Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

Kwõj Ke Tõmak ilo Anij, “Eo Jeban Loe”?

Kwõj Ke Tõmak ilo Anij, “Eo Jeban Loe”?

“Ear m̦akoko in jepl̦aak liktak, kõnke ej ãinwõt ñe ear lo Anij, eo jeban loe.”​HIBRU 11:27, UBS.

1, 2. (1) Etke ro jet remaroñ kar l̦õmn̦ak bwe mour eo an Moses ear pãd ilo kauwõtata? (Lale pija eo itulõñ.) (2) Etke Moses ear jab mijak Pero?

 PERO ekar juon kiiñ ekanooj utiej im kajoor, im aolep armej ro ilo Ijipt rar kabuñ ñane ãinwõt anij eo aer. Juon bok me ej kwal̦o̦k kõn iien eo ear kajoor aelõñ in Ijipt, ej ba bwe ilo l̦õmn̦ak eo an Ri Ijipt ro, Pero ear “lukkuun mãlõtlõt im kajoor” jãn jabdewõt armej ioon lal̦. Bareinwõt, Pero ear kõn̦aan bwe armej ro ren mijake. Kõn men in, ear kõn̦ak juon kũrawũn me jekjekin wõt juon jineik koobra im epojak in kiji armej ro. Men in ear kein kakeememej ñan armej ro bwe naaj m̦õkaj im ko̦kkure jabdewõt rũkõjdat an kiiñ in. Ak kiiõ, l̦õmn̦ak m̦õk kõn kar ta eñjake eo an Moses ke Jeova ear jiroñe im ba: “Inaaj jilkinl̦o̦k eok ñan ippãn Pero, bwe kwõn ãñinl̦o̦k ro Doõ, ro nejin Israel jãn ilowaan Ijipt.”​—Exodus 3:10.

2 Moses ear ilo̦k ñan Ijipt im kwal̦o̦k ñan Pero men ko Anij ear ba. Men in ear lukkuun kalluuk Pero. Joñan an Pero kar lukkuun illu, ãlikin an wal̦o̦k menin kaeñtaan eo kein karatimjuon, ear kakkõl Moses im ba: “Lale kwaar bar lo meja, bwe ilo raan eo ñe kwõnaaj lo meja, kwõnaaj mej.” (Exodus 10:28) Moses ear ilo̦k ak m̦okta jãn an kar kõm̦m̦ane men in, ear kanaan im ba ñan Pero bwe l̦addik eo erũttotata nejin enaaj mej. (Exodus 11:4-8, UBS) Ãlikin, Moses ear jiroñ kajjojo iaan baam̦le ko an Ri Israel ro bwe ren m̦an juon ko̦o̦t ak juon jiip kom̦aan, innem bõk bõtõktõkin im kabõtõktõk joor ko ilo kõjãm ko im bar ioon kõjãm ko ilo m̦õko im̦weer. Bõtab, jiip kom̦aan ko rar juon menninmour eokkwõjarjar ñan anij eo an Ri Ijipt ro etan Ra. (Exodus 12:5-7, UBS) Kõn men in, ta eo Pero enaaj kar kõm̦m̦ane? Eokwe, Moses ear jab mijak ta eo Pero enaaj kõm̦m̦ane. Etke? Ej kõnke Moses ear tõmak im pokake Jeova. “Ear jab mijak illu eo an Kiiñ eo. Ear m̦akoko in jepl̦aak liktak, kõnke ej ãinwõt ñe ear lo Anij, eo jeban loe.”​—Riit Hibru 11:27, 28, UBS.

3. Ta kajjitõk ko jenaaj etali kõn tõmak eo an Moses?

3 Ewi joñan an kajoor tõmak eo am̦? Ej ke kõm̦m̦an bwe en ãinwõt ñe kwõj “lo Anij”? (Matu 5:8) Eokwe, bwe jen maroñ kakajoor tõmak eo ad ilo Anij, “eo jeban loe,” em̦m̦an jen etale joñak eo an Moses. Ewi wãween an tõmak ilo Jeova ear jipañe ñan jol̦o̦k an mijak armej? Elemen an kar kwal̦o̦k bwe ear lukkuun tõmak kallim̦ur ko an Anij? Im kõnke ear ãinwõt ñe Moses ear lo Anij, “eo jeban loe,” ewi wãween men in ear kakajoore ke e im Ri Israel ro rar pãd ilo kauwõtata?

EAR JAB MIJAK “ILLU EO AN KIIÑ EO”

4. Ta eo ro me rar jab tõmak ilo Jeova remaroñ kar l̦õmn̦ak kake ke Moses ear jutak im̦aan Pero?

4 Ro me rar jab tõmak ilo Jeova remaroñ kar l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k men en Moses emaroñ kõm̦m̦ane ñan Pero, kiiñ eo ekajoor. Ewõr an kar Pero maroñ ñan bõk mour eo an Moses. Eñin unin Moses ear kajjitõk ippãn Jeova: “Wõn ña, bwe in ilo̦k ñan ippãn Pero, im bwe in ãñinl̦o̦k ro nejin Israel jãn Ijipt?” (Exodus 3:11) Tarrin 40 iiõ ko m̦oktal̦o̦k, Moses ear ko jãn Ijipt kõnke rar itõn m̦ane. Kõn men in, bõlen emaroñ kar kajjitõk ippãn make im ba, ‘Em̦m̦an ke aõ bar ro̦o̦l ñan Ijipt im kõm̦m̦an an kiiñ eo illu?’

5, 6. Ta eo ear jipañ Moses ñan mijak Jeova im jab Pero?

5 M̦okta jãn an kar Moses ro̦o̦l ñan Ijipt, Anij ear kwal̦o̦k ñane juon men ekanooj in aorõk. Moses ear kwal̦o̦k kõn men in ilo bok in Job ke ear ba: “Lo, mijak Anij, eñin mãlõtlõt.” (Job 28:28) Jeova ear jipañ Moses ñan kile wõn eo ej aikuj mijake im bwe en kõm̦m̦ane men eo ejim̦we. Anij, eo Ekajoor Bõtata, ear katakini men in ilo an kar keidi e make ñan armej. Ear kajjitõk ippãn Moses: “Wõn ear kõm̦anm̦an lo̦ñiin armej? Ak wõn ej kõm̦m̦an armej bwe en ban kõnono ak jarroñroñ ak pilo? Ejjab Ña, Jeova ke?”​—Exodus 4:11.

6 Ta eo Moses ear katak jãn men in? Ear katak bwe ejjel̦o̦k unin an mijak kõnke Jeova eo ear jilkinl̦o̦ke. Anij enaaj kar jipañe ñan jiroñ Pero kõn naan ko An. Bareinwõt, ewõr bar iien ko jet me rũkarejar ro an Anij rar pãd ilo kauwõtata ilo Ijipt ãinwõt Ebream im Josep. Kõn men in, Moses emaroñ kar keememej wãween an kar Jeova kõjparok er. Im bõlen ear bar keememej wãween an kar Jeova kõjparok mour eo an jãn ro m̦okta me rar kiiñ ilo Ijipt. Alikkar bwe ear l̦apl̦o̦k an Jeova kajoor jãn Pero. (Jenesis 12:17-19; 41:14, 39-41, UBS; Exodus 1:22–2:10) Innem, kõnke Moses ear lukkuun tõmak ilo Jeova im ear ãinwõt ñe ear loe, men in ear jipañe bwe en peran im etal ñan ippãn Pero im jiroñl̦o̦ke kõn aolep naan ko Jeova ear ba.

7. Kõn an kar juon jeid im jatid kõrã tõmak ilo Jeova, ewi wãween an kar men in kõjparoke?

7 Juon jeid im jatid kõrã etan Ella ear maroñ jol̦o̦k an mijak armej kõnke ear bar lukkuun tõmak ilo Jeova. Tõmak eo an ear kõjparoke. Ilo kar 1949 eo, KGB ak ro me rar jerbal ñan kien eo an Rojia me rej ãinwõt bar bwilijmããn̦, rar kalbuuji Ella ilo Estonia. Rar utũk aolep nuknuk ko an, im likao ro me rej bwilijmããn̦ rar kalimjeke. Kõrã in ej ba, “Iar lukkuun jook im nana aõ mour. Bõtab, ãlikin aõ kar jar ñan Jeova, ear em̦m̦an aõ mour.” Tokãlik, rar likũt Ella make iaan ilo juon jikin kalbuuj jidikdik me emarok im ear pãd ijin ium̦win jilu raan. Ella ear ba: “Bwilijmããn̦ ro rar lam̦õj im ba: ‘Kõm naaj kõm̦m̦an bwe ejjel̦o̦k juon en keememej ãt in Jeova ilo Estonia. Kwõnaaj etal ñan jikin kalbuuj eo el̦ap, im ro jet renaaj etal ñan Siberia!’ Im rar kajjirere im kajjioñ kaamijak eõ im ba, ‘Ewi Anij eo am̦ Jeova?’” Ta eo Ella enaaj kõm̦m̦ane? Mijak armej ke ak lõke Jeova? Eokwe, ke rar kajitũkini, ear jab mijak in ba ñan er: “Em̦õj aõ pepe kadede bwe em̦m̦anl̦o̦k ippa ñe ij pãd ilo kalbuuj im kõjparok kõtaan eo aõ ippãn Anij jãn aõ anemkwõj im kõm̦m̦an bwe en jako an buñbũruon ippa.” Joñan an kar Ella tõmak ilo Jeova, ear ãinwõt ñe ear loe ippãn bar em̦m̦aan ro me rar jutak im̦aan mejãn. Ella ear tiljek wõt kõnke ear lukkuun tõmak ilo Jeova.

8, 9. (1) Ta eo kwõj aikuji bwe kwõn maroñ jol̦o̦k am̦ mijak armej? (2) El̦aññe kwõj mijak ta eo armej renaaj kõm̦m̦ane ñan eok, wõn eo kwõj aikuj reilo̦k wõt ñane?

8 Ñe kwõj lukkuun tõmak ilo Jeova, men in enaaj jipañ eok ñan jol̦o̦k am̦ mijak. El̦aññe ruutiej ro an kien rej kajjioñ kabõjrak eok jãn am̦ kabuñ ñan Anij, bõlen kwõmaroñ l̦õmn̦ak bwe renaaj m̦an kwe. Im kwõmaroñ bõlen kajitũkin eok make im ba: ‘Em̦m̦an ke aõ wõnm̦aanl̦o̦k im kabuñ ñan Jeova im kõm̦m̦an bwe ruutiej ro ren illu?’ Eokwe, keememej men in: Tõmak ilo Anij enaaj jipañ eok jol̦o̦k am̦ mijak armej. (Riit Jabõn Kõnnaan 29:25.) Jeova ej kajjitõk im ba: “Etke kom̦ij mijak kajoor an armej, ro rej ilo̦k ñan jako ãinwõt ujooj ko?”​—Aiseia 51:12, 13, UBS.

9 Kwõn reilo̦k wõt ñan eo ekajoor bõtata, ej Jem̦am̦ ilañ. Ej lo aolep ro rej eñtaan im iioon jorrããn kõn an jab em̦m̦an an ro jet kõm̦m̦an ñan er. Im ej tũriam̦okake er im ej jipañ er. (Exodus 3:7-10) El̦aññe kwõnaaj aikuj jojomare tõmak eo am̦ im̦aan ruutiej ro, eokwe Baibõl̦ ej ba: “Kom̦win jab inepata bũruomi ekõjkan ak ta kom̦ naaj kõnono, bwe naaj lewaj ñan kom̦ ilo awa eo men eo kom̦ naaj ba.” (Matu 10:18-20) Jeova ekajoor jãn ruutiej ro an kien. Innem, el̦aññe kwõj kakajoor tõmak eo am̦ kiiõ, kwõnaaj maroñ lukkuun tõmak ilo Jeova, eo im epojak in jipañ eok.

EAR LUKKUUN TÕMAK KALLIM̦UR KO AN ANIJ

10. (1) Ta eo Jeova ear jiroñ Ri Israel ro ñan kõm̦m̦ane ilo allõñ in Nisan ilo kar iiõ eo 1513 m̦okta jãn Kũraij? (2) Etke Moses ear pokake naan in jiroñ ko an Anij?

10 Ilo allõñ in Nisan ilo kar iiõ eo 1513 m̦okta jãn Kũraij, Jeova ear ba ñan Moses im Aron bwe ren jiroñ Ri Israel ro ñan m̦an juon ko̦o̦t ak juon jiip kom̦aan me ejjab utam̦we. Innem, ren bõk bõtõktõkin im kakõl̦l̦eiki kõjãm ko aer kake. (Exodus 12:3-7, UBS) Meñe ej kab naaj kein kajuon an Ri Israel ro kõm̦m̦ane men in, ak rijjilõk Paul ear je im ba kõn Moses: “Kõn an tõmak ear jiroñ bwe Ri Israel ren kakõl̦l̦eiki kõjãm ko aer kõn bõtõktõk, bwe Enjel̦ in M̦anm̦an eo en jab m̦an ro m̦aanjeer, im ear kajutak m̦antin Kwõjkwõj in Kijoone.” (Hibru 11:28, UBS) Moses ear tõmak bwe kallim̦ur ko an Jeova renaaj jejjet im wal̦o̦k, im ear bar tõmak bwe aolep m̦aanje ro nejin Ri Ijipt ro renaaj mej.

11. Etke Moses ear kakkõl ro jet?

11 L̦addik ro nejin Moses rar pãd ilo Midian, juon jikin ettol̦o̦k jãn Ijipt im jãn “Enjel̦ in M̦anm̦an eo.” (Exodus 18:1-6) * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Ak kõn an Moses yokwe armej ro, ear pokake naan ko an Jeova im kakkõl baam̦le ko an Ri Israel ro kõn ta eo emaroñ wal̦o̦k ñan l̦addik ro rerũttotata nejier. Innem, Moses ear m̦õkaj im “kũrtok rũtõl ro otemjej an Ri Israel im ba, ‘Kajjojo iaami en kããlõt juon koon in jiip ak juon koon in ko̦o̦t im m̦ane, kõnke baam̦le ko ami ren maroñ keememej Kwõjkwõj in Kijoone in.’”​—Exodus 12:21, UBS.

12. Ta ennaan eo Jeova ej jiroñ kõj ñan kõjjel̦ãik armej ro kake?

12 Enjel̦ ro rej jipañ im tõl ro doon Jeova ñan kõjjel̦ãik aolep kõn ennaan in eaorõk: “Kom̦win mijak Anij im lel̦o̦k aiboojoj ñan E, bwe awa in ekajet eo An emoottok; im kom̦win kabuñ ñan Eo ear kõm̦anm̦an lañ, im ãne, im lo̦meto, im un ko unin dãn.” (Revelesõn 14:7) Jej aikuj kõjjel̦ãik armej ro kõn ennaan in kiiõ. Jej aikuj kakkõl er ñan diwõjtok jãn Babil̦on El̦ap, ak kabuñ ko reriab, bwe ren jab ‘bõk menin kaeñtaan ko an.’ (Revelesõn 18:4) Rũkkapit ro, ekoba jiip ro jet me rej jipañ im rejetake er, rej akwel̦ap im kajjitõk ippãn armej ro bwe ren erom ro jeran Anij.​—Jon 10:16; 2 Korint 5:20, UBS.

13. Ta eo enaaj jipañ eok ñan lõke im tõmak men ko kwõj kwal̦o̦k naan kaki?

13 Jej lukkuun tõmak bwe emoottok “awa in ekajet eo.” Jej bareinwõt lukkuun tõmak bwe jerbal in kwal̦o̦k naan ej juon menin aikuj ñan kõm̦m̦ane kiiõ ãinwõt an Jeova ba. Ilo kar juon pijen, rijjilõk Jon ear lo “emãn enjel̦ rej jutak ilo jabõn ko emãn in lal̦ im dãpij kõto an lal̦ bwe en ejjel̦o̦k kõto en buñ ioon lal̦.” (Revelesõn 7:1, UBS) Kwõj ke lukkuun tõmak men in im kwõmaroñ ke pijaiki an enjel̦ rein pojak in kõtl̦o̦k ‘kõto ko an lal̦’ ilo eñtaan eo el̦ap? Eokwe, el̦aññe kwõj lukkuun tõmak im lõke bwe men in enaaj wal̦o̦k, enaaj alikkar ilo wãween am̦ kwal̦o̦k naan kõn nuuj eo em̦m̦an ñan armej ro.

14. Ta eo ej kõm̦akũt kõj ñan ‘kakkõl rinana ro kõn ial̦ eo aer enana’?

14 Kõj Kũrjin ro rem̦ool, em̦õj kadede ad erom ro jeran Jeova im jej bõk kõjatdikdik eo ñan mour indeeo. Meñe ãindein, ak jejel̦ã bwe ej eddo eo ad ñan ‘kakkõl rinana ro kõn ial̦ eo aer enana bwe ren mour.’ (Riit Ezekiel 3:17-19.) Bõtab, ejjab eñin un eo wõt unin ad kwal̦o̦k naan. Jej bar kwal̦o̦k naan kõnke jej yokwe Jeova im armej ro. Ilo waanjoñak eo an Jijej kõn Ri Sameria eo, ear kajjioñ katakin kõj kõn ta lukkuun mel̦el̦ein kwal̦o̦k yokwe im tũriam̦o. Jemaroñ kajjitõk ippãd make, ‘Ij ãinwõt Ri Sameria eo ke, ak bũrij eo im Ri Livai eo? Ij m̦õn̦õn̦õ in kwal̦o̦k naan ñan armej ro aolep iien ke, ak ij kõm̦m̦an jekpen bwe in jab kwal̦o̦k naan ñan ro jet?’ (Luk 10:25-37, UBS) Eokwe, el̦aññe jej lukkuun tõmak ilo kallim̦ur ko an Anij im jej yokwe armej ro, men in enaaj kõm̦akũt kõj ñan kate wõt kõj ilo jerbal in kwal̦o̦k naan m̦okta jãn an itok jem̦l̦o̦kin.

RI ISRAEL RO RAR “KIJOONE LOM̦AL̦O EKILMIR”

15. Etke Ri Israel ro rar l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k ial̦an aer ko?

15 Kõnke Moses ear lukkuun tõmak ilo Anij, “eo jeban loe,” men in ear jipañe ilo iien eo ke e im Ri Israel ro rar pãd ilo kauwõtata ãlikin aer kar etal jãn Ijipt. Baibõl̦ ej ba: “Ro nejin Israel rar reilo̦k, im lo, ro Ri Ijipt rar l̦oor er, im rar kanooj lõl̦ño̦ñ, im ro nejin Israel rar kũr ñan Jeova.” (Exodus 14:10-12) Bõtab, Ri Israel ro ren kar jel̦ã kadede bwe men in enaaj kar wal̦o̦k kõnke m̦oktal̦o̦k Jeova ear ba: “Inaaj kõm̦m̦an bwe en pen wõt bũruon [Pero] im enaaj lukwarkwar kom̦, im ñe inaaj anjo̦ ioon im ioon jarin tarin̦ae eo an innem Ri Ijipt renaaj jel̦ã bwe ña Irooj [Jeova] im renaaj kautiej eõ.” (Exodus 14:4, UBS) Meñe Jeova ear kakkõl er kõn men in, ak Ri Israel ro rar jab lukkuun tõmak ilo Jeova. Rar l̦õmn̦ak wõt kõn an ejjel̦o̦k ial̦an aer ko kõnke kiiõ rar pãd im̦aan juon lom̦al̦o el̦ap im lo an jarin tarin̦ae eo an Pero epaakel̦o̦k er. Ejjab men in wõt ak armej eo ear tõl er erũtto kõnke 80 an iiõ.

16. Ewi wãween tõmak eo an Moses ear jipañe ilo iien eo rar pãd iturin Lom̦al̦o Ekilmir?

16 Moses ear jab mijak. Joñan an kar kajoor tõmak eo an, ear jab l̦õmn̦ak kõn jarin tarin̦ae eo an Ijipt im lom̦al̦o eo el̦ap ej pãd im̦aaer. Ak ear lo “wãween an Irooj naaj lo̦mo̦o̦ren” er im ear jel̦ã bwe Jeova enaaj tarin̦ae ñan Ri Israel ro. (Riit Exodus 14:13, 14, UBS.) Tõmak eo an Moses ear kakajoor im kaperan armej ro an Anij. Baibõl̦ ej ba: “Tõmak eo an Ri Israel ro ear kamaroñ er bwe ren kijoone Lom̦al̦o eo Ekilmir me ej ãinwõt ñe ej ãne em̦õrã, ak ke Ri Ijipt ro rar kajjioñ in kijoone, dãn eo ear orañl̦o̦k er.” (Hibru 11:29, UBS) Ãlikin an kar men in wal̦o̦k, “armej ro rar mijak Jeova, im rar tõmak Jeova im Moses rũkarejaran.”​—Exodus 14:31.

17. Ta men eo enaaj wal̦o̦k me enaaj mãlejjoñe tõmak eo am̦?

17 M̦õttan jidik enaaj itok iien eo me mour ko ad renaaj ãinwõt ñe repãd ilo kauwõtata. Ilo iien eo ej itok Armagedon, aolep kabuñ ko rel̦l̦ap me ekar lõñl̦o̦k oraer jãn kõj, renaaj jako kõnke em̦õj an kien ko an lal̦ ko̦kkure er. (Revelesõn 17:16) Ak ta kõn kõj? Jeova ear kanaan im ba bwe ilo iien in armej ro an renaaj ãinwõt “juon ãne, eo ewõr jikin kweilo̦k im ejjel̦o̦k aer wõrwõr,” im ‘ejjel̦o̦k al̦al̦ ak kõjãm.’ (Ezekiel 38:10-12, 14-16) Kõn men in, ro me rejjab lukkuun tõmak ilo Jeova, remaroñ l̦õmn̦ak bwe jeban el̦l̦ã im mour. Innem, ta eo kwõnaaj kõm̦m̦ane?

18. Jouj im kõmel̦el̦e etke jemaroñ jutak pen wõt ilo naaj eñtaan eo el̦ap.

18 Kõj armej ro an Anij jejjab aikuj mijak. Etke? Kõnke Jeova ear jab kanaan wõt im ba bwe renaaj itõn ko̦kkure armej ro doon ak ear bareinwõt ba bwe enaaj lo̦mo̦o̦ren er. Jeova ear ba: ‘Ilo raan eo ñe Gog ej del̦o̦ñ ilo ãne in Israel, Aõ illu ebwil enaaj urur. Im ilo Aõ kijejeto im Aõ illu ebwil Inaaj kwal̦o̦k.’ (Ezekiel 38:18-23) Anij enaaj ko̦kkure aolep ro im rej itõn ko̦kkure armej ro doon. Innem, el̦aññe kwõj lukkuun tõmak bwe Jeova enaaj kõjparok eok ilo ‘raan eo an el̦ap,’ men in enaaj jipañ eok ñan ‘lo an Jeova lo̦mo̦o̦ren eok’ im ñan jutak pen wõt.​—Joel 2:31, 32.

19. (1) Ewi joñan an kar Moses epaake Jeova? (2) El̦aññe kwõj pokake Jeova ilo aolep men ko kwõj kõm̦m̦ani, ta eo enaaj wal̦o̦k?

19 Kwõn kõpooj eok make ñan men ko kwõnaaj iiooni ilo eñtaan eo el̦ap ilo am̦ wõnm̦aanl̦o̦k im kõm̦m̦an bwe en kajoor wõt tõmak eo am̦, ‘ãinwõt ñe kwõj lo Anij, eo jeban loe’! Keini am̦ jar im katak ippam̦ make bwe kwõn maroñ epaakel̦o̦k wõt Jeova. Moses ear lukkuun epaake Jeova. Im Jeova ear kõjerbale ñan kõm̦m̦ani men ko rem̦m̦an im rekabwilõñlõñ. Joñan an kar epaake Jeova, Baibõl̦ ej ba bwe Jeova ear “jelm̦ae e im kõnono ippãn.” (Duteronomi 34:10 ,UBS) Moses ear juon rũkanaan ejejuwaan. El̦aññe ekajoor tõmak eo am̦, kwe bareinwõt kwõmaroñ lukkuun epaake Jeova. Joñan, enaaj ãinwõt ñe kwõj loe. Baibõl̦ ej ba bwe el̦aññe kwõj pokake Anij ilo aolep men ko kwõj kõm̦m̦ani, enaaj “kwal̦o̦k ñan eok ial̦ eo ejim̦we.”​—Jabõn Kõnnaan 3:6, UBS..

^ Ilo m̦ool, Jeova ear jilkinl̦o̦k elõñl̦o̦k jãn juon enjel̦ ñan m̦an l̦addik ro rerũttotata nejin Ri Ijipt ro.​—Sam 78:49-51.