Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Onaa “Mɔ ni Anaaa Lɛ Lɛ”?

Ani Onaa “Mɔ ni Anaaa Lɛ Lɛ”?

“Emɔ mɔ ni anaaa lɛ lɛ mli tamɔ nɔ ni eena lɛ.”HEB. 11:27.

1, 2. (a) Tsɔɔmɔ nɔ hewɔ ni efee tamɔ nɔ ni Mose wala yaje oshara mli lɛ. (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.) (b) Mɛni hewɔ Mose eyasheee maŋtsɛ lɛ mlifu lɛ gbeyei lɛ?

FARAO ji nɔyelɔ ko ni yɛ hewalɛ waa, ni Mizraimbii lɛ já lɛ akɛ nyɔŋmɔ ko. Wolo ko (When Egypt Ruled the East) wie akɛ, Mizraimbii lɛ na lɛ akɛ “eyɛ hewalɛ kɛ nilee fe bɔɔ nii fɛɛ ni yɔɔ je nɛŋ.” Akɛni Farao miitao ni Mizraimbii lɛ ashe lɛ gbeyei hewɔ lɛ, ebuɔ maŋtsɛfai ko ni asɔ̃ blikã ni ewó eyitso nɔ akpɛtɛ hiɛ, ni okadi nɛɛ tsɔɔ akɛ, abaakpata maŋtsɛ lɛ henyɛlɔi fɛɛ ahiɛ oya nɔŋŋ. No hewɔ lɛ, feemɔ bɔ ni Mose nu he ehã be ni Yehowa kɛɛ lɛ akɛ: “Matsuo Farao ŋɔɔ, koni oyajie mimaŋ, Israelbii lɛ, kɛjɛ Mizraim” lɛ he mfoniri okwɛ.2 Mose 3:10.

2 Mose tee Mizraim, eyajaje Nyɔŋmɔ sane lɛ, ni enɛ hã Farao mli fu. Be ni Nyɔŋmɔ kɛ haomɔi nɛɛhu eba Mizraimbii lɛ anɔ sɛɛ lɛ, Farao kɛ mlifu kɛɛ Mose akɛ: “Kwɛ ohe ni ahi, ní okaba mihiɛ dɔŋŋ; shi gbi nɔ ni ooona mihiɛ lɛ, ooogbo.” (2 Mose 10:28) Dani Mose baashi Farao hiɛ lɛ, egba akɛ maŋtsɛ lɛ kromɔbi nuu lɛ baagbo. (2 Mose 11:4-8) Naagbee kwraa lɛ, Mose fã Israelbii lɛ fɛɛ ni amɛgbe too nuu, abotia loo gwantɛŋ, koni amɛkɛ kooloo lɛ lá akpa amɛshinaatsei  lɛ ahe. Mizraimbii lɛ buɔ gwantɛŋ nuu akɛ eyɛ krɔŋkrɔŋ kɛhã amɛnyɔŋmɔi lɛ ateŋ ekome ni atsɛɔ lɛ Ra lɛ. (2 Mose 12:5-7) Te Farao baafee enii ehã tɛŋŋ? Mose eyasheee lɛ gbeyei. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ hemɔkɛyeli ni eyɔɔ lɛ hã ebo Yehowa toi, “ni esheee maŋtsɛ lɛ mlifu lɛ gbeyei; ejaakɛ emɔ mɔ ni anaaa lɛ lɛ mli tamɔ nɔ ni eena lɛ.”Nyɛkanea Hebribii 11:27, 28.

3. Mɛɛ sanebimɔi ni kɔɔ Mose hemɔkɛyeli yɛ “mɔ ni anaaa lɛ” lɛ mli lɛ ahe wɔbaasusu?

3 Ani hemɔkɛyeli ni oyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ mli lɛ mli wa oookɛɛ ‘oona Nyɔŋmɔ’? (Mat. 5:8) Bɔ ni afee ni wɔwaje wɔhemɔkɛyeli lɛ koni wɔnyɛ wɔna “mɔ ni anaaa lɛ” lɛ akɛ mɔ ko ni yɔɔ diɛŋtsɛ lɛ, nyɛhãa wɔsusua Mose sane lɛ he wɔkwɛa. Mɛɛ gbɛ nɔ hemɔkɛyeli ni ená yɛ Yehowa mli lɛ bu ehe ni eyasheee gbɔmɔ gbeyei? Mɛɛ gbɛ nɔ ená hemɔkɛyeli yɛ Nyɔŋmɔ shiwoi lɛ amli? Ni mɛɛ gbɛ nɔ na ni Mose na “mɔ ni anaaa lɛ” lɛ waje lɛ be ni lɛ kɛ emaŋbii lɛ eyaje oshara mli lɛ?

“ESHEEE MAŊTSƐ LƐ MLIFU LƐ GBEYEI”

4. Yɛ adesai ahiɛ lɛ, kɛ́ akɛ Mose to Farao he lɛ, te abaana lɛ tɛŋŋ?

4 Yɛ adesai ahiɛ lɛ, jeee Mose he nii kwraa ji Farao. Ebafee tamɔ nɔ ni Mose wala kɛ ewɔsɛɛ fɛɛ yɛ Farao dɛŋ. Mose diɛŋtsɛ po bi Yehowa akɛ: “Namɔ ji mi, ni matee Farao ŋɔɔ ni mayajie Israelbii lɛ kɛjɛ Mizraim?” (2 Mose 3:11) Be ni Mose kɛ Yehowa wie lɛ, no mli lɛ, aaafee afii 40 eho kɛjɛ be ni ejo foi kɛshi Mizraim akɛ kobɔfo lɛ. Ekolɛ ebi ehe akɛ, ‘Ani nilee yɛ mli akɛ maku misɛɛ kɛya Mizraim, ni miyawo maŋtsɛ lɛ mlila ni mikɛ mihe awo oshara mli?’

5, 6. Mɛni ye ebua Mose ni eshe Yehowa gbeyei, ni esheee Farao gbeyei lɛ?

5 Nyɔŋmɔ tsɔɔ Mose nɔ ko ni he hiaa waa dani Mose ku esɛɛ kɛtee Mizraim. Sɛɛ mli lɛ, Mose ŋma nɔ ni Nyɔŋmɔ tsɔɔ lɛ lɛ he sane yɛ Hiob wolo lɛ mli. Eŋma akɛ: “Naa, Nuŋtsɔ [Yehowa] gbeyeishemɔ lɛ, no ji nilee.” (Hiob 28:28) Yehowa hã Mose na srɔto ni yɔɔ adesai kɛ Nyɔŋmɔ Ofe lɛ teŋ, koni no aye abua lɛ ni eshe Nyɔŋmɔ gbeyei, ni ekɛ nilee atsu nii. Ebi Mose akɛ: “Namɔ fee naabu hã gbɔmɔ? Aloo namɔ bɔ mumui loo toimulɔ, loo ninalɔ loo shwilafo? Ani jeee mi, Yehowa, nɛɛ nɔŋŋ?”2 Mose 4:11.

6 Mɛni enɛ tsɔɔ? Nɔ ni etsɔɔ ji akɛ, esaaa akɛ Mose sheɔ gbeyei, ejaakɛ Yehowa ji mɔ ni tsuɔ lɛ lɛ. Nyɔŋmɔ kɛ nɔ fɛɛ nɔ ni he baahia Mose koni enyɛ ejaje sane ni ekɛtsu lɛ lɛ etsɔɔ Farao lɛ baahã lɛ. Kɛfata he lɛ, jeee Farao he nii kwraa ji Yehowa. Agbɛnɛ hu, jeee enɛ ji klɛŋklɛŋ ni Nyɔŋmɔ tsuji eyaje oshara mli yɛ Mizraim. Ekolɛ Mose kaiɔ bɔ ni Yehowa bu Abraham, Yosef, kɛ Mose diɛŋtsɛ po he yɛ Faraoi srɔtoi anɔyeli shishi lɛ. (1 Mose 12:17-19; 41:14, 39-41; 2 Mose 1:22–2:10) Akɛni Mose he Yehowa, “mɔ ni anaaa lɛ” lɛ eye hewɔ lɛ, ekɛ ekãa tee Farao hiɛ, ni eyajaje nɔ fɛɛ nɔ ni Yehowa fã lɛ lɛ.

7. Mɛɛ gbɛ nɔ hemɔkɛyeli ni nyɛmi yoo ko yɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ bu ehe?

7 Hemɔkɛyeli ni nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Ella lɛ yɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ ye ebua lɛ ni eye gbɔmɔ shemɔ nɔ taakɛ Mose fee lɛ. Yɛ afi 1949 lɛ, KGB lɛ mɔ nyɛmiyoo Ella yɛ Estonia, amɛŋmɛ lɛ yayaiaŋ, ni polisifoi lɛ kwɛ ehe. Ewie akɛ: “Amɛshwie mihiɛ shi waa.” Ekɛfata he akɛ: “Shi be ni misɔle mihã Yehowa lɛ, mihe jɔ mi ni mitsui hu nyɔ mimli.” No sɛɛ lɛ, ashi Ella awo tsũ bibioo ko ni mli ewo duŋ mli gbii etɛ. Ewie akɛ: “Onukpai lɛ bolɔ akɛ: ‘Wɔbaafee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔɔnyɛ koni nakai gbɛ́i Yehowa lɛ alaaje yɛ Estonia! Wɔkɛ bo miiya nsara ko mli, ni wɔkɛ mɛi komɛi hu baaya Siberia!’ Ni amɛye mihe fɛo akɛ: ‘Nɛgbɛ o-Yehowa lɛ yɔɔ?’” Ani Ella  baashe gbɔmɔ gbeyei aloo ekɛ ehiɛ baafɔ Yehowa nɔ? Be ni amɛbibii lɛ saji lɛ, ekɛ ekãa kɛɛ amɛ akɛ: “Misusu sane nɛɛ he saŋŋ, ni miisumɔ akɛ awo mi tsũŋ ni maya nɔ mahiɛ mi kɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa lɛ mli moŋ, fe ni abaaŋmɛɛ mihe ni mi kɛ lɛ teŋ afite.” Ella na Yehowa tamɔ bɔ ni enaa hii lɛ ni damɔ ehiɛ lɛ nɔŋŋ. Ehemɔkɛyeli lɛ ye ebua lɛ ni eye Yehowa anɔkwa.

8, 9. (a) Mɛni baaye abua bo ni oye gbɔmɔ shemɔ nɔ? (b) Kɛ́ gbɔmɔ shemɔ miihe aye onɔ lɛ, namɔ esa akɛ okɛ ohiɛ afɔ̃ enɔ?

8 Kɛ́ oheɔ Yehowa oyeɔ lɛ, obaanyɛ oye nɔ fɛɛ nɔ ni osheɔ he gbeyei lɛ nɔ. Kɛ́ amralofoi ka akɛ amɛbaatsĩ onaa koni okajá Nyɔŋmɔ lɛ, ebaafee tamɔ nɔ ni owala kɛ owɔsɛɛ eyaje adesai adɛŋ. Ekolɛ obaabi ohe po akɛ, ani nilee yɛ mli akɛ maya nɔ masɔmɔ Yehowa ni amralofoi lɛ amli afu? Kaimɔ akɛ, kɛ́ oheɔ Nyɔŋmɔ nɔ oyeɔ lɛ, obaanyɛ oye gbɔmɔ shemɔ nɔ. (Nyɛkanea Abɛi 29:25.) Yehowa bi akɛ: “Namɔ jio ni osheɔ adesa ní baagbo, aloo gbɔmɔ bi ní tamɔ jwɛi lɛ gbeyei?”Yes. 51:12, 13.

9 Okɛ ohiɛ afɔ̃ o-Tsɛ ofe lɛ nɔ. Enaa mɛi fɛɛ ni naa nɔ lɛ, enuɔ he ehãa amɛ, ni eyeɔ ebuaa amɛ. (2 Mose 3:7-10) Kɛ́ esa akɛ ofã ohemɔkɛyeli lɛ he yɛ amralofoi ni yi wala ahiɛ lɛ, ‘kahao ohe yɛ bɔ ni aloo nɔ ni oookɛɛ hewɔ; shi aaaŋɔ nɔ ni ooowie ahã bo yɛ nakai ŋmɛlɛtswaa lɛ mli nɔŋŋ.’ (Mat. 10:18-20) Jeee adesai anɔyelɔi kɛ amralofoi ahe nii ji Yehowa. Kɛ́ owaje ohemɔkɛyeli lɛ amrɔ nɛɛ, obaana Yehowa akɛ mɔ ko ni yɔɔ diɛŋtsɛ ni miisumɔ ni eye ebua bo.

EHE NYƆŊMƆ SHIWOI LƐ EYE

10. (a) Mɛni Yehowa kɛɛ Israelbii lɛ akɛ amɛfee yɛ afi 1513 D.Ŋ.B. Nisan nyɔɔŋ lɛ nɔ? (b) Mɛni hewɔ Mose bo Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ lɛ toi lɛ?

10 Yɛ afi 1513 D.Ŋ.B. Nisan nyɔɔŋ lɛ nɔ lɛ, Yehowa kɛɛ Mose kɛ Aaron ni amɛkɛɛ Israelbii lɛ akɛ, amɛgbe too nuu, gwantɛŋ loo abotia, ni amɛkɛ elá lɛ akpa amɛshinaatsei lɛ ahe. (2 Mose 12:3-7) Mɛni Mose fee? Sɛɛ mli lɛ, bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Hemɔkɛyeli [Mose kɛto] Hehoo lɛ kɛ lá dikimɔ lɛ, koni mɔ ni fiteɔ kromɔbii lɛ akata amɛhe.” (Heb. 11:28) Mose le akɛ Yehowa shiwoi lɛ baaba mli, ni ehe eye akɛ hii fɛɛ ni ji kromɔbii ni yɔɔ Mizraim lɛ baagboi.

11. Mɛni hewɔ Mose bɔ Israelbii lɛ kɔkɔ lɛ?

11 Mose susuɔ mɛi krokomɛi ahe. Ebo Yehowa toi ni ebɔ Israelbii krokomɛi ni amɛkromɔbii awala eyaje oshara mli lɛ kɔkɔ, eyɛ mli akɛ no mli lɛ eeenyɛ efee akɛ Mose diɛŋtsɛ bii yɛ Midian. (2 Mose 18:1-6) Bɔ ni afee ni “mɔ ni fiteɔ kromɔbii lɛ” * akakpata Israelbii krokomɛi lɛ abii ahiɛ lɛ, Mose he fee oya ni etsɛ “Israel onukpai lɛ fɛɛ, ni ekɛɛ amɛ akɛ: . . . Nyɛgbea Hehoo lɛ.”2 Mose 12:21.

12. Mɛɛ sane ni he hiaa Yehowa efã wɔ akɛ wɔshiɛ?

12 Ŋmɛnɛ lɛ, yɛ ŋwɛibɔfoi lɛ ayelikɛbuamɔ naa lɛ, Yehowa webii miishiɛ sane ko ni he hiaa, no ji: “Nyɛshea Nyɔŋmɔ gbeyei ni nyɛkɛ anunyam ahãa lɛ, ejaakɛ ekojomɔ ŋmɛlɛtswaa lɛ eshɛ; ni nyɛjaa mɔ ni fee ŋwɛi kɛ shikpɔŋ kɛ ŋshɔ kɛ nubui ni baa lɛ.” (Kpoj. 14:7) Esa akɛ wɔjaje sane nɛɛ bianɛ. Esa akɛ wɔbɔ wɔkutsoŋbii lɛ kɔkɔ koni amɛje Babilon Kpeteŋkpele lɛ mli, ni amɛkaná “ehaomɔi lɛ eko.” (Kpoj. 18:4) “Tooi krokomɛi” lɛ fataa Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ahe kɛkpaa mɛi ni etse amɛhe kɛjɛ Nyɔŋmɔ he lɛ fai ni amɛhã ‘akpata amɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ.’Yoh. 10:16; 2 Kor. 5:20.

Kɛ́ oheɔ Yehowa shiwoi lɛ oyeɔ lɛ, no baahã shwelɛ ni oyɔɔ akɛ oshiɛ sane kpakpa lɛ mli awa (Kwɛmɔ kuku 13)

13. Mɛni baahã shwelɛ ni oyɔɔ akɛ oshiɛ sane kpakpa lɛ mli awa?

13 Wɔyɛ nɔmimaa akɛ, ‘kojomɔ  ŋmɛlɛtswaa’ lɛ eshɛ. Wɔle akɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he miihia waa, taakɛ Yehowa ekɛɛ lɛ. Bɔfo Yohane na “ŋwɛibɔfoi ejwɛ damɔ shikpɔŋ koji ejwɛ lɛ nɔ, ni amɛhiɛ shikpɔŋ lɛ nɔ kɔɔyɔi ejwɛ lɛ mli” yɛ ninaa mli. (Kpoj. 7:1) Ani bo hu oona nɛkɛ ŋwɛibɔfoi nɛɛ ni amɛfee klalo akɛ amɛbaaŋmɛɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ he kɔɔyɔi ejwɛ lɛ ahe kɛkpata shikpɔŋ nɛɛ hiɛ? Kɛ́ ohemɔkɛyeli lɛ hã ona ŋwɛibɔfoi nɛɛ lɛ, no baahã okɛ ekãa ashiɛ sane kpakpa lɛ.

14. Mɛni tsirɛɔ wɔ koni wɔbɔ ‘efɔŋfeelɔ ko kɔkɔ ní eje egbɛ fɔŋ lɛ nɔ’ lɛ?

14 Wekukpaa kpakpa yɛ wɔ kɛ Yehowa teŋ momo, ni wɔyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ wɔbaaná naanɔ wala. Kɛ̃lɛ, wɔyɔseɔ akɛ eji wɔsɔ̃ akɛ wɔbɔ ‘efɔŋfeelɔ kɔkɔ ní eje egbɛ fɔŋ lɛ nɔ,’ koni eyi aná wala. (Nyɛkanea Ezekiel 3:17-19.) Anɔkwa, jeee mɛi alá yi sɔ̃ ni wɔbaaye lɛ pɛ hewɔ wɔshiɛɔ lɛ. Wɔsumɔɔ Yehowa, ni wɔsumɔɔ wɔnaanyo gbɔmɔ hu. Yesu kɛ abɛbua ni kɔɔ Samarianyo lɛ he lɛ tsɔɔ nɔ ni suɔmɔ kɛ mɔbɔnalɛ kpo ni aaajie lɛ tsɔɔ lɛ mli. Wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe akɛ, ‘Ani mimusuŋ tsɔɔ mi akɛ miye mɛi krokomɛi odase, taakɛ Samarianyo lɛ musuŋ tsɔ lɛ lɛ?’ Wɔsumɔŋ akɛ wɔjie wɔnaa ni ‘wɔgba afã’ kɛtsɔ he kroko taakɛ osɔfo lɛ kɛ Levinyo lɛ ni awie amɛhe yɛ abɛbua lɛ mli lɛ fee lɛ. (Luka 10:25-37) Hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ shiwoi lɛ amli, kɛ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã wɔnaanyo gbɔmɔ lɛ baatsirɛ wɔ ni wɔtsu babaoo yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli dani naagbee lɛ aba.

 AMƐFO “ŊSHƆ TSURU LƐ”

15. Mɛni hewɔ Israelbii lɛ nu he akɛ amɛbɛ tsɔmɔhe ko lɛ?

15 Be ni Israelbii lɛ shi Mizraim ni amɛyaje oshara mli lɛ, hemɔkɛyeli ni Mose ná yɛ “mɔ ni anaaa lɛ” lɛ mli lɛ ye ebua lɛ. Biblia lɛ kɛɛ akɛ: “Israelbii lɛ hole amɛhiŋmɛii anɔ, ni naa, Mizraimbii lɛ nyiɛ amɛsɛɛ kɛmiiba; ni amɛshe gbeyei naakpa; ni Israelbii lɛ bolɔ tsɛ Yehowa.” (2 Mose 14:10-12) Kulɛ, esa akɛ Israelbii lɛ ale akɛ amɛbaayaje shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli, ejaakɛ Yehowa etsɔ hiɛ egba akɛ: “Mawaje Farao tsui, ní etiu amɛ, ni mawo mihiɛ nyam yɛ Farao kɛ eta muu lɛ fɛɛ nɔ, koni Mizraimbii aná ale akɛ miji Yehowa lɛ.” (2 Mose 14:4) Yɛ kɔkɔ ni Yehowa bɔ Israelbii lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛyanáaa hemɔkɛyeli. Nɔ pɛ ni amɛnaa ji Ŋshɔ Tsuru lɛ ni kã amɛhiɛ lɛ, Farao kɛ eta lɛ ni baa yɛ amɛsɛɛ lɛ, kɛ tookwɛlɔ ko ni eye afii 80 ni nyiɛ amɛhiɛ. Amɛnu he akɛ amɛbɛ tsɔmɔhe ko.

16. Mɛɛ gbɛ nɔ hemɔkɛyeli ye ebua Mose yɛ Ŋshɔ Tsuru lɛ naa?

16 Kɛ̃lɛ, Mose nijiaŋ ejeee wui. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ hemɔkɛyeli ye ebua lɛ ni ena mɔ ko ni he wa fe ŋshɔ loo tabilɔi. Ena akɛ “Yehowa baahere” amɛyiwala, ni ele akɛ Yehowa baawu ehã Israelbii lɛ. (Nyɛkanea 2 Mose 14:13, 14.) Mose hemɔkɛyeli lɛ waje Israelbii lɛ ni ewo amɛ hewalɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Hemɔkɛyeli amɛkɛfo Ŋshɔ tsuru lɛ tamɔ shikpɔŋ gbiŋ, nɔ ni Mizraimbii lɛ hu ka feemɔ, ni emii amɛ lɛ.” (Heb. 11:29) Enɛ sɛɛ lɛ, “maŋ lɛ she Yehowa gbeyei, ni amɛhe Yehowa kɛ etsulɔ Mose amɛye.”2 Mose 14:31.

17. Mɛni baaba wɔsɛɛ ni baaka wɔhemɔkɛyeli lɛ?

17 Etsɛŋ, wɔ hu ebaafee tamɔ nɔ ni wɔwala eyaje oshara mli. Kɛ́ eshwɛ fioo ni Harmagedon ta lɛ baaje shishi lɛ, je nɛŋ nɔyelɔi lɛ baanu he akɛ amɛbaanyɛ amɛkpata wɔjamɔ lɛ hiɛ yɛ gbɛ ni waaa kwraa nɔ, ejaakɛ no mli lɛ amɛkpata jamɔi ni yi fa fe wɔ lɛ po ahiɛ. (Kpoj. 17:16) Yɛ gbalɛ ko mli lɛ, Yehowa wie akɛ, nakai beaŋ lɛ, wɔbaafee tamɔ ‘shikpɔŋ ní naa kã ni bɛ gbogbo, ní bɛ agbó sɛɛ adabãŋi loo agbói hu.’ (Ezek. 38:10-12, 14-16) Mɛi ni enaaa Yehowa lɛ baasusu akɛ wɔhe ejeŋ mli kɔkɔɔkɔ. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, te obaafee onii ohã tɛŋŋ?

18. Tsɔɔmɔ nɔ hewɔ ni wɔbaanyɛ wɔdamɔ shi shiŋŋ yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli lɛ.

18 Esaaa akɛ wɔsheɔ gbeyei. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Yehowa etsɔ hiɛ egba akɛ abaatutua ewebii lɛ, shi etsɔɔ nɔ ni ebaafee ehã amɛ hu. Ekɛɛ akɛ: ‘Nakai gbi lɛ nɔ, gbi ní Gog aaabatua Israel shikpɔŋ lɛ, Nuŋtsɔ Yehowa kɛɛ, mimlila lɛ aaate shi kɛaaba migugɔŋ. Mawie yɛ miwuŋayeli kɛ mimlifu la lɛŋ.’ (Ezek. 38:18-23) Kɛkɛ lɛ, Nyɔŋmɔ baakpata mɛi fɛɛ ni miitao aye Yehowa webii lɛ awui lɛ ahiɛ kwraa. Kɛ́ oheɔ oyeɔ akɛ Yehowa baabu ohe yɛ nakai “gbi wulu ní he yɔɔ gbeyei lɛ” nɔ lɛ, obaana akɛ “Yehowa baahere” oyiwala, ni obaadamɔ shi shiŋŋ.Yoel 3:4, 5.

19. (a) Te wekukpaa ni yɔɔ Yehowa kɛ Mose teŋ lɛ yɔɔ hã tɛŋŋ? (b) Kɛ́ obo Yehowa toi “yɛ ogbɛi fɛɛ mli” lɛ, mɛɛ jɔɔmɔi obaaná?

19 Amrɔ nɛɛ, saamɔ ohe oto nakai nifeemɔi ni sa kadimɔ waa lɛ, kɛtsɔ ya ni oooya nɔ ‘omɔ mɔ ni anaaa lɛ lɛ mli tamɔ nɔ ni oona lɛ’ lɛ nɔ. Wajemɔ okɛ Yehowa Nyɔŋmɔ teŋ naanyobɔɔ lɛ, kɛtsɔ nii ni oookase daa kɛ sɔlemɔ ni ooosɔle daa lɛ nɔ. Mose kɛ Yehowa bɔ gbagbalii, ni Yehowa kɛ lɛ tsu nitsumɔi wuji aahu akɛ Biblia lɛ wie po akɛ, Yehowa kɛ Mose kpe “hiɛ kɛ hiɛ.” (5 Mose 34:10) Mose ji gbalɔ ko ni esoro lɛ kwraa. Kɛ́ oyɛ hemɔkɛyeli lɛ, bo hu obaanyɛ okɛ Yehowa abɔ gbagbalii oookɛɛ oona lɛ. Kɛ́ okai lɛ “yɛ ogbɛi fɛɛ mli,” taakɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ bo hewalɛ ni ofee lɛ, “eeejaje otempɔŋi lɛ.”Abɛi 3:6.

^ kk. 11 Yehowa tsu bɔfoi koni amɛyagbe Mizraimbii lɛ akromɔbii lɛ.Lala 78:49-51.