Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Uyambona Na “Ongabonwako”?

Uyambona Na “Ongabonwako”?

“Waphikelela sengathi uyambona ongabonwako.”—HEB. 11:27.

1, 2. (a) Hlathulula bona kubayini uMosi bekabonakala akwelimagade ahlabako. (Qala isithombe esisekuthomeni.) (b) Kubayini uMosi angakhenge athuswe yikanyana kaFaro?

IKANI beyilele ngonina kuFaro, aqalwa njengosingazimu ophilako nekosi yamaGibhide. Emehlwenabo, “akakho umuntu obekahlakaniphe begodu anamandla njengaye,” kutjho incwadi ethi When Egypt Ruled the East. Ngendlela ebekathusela ngayo, bekambatha isihlohlo ebesinomfanekiso womgobha ovuse ihloko, ulinde ukugobola. Bewuthi newuyiqala inyoka le ubone ukuthi alifakwa libuya nedaka kuFaro, kangangobana ukuba linaba lakhe bekufana nokukhasela eziko. Cabanga bona uMosi bekazizwa njani uZimu nakathi kuye: “Yewize, ngikuthume kuFaro kobana uyokukhupha abantu bami ama-Israyeli eGibhide.”—Eks. 3:10.

2 Nakho-ke uMosi azakutjhinga eGibhide, asa umlayezo kaZimu obhebhedlhisa ubukhali bakaFaro. Ngemva kokurhidlwa sibetho sethoba, uFaro wakhomba uMosi ngomuno, wathi kuye: “Suka phambi kwamapha! Utjheje bona ungasabonakala phambi kwamapha godu! Ngiqinisile ngithi mhlana ubeka umqonjwanakho lapha, ufile wena!” (Eks. 10:28) Kodwana ngaphambi kobana uMosi asuke phambi kwakaFaro, wamtjela indleb’ ukuzwa bona izibulo lekosi lizokufa. (Eks. 11:4-8) Ngemva kwalokho, uMosi watjela yoke imindeni yama-Israyeli bona ihlabe imvana namkha imbuzana yeduna—okusilwana  esijamela usingazimu wamaGibhide u-Ra—bese kuthathwe iingazi zakhona zitjhatjhwe egosenini. (Eks. 12:5-7) UFaro bekazakwenzani ngokuraga intwala ngesibhuku okungaka? Phela uMosi khenge kumthuse lokho, ngombana ukukholwa kwakhe kwamenza walalela uJehova. Ikanyana yesirhwarhwa leyo khenge imthuse, “ngombana waphikelela sengathi uyambona ongabonwako.”—Funda amaHebheru 11:27, 28.

3. Sizokuhlolisisa ziphi izinto ngokukholelwa kwakaMosi kiloyo “ongabonwako”?

3 Inga-kghani uphila njengokungathi uyambona “ongabonwako”? (Mat. 5:8) Nesizambona kuhle “ongabonwako” kufuze sifunde esibonelweni sakaMosi. Ukuthembela kwakhe kuJehova kwamvikela njani ekusabeni umuntu? Yini le ebeyitjengisa bona uyaqiniseka ngokuzaliseka kweenthembiso zakaZimu? Ikghono lakhe lokubona “ongabonwako” lamqinisa njani yena kunye nabantu ebebasengozini?

AKHENGE ALISABE “ILAKA LEKOSI”

4. Emuntwini wephasi, uMosi bekayini nekamadaniswa noFaro?

4 Emuntwini wephasi, uMosi bekangasililitho nekamadaniswa noFaro. Ipilo yakhe nengomuso lakhe bekubonakala kusezandleni zakaFaro. Ngelinye ilanga wakhe wabuza uJehova wathi: “Bengingubani bonyana ngingaya kuFaro ngiyokukhupha ama-Israyeli eGibhide?” (Eks. 3:11) Phela eminyakeni ema-40 ngaphambilini, uMosi wakhe wabaleka eGibhide. Njeke, kungenzeka bekazibuza ukuthi, ‘kghani ligadango elihlakaniphileko na bona ngibuyele eGibhide, ngizifake engozini, ngibe yinyamana kakatsu kuFaro?’

5, 6. Yini engakangaka eyenza uMosi wasaba uJehova, ingasi uFaro?

5 Ngaphambi kobana uMosi abuyele eGibhide, uZimu wamfundisa isifundo esiqakathekileko, okungileso asitlola encwadini kaJobho: “Ukwesaba uSomandla kukuhlakanipha!” (Job. 28:28) Nakazamsiza bona athathe amagadango ahlakaniphileko, uJehova wamvezela umahluko hlangana nomuntu wephasini noZimu uMninimandlawoke. Yeke wambuza wathi: “Ngubani owenze umuntu bona akhulume? Ngubani omenza bona abe simumu namkha angezwa? Ngubani omenza abone namkha abe siphofu? Akusimi mina Somnini na?”—Eks. 4:11.

6 Sifundani-ke endabeni le? Sifunda ukuthi uMosi bekufuze angasabi muntu. Phela bekathunywe nguJehova, okunguye owamnikela koke akutlhogako bona ase umlayezwakhe kuFaro. Ngakelinye ihlangothi, uFaro bekangasililitho nekamadaniswa noJehova. Begodu bekungasikokuthoma abantu bakaZimu baba sengozini embusweni weGibhide. Kungenzeka uMosi wazindla ngendlela uJehova avikela ngayo u-Abrahamu, uJosefa, ngitjho naye ngokwakhe kiboFaro bangesikhathi sangaphambili. (Gen. 12:17-19; 41:14, 39-41; Eks. 1:22–2:10) Ngokuthemba uJehova “Ongabonwako,” uMosi waqina isibindi wayokuvela phambi kwakaFaro wawatjho woke amezwi uJehova amthume wona.

7. Ukuthemba uJehova kwamsiza njani omunye udade?

7 Ukukholwa kwenza udade okuthiwa ngu-Ella wangasasaba muntu. Ngo-1949, wazifumana alilelwa ziinsimbi e-Estonia, abotjhwe ngebe-KGB, khonapho wahlutjuliswa wasala ngesudu ka-Adamu, kwathiwa akabukelwe mapholisa amasokana. Nasekalandisa uthi: “Bekubuhlungu ukuhlaziswa. Nanyana kunjalo ngathi nasengithandazile kuJehova, kwehla amaphaphu, ngazola.” Ngemva kwalokho, u-Ella wavalelwa ejele elibibheleneko, elinesimuku amalanga amathathu woke. Uthi: “Amapholisa bekathi nakangitekulula athi kimi: ‘Esizokwenza nje, kuqiniseka bona kwabizwanyana lakaJehova loyo lingasakhunjulwa nokukhunjulwa enarheni ye-Estonia! Wena uzokuya ngekampeni, bese abanganyana bakhwaba ababoFakazi basiwe eSiberia!’ Bebasolo bangitshima bathi, ‘Uphi uJehovanyana wakho loyo?’” Kghani lokho kutjho ukuthi u-Ella bekufuze athuswe babantu? Nekaphenywako wabatjela emehlweni abatlhorisi bakhe wathi: “Mina ngisajame emagamenami wokuthi, ngingamane ngibolele ejele ngitjhidelene  noJehova, kunokuthi ngitjhatjululwe bese angasangamukeli.” U-Ella bekaqala uJehova njengomuntu wamambala kunamadojana la akhohlakeleko ebekamtlhorisa. Ngokukholwa kwakhe wakghona ukubekezela wahlala athembekile kuZimu.

8, 9. (a) Ngiyiphi intatha engalapha ivalo lokusaba umuntu? (b) Nengabe uqalana nesilingo sokusaba umuntu, ngubani okufuze udzimelele kuye?

8 Ukuthembela kuJehova kungakusiza uhlule ivalo lokusaba umuntu okhamba ngeenyawo ezimbili. Nange kungenzeka iimphathimandla zikwalele bonyana ulotjhe uZimu, ungabona kwanga ipilwakho nengomuso lakho lisezandleni zabo. Kwesinye isikhathi ungazibuza bona kuhlakaniphile na ukuragela phambili ulotjha uZimu nokuba yinyama kakatsu kizo iimphathimandlezi. Nakunjalo, khumbula naku: Intatha yokuhlula ivalo lokusaba umuntu, kuthembela kuJehova. (Funda izAga 29:25.) UJehova uyabuza: “Umesabani umuntu obhubhako, iye umuntu nje ophela njengotjani na?”—Isa. 51:12, 13.

9 Amehlwakho kufuze angasuki kuBabethu uMninimandlawoke. UJehova uyabona, uyabazwela, begodu uzobalwela labo abatlhagiswa babusi abakhohlakeleko. (Eks. 3:7-10) Ngitjho nanyana kufuze nilivikele ikholo lenu eemphathimandleni, “ningakhathazeki kobana nizokuthini, nakufika isikhathi nizakunikelwa bona nithini.” (Mat. 10:18-20) Ababusi abababantu naborhulumende bayini nebamadaniswa noJehova? Newungaqiniseka ngokwengeziweko kwanje, uzokuqala uJehova njengoMuntu wamambala nongakghona ukukusiza.

BEKAQINISEKA NGOKUZALISEKA KWEENTHEMBISO ZAKAZIMU

10. (a) Ngimuphi umlayezo uJehova awutjela ama-Israyeli ngenyanga kaNisan waka-1513 emihleni kaMosi? (b) Yini eyenza uMosi walalela amezwi kaZimu?

10 Ngenyanga kaNisani wangomnyaka ka-1513, uMosi no-Aroni badlulisa naku umlayezo ongakajayeleki kuma-Israyeli: Kufuze bakhethe imvana namkha imbuzana yeduna ephilileko, bayihlahlele, bese kuthathwe iingazi zayo zitjhatjhwe egosenini. (Eks. 12:3-7) Wayithini-ke uMosi indaba le? Umpostoli uPowula uthi: “Ngokukholwa wajamisa iphasika nokufafaza ngeengazi ukuze umbhubhisi angathinti amazibulo” (Heb. 11:28) UMosi bekazi bona uJehova uthembekile, yeke waqiniseka bona ilizwi lakaJehova lokurhayilwa kwamazibulo weGibhide lizokwenzeka nakanjani.

11. Yini le ebeyenza uMosi ayelelise ama-Israyeli wekhabo?

11 Phela amadodana kaMosi bekasele kwaMidiyani, bakude khulu ‘nombhubhisi’ wamazibulo eGibhide. * (Eks. 18:1-6) Nanyana kunjalo wenza koke okusemandlenakhe bona atjele ama-Israyeli amezwi kaZimu njengombana bekumazibulwawo la ebekasengozini yokurhayilwa. Ngebanga lokuthi uMosi bekabathanda abantu bekhabo, waqiniseka ukuthi uphulusa amaphilwabo. IBhayibheli lithi, “Yeke uMosi wabiza boke abaphathi bakwa-Israyeli wathi kibo: ‘Bambelani imindenenu imvana namkha imbuzana bese nihlaba iPhasika’”.—Eks. 12:21.

12. Ngimuphi umlayezo oqakathekileko uJehova athi asiwudlulisele ebantwini?

12 Abantu bakaJehova njengombana banqotjhiswa yingilozi nje banomlayezo oqakathekileko othi: “Mesabeni uZimu nimphazimulise ngombana isikhathi sakhe sokugweba sesifikile! Mlotjheni loyo owenza izulu nephasi, ilwandle nemithombo yamanzi.” (IsAm. 14:7) Yeke, lesi sikhathi esihle sokudlulisela umlayezo loyo. Kufuze siyelelise esakhelene nabo bona baphume eBhabhele elikhulu ukwenzela bona ‘bangamukeli iinhlungu zalo.’ (IsAm. 18:4) Isiqhema ‘sezinye izimvu’ naso siyibambile, sirabhelana nabantu abakude noZimu bona babuyisane naye.—Jwa. 10:16; 2 Kor. 5:20.

Ukukholwa bona iinthembiso zakaJehova zizokuzaliseka kungabasela isifiso sakho sokutjhumayela ngeendaba ezimnandi (Qala isigaba 13)

13. Khuyini engabasela isifiso sakho sokutjhumayela?

13 Nathi siyaqiniseka bona “isikhathi sakhe  sokugweba sesifikile.” Sazi kuhle bona uJehova akasitshimi nakasitjela bona kufuze sibe majadu emsebenzini wokutjhumayela newokwenza abafundi. Umpostoli uJwanisi waboniswa “iingilozi ezine zijame emagumbini womane wephasi. Bezibambe imimoya emine yephasi khona kungazukuba khona ummoya ovunguzako ephasinapha namkha elwandle nanyana uphephule umuthi.” (IsAm. 7:1) Ngokukholwa, uyazibona na iingilozezo zilungele ukutjhaphulula imimoya yesizi elikhulu ephasineli? Yeke, newuzibonako iingilozezi ngamehlo wokukholwa, lokho kuzokubhebhedlhisa itjisakalo yakho yokutjhumayela iindaba ezimnandi.

14. Sihlohlozelwa yini bona siyelelise abantu abakhohlakeleko bona baphenduke ekukhohlakaleni kwabo?

14 AmaKrestu weqiniso sekanaso isingani noJehova kunye nethemba lokuphila isiphelani. Nanyana kunjalo, siyazi bona kumthwalwethu ukuyelelisa iinkhohlakali bona ziphenduke endleleni ebeziphila ngayo. (Funda uHezekiyeli 3:17-19.) Phela thina asitjhunyayeliswa kukuthi sisaba ukugwetjwa ngebanga lamaphilo weenkhohlakali. Kodwana sitjhumayela ngombana siyamthanda uJehova nalabo esakhelene nabo. UJesu wakhe watjho umfanekiso womSamariya olungileko nakazakuhlathulula bona kuhlekuhle ithando nomusa yinto enjani. Nathi singazibuza bona, ‘Kuhlekuhle ngihlohlozelwa yini bona ngitjhumayele? Kghani ‘ngiyabarhawukela’ abantu njengomSamariya olungileko? Yeke-ke, ngekhe sathoma sazifanisa nomphristi nomLevi osemfanekisweni kaJesu, ‘sibagegede’ abomakhelwana bethu. (Luk. 10:25-37) Newuqiniseka ngeenthembiso zakaZimu, uthanda abomakhelwane bethu ngikho okuzokuhlohlozela bona utjhumayele ebantwini isikhathi sisesekhona nje.

 “BAYAMA ILWANDLE LOMGABA”

15. Kubayini ama-Israyeli babona ngasuthi abanabuyo?

15 Ukukholwa kwakaMosi kiloyo “ongabonwako” kwamsiza khulu ngesikhathi ama-Israyeli aqalene neembila zithutha zidoswa ngemhlophe phambili. IBhayibheli lithi: “Kwathi lokha ama-Israyeli naphakamisa amehlo, qala nako amaGibhide eza ngemva kwawo! Angenelwa kukwesaba okukhulu abe arhuwelela akhombela isizo kuSomnini.” (Eks. 14:10-12) Kghani lokho bekuyinto ebebangakayilindeli? Awa. UJehova bekabatjelile bona lokho kuzokwenzeka, wathi: “Yeke ngizakhunyalalisa ihliziyo kaFaro ukuze agijimise ama-Israyeli.” (Eks. 14:4) Ngalokho ngizakubonakalisa idumo lami ngoFaro nalo loke ibutho lakhe. Nje-ke amaGibhide azakwazi bona nginguSomnini.” Nanyana kunjalo, ama-Israyeli bekaqale lokho okusemhlwenawo kwaphela—ilwandle elinganabuyo ebeliphambi kwabo, iinkoloyana zeempera zakaFaro zigabadula ngemva kwabo, neqhegu elingumelusi elineminyaka ema-80 okuthiwa batjho kufuze libadose phambili! Bazizwa ngasuthi bamodza emdzweleni.

16. Ukukholwa kwamqinisa njani uMosi eLwande loMgaba?

16 Kubibhile kunjalo, uMosi yena khenge athuswe likhasi lenyoka efileko. Kubayini? Kungebanga lokuthi ukukholwa kwakhe kwamenza wabona ngale kwelwandle nebutho lakaFaro. Wabona “isindiso [kaJehova, NW],” azi nokuthi uJehova uzowalwela ama-Israyeli. (Funda u-Eksodusi 14:13, 14.) Ukukholwa kwakhe kwatheleleka nebantwini bakaZimu. IBhayibheli lithi, “Ngokukholwa bakwa-Israyeli beyama ilwandle loMgaba sengathi bakhamba ehlabathini eyomileko, okwathi lokha amaGibhide athi alinga ukweyama atjhingela.” (Heb. 11:29) Ngemva kwalokho, “amesaba abe akholwa kuye nencekwinakhe uMosi.”—Eks. 14:31.

17. Izinto ezizokwenzeka ngomuso zizokuthinta njani ukukholwa kwethu?

17 Nathi kungasikade, sisazokuhlangana nazo zithutha. Esitlhorini sesizi elikhulu, aborhulumende bephaseli bazabe sebatjengisile bona bawarhayila lula njani amasondo amakhulu, nanabantu abanengi ukudlula thina. (IsAm. 17:16) UJehova waphorofida bona kibo, sizakubonakala ngasuthi ‘asinamithangala, singaphandle kweenqabo namasango.’ (Hez. 38:10-12, 14-16) Emehlweni womuntu, sizokubonakala ngasuthi ayikho indlela yokuthi singasinda. Nange izinto zijama butjhobhori ngaleyondlela, wena uyokwenzani?

18. Akhewuhlathulule bona kubayini kufuze sihlale sithembekile hlangana nesizi elikhulu.

18 Thina-ke akukafaneli singenwe mamanzi emadolweni. Kubayini sitjho njalo? Ngombana uJehova sebelatjhwile bona abantu bakhe bazokuqalana neembila zithutha. Watjho nokuthi lokho kuzokugcina ngani. “‘Kodwana mhlokho, lokha [‘uGogi nakaqalana,’ NW] nenarha yakwa-Israyeli, ilaka lami lizokuvutha kutjho uSomnini uSomandla.’” (Hez. 38:18-23) Kuzathi kusesenjalo uZimu athanyele woke umuntu ofuna ukutshwenya abantu bakhe. Nengabe uyakholwa bona “ilanga elikhulu lakaSomnini nelesabekako” liyeza nokuthi lizokurhayila zoke iinkhohlakali, lokho kuzokusiza ubone isindiso kaJehova, urage nokuhlala uthembekile.—Juw. 2:31, 32.

19. (a) UMosi bekatjhidelene kangangani noJehova? (b) Newazisa uJehova kizo zoke iindlela zakho, uzokufumana ziphi iimbusiso?

19 Yeke, hlala uzilungiselele bona nekwenzeka zoke izintwezi, ‘uphikelele ngathi uyambona ongabonwako’! Qinisa ubuhlobo bakho noJehova uZimu ngokuba nesifundo sakho nangokuthandaza. Bebunjalo-ke ubuhlobo bakaMosi noJehova, begodu uZimu wamsebenzisa ngendlela enamandla kangangokuthi iBhayibheli lithi ‘bekatjhidelene khulu’ noZimu. (Dut. 34:10) Akakho umphorofidi ebekafana noMosi. Ngokukholwa nawe ungatjhidelana noJehova kangangobana kube ngasuthi uyambona. Nawumazisa “kizo zoke iindlela zakho” njengombana kutjho iliZwi lakaZimu, yena “uzokwenza imizilakho ilelezeke.”—IzA. 3:6.

^ isig. 11 UJehova kungenzeka wathumela iingilozi bona iyokukhipha isigwebo kumaGibhide.—Rhu. 78:49-51.