1., 2. a) Selgita, miks paistis Mooses olevat ohtlikus olukorras. (Vaata pilti artikli alguses.) b) Miks ei kartnud Mooses kuninga viha?

VAARAO, kardetav valitseja, oli egiptlastele elav jumal. Nende silmis „ületas ta kõiki maiseid olendeid oma tarkuse ja võimu poolest”, öeldakse ühes raamatus („When Egypt Ruled the East”). Et sisendada oma alamatesse kartust, oli vaarao kroonil kujutatud rünnakuvalmis kobra, mis oli meeldetuletus sellest, et kuninga vaenlased leiavad kiiresti oma lõpu. Kujuta ette, mida võis tunda Mooses, kui Jehoova ütles talle: „Ma läkitan su vaarao juurde, ja vii mu rahvas, Iisraeli lapsed, Egiptusest välja!” (2. Moos. 3:10).

² Mooses läks Egiptusesse ja kuulutas Jumala antud sõnumit, mistõttu sai talle osaks vaarao viha. Pärast seda kui maad oli tabanud üheksa nuhtlust, ähvardas vaarao Moosest: „Hoia, et sa enam ei ilmu mu palge ette! Sest päeval, mil sa ilmud mu palge ette, sa sured!” (2. Moos. 10:28). Enne vaarao juurest lahkumist ennustas Mooses talle, et ta esmasündinud poeg sureb (2. Moos. 11:4—8). Viimaks andis Mooses igale Iisraeli perele juhise tappa sikk või jäär, kes oli püha loom Egiptuse jumala Ra kummardajatele, ning piserdada  selle verd oma uksepiitadele (2. Moos. 12:5—7). Kuidas võis vaarao sellele kõigele reageerida? See Moosest ei hirmutanud. Miks? Tänu usule täitis ta Jehoova tahet ega kartnud kuninga viha, „sest ta jäi kindlaks, otsekui nähes Teda, kes on nähtamatu”. (Loe Heebrealastele 11:27, 28.)

3. Mida me hakkame uurima selle kohta, kuidas ilmutas Mooses usku „Temasse, kes on nähtamatu”?

³ Kas sinu usk on nii tugev, et sa otsekui näeksid Jumalat? (Matt. 5:8.) Et tugevdada oma vaimset nägemist, nii et võiksime näha „Teda, kes on nähtamatu”, uurigem Moosese eeskuju. Kuidas hoidis usk Jehoovasse teda inimesekartuse eest? Mismoodi näitas ta üles usku Jumala tõotustesse? Kuidas tugevdas Moosest see, et ta nägi „Teda, kes on nähtamatu”, kui tema ja ta rahvas olid hädaohus?

4. Milline oli Moosese positsioon vaarao ees inimeste vaatepunktist?

⁴ Inimeste vaatepunktist polnud Mooses vaarao kõrval mitte keegi. Paistis, et nii tema elu, heaolu kui ka tulevik sõltuvad vaaraost. Ka Mooses ise oli Jehoova käest küsinud: „Kes olen mina, et võiksin minna vaarao juurde ja viia Iisraeli lapsed Egiptusest välja?” (2. Moos. 3:11). Umbes 40 aastat tagasi oli Mooses Egiptusest põgenenud. Ta võis endamisi mõelda, kas tal ikka on tark minna tagasi ja riskida kuninga viha alla sattumisega.

5., 6. Mis aitas Moosesel karta Jehoovat ja mitte vaaraod?

⁵ Enne kui Mooses Egiptusesse naasis, õpetas Jumal talle ülitähtsa tõe. Hiljem talletas Mooses selle põhimõtte ka Iiobi raamatusse, kui kirjutas: „Vaata, Issanda [Jehoova] kartus — see on tarkus” (Iiob 28:28). Et aidata Moosesel arendada sellist kartust, näitas Jehoova talle, kui suur erinevus on inimeste ja kõikvõimsa Jumala vahel. Ta küsis: „Kes on teinud inimesele suu, või kes teeb keeletu, kurdi, nägija või pimeda? Kas mitte mina, Jehoova?” (2. Moos. 4:11).

⁶ Milles seisnes õppetund? Moosesel ei tarvitsenud hirmu tunda. Teda läkitas Jehoova, kes oli lubanud anda talle kõike, mida vaja, et Jumala sõnum vaaraole edastada. Pealegi polnud vaarao Jehoova kõrval mitte keegi. Samuti polnud see esimene kord, kui ustav jumalateenija sattus Egiptuse valitseja tõttu ohtu. Võib-olla mõtiskles Mooses selle üle, kuidas Jehoova oli kaitsnud Aabrahami, Joosepit ja isegi Moosest ennast varem elanud vaaraode valitsusajal (1. Moos. 12:17—19; 41:14, 39—41; 2. Moos. 1:22—2:10). Mooses uskus Jehoovasse, „Temasse, kes on nähtamatu”, ning seepärast läks ta julgelt vaarao ette ja andis talle teada kõik, mida Jehoova oli käskinud.

7. Kuidas kaitses usk Jehoovasse meie õde Ellat?

⁷ Usk Jehoovasse kaitses ka meie õde Ellat inimesekartusele järele andmast. KGB arreteeris Ella aastal 1949. Ülekuulamisel sunniti teda võtma end noorte julgeolekuohvitseride jõllitavate pilkude all alasti. Ta räägib: „Tundsin end alandatuna. Ent pärast Jehoova poole palvetamist valdas mind südamerahu.” Ta paigutati kolmeks päevaks üksikvangistusse. Ella jutustab, kuidas ametnikud karjusid: „Meie teeme, et Eestimaal enam Jehoova nimegi ei mäletata! Teie lähete laagrisse, teised Siberisse! Kus on teie Jehoova?” Kas Ellat valdas inimesekartus või usaldas ta Jehoovat? Kui teda üle kuulati, ütles ta pilkajatele kartmatult: „Olen selle asja põhjalikult läbi mõelnud. Ma pigem veedan oma elu  vanglas, ilma et olen rikkunud oma suhteid Jumalaga, kui elan vabana ja kaotan tema heakskiidu.” Ellale oli Jehoova sama tõeline kui tema ees seisvad mehed. Tänu oma usule jäi ta laitmatuks.

8., 9. a) Mis on vastumürk inimesekartusele? b) Kellele tuleks sul mõelda, kui tunned kiusatust inimesekartusele järele anda?

⁸ Usk Jehoovasse aitab ka sinul oma hirmudest jagu saada. Kui mõjuvõimsad ametnikud püüavad piirata su vabadust Jumalat kummardada, võib sulle näida, et su elu, heaolu ja tulevik sõltuvad inimestest. Sa võid isegi mõelda, kas ikka on tark jätkata Jehoova teenimist ja võimuesindajaid vihale ajada. Kuid pea meeles: vastumürk inimesekartusele on usk Jumalasse. (Loe Õpetussõnad 29:25.) Jehoova küsib: „Miks peaksid kartma surelikku inimest, inimlast, kes närbub kui rohi?” (Jes. 51:12, UM; 51:13).

⁹ Mõtle oma kõikvõimsale Isale. Ta näeb neid, kes kannatavad ebaõiglaste valitsejate tõttu, tunneb neile kaasa ja tegutseb nende heaks (2. Moos. 3:7—10). Kui sul tuleb kaitsta oma usku kõrgete ametnike ees, pea meeles Jeesuse sõnu „Ärge olge mures, kuidas või mida rääkida, kuna teile antakse sel tunnil see, mida teil tuleb rääkida” (Matt. 10:18—20). Inimvalitsejad ja valitsusametnikud pole Jehoova kõrval mitte keegi. Kui tugevdad praegu oma usku, näed Jehoovat tõelise isikuna, kes on alati valmis sulle appi tõttama.

10. a) Millised juhendid andis Jehoova iisraellastele niisanikuus aastal 1513 e.m.a? b) Miks kuuletus Mooses Jumala juhenditele?

¹⁰ Niisanikuus aastal 1513 e.m.a ütles Jehoova Moosesele ja Aaronile, et nad annaksid iisraellastele edasi ebatavalise juhtnööri: tuleb valida välja terve jäär või sikk, tappa see ja piserdada selle verd uksepiitadele (2. Moos. 12:3—7). Mida Mooses tegi? Paulus kirjutas hiljem tema kohta: „Usu tõttu oli ta korraldanud paasapüha pidamise ja verega piserdamise, et hukkaja ei puutuks nende esmasündinuid” (Heebr. 11:28). Mooses teadis, et Jehoova on usaldusväärne, ja uskus, et Jehoova täidab lubaduse hukata esmasündinud Egiptuses.

11. Miks Mooses teisi hoiatas?

¹¹ Ilmselt olid Moosese enda pojad Midjanis, „hukkajast” kaugel (2. Moos. 18:1—6). * Kuna kaalul olid elud ja Mooses armastas inimesi, juhendas ta kuulekalt teisi Iisraeli peresid, kelle esmasündinud pojad olid ohus. Piiblis öeldakse: „Otsekohe kutsus Mooses kõik Iisraeli vanemad ja ütles neile: „. . . tapke paasaohver”” (2. Moos. 12:21, UM).

12. Millist tähtsat sõnumit on Jehoova käskinud meil kuulutada?

¹² Inglite juhtimisel kuulutab Jehoova rahvas tähtsat sõnumit: „Kartke Jumalat ja andke talle austust, sest kätte on jõudnud tema kohtutund, ja seepärast kummardage teda, kes on valmistanud taeva ja maa ja mere ja veteallikad” (Ilm. 14:7). Nüüd on aeg seda sõnumit teatada. Meil tuleb inimesi hoiatada, et nad võiksid lahkuda Suurest Babülonist ega saaks osa tema nuhtlustest (Ilm. 18:4). „Teised lambad” ühinevad selles töös võitud kristlastega ja paluvad neid, kes on Jumalast võõrdunud, lasta endid temaga lepitada (Joh. 10:16; 2. Kor. 5:20).

13. Mis kasvatab meis soovi kuulutada head sõnumit?

¹³ Me oleme veendunud, et me elame  „kohtutunni” ajal. Samuti oleme kindlad, et Jehoova pole liialdanud, kui on rõhutanud kuulutamise ja inimeste jüngriteks tegemise töö pakilisust. Johannes nägi ühes nägemuses „nelja inglit seismas maa neljas nurgas, hoidmas kõvasti kinni maa nelja tuult” (Ilm. 7:1). Kas sa näed ususilmadega ingleid, kes on valmis selle maailma peale valla päästma suure viletsuse hävingutuuli? Kui näed, siis aitab see sul kuulutada head sõnumit kindla veendumusega.

14. Mis paneb meid manitsema „õelat pöörduma oma õeluse teelt”?

¹⁴ Tõelised kristlased tunnevad juba praegu rõõmu sõprusest Jehoovaga ja igavese elu lootusest. Siiski mõistame, et meie vastutus on „manitseda õelat pöörduma oma õeluse teelt, et hoida teda elus”. (Loe Hesekiel 3:17—19.) Loomulikult ei tee me kuulutustööd vaid veresüü vältimiseks. Me armastame Jehoovat ja ligimesi. Jeesus selgitas, mida tegelikult tähendavad armastus ja halastus, kui rääkis tähendamissõna halastajast samaarlasest. Võiksime endalt küsida: „Kas minul on inimestest kahju nagu sellel samaarlasel, nii et ma tahan neile tunnistust anda?” Kindlasti ei tahaks me olla nagu preester ja leviit selles loos, otsides vabandusi ja minnes inimestest „tee teise serva hoidudes” mööda (Luuka 10:25—37). Usk Jumala tõotustesse ja armastus inimeste vastu ajendab meid osalema kuulutustöös võimalikult suurel määral, enne kui aeg otsa saab.

15. Miks tundus iisraellastele, et nad on lõksus?

¹⁵ Moosese usk „Temasse, kes on nähtamatu”, aitas teda ajal, kui iisraellased olid pärast Egiptusest lahkumist suures ohus. Piibel annab teada: „Iisraeli lapsed tõstsid oma silmad üles, ja vaata, egiptlased olid tulemas neile järele! Siis Iisraeli lapsed kartsid väga ja kisendasid Jehoova poole” (2. Moos. 14:10—12). Kas see hädaoht tabas neid ootamatult? Üldsegi mitte. Jehoova oli varem ennustanud: „Mina paadutan vaarao südame ja ta ajab neid taga. Aga mina ilmutan oma au vaarao ja kogu tema sõjaväe arvel, et egiptlased tunneksid, et mina olen Jehoova!” (2. Moos. 14:4). Ent iisraellased vaatasid asjadele vaid inimeste vaatepunktist: nende ees laius läbipääsmatu Punane meri, neid jälitasid vaarao kiired sõjavankrid ja nende juhiks oli 80-aastane karjus. Neile tundus, et neil pole mingit võimalust pääseda.

16. Kuidas tugevdas usk Moosest Punase mere ääres?

¹⁶ Kuid Mooses ei löönud kõhklema. Mis teda aitas? Ta nägi oma ususilmadega midagi palju võimsamat kui meri või sõjavägi. Ta nägi „Jehoova päästet” ja teadis, et Jehoova võitleb Iisraeli eest. (Loe 2. Moosese 14:13, 14.) Moosese usk andis julgust ka Jumala rahvale. Piibel ütleb, et „usu tõttu läksid nad Punasest merest läbi nagu kuiva maad mööda, aga egiptlased, kes söandasid sedasama teha, uppusid” (Heebr. 11:29). Seejärel „rahvas kartis Jehoovat ning nad uskusid Jehoovat ja Moosest, tema sulast” (2. Moos. 14:31).

17. Millised tulevased sündmused panevad meie usu proovile?

¹⁷ Varsti on käes aeg, kui meie elu näib olevat ohus. Suure viletsuse haripunktiks on selle maailma valitsused laastanud ja täielikult hävitanud usuorganisatsioonid, mis on meist suuremad ja rohkearvulisemad (Ilm. 17:16). Jehoova võrdleb meie tulevast kaitsetut olukorda prohvetlikult „lahtise maaga”, mille elanikud „elavad müürita ja neil ei ole riive ega uksi” (Hes. 38:10—12, 14—16). Vaid inimese silme läbi vaadates paistab siis, et meil pole mingit lootust ellu jääda. Mida sina sel ajal tunned?

18. Selgita, mis aitab meil suure viletsuse ajal kindlaks jääda?

¹⁸ Meil pole vaja hirmu pärast väriseda. Jehoova on juba ennustanud, et tema rahva vastu toimub rünnak, ja andnud teada selle rünnaku lõpptulemuse. „Aga sel päeval — päeval, mil Goog tuleb Iisraeli maa kallale, ütleb Issand Jehoova, tõuseb mu vihaleek! Oma raevus ja vihatules ma räägin” (Hes. 38:18—23). Siis hävitab Jumal kõik need, kes tahavad tema rahvale kahju teha. Sinu usk sellesse, milline on Jehoova suure ja kardetava päeva lõpptulemus, aitab sul näha „Jehoova päästet” ja jääda tema ees laitmatuks (Joel 3:4, 5).

19. a) Kui lähedased olid Jehoova ja Moosese suhted? b) Kui sa arvestad Jehoova tahtega kõiges, siis milline õnnistus sulle osaks saab?

¹⁹ Valmistu praegu nendeks eelseisvateks sündmusteks, jäädes kindlaks, „otsekui nähes Teda, kes on nähtamatu”. Tugevda oma sõprust Jumal Jehoovaga korrapärase piibliuurimise ja palvetamise abil. Mooses oli Jehoovaga lähedane sõber ja Jehoova suunas teda võimsalt. Piibel ütleb lausa, et „Jehoova tundis [teda] palgest palgesse” (5. Moos. 34:10). Mooses oli erakordne prohvet. Tänu usule aga võid ka sina õppida Jumalat niivõrd hästi tundma, et sa justkui näeksid teda. Kui sa arvestad Jehoova tahtega „kõigil oma teedel,” nagu tema Sõna innustab sind tegema, „siis ta teeb su teerajad tasaseks” (Õpet. 3:6).