Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Lingisa Kukholwa KwaMosi

Lingisa Kukholwa KwaMosi

“Ngekukholwa, watsi Mosi nasakhulile wala kubitwa ngekutsi uyindvodzana yendvodzakati yaFaro.”—HEB. 11:24.

1, 2. (a) Ngesikhatsi aneminyaka lengu-40 budzala, ngusiphi sincumo Mosi lasitsatsa? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.) (b) Kungani Mosi akhetsa kuphatfwa kabi nebantfu baNkulunkulu?

MOSI abekwati loko iGibhithe lebeyingamentela kona. Abetibona tindlu takanokusho lebetihlala tinjinga. Abephuma esigodlweni. “Wafundziswa yonkhe inhlakanipho yaseGibhithe,” cishe lebeyihlanganisa kufundza emakhono lehlukahlukene, kufundza ngetinkhanyeti, tibalo naletinye tinhlobo tesayensi. (Imis. 7:22) Letinye tetintfo labenato bekungumcebo, ligunya, nemalungelo bantfu baseGibhithe labebangagcina ngekubhudza ngawo.

2 Nobe kunjalo, ngesikhatsi aneminyaka lengu-40 budzala, Mosi watsatsa sincumo lokungenteka sawumangalisa umndeni wasesigodlweni saseGibhithe lowamkhulisa. Akakhetsanga imphilo ‘levamile’ yebantfu baseGibhithe, kodvwa wakhetsa kuba sigcili. Kungani enta njalo? Kungobe Mosi abenekukholwa. (Fundza Hebheru 11:24-26.) Ngesizatfu sekutsi abenekukholwa, Mosi wabona ngale kwelive labephila kulo. Njengobe abeyindvodza lenebuhlobo lobuhle naNkulunkulu, Mosi abenekukholwa kuJehova, ‘Loyo longabonakali,’ nasekugcwalisekeni kwetetsembiso takhe.—Heb. 11:27.

3. Ngumiphi imibuto lemitsatfu letawuphendvulwa kulesihloko?

3 Natsi sidzinga kubona ngale kwaloko lokubonakala emehlweni etfu. Kufanele sibe ‘nekukholwa.’ (Heb. 10:38, 39) Kute sicinise kukholwa kwetfu, asesihlole loko lokubhalwe ngaMosi kumaHebheru 11:24-26. Njengobe senta njalo, yetama kutfola timphendvulo  talemibuto: Kukholwa kwamsita njani Mosi kutsi abalekele tifiso tenyama? Ngesikhatsi ahlanjalatwa, kukholwa kwamsita njani kutsi ajabulele umsebenti wakhe? Kungani Mosi ‘anakisisa umvuzo’?

WATIBALEKELA TIFISO TENYAMA

4. Yini Mosi layinaka mayelana ‘nekutijabulisa kwesikhashana esonweni’?

4 Ngesizatfu sekutsi abenekukholwa, Mosi wabona kutsi ‘kutijabulisa esonweni’ kuyintfo yesikhashana. Labanye bebangatsi ngisho nobe iGibhithe beyingene shi ekukhonteni titfombe nasekusebentiseni imimoya, beseyingumbuso lomkhulu, kantsi bantfu baJehova bebatigcili. Nobe kunjalo, Mosi bekati kutsi Nkulunkulu angasishintja lesimo. Nanobe bantfu lebebaphilela kutenetisa bona bebabonakala baphumelela, Mosi abekholwa kutsi lababi batawucedvwa. Umphumela waloko waba kutsi akazange ayengeke kutsi ‘atijabulise kwesikhashana esonweni.’

5. Yini letasisita kutsi sikubalekele ‘kutijabulisa kwesikhashana esonweni’?

5 Ungalwisana njani ‘nekutijabulisa kwesikhashana esonweni’? Khumbula kutsi kutijabulisa esonweni yintfo yesikhashana. Njengobe unekukholwa, khumbula kutsi “live liyendlula kanye nesifiso salo.” (1 Joh. 2:15-17) Zindla ngelikusasa letoni letingaphendvuki. ‘Tibekwe endzaweni leshelelako . . . tikhukhulwe tinhlupheko letesabekako.’ (Hla. 73:18, 19) Nawulingelwa ekwenteni sono, tibute: ‘Ngifuna kuba nelikusasa lelinjani?’

6. (a) Kungani Mosi ala “kubitwa ngekutsi uyindvodzana yendvodzakati yaFaro”? (b) Kungani ucabanga kutsi Mosi watsatsa sincumo lesikahle?

6 Kukholwa kwaMosi kwaphindze kwamsita ekukhetseni umsebenti. “Ngekukholwa, watsi Mosi nasakhulile wala kubitwa ngekutsi uyindvodzana yendvodzakati yaFaro.” (Heb. 11:24) Mosi akazange atsi utawukhonta Nkulunkulu alilunga lasesigodlweni bese usebentisa umcebo wakhe nemalungelo akhe kute asite bomnakabo labangema-Israyeli. Esikhundleni saloko, Mosi abetimisele kutsandza Jehova ngayo yonkhe inhlitiyo yakhe, umphefumulo wakhe kanye nemandla akhe. (Dut. 6:5) Sincumo Mosi lasitsatsa samvikela ebuhlungwini lobukhulu. Umcebo lomnyenti waseGibhithe lawushiya waphangwa ngema-Israyeli lucobo lwawo. (Eks. 12:35, 36) Faro wahlazeka futsi wabulawa. (Hla. 136:15) Kunekutsi abulawe, Mosi wasindza futsi wasetjentiswa nguNkulunkulu kute aholele sonkhe sive endzaweni lephephile. Kuphila kwakhe kwakunenjongo sibili.

7. (a) Ngekusho kwaMatewu 6:19-21, kungani kufanele sitilungiselele likusasa laphakadze? (b) Landzisa lokuhlangenwe nako lokukhombisa umehluko lokhona emkhatsini wekutilungiselela likusasa lesikhashana nelikusasa laphakadze.

7 Nangabe uyinceku yaJehova lesakhula, kukholwa kungakusita njani nawukhetsa umsebenti lofuna kuwenta? Utawube wenta ngekuhlakanipha nawulungiselela likusasa. Nobe kunjalo, kukholwa etetsembisweni taNkulunkulu kutawukwenta kutsi utilungiselele likusasa lesikhashana yini nobe laphakadze? (Fundza Matewu 6:19-21.) Nguloko Sophie, labengumdansi lonelikhono we-ballet, lokwadzingeka kutsi ente sincumo kuko. Waniketwa umfundzate netikhundla letisetulu etinkampaneni te-ballet kulo lonkhe laseMelika. Uyavuma, utsi: “Kwakumnandzi kuba yintsandvokati. Ecinisweni, ngangitibona ngincono kunabontsanga yami. Kodvwa ngangingakajabuli.” Ngemuva kwaloko, Sophie wabukela i-video letsi “Young People Ask—What Will I Do With My Life?” Utsi: “Ngabona kutsi live lalinginikete imphumelelo futsi langenta ngaba yintsandvokati yebalandzeli, labese lingenta kutsi ngingasakhoni kukhonta Jehova ngenhlitiyo yami yonkhe. Ngathantaza ngebucotfo kuye ngase ngiyakuyekela kudansa.” Utiva njani ngesincumo lasitsatsa? Utsi: “Angiyikhumbuli nekuyikhumbula imphilo lengangiyiphila. Lamuhla ngijabula mbamba. Mine nendvodza yami singemahlahlandlela. Asikadvumi, futsi site tintfo letinyenti. Kodvwa sinaJehova, tifundvo teliBhayibheli nemigomo yekukhonta Nkulunkulu. Angitisoli nakancane.”

8. Ngusiphi seluleko seliBhayibheli lesingasita umuntfu losemusha kutsi atsatse sincumo sekutsi utawentani ngekuphila kwakhe?

 8 Jehova uyakwati loko lokukufanele. Mosi watsi: “Yini lokufunwa nguSimakadze Nkulunkulu wenu kini ngaphandle kwekutsi nesabe Simakadze Nkulunkulu wenu, nihambe etindleleni takhe tonkhe, nimtsandze nimkhonte Simakadze Nkulunkulu wenu ngenhlitiyo yenu yonkhe, nangemphefumulo wenu wonkhe, nigcine nemiyalo yaSimakadze kanye netimiso takhe lengininika tona lamuhla kutsi tibe lusito kini.” (Dut. 10:12, 13) Nawusemusha, khetsa umsebenti lotawukwenta utsandze Jehova futsi umkhonte ‘ngenhlitiyo yakho yonkhe, nangemphefumulo wakho wonkhe.’ Utawuciniseka kutsi kwenta njalo ‘kutawusita wena.’

WAKUJABULELA KUKHONTA JEHOVA

9. Chaza kutsi kungani bekungaba matima ngaMosi kutsi afeze sabelo sakhe.

9 Mosi “watsatsa kuhlanjalatwa ngenca yaKhristu njengeligugu lelikhulu kakhulu kunemcebo waseGibhithe.” (Heb. 11:26) Watfunywa ‘njengaKhristu’ nobe ‘Logcotjiwe.’ Ngako Jehova wamkhetsa kutsi ahole sive sema-Israyeli asikhiphe eGibhithe. Mosi bekati kutsi kufeza lesabelo bekutawuba matima, kuze kwente nekutsi ‘ahlanjalatwe.’ Lomunye umIsrayeli watsi kuMosi: “Ngubani losakwente indvuna nemehluleli wetfu wena?” (Eks. 2:13, 14) Ngekuhamba kwesikhatsi, Mosi wabuta Jehova watsi: “Pho, Faro angangilalela kanjani?” (Eks. 6:12) Kute akhone kumelana nekuhlanjalatwa, Mosi watfululela sifuba sakhe kuJehova amtjela ngako konkhe lobekumkhatsata. Jehova wamsita njani Mosi kutsi afeze sabelo sakhe lebesimatima?

10. Jehova wamsita njani Mosi kutsi alungele kwenta sabelo sakhe?

10 Kwekucala, Jehova wacinisekisa Mosi watsi: “Mine, ngitawuba nawe.” (Eks. 3:12) Kwesibili, Jehova wakhutsata Mosi ngekumtjela ngalenye yetingoni tenchazelo yelibito lakhe, letsi: “Nginguye Lenginguye.” * (Eks. 3:14) Kwesitsatfu, Jehova waniketa Mosi emandla ekwenta timangaliso, lokwaba yinkhomba yekutsi bekatfunywe nguNkulunkulu. (Eks. 4:2-5) Kwesine, Jehova watjela Aroni kutsi asite Mosi aphindze abe ngumkhulumeli wakhe. (Eks. 4:14-16) Nasatawufa, Mosi abeciniseka kakhulu ngekutsi Nkulunkulu uyatisita tinceku taKhe kutsi tifeze nome ngabe ngusiphi sabelo latinika sona, kangangekutsi watjela Joshuwa labetamlandzela watsi: “Simakadze, yena matfupha, uhamba embikwakho, futsi uyawuba nawe; angeke akushiye futsi angeke akuyekele. Ungesabi; ungalahlekelwa litsemba.”—Dut. 31:8.

11. Yini leyenta Mosi watsatsa sabelo sakhe njengalesibalulekile?

11 Ngekusekelwa nguJehova, Mosi wasitsatsa njengalesibalulekile sabelo sakhe lebesimatima, asibona ‘njengalesiligugu kakhulu kunemcebo waseGibhithe.’ Bekungaba yini nje kusebentela Faro nakucatsaniswa nekukhonta Nkulunkulu Somandla? Ngukuphi lobekungaba ligugu kakhulu kuMosi emkhatsini wekuba yinkhosana yaseGibhithe nekuba “nguKhristu” nobe logcotjiwe waJehova? Mosi watfola umvuzo ngenca yekuba nesimo sengcondvo lesihle. Wajabulela kuba nebuhlobo lobusedvute naJehova lowamsita wakhona kwenta “imisebenti leyesabekako” njengobe abeholela sive sema-Israyeli eVeni Lesetsembiso.—Dut. 34:10-12.

12. Ngumaphi emalungelo Jehova lasinikete wona lokufanele siwajabulele?

12 Ngendlela lefanako, natsi sinemsebenti lesiniketwe wona. Asebentisa iNdvodzana yakhe, Jehova usitfume kutsi sente umsebenti wekushumayela, njengobe kwakunjalo nangemphostoli Pawula nalabanye. (Fundza 1 Thimothi 1:12-14.) Sonkhe sinelilungelo lekucocela labanye tindzaba letimnandzi.  (Mat. 24:14; 28:19, 20) Labanye bakhonta njengetisebenti tasikhatsi sonkhe. Bazalwane labavutsiwe lababhajatisiwe bakhonta labanye emabandleni njengetinceku letisebentako kanye nalabadzala. Nanobe kunjalo, tihlobo takho letingakholwa kanye nalabanye bangase bakungabate kubaluleka kwalamalungelo nobe bakusole ngenca yekutidzela kwakho. (Mat. 10:34-37) Nangabe baphumelela ekukucedzeni emandla, ungase ucale kutibuta kutsi kutidzela kwakho kusemcoka yini nobe kutsi usengakhona yini kuchubeka nesabelo sakho. Nangabe loko kwenteka kuwe, kukholwa kutakusita njani kutsi uchubeke ukhonta Jehova?

13. Jehova usisita njani kute sikhone kufeza umsebenti lasiphatsise wona?

13 Ngekukholwa, cela lusito kuJehova. Mtjele tintfo letikukhatsatako. Ecinisweni, nguJehova lokutfumile futsi utakusita kutsi uphumelele. Utakusita njani? Utakusita ngendlela lasita ngayo Mosi. Kwekucala, Jehova uyakucinisekisa utsi: “Ngitakucinisa ngikusite, ngiyakukubamba ngesandla sami sekudla lesilungile.” (Isa. 41:10) Kwesibili, uyakukhumbuta kutsi tetsembiso takhe ungatetsemba: “Loko lese ngikushito, nguloko lengiyawukuphumelelisa; loko lese ngikuhlelile, nguloko lengiyawukwenta.” (Isa. 46:11) Kwesitsatfu, Jehova ukunika “emandla lamakhulu kakhulu” kute ufeze umsebenti wekushumayela. (2 Khor. 4:7) Kwesine, kute akusite ubeketele esabelweni sakho, Babe wetfu losinakekelako ukunikete bazalwane labatfolakala emhlabeni wonkhe labatikhonti teliciniso, ‘labachubeka bakhutsatana futsi bakhana.’ (1 Thes. 5:11) Njengobe Jehova akusita kutsi ufeze tabelo takho, kukholwa kwakho kuye kutawucina futsi utawubona kutsi emalungelo lonawo emsebentini wakhe abaluleke kakhulu kunemcebo wasemhlabeni.

“ABENAKISISE UMVUZO”

14. Kungani Mosi abeciniseka kutsi utawutfola umklomelo?

14 Mosi “abenakisise umvuzo.” (Heb. 11:26) Nanobe Mosi abenelwati loluncane mayelana nelikusasa, waluvumela kutsi lucondzise umbono wakhe. Njengakhokho wakhe Abrahama, Mosi abeciniseka kutsi Jehova angabavusa labasemathuneni. (Luk. 20:37, 38; Heb. 11:17-19) Litsemba letibusiso tesikhatsi lesitako Mosi labenalo lamsita kutsi iminyaka lengu-40 layicitsa angumbaleki neminyaka lengu-40 layicitsa asehlane angayitsatsi njengekudlala ngekuphila kwakhe. Nanobe bekete lonkhe lwati mayelana nekugcwaliseka kwetetsembiso taNkulunkulu, kodvwa ngekukholwa wabona umklomelo longabonakali.

15, 16. (a) Kungani kufanele sinakisise umvuzo wetfu? (b) Ngutiphi tibusiso lotibuke ngalabovu lotatitfola nasekubusa uMbuso waNkulunkulu?

 15 ‘Uyawunakisisa’ yini umvuzo? NjengaMosi, natsi site yonkhe imininingwane mayelana netetsembiso taNkulunkulu. Nasi sibonelo: ‘Asati kutsi sinini sikhatsi lesibekiwe’ sekuhlupheka lokukhulu. (Mak. 13:32, 33) Nobe kunjalo, tsine sati lokunyenti ngeliPharadisi lelitako kunaloko Mosi labekwati. Ngisho nobe site yonkhe imininingwane, kodvwa sinetetsembiso letinyenti letiseBhayibhelini letimayelana nekuphila ngephansi kweMbuso waNkulunkulu letingasenta ‘siwunakisise.’ Kuhlale sinesitfombe lesihle etingcondvweni tetfu ngelive lelisha kutasenta sifune kucala uMbuso. Ngayiphi indlela? Cabanga ngaloku: Ungayitsenga yini indlu nangabe unelwati loluncane ngayo? Ecinisweni ngeke. Ngendlela lefanako, ngeke sikhone kusebentisa kuphila kwetfu siphishanekela litsemba lelingacaci. Ngekukholwa, kufanele sibe nesitfombe lesihle sekuphila ngaphansi kweMbuso.

Kutawujabulisa kakhulu kucoca netinceku letetsembekile letifana naMosi (Fundza sigaba 16)

16 Kute ube nesitfombe lesicacile seMbuso waNkulunkulu, zindla ngekuphila lotawuba nako ePharadisi. Yakha imifanekiso engcondvweni. Nasi sibonelo: Nangabe ufundza ngekuphila kwebantfu lokukhulunywa ngabo eBhayibhelini bangaphambi kwebuKhristu, cabanga ngaloko longababuta kona nabavuswa. Cabanga ngaloko labangakubuta kona mayelana nekuphila kwakho ngesikhatsi semalanga ekugcina. Bona ngemehlo engcondvo indlela lotawube ujabule ngayo nawuhlangana nabokhokho bakho bakadzeni futsi ubafundzisa ngako konkhe Nkulunkulu labentele kona. Yibone injabulo lotawuba nayo njengobe ufundza ngetilwane tesiganga sewutibukela edvute tihleti ngekuthula. Cabanga kutsi utativa usondzele kangakanani kuJehova njengobe uba ngumuntfu lote sono kancane kancane.

17. Kutasisita njani kuhlale sicabanga ngemvuzo lesitawutfola esikhatsini lesitako?

17 Kuhlale sicabanga ngemvuzo lesitawutfola esikhatsini lesitako kuyasisita kutsi sichubeke sibeketela, sijabule futsi sitsatse tincumo letisekelwe kulelo likusasa lelicinisekisiwe. Pawula wabhalela emaKhristu lagcotjiwe watsi: “Kodvwa nasetsemba intfo lesingayiboni, siyachubeka siyilindze ngekucinisela futsi sinekulangatelela.” (Rom. 8:25) Lamavi asebenta kuwo onkhe emaKhristu lanelitsemba lekuphila phakadze. Nanobe sisengakawutfoli umvuzo wetfu, kodvwa kukholwa kwetfu lokucinile kusenta sichubeke sikulindze ngesineke kutfola “umvuzo.” NjengaMosi, yonkhe iminyaka lesiyicitse sikhonta Jehova ngeke siyitsatse njengekudlala ngesikhatsi. Esikhundleni saloko, siyaciniseka kutsi “tintfo letibonwako tesikhashana, kodvwa tintfo letingabonwa tihlala phakadze.”—Fundza 2 Khorinte 4:16-18.

18, 19. (a) Kungani kufanele silwele kulondvolota kukholwa kwetfu? (b) Sitawufundza ngani esihlokweni lesilandzelako?

18 Kukholwa kusenta kutsi sibubone ‘bufakazi bekuciniseka ngetintfo letikhona mbamba letingakabonwa.’ (Heb. 11:1) Umuntfu lote buhlobo lobuhle naNkulunkulu akasiboni sidzingo sekukhonta Jehova. Kumuntfu lonjalo, kukhonta Nkulunkulu ‘kubulima.’ (1 Khor. 2:14) Kodvwa tsine sinelitsemba lekuphila phakadze futsi sibone nakuvuswa bantfu labafile, lokutintfo bantfu labaphila emhlabeni labangakholelwa kutsi tingenteka. Njengetati tefilosofi tangesikhatsi saPawula lebetimbita ngekutsi ‘uyincavitsi,’ bantfu labanyenti lamuhla bacabanga kutsi litsemba lesishumayela ngalo libulima.—Imis. 17:18.

19 Njengobe siphila nebantfu labete kukholwa, kufanele silwele kulondvolota kukholwa kwetfu. Cela kuJehova kutsi “kukholwa kwakho kungapheli.” (Luk. 22:32) Hlala uwukhumbula umphumela wesono, kubaluleka kwekukhonta Jehova kanye nelitsemba lakho lekuphila phakadze. Kukholwa kwaMosi kwamsita kutsi abone ngale kwetintfo letingabonakali. Esihlokweni lesilandzelako, sitawufundza ngekutsi kukholwa kwakhe kwamsita njani kutsi ‘ambone Loyo longabonakali.’—Heb. 11:27.

^ sig. 10 Mayelana nemavi aNkulunkulu latfolakala encwadzini ya-Eksodusi 3:14, naku lokwabhalwa ngulesinye sati seliBhayibheli: “Kute lokungamvimba kutsi ente intsandvo yakhe . . . Lelibito lelitsi [Jehova] belitawuba siphephelo, litsemba kanye nendvudvuto kuma-Israyeli.”