Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Utuku umona “Yeye udi kayi umueneka anyi”?

Utuku umona “Yeye udi kayi umueneka anyi”?

“Wakatungunuka mushindame bu uvua umona Yeye udi kayi umueneka.”​—EB. 11:27.

1, 2. a) Bua tshinyi tudi mua kuamba ne: Mose uvua mu njiwu? (Tangila tshimfuanyi.) b) Mose kavua mutshine tshiji tshia mukalenge to. Bua tshinyi?

PALÔ uvua mfumu wa dikema ne bena Ejipitu bavua bamumona bu nzambi wa muoyo. Mukanda kampanda udi wamba ne: buabu bobu, uvua “uvua mupite bifukibua bionso ku meji ne ku bukole.” (When Egypt Ruled the East) Bua kukuatshisha bantu bavuaye ulombola buôwa, uvua wela tshifulu tshivua ne tshimfuanyi tshia nyoka wa ntoka uvua pabuipi bua kusuma bua kuleja ne: uvua ne bua kubutula baluishi bende ne lukasa. Elabi meji tshivua Mose mua kuikala mumvue pavua Yehowa mumuambile ne: “Nenkutume kudi Palô, ulue biebe ne bantu banyi, bana ba Isalele, badi mu Ejipitu.”​—Ekes. 3:10.

2 Mose wakaya mu Ejipitu, kumanyishaye mukenji wa Nzambi ne bualu ebu buakajula Palô tshiji. Panyima pa bipupu tshitema bimane kukuata buloba, Palô wakadimuija Mose ne: “Udimuke biebe, kuntangidi kabidi; mu dituku diudi utangila mpala wanyi wewe neufue.” (Ekes. 10:28) Kumpala kua Mose kumbuka kudi Palô, wakamuambila ne: muanabute wa mukalenge uvua ne bua kufua. (Ekes. 11:4-8) Ndekelu wa bionso, Mose wakambila mêku onso a bena Isalele bua kushipa muana wa mbuji anyi tshimpanga tshia mukoko, nyama ivua ya tshijila kudi nzambi dîba anyi Ra wa mu Ejipitu ne bavua ne bua kumiamina mashi ku mabaya a tshiibi. (Ekes. 12:5-7) Palô uvua ne bua kuenza tshinyi? Mose kavua mutshine to. Bua tshinyi? Bu muvuaye ne ditabuja, wakatumikila Yehowa, “kayi utshina tshiji tshia mukalenge, bualu wakatungunuka mushindame bu uvua umona Yeye udi kayi umueneka.”​—Bala Ebelu 11:27, 28.

3. Nnkonko kayi ituandamuna idi itangila ditabuja dia Mose kudi “Yeye udi kayi umueneka”?

3 Ditabuja diebe didiku dikole dikufikisha ku ‘dimona Nzambi’ anyi? (Mat. 5:8) Tukonkononayi tshilejilu tshia Mose bua kukolesha ditabuja dietu bua kumona “Yeye udi kayi umueneka.” Mmunyi muvua ditabuja diende kudi Yehowa dimuambuluishe bua kubenga kutshina bantu? Mmushindu kayi uvuaye muitabuje milayi ya Nzambi? Mmunyi muvua kumona “Yeye udi kayi umueneka” kukoleshe Mose ne tshisamba tshiabu pavuabu mu njiwu?

KAVUA MUTSHINE “TSHIJI TSHIA MUKALENGE”

4. Ku mêsu a bantu, Mose uvua umueneka mushindu kayi kumpala kua Palô?

4 Ku mêsu a buntu, Mose kavua mua kukumbanangana ne Palô to. Muoyo wa Mose, diakalenga diende ne matuku ende atshivua alua bivua bimueneka bu bivua mu bianza bia Palô. Mose nkayende wakebeja Yehowa ne: ‘Meme ndi nganyi bua kuya kudi Palô ne bua kupatula bena Isalele mu bupika?’ (Ekes. 3:11) Bidimu 40 kumpala, Mose uvua munyeme mu Ejipitu bua kusungila muoyo wende. Uvua mua kuikala mudiebeje ne: ‘Mbimpe bua meme kupingana mu Ejipitu mufuane kukebesha tshiji tshia mukalenge anyi?’

5, 6. Ntshinyi tshivua tshiambuluishe Mose bua kubenga kutshina Palô kadi kutshina Yehowa?

5 Kumpala kua Mose kupingana mu Ejipitu, Nzambi wakamupesha mubelu wa meji wakalua Mose kufunda mu mukanda wa Yobo eu: ‘Ditshina dia [Yehowa] didi meji.’ (Yobo 28:28) Bua kuambuluisha Mose bua kupetaye ditshina edi ne kuenza malu ne meji, Yehowa wakamuleja dishilangana didi pankatshi pa bantu ne Nzambi wa bukole buonso. Wakebeja ne: ‘Nnganyi udi muenze mukana mua muntu peshi nnganyi udi wenza bua muntu ikale kamama, mpudi matshi, umona bimpe anyi mpofu? Ki mmeme Yehowa anyi?’​—Ekes. 4:11, NWT.

6 Mose uvua mupete dilongesha kayi? Kavua ne bua kutshina to. Yehowa ke uvua mumutume ne uvua ne bua kumupesha tshionso tshivuaye natshi dijinga bua kumanyisha Palô mukenji wa Nzambi. Bualu bukuabu, kumpala kua Yehowa, Palô uvua anu bu lupuishi. Ndekelu wa bionso, eu kawuvua musangu wa kumpala uvua bukokeshi bua bena Ejipitu buteke batendeledi ba Nzambi mu njiwu to. Pamuapa Mose wakela meji muvua Yehowa mukube Abalahama, Josefe ne yeye Mose muine mu bukokeshi bua ba-Palô bakuabu. (Gen. 12:17-19; 41:14, 39-41; Ekes. 1:22–2:10) Bu muvua Mose ne ditabuja kudi Yehowa, “Yeye udi kayi umueneka,” wakaya kudi Palô ne dikima ne kumuambila mêyi onso avua Yehowa mumuambile.

7. Mmunyi muvua kuitabuja Yehowa kukube muanetu wa bakaji kampanda?

7 Ditabuja kudi Yehowa diakakuba kabidi muanetu wa bakaji kampanda diende Ella bua kubenga kutshina bantu. Mu 1949 bakakuata Ella mu Estonie kudi bampuluishi ba KGB, bakamukopola bilamba ne pashishe kumushiya bua bikale bamulame kudi bampuluishi batshivua bansonga. Ella udi wamba ne: “Biakangenza bundu, kadi pangakasambila Yehowa, ngakapeta ditalala ne bupole mu muoyo wanyi.” Pashishe, bakela Ella mu buloko bua nkayende bua matuku asatu. Udi wamba ne: “Bampuluishi bakamba ne dîyi dikole ne: ‘Netuenze bua kabavuluki nansha dîna dia Yehowa mu Estonie to! Tudi tukuela mu buloko ne badi baya ne bakuabu mu Sibérie! Bakamba ne kapeja ne: ‘Yehowa wenu udi penyi?’” Ella uvuaku mua kutshina bantu anyi, peshi uvua ne bua kueyemena Yehowa? Pavuabu bamulumbuluisha, wakambila bantu bavua bamupepeja aba kayi ne buôwa ne: “Nkadi muele meji bikole bua bualu ebu, ndi muitabe bua kushala mu buloko ne kulama malanda anyi ne Nzambi pamutu pa kupatukamu kadi kuanyanga.” Ella uvua umona Yehowa bu muntu mulelela anu bu bantu muvuaye umona bavua bimane kumpala kuende. Ku diambuluisha dia ditabuja diende, wakashala ne lulamatu.

8, 9. a) Tshidi mua kutuambuluisha bua kubenga kutshina bantu ntshinyi? b) Wewe umvua buôwa busua kukukuata, nnganyi uudi ne bua kueyemena?

8 Kuikala ne ditabuja kudi Yehowa nekukuambuluishe bua kulekela buôwa. Bamfumu buobu batukandika bua kutendelela Nzambi, bidi mua kumueneka bu ne: muoyo wetu, diakalenga dietu ne matuku etu atshilualua bidi mu bianza bia bantu. Udi mua kuela meji bikalabi bimpe bua kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu eku ukuatshisha bamfumu tshiji. Kadi vuluka ne: ditabuja ke buanga budi bujikija buôwa. (Bala Nsumuinu 29:25.) Yehowa udi webeja ne: Bua tshinyi udi ‘utshina muntu ulualua kufua, ne muana wa muntu udi uvuijibua bu mashinde?’​—Yesh. 51:12, 13.

9 Tuma meji ebe kudi Tatu webe wa bukole buonso. Yeye udi umona bantu badibu bakengesha kudi bamfumu babi, ubumvuila ne ubambuluisha. (Ekes. 3:7-10) Nansha wewe usua kuakula bua ditabuja diebe kumpala kua bamfumu, ‘kusamishi mutu bua tshia kuamba ne mushindu wa kutshiamba, nebakuambile tshia kuamba dîba adi.’ (Mat. 10:18-20) Bakokeshi ne bamfumu ba tshididi badi anu bu lupuishi ku mêsu kua Yehowa. Wewe mukoleshe ditabuja diebe mpindieu, neumone Yehowa bu Muntu mulelela udi musue bua kukuambuluisha.

WAKALEJA DITABUJA MU MILAYI YA NZAMBI

10. a) Yehowa wakambila bena Isalele bua kuenza tshinyi mu ngondo wa Nisana mu 1513? b) Bua tshinyi Mose wakenza tshivua Nzambi mumuambile?

10 Mu ngondo wa Nisana mu 1513 kumpala kua Kristo, Yehowa wakambila Mose ne Alona bua kuambila bena Isalele bua benze malu avuabu katshia kabayi banji kuenza aa: kuangata tshimpanga tshia mukoko anyi mbuji bivua bimpe, kutshikosa mutu ne kumiamina mashi atshi ku mabaya a ku tshiibi. (Ekes. 12:3-7) Mose wakenza tshinyi? Mupostolo Paulo wakalua kufunda pashishe ne: “Bua ditabuja, wakenza Pasaka ne kumiamina kua mashi, bua mushipianganyi kenzedi banabute babu bibi.” (Eb. 11:28) Mose uvua mumanye ne: Yehowa ngua kueyemena, ne wakitabuja ne: mulayi wa Yehowa wa kushipa banabute balume ba bena Ejipitu uvua ne bua kukumbana.

11. Bua tshinyi Mose wakadimuija bantu bakuabu?

11 Bidi bimueneka ne: bana ba Mose bavua mu Midiyana, kule ne “mushipianganyi.” * (Ekes. 18:1-6) Kadi wakatumikila mêyi a Yehowa a kuambila bena Isalele bakuabu ne: banabute babu balume bavua mu njiwu. Mioyo ya bantu ivua mu njiwu ne Mose uvua munange bana babu. Bible udi wamba ne: ‘Mose wakabikila diakamue bakulu ba bena Isalele bonso, kubambilaye ne: “Nushipe mulambu wa Pasaka.”’​—Ekes. 12:21.

12. Yehowa mmutupeshe mukenji kayi wa mushinga wa kuambila bantu?

12 Banjelu badi balombola batendeledi ba Yehowa padibu bamanyisha mukenji wa mushinga eu: “Tshinayi Nzambi, mutumbishayi, bualu dîba dia dilumbuluisha diende diakumbanyi; nunku tendelelayi Yeye uvua muenze diulu ne buloba ne mbuu ne mpokolo ya mâyi.” (Buak. 14:7) Etshi ke tshikondo tshia kumanyisha mukenji eu. Tudi ne bua kudimuija bantu bua bapatuke mu Babilona munene bua ‘kabapetshi pabu bipupu biende.’ (Buak. 18:4) “Mikoko mikuabu” idi idisangisha ne bena Kristo bela manyi bua kusengelela bantu badi kule ne Nzambi bua ‘balengejangane’ nende.​—Yone 10:16; 2 Kol. 5:20.

Kuikala ne ditabuja mu milayi ya Yehowa nekukoleshe dijinga diebe dia kuyisha lumu luimpe (Tangila tshikoso tshia 13)

13. Ntshinyi tshidi mua kuenza bua tukoleshe dijinga dietu dia kuyisha lumu luimpe?

13 Tudi batuishibue ne: “dîba dia dilumbuluisha” dikadi bushuwa difike. Tudi kabidi bajadike ne: Yehowa kena muele kalele padiye utuambila bua kuenza mudimu wa kuyisha ne kuvuija bantu bayidi ne mitalu to. Mupostolo Yone wakamona mu tshikena-kumona “banjelu banayi bimane ku matumba anayi a buloba, bakuate mpepele inayi ya buloba bikole.” (Buak. 7:1) Ku diambuluisha dia ditabuja, udiku umona mudi banjelu banayi aba bimane bua kulekelela mpepele ya kabutu ka dikenga dinene pa buloba anyi? Wewe umona banjelu aba ne mêsu a ditabuja, neuyishe lumu luimpe ne dikima.

14. Ntshinyi tshidi tshitusaka bua ‘kudimuija muntu mubi bua kulekelaye kuenda mu njila wende mubi’?

14 Bena Kristo balelela bakadi badie bulunda ne Yehowa ne badi ne ditekemena dia muoyo wa tshiendelele. Nansha nanku, tudi bamanye ne: tudi ne mudimu wa ‘kudimuija muntu mubi bua kulekelaye kuenda mu njila wende mubi bua asungile muoyo wende.’ (Bala Yehezekele 3:17-19.) Bushuwa, katuena tuyisha anu bua kuepuka dibanza dia mashi to. Tudi banange Yehowa ne tudi banange bantu netu. Yezu wakumvuija tshidi dinanga ne luse biumvuija mu tshilejilu tshiende tshia muena Samaleya. Tudiebeje ne: ‘Anu bu muena Samaleya, tutuku ne “luse” bua kuyisha anyi?’ Katuena basue kuikala bu muakuidi ne muena Lewi ba mu lusumuinu pa kudibingisha ne kuyila ku “luseke lukuabu lua njila” to. (Luka 10:25-37) Kuitabuja mikenji ya Yehowa ne kunanga muntu netu nebitusake bua kuyisha bikole menemene patshidiku dîba.

“BAKAPITSHILA MU MBUU MUKUNZE”

15. Bua tshinyi bena Isalele bakamona ne: kuabu kuvua kujike?

15 Ditabuja divua nadi Mose kudi “Yeye udi kayi umueneka” diakamuambuluisha pavua bena Isalele mu njiwu panyima pa diumbuka diabu mu Ejipitu. Bible udi wamba ne: ‘Bena Isalele bakabandisha mêsu abu, bakamona bena Ejipitu babalonda kunyima; bakatamba kutshina; bena Isalele bakadila kudi Yehowa.’ (Ekes. 14:10-12) Nsombelu mukole eu uvuaku mubafikile ku mpukapuka anyi? Kabiena nanku to. Yehowa ukavua muambe ne: ‘Meme nenkoleshe mutshima wa Palô, yeye neabalonde; nempete butumbi kudi Palô ne kudi bisumbu biende bionso; bena Ejipitu nebamanye ne: meme ndi Yehowa.’ (Ekes. 14:4) Nansha nanku, bena Isalele bavua bimanyine anu pa malu avuabu bamona ne mêsu abu a buntu, mmumue ne: Mbuu Mukunze uvua kumpala kuabu uvuabu kabayi mua kusabuka, matempu a mvita a Palô avua panyima pabu ne muntu uvua ubalombola uvua ne bidimu 80. Bakamona ne: kuabu kuvua kujike.

16. Mmunyi muvua ditabuja dikoleshe Mose ku Mbuu Mukunze?

16 Nansha nanku, Mose kavua muzakale to. Bua tshinyi? Bualu mêsu ende a ditabuja avua mamone tshintu tshikuabu tshivua ne bukole bupite mbuu ne tshiluilu. Uvua mumone ‘lupandu lua Yehowa’ ne uvua mumanye ne: Yehowa uvua mua kuluila bena Isalele. (Bala Ekesode 14:13, 14.) Ditabuja dia Mose diakakolesha bantu ba Nzambi. Bible udi wamba ne: “Bua ditabuja, bakapitshila mu Mbuu Mukunze anu bu pa buloba bume, kadi pakateta bena Ejipitu bua kuenza nanku, bakabamina kudi mâyi.” (Eb. 11:29) Pashishe, ‘bantu bonso bakatshina Yehowa; bakeyemena Yehowa ne muntu wende Mose.’​—Ekes. 14:31.

17. Mmalu kayi enzeka kumpala eku ateka ditabuja dietu mu diteta?

17 Mu katupa kîpi emu, nebimueneke anu bu ne: mioyo yetu idi mu njiwu. Ku ndekelu kua dikenga dinene, makalenge a pa buloba neabutule butubutu bitendelelu bidi bitangalake ne bitupite tuetu ku bungi. (Buak. 17:16) Yehowa udi uleja mu mulayi wa buprofete mutuikala mu nsombelu wa katuyi bukubi anu bu ‘misoko idi mu mpata; kayiyi ne ngumbu, anyi nkanu ne bibi.’ (Yeh. 38:10-12, 14-16) Bua mêsu etu a buntu, netumone bu ne: kuetu kuajiki. Wewe newenze tshinyi?

18. Leja bua tshinyi tudi ne bua kushala bashindame mu dikenga dinene.

18 Katuena ne bua kuzakala to. Bua tshinyi? Bualu Yehowa ukavua muleje ne: nebaluishe bantu ba Nzambi. Ukavua muleje kabidi tshivua ne bua kuenzeka pashishe. ‘Mukalenge Yehowa udi wamba ne: mu dituku adi dialua Gogo kuluangana ne ba mu buloba bua Isalele, tshiji tshianyi tshikole netshinunke too ne mu diulu dianyi. Mu mukawu wanyi ne mu kapia ka tshiji tshianyi tshikole nengakule.’ (Yeh. 38:18-23) Pashishe Nzambi neabutule bonso badi basue kuenzela bantu ba Yehowa bibi. Ditabuja diabu mu malu enzeka panyima pa “dituku adi dinene dia Yehowa didi dikuatshisha bantu buowa” nedikuambuluishe bua ‘kumona lupandu lua Yehowa’ ne kulama muoyo webe mutoke.​—Yoe. 2:31, 32.

19. a) Mbulunda bua mushindu kayi buvua Mose mudie ne Yehowa? b) Wewe mumanye Yehowa mu njila yebe yonso neupete masanka kayi?

19 Ikala mudilongolole ku mpindieu bua malu mimpe pa kutungunuka ne kuikala ‘mushindame bu udi umona Yeye udi kayi umueneka.’ Ikala ne tshibidilu tshia kudilongela ne kusambila bua ukoleshe bulunda buebe ne Yehowa Nzambi. Mose uvua mudie bulunda bua nunku ne Yehowa ne Yehowa wakenza nende mudimu bikole; ke bua tshinyi Bible udi wamba ne: Yehowa uvua mumanye Mose ‘mpala ne mpala.’ (Dut. 34:10, NWT) Mose uvua muprofete wa pa buende. Kadi, bua ditabuja udi pebe mua kumanya Yehowa bimpe menemene bienze anu bu udi umumona bushuwa. Dîyi dia Nzambi didi ditujadikila ne: Nzambi ‘neakululamijile njila yebe’ wewe mumumanye ‘mu njila yebe yonso.’​—Nsu. 3:6.

^ tshik. 11 Kakuyi mpata Yehowa wakatuma banjelu bua kukumbaja dîyi diende.​—Mus. 78:49-51.