Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Uyambona Yini “Loyo Longabonakali”?

Uyambona Yini “Loyo Longabonakali”?

“Wachubeka acinile shengatsi uyambona Loyo longabonakali.”—HEB. 11:27.

1, 2. (a) Chaza kutsi kungani Mosi abebonakala asengotini. (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.) (b) Yini leyenta Mosi wangayesabi intfukutselo yenkhosi?

FARO abengumbusi lowesabekako futsi angunkulunkulu lophilako kubantfu baseGibhithe. Incwadzi letsi “When Egypt Ruled the East” itsi bantfu baseGibhithe bebatsatsa Faro ‘njengalobetendlula tonkhe tidalwa tasemhlabeni letivamile ngekuhlakanipha nangemandla.’ Kute ente bantfu bakhe bamesabe, Faro abefaka umchele lonemfanekiso wemfeti lelungele kuhlasela—loko bekukhumbuta titsa tenkhosi kutsi tingasheshe tibhujiswe. Ase ucabange-ke kutsi Mosi wativa njani ngesikhatsi Jehova atsi kuye: ‘Ngikutfume kuFaro, kutsi uyewukhulula bantfu bami, emadvodzana a-Israyeli, ubakhiphe eveni laseGibhithe.’—Eks. 3:10.

2 Mosi waya eGibhithe kute amemetele umlayeto waNkulunkulu, futsi Faro wamtfukutselela ngaloko. Ngemuva kwekutsi lelive lihlaselwe tishayo letiyimfica, Faro wecwayisa Mosi watsi: “Suka la embikwami! Ngingaphindzi ngikubone futsi! Mhlazana ngakubona, kuyawuba kufa kwakho!” (Eks. 10:28) Ngaphambi kwekutsi Mosi esuke kuFaro, waphrofetha kutsi indvodzana lelitibulo lenkhosi beyitawufa. (Eks. 11:4-8) Ekugcineni, Mosi wayala yonkhe imindeni yema-Israyeli kutsi ihlabe imbuti nobe imvu—lobekusilwane  lebesingcwele kuRa, nkulunkulu webantfu baseGibhithe—futsi ifafate ingati yayo etinsikeni teminyango. (Eks. 12:5-7) Abetawenta njani Faro? Ngisho nobe abengentani, Mosi akazange esabe. Yini leyamenta kutsi angesabi? Ngesizatfu sekutsi abenekukholwa, walalela Jehova, ‘wangayesabi intfukutselo yenkhosi, ngobe wachubeka acinile shengatsi uyambona Loyo longabonakali.’—Fundza Hebheru 11:27, 28.

3. Yini lesitayihlolisisa mayelana nekukholwa kwaMosi ‘kuLoyo longabonakali’?

3 Kukholwa kwakho kucine kakhulu yini, kuze kufanane nekutsi ‘uyambona Nkulunkulu’? (Mat. 5:8) Kute sikwati kucinisa kukholwa kwetfu khona sitewubona “Loyo longabonakali,” ase sicabange ngaMosi. Kuba nekukholwa kuJehova kwamvikela njani ekwesabeni bantfu? Wakhombisa njani kutsi unekukholwa etetsembisweni taNkulunkulu? Kwamcinisa njani Mosi kubona “Loyo longabonakali,” ngesikhatsi yena nebantfu bakubo basengotini?

AKAZANGE AYESABE “INTFUKUTSELO YENKHOSI”

4. Ngekubona kwemuntfu, Mosi abesesimeni lesinjani embikwaFaro?

4 Ngekubona kwemuntfu, Mosi abengasilutfo nakacatsaniswa naFaro. Bekubonakala shengatsi kuphila kwaMosi, inhlalakahle yakhe kanye nelikusasa lakhe bekusetandleni taFaro. Mosi abebute Jehova watsi: “Ngingubani mine kutsi ngingaya kuFaro, ngiyewukhipha ema-Israyeli eGibhithe?” (Eks. 3:11) Eminyakeni lengu-40 ngaphambi kwaloko, Mosi abebalekile eGibhithe. Kungenteka abetibuta: ‘Kukuhlakanipha yini vele kutsi ngibuyele eGibhithe futsi ngitifake engotini yekutfukutselelwa yinkhosi?’

5, 6. Yini leyasita Mosi kutsi esabe Jehova hhayi Faro?

5 Ngesikhatsi Mosi asengakabuyeli eGibhithe, Nkulunkulu wamfundzisa sifundvo lesibalulekile, leso Mosi lasibhala ngemuva kwesikhatsi encwadzini yaJobe, lesitsi: “Kwesaba Nkulunkulu libito lako kuhlakanipha.” (Jobe 28:28) Kute Jehova asite Mosi kutsi amesabe futsi ente ngekuhlakanipha, wamvetela umehluko lokhona emkhatsini webantfu kanye naye njengobe anguNkulunkulu longuSomandla. Wambuta watsi: “Ngubani lowanika umuntfu umlomo? Ngubani lowenta umuntfu abe simungulu, nome sihhulu? Ngubani lowenta umuntfu abone nome abe yimphumphutse? Akusimi yini, mine Simakadze?”—Eks. 4:11.

6 Ngusiphi sifundvo lamfundzisa sona? Bekukutsi bekungakafaneli esabe. Abetfunywe nguJehova, lobekatamnika nobe yini layidzingako kute etfule umlayeto waNkulunkulu kuFaro. Ngaphandle kwaloko, Faro abengasilutfo nakacatsaniswa naJehova. Kantsi futsi loku bekungasiko kwekucala kutsi tinceku taNkulunkulu tibe sengotini ekubuseni kwaseGibhithe. Mhlawumbe Mosi wazindla ngendlela Jehova labemvikele ngayo Abrahama, Josefa, kanye naye ngekwakhe ngesikhatsi kusabusa labanye boFaro. (Gen. 12:17-19; 41:14, 39-41; Eks. 1:22–2:10) Njengobe abenekukholwa kuJehova, ‘Loyo longabonakali,’ Mosi waba nesibindzi futsi waya embikwaFaro washo onkhe emavi Jehova labemyale kutsi awasho.

7. Kuba nekukholwa kuJehova kwamvikela njani lomunye dzadze?

7 Ngendlela lefanako, kukholwa kuJehova kwavikela lomunye dzadze lokutsiwa ngu-Ella kutsi angancotjwa kwesaba bantfu. Nga-1949, Ella waboshwa yi-KGB e-Estonia, wakhunyulwa waba ngcunu futsi emaphoyisa lasemasha amgcolotela. Utsi: “Ngativa ngihlazekile. Kodvwa ngemuva kwekuthantaza kuJehova, ngaba nekuthula futsi ngehlisa umoya.” Ngemuva kwaloko, Ella wavalelwa esitokisini yedvwa emalanga lamatsatfu. Utsi: “Lamaphoyisa amemeta atsi: ‘Sitawenta kutsi lelibito lelitsi Jehova lingaphindze likhunjulwe e-Estonia! Wena utawuya enkambu, kantsi labanye batawuya eSiberia!’ Ngekwedzelela, achubeka atsi: ‘Uphi loJehova wakho?’” Ella abetawesaba bantfu yini nobe abetawetsembela kuJehova? Ngesikhatsi bampheka bamtfulula ngemibuto, wakhuluma ngesibindzi kulabo  labebamedzelela watsi: “Ngicabangisisile ngalendzaba, ngako ngingamane ngihlale ejele ngichubeke nginebuhlobo lobuhle naNkulunkulu kunekutsi ngikhululeke futsi ngingasemukeleki kuye.” Ku-Ella, Jehova abengumuntfu mbamba njengalamadvodza labesembikwakhe. Ngenca yekukholwa kwakhe, wakhona kugcina bucotfo bakhe.

8, 9. (a) Nguliphi likhambi lekuncoba kwesaba bantfu? (b) Nangabe ulingeka kutsi uncotjwe kwesaba bantfu, ngubani lokufanele umkhumbule?

8 Kuba nekukholwa kuJehova kungakusita kutsi uncobe kwesaba. Nangabe tiphatsimandla tetama kuvimba inkhululeko lonayo yekukhonta Nkulunkulu, kungabonakala shengatsi kuphila kwakho, inhlalakahle yakho kanye nelikusasa lakho kusetandleni tato. Ungase utibute nekutsi kukuhlakanipha yini kuchubeka ukhonta Jehova futsi utfukutselisa tiphatsimandla. Naku lokufanele ukukhumbule: Likhambi lekuncoba kwesaba bantfu kutsi ube nekukholwa kuNkulunkulu. (Fundza Taga 29:25.) Jehova utsi: “Benibobani-ke nine kutsi ningesaba bantfu lababhubhako, emadvodzana ebantfu, latjani nje?”—Isa. 51:12, 13.

9 Kufanele ukhumbule Babe wakho longuSomandla. Uyababona labo labahlushwa babusi labangakalungi, abavele futsi abasite. (Eks. 3:7-10) Ngisho nobe kungadzingeka kutsi umelele kukholwa kwakho embikwetiphatsimandla, ‘ungakhatsateki ngekutsi uyawutsini nangekutsi uyawukhuluma kanjani, ngobe loko loyawukusho uyawunikwa kona ngaleso sikhatsi.’ (Mat. 10:18-20) Babusi netiphatsimandla tahulumende abasilutfo nabacatsaniswa naJehova. Nangabe kukholwa kwakho ukucinisa nyalo, Jehova utamtsatsa njengeMuntfu mbamba lotimisele kukusita.

WABA NEKUKHOLWA ETETSEMBISWENI TANKULUNKULU

10. (a) Ngutiphi ticondziso Jehova latinika ema-Israyeli ngenyanga yaNisan 1513 B.C.E.? (b) Kungani Mosi atilalela ticondziso taNkulunkulu?

10 NgaNisan 1513 B.C.E., Jehova watjela Mosi na-Aroni kutsi banikete ema-Israyeli nati ticondziso labengakatetayeli: Bekufanele akhetse imvu nobe imbuti lendvuna lephilile, ayihlabe futsi abhoce ingati yayo etinsikeni temnyango. (Eks. 12:3-7) Yini Mosi layenta? Umphostoli Pawula wabhala ngaye watsi: “Ngekukholwa, wagubha liPhasika waphindze wanyenyeta ingati kuze umbhubhisi angawalimati ematibulo.” (Heb. 11:28) Mosi bekati kutsi Jehova wetsembekile, futsi wasikholwa setsembiso saJehova sekutsi emadvodzana aseGibhithe langematibulo abetawubulawa.

11. Yini leyenta Mosi wecwayisa labanye?

11 Kungenteka kutsi emadvodzana aMosi abekaMidiyani, akhashane ‘nembhubhisi.’ * (Eks. 18:1-6) Nanobe kunjalo Mosi walalela, wayinika sicondziso leminye imindeni yema-Israyeli lebeyinemadvodzana langematibulo labesengotini. Kuphila kwebantfu bekusengotini futsi Mosi bekabatsandza bantfu bakubo. LiBhayibheli litsi ngekushesha Mosi “wabita bonkhe baholi baka-Israyeli, wakhuluma kubo watsi: ‘Ngulowo nalowo mndeni awutikhetsele liwundlu ulihlabele liPhasika.’”—Eks. 12:21.

12. Jehova usiyale kutsi sendlulisele muphi umlayeto lobalulekile?

12 Ngekucondziswa tingilosi, bantfu baJehova bendlulisela umlayeto lobalulekile lotsi: “Mesabeni Nkulunkulu nimnike inkhatimulo, ngobe sikhatsi sakhe sekwehlulela sesifikile, ngako khontani Loyo lowadala lizulu, umhlaba, lwandle, kanye nemitfombo yemanti.” (Semb. 14:7) Nyalo sikhatsi sekutsi siwumemetele lomlayeto. Kufanele secwayise bantfu kutsi baphume eBhabhulona Lenkhulu kute ‘bangatfoli incenye yetishayo tayo.’ (Semb. 18:4) ‘Letinye timvu’ titihlanganisa nemaKhristu lagcotjiwe ekuncengeni bantfu labahlukanisiwe naNkulunkulu kutsi ‘babuyisane’ naye.—Joh. 10:16; 2 Khor. 5:20.

Kuba nekukholwa etetsembisweni taJehova kutawukhulisa sifiso sakho sekushumayela tindzaba letimnandzi (Fundza sigaba 13)

13. Yini letawukhulisa sifiso setfu sekushumayela tindzaba letimnandzi?

 13 Siyaciniseka kutsi “sikhatsi sekwehlulela” sesifikile. Siyakholwa nekutsi Jehova akenti sihabiso mayelana nekuphutfuma kwemsebenti wetfu wekushumayela nekwenta bafundzi. Embonweni, umphostoli Johane ‘wabona tingilosi letine time emagumbini lamane emhlaba, tibambisise imimoya lemine yemhlaba.’ (Semb. 7:1) Ngekukholwa, uyatibona yini letingilosi tilindze kukhulula imimoya yembhubhiso emhlabeni ngesikhatsi sekuhlupheka lokukhulu? Nangabe ngekukholwa utibona letingilosi, utawukhona kushumayela tindzaba letimnandzi ngesibindzi.

14. Yini lesikhutsata kutsi ‘secwayise lomubi kutsi atiyekele tindlela takhe letimbi’?

14 EmaKhristu eliciniso asavele ajabulela kuba bangani baJehova futsi anelitsemba lekuphila phakadze. Kodvwa siyati kutsi sinemtfwalo ‘wekwecwayisa lomubi kutsi atiyekele tindlela takhe letimbi, khona atewusindzisa imphilo yakhe.’ (Fundza Hezekeli 3:17-19.) Kuliciniso kutsi asishumayeli nje kute singabi nelicala lengati, kodvwa sentiwa kutsi siyamtsandza Jehova futsi siyabatsandza nabomakhelwane betfu. Jesu wenta umfanekiso wemSamariya lolungile kute avete kutsi kusho kutsini kuba nelutsandvo nesihawu. Singase sitibute: “Ngifanana nalomSamariya yini ngekutsi ‘ngibahawukele’ bantfu kute nginikete bufakazi kubo?” Asifuni nakancane kufanana nalomphristi nemLevi lokukhulunywa ngabo kulomfanekiso, ngekutsi sibeke taba futsi ‘sendlule sigega.’ (Luk. 10:25-37) Kuba nekukholwa etetsembisweni taNkulunkulu nekutsandza bomakhelwane betfu, kutasikhutsata kutsi siwente ngalokugcwele umsebenti wekushumayela sisengakapheli sikhatsi.

 “BADZABULA ELWANDLE LOLUBOVU”

15. Yini leyenta ema-Israyeli ativa avalelekile?

15 Kukholwa kwaMosi ‘kuLoyo longabonakali’ kwamsita ngesikhatsi ema-Israyeli asengotini ngemuva kwekuphuma eGibhithe. LiBhayibheli litsi: “Ema-Israyeli atsi ayabuka abona Faro etile nemphi yakhe asondzela, ase efikelwa kwesaba lokukhulu. Atikhalela kuSimakadze.” (Eks. 14:10-12) Lesimo lesavela besingakalindzeleki yini? Cha. Jehova abebiketele watsi: “Ngitakwenta inhlitiyo yaFaro ibe lukhuni, bese uyanicosha kodvwa ngiyawutentela ludvumo, ngincobe Faro nemabutfo akhe. EmaGibhithe ayawuhlala ati kutsi mine nginguSimakadze.” (Eks. 14:4) Nanobe kunjalo, ema-Israyeli abebona lokusembikwemehlo awo kuphela—Lwandle Lolubovu lolungaweleki, tinkalishi taFaro lebetita tivivile emvakwawo kanye nemelusi loneminyaka lengu-80 budzala lobekangumholi wawo. Ema-Israyeli ativa avalelekile.

16. Kukholwa kwamcinisa njani Mosi ngesikhatsi aseLwandle Lolubovu?

16 Nanobe kunjalo, Mosi akazange esabe. Kungani? Kungobe emehlo akhe ekukholwa abona lokutsite lokunemandla kakhulu kunelwandle nobe libutfo laFaro. ‘Abekubona kusindzisa kwaJehova,’ futsi bekati kutsi utawalwela ema-Israyeli. (Fundza Eksodusi 14:13, 14.) Kukholwa kwaMosi kwabakhutsata bantfu baNkulunkulu. LiBhayibheli litsi: “Ngekukholwa, badzabula eLwandle Lolubovu kwaba shengatsi bahamba emhlabatsini lowomile, kodvwa baseGibhithe bamita nabetama kwenta loko.” (Heb. 11:29) Ngemuva kwaloko, ‘bacalela phansi kwesaba Simakadze nekubeka litsemba labo kuye nakuMosi, inceku yakhe.’—Eks. 14:31.

17. Ngutiphi tintfo letitawenteka esikhatsini lesitako letitawuvivinya kukholwa kwetfu?

17 Madvutane nje, kuphila kwetfu kutawubonakala shengatsi kusengotini. Ngasekugcineni kwekuhlupheka lokukhulu, bohulumende bemhlaba batawube sebaticedze ngalokuphelele tonkhe tinhlangano tenkholo lebetitinkhulu nalebetinemalunga lamanyenti kunatsi. (Semb. 17:16) Jehova waphrofetha, achaza simo setfu njengaleso lesifanana ‘nelive lelitabelo talo tingakabiyelwa . . . lapho bonkhe bahlala ebaleni bangakavikeleki, bangenamasango namicabo.’ (Hez. 38:10-12, 14-16) Ngembono wetfu, sitawubona shengatsi sekuphelile ngatsi. Utawenta njani?

18. Chaza kutsi kungani kufanele sime sicine ngesikhatsi sekuhlupheka lokukhulu.

18 Kufanele singesabi. Ngani? Ngobe Jehova waphrofetha ngekuhlaselwa kwebantfu bakhe, futsi wabiketela ngisho nemphumela wako. “Naku-ke lokuyakwenteka ngalelo langa: Mzukwana Gogi ahlasela live laka-Israyeli, intfukutselo yami leshisako iyawuvuka, kusho iNkhosi Simakadze. Ngenshisekelo yami nangelulaka lwami loluvutsako, ngiyasho.” (Hez. 38:18-23) Nkulunkulu utawubese ubhubhisa bonkhe labo labafuna kulimata bantfu bakhe. Kukholwa kwakho kuloko lokutawufezwa ‘lilanga lelikhulu nalelesabekako laSimakadze,’ kutakusita kutsi ubone ‘kusindzisa kwaSimakadze’ futsi ulondvolote bucotfo bakho.—Jow. 2:31, 32.

19. (a) Buhlobo baMosi naJehova bebucine kangakanani? (b) Nangabe Jehova umatisa kuko konkhe lokwentako, ngusiphi sibusiso lotasijabulela?

19 Tilungiselele nyalo kute ubone letintfo letijabulisako letisetawenteka, ngekutsi uchubeke ‘ucinile shengatsi uyambona Loyo longabonakali.’ Cinisa buhlobo bakho naNkulunkulu Jehova ngekutadisha njalo nangekuthantaza. Mosi abenebuhlobo lobucinile naJehova futsi wamsebentisa ngendlela lemangalisako kangangekutsi liBhayibheli lize litsi Jehova abemati Mosi “buso nebuso.” (Dut. 34:10) Mosi abengumphrofethi lokahle kakhulu. Ngekukholwa, nawe ungamati Jehova futsi utive usedvute naye kube shengatsi umbona ngemehlo. Nangabe umatisa ngaso sonkhe sikhatsi ‘kuko konkhe lokwentako,’ njengobe liVi laNkulunkulu likukhutsata kutsi wente njalo, “yena uyakucondzisa tindlela takho.”—Taga 3:6.

^ sig. 11 Kubonakala shengatsi Jehova watfumela tingilosi kutsi tikhiphe sehlulelo sakhe kubantfu baseGibhithe.—Hla. 78:49-51.