ. Shi esa akɛ mɛi ni kwɛɔ fɔlɔi lɛ akwɛ jogbaŋŋ ni amɛkakpoo amɛ diɛŋtsɛ amɛweku sɔ̃i lɛ. Mɔ fɛɛ mɔ kɛ he ni enyɛmɔ yawaa, kɛ dekã ni ebaanyɛ ená. Ni ekolɛ mɔ ni kwɛɔ fɔlɔ ni egbɔ lɛ shihilɛ baatsake, ni no hewɔ lɛ ebaabi ni weku lɛ asaa ata shi kɛsusu bɔ ni amɛaafee amɛkwɛ amɛfɔlɔ lɛ he ekoŋŋ. Ani ashi nitsumɔ lɛ fɛɛ afɔ̃ mɔ kome pɛ nɔ? Ani bii  krokomɛi lɛ baanyɛ afee babaoo fe tsutsu lɛ, ni ekolɛ amɛto naa kɛkwɛ lɛ?

15. Mɛɛ gbɛ nɔ abaanyɛ aye abua mɛi ni kwɛɔ mɛi ni egbɔlɔ lɛ koni ekatɔ amɛ?

15 Kɛ́ eebi ni aye abua mɔ ni egbɔ lɛ be fɛɛ be lɛ, ebaanyɛ etɔ mɔ ni kwɛɔ lɛ lɛ waa. (Jaj. 4:6) Eyɛ mli akɛ bii ni sumɔɔ amɛfɔlɔi lɛ baasumɔ ni amɛkwɛ amɛ moŋ, shi ebaanyɛ eshɛ he ko ni kwɛmɔ lɛ baafee jatsu. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, esa akɛ mɔ ni kwɛɔ lɛ lɛ ayɔse he ni enyɛmɔ yawaa, ní kɛ́ ebaahi lɛ ebi ni abaye abua lɛ kɛkwɛ mɔ ni egbɔ lɛ. Ekolɛ, kɛ́ aye abua mɛi ni kwɛɔ lɛ lɛ yɛ be kɛ beaŋ lɛ, no baaha amɛnyɛ amɛya nɔ amɛkwɛ lɛ, ní ehe ehiaŋ ni akɛ lɛ aya hei ni akwɛɔ mɛi ni egbɔlɔ yɛ.

16, 17. Mɛɛ naagbai ekolɛ bii ni miikwɛ amɛfɔlɔi ni egbɔlɔ lɛ kɛbaakpe? Te amɛbaafee tɛŋŋ amɛdamɔ naagbai lɛ anaa? (Kwɛmɔ akrabatsa ni yitso ji “Eŋɔɔ Minaa Akɛ Miikwɛ Amɛ” lɛ.)

16 Eyɛ dɔlɛ waa akɛ ooona ni ofɔlɔi ni osumɔɔ amɛsane lɛ egbɔlɔ, ni amɛnyɛɛɛ nɔ ko amɛfee dɔŋŋ. Mɛi ni kwɛɔ mɛi ni egbɔlɔ lɛ ateŋ mɛi babaoo awerɛ hoɔ amɛhe, amɛfeɔ yeyeeye, amɛhaoɔ, amɛmli fuɔ, ni amɛnuɔ fɔyeli he. Bei komɛi lɛ, fɔlɔ ni egbɔ lɛ baanyɛ awie wiemɔi ni esaaa loo efee trumu. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, kaaha omli fu oya. Nuu ko ni bɔɔ mɛi ni yɔɔ jwɛŋmɔŋ naagba atsamɔ he mɔdɛŋ lɛ kɛɛ akɛ: “Gbɛ ni hi fe fɛɛ ni obaanyɛ otsɔ nɔ okpee bɔ ni onuɔ he ohaa lɛ naa, titri lɛ, kɛ́ eha ohao lɛ ji, ni okpɛlɛ bɔ ni onuɔ he ohaa lɛ nɔ. Kaaku ohiɛ oshwie bɔ ni onuɔ he ohaa lɛ nɔ, ni kaabu ohe fɔ yɛ bɔ ni onuɔ he lɛ he.” Okɛ ohefatalɔ, weku lɛ mli nyo ko, loo onaanyo ko ni oheɔ lɛ oyeɔ lɛ agba bɔ ni onuɔ he ohaa lɛ he sane. Sanegbaa ni tamɔ nɛkɛ lɛ baanyɛ aye abua bo ni onu bɔ ni onuɔ he ohaa lɛ shishi, ni okaye otsui fe nine.

17 Ekolɛ be ko baashɛ ni weku lɛ nyɛŋ aye abua mɔ ni egbɔ lɛ dɔŋŋ yɛ shĩa. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, ekolɛ ehe baahia ni akɛ lɛ aya he ko ni akwɛɔ mɛi ni egbɔlɔ yɛ. Nyɛmi yoo ko bɔ mɔdɛŋ akɛ ebaayasara enyɛ yɛ he ko ni akwɛɔ mɛi ni egbɔlɔ yɛ lɛ daa gbi, kɛ́ ebaanyɛ. Ewie yɛ eweku lɛ he akɛ: “Wɔnyɛɛɛ wɔhi wɔnyɛ masɛi ŋmɛlɛtswai 24 tamɔ bɔ ni etaoɔ lɛ. No mli lɛ, ewa kɛha wɔ waa akɛ wɔbaaha wɔnyɛ ayahi he ni akwɛɔ mɛi ni egbɔlɔ yɛ lɛ. Edɔ wɔ waa akɛ wɔbaafee nakai. Shi, eji nɔ ni hi fe fɛɛ ni ye ebua lɛ be ni eshwɛ nyɔji fioo ni ebaagbo lɛ, ni ekpɛlɛ nɔ.”

18. Mɛɛ nɔmimaa mɛi ni kwɛɔ mɛi ni egbɔlɔ lɛ baanyɛ aná?

18 Fɔlɔi ni egbɔlɔ lɛ akwɛmɔ ji sɔ̃ ko ni tsii ni baanyɛ aha etɔ mɔ waa. Abɛ gbɛ pɔtɛɛ ko ni hi fe fɛɛ ni hi ha mɔ fɛɛ mɔ ni atsɔɔ nɔ akɛkwɛɔ mɛi ni egbɔlɔ lɛ. Kɛlɛ, kɛ́ wɔto gbɛjianɔ jogbaŋŋ, wɔfee ekome kɛkwɛ lɛ, wɔsusu nii ahe akɛ weku, ni nɔ ni fe fɛɛ lɛ, wɔkɛ Yehowa gba he sane yɛ sɔlemɔ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ woo aha wɔfɔlɔi ni wɔsumɔɔ lɛ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, no baaha wɔtsui anyɔ wɔmli, ejaakɛ wɔmiikwɛ wɔfɔlɔi ni egbɔlɔ lɛ jogbaŋŋ. (Nyɛkanea 1 Korintobii 13:4-8.) Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, wɔtoiiaŋ baajɔ wɔ, ni Yehowa bajɔɔ wɔ hu.Fil. 4:7.

^ kk. 3 Shihilɛ ni yɔɔ he ni nyɛyɔɔ lɛ ni baatsɔɔ yelikɛbuamɔ ni abaanyɛ akɛha fɔlɔi ni egbɔlɔ lɛ. Yɛ hei komɛi lɛ, efɔɔ kaa akɛ fɔlɔi kɛ amɛbii, nabii, kɛ wekumɛi krokomɛi fɛɛ hiɔ he kome, ni akpɛlɛɔ nɔ.

^ kk. 11 Kɛ́ ofɔlɔ lɛ kome pɛ yɔɔ shĩa lolo lɛ, ha mɛi ni kwɛɔ lɛ ni oheɔ amɛ oyeɔ lɛ shĩa lɛ naa samfee lɛ eko, koni kɛ́ aleenɔ ni oshara ko ba lɛ, amɛnyɛ amɛbote shĩa lɛ mli amɛyakwɛ lɛ.