Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Kute Umuntfu Longakhonta Emakhosi Lamabili

Kute Umuntfu Longakhonta Emakhosi Lamabili

“Kute umuntfu longasebentela emakhosi lamabili . . . Ngeke nikhonte Nkulunkulu kanye nemcebo.”—MAT. 6:24.

1-3. (a) Ngutiphi tinkinga temali bantfu labanyenti lababhekana nato lamuhla, futsi labanye betama njani kuticatulula? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.) (b) Ngukuphi kukhatsateka lokuba khona mayelana nekukhulisa umntfwana?

MARILYN * utsi: “Onkhe emalanga, James, indvodza yami abebuya emsebentini adziniwe, kodvwa umholo wakhe bewungateneli tidzingo tetfu. Bengifuna kumetfula umtfwalo futsi ngisite nasekutsengelene indvodzana yetfu Jimmy, tintfo letinhle labanye bontsanga yakhe labebanato esikolweni.” Marilyn abefuna nekusita tihlobo tabo futsi abeke nemali kute ibasite esikhatsini lesitako. Bangani bakhe labanyenti bebatfutsele kulamanye emave kute batfole imali lenyenti. Ngesikhatsi naye sekacabanga kutfutsa, wangabata kwenta njalo. Kungani angabata?

2 Marilyn bekesaba kushiya umndeni wakhe loligugu neluhlelo lwabo lolungashintji lwekufundza ngaNkulunkulu. Nobe kunjalo, watitjela kutsi labanye bahambile baya kulamanye emave kwesikhashana futsi imindeni yabo beyibonakala ichuba kahle ebuhlotjeni bayo naNkulunkulu. Kodvwa bekatibuta kutsi utamkhulisa njani Jimmy abe ahlala khashane. Abetawukhona yini kukhulisa indvodzana yakhe ‘ngekuyiyala ngesicondziso saJehova’ asebentisa i-Internet?Ef. 6:4.

3 Marilyn wafuna sicondziso. Indvodza yakhe beyingafuni kutsi  ahambe, kodvwa yamtjela kutsi ngeke imvimbe. Labadzala nalabanye ebandleni bameluleka kutsi angahambi, kodvwa bodzadze labanyenti bamkhutsata kutsi aye kulelinye live. Batsi kuye: “Nangabe uwutsandza umndeni wakho, utawuhamba. Ungachubeka ukhonta Jehova.” Kungabata kwakhe akuzange kumvimbe, ngako Marilyn wavalelisa James naJimmy wahamba wayewusebenta ngesheya kwetilwandle. Wabetsembisa watsi: “Ngeke ngihambe sikhatsi lesidze.”

TIBOPHO TEMNDENI KANYE NETIMISO TELIBHAYIBHELI

4. Kungani bantfu labanyenti batfutsela kulamanye emave, futsi ngalokuvamile ngubani logcine asanakekela bantfwana babo?

4 Jehova akafuni kutsi tinceku takhe tiphuye, futsi kutfutsa kuyindlela leseyisetjentiswe sikhatsi lesidze kute kucedvwe buphuya. (Hla. 37:25; Taga 30:8) Kute Jakobe angalambi, watfumela emadvodzana akhe eGibhithe kutsi ayewutsenga kudla. * (Gen. 42:1, 2) Lamuhla bantfu labanyenti labakhetsa kutfutsela kulamanye emave, basuke bangashiyi emakhaya abo ngenca yekutsi babulawa yindlala. Kungenteka kutsi banetikweleti letinyenti. Labanye basuke bafuna kutfutfukisa lizinga lekuphila kwemindeni yabo. Kute bakwati kuphumelelisa imigomo yabo kulesimo lesihhohlokako kutemnotfo, labanyenti bagcine sebahlala khashane nemindeni yabo, kungaba seveni labakulo nobe kulelinye live. Ngalokuvamile, bashiya bantfwana labancane kutsi banakekelwe ngumtali munye, ngumntfwana wabo losakhulile, batali babo, nguletinye tihlobo nome bangani. Nanobe kubavisa buhlungu labo labatfutsele kulamanye emave kushiya umuntfu labashade naye nobe bantfwana, linyenti labo linemuva wekutsi kusuke kute lelingakwenta.

5, 6. (a) Yini Jesu layifundzisa mayelana nenjabulo nekuvikeleka? (b) Ngutiphi tidzingo Jesu lafundzisa balandzeli bakhe kutsi batithantazele? (c) Jehova usibusisa ngayiphi indlela?

5 Ngesikhatsi sekuphila kwaJesu, bantfu labanyenti bebaphuyile futsi beswele, kungenteka bebacabanga kutsi kuze bajabule futsi bative bavikelekile, bebadzinga imali lenyenti. (Mak. 14:7) Kodvwa Jesu bekangafuni kutsi bantfu babeke litsemba labo emalini. Bekafuna kutsi batsembele kuJehova longuMtfombo wemcebo lohlala phakadze. ENshumayelweni yakhe yaseNtsabeni, Jesu wachaza kutsi injabulo sibili kanye nekuvikeleka akutfolakali ekubeni netintfo letinyenti nobe ngemandla etfu, kodvwa kutfolakala ngekuba nebuhlobo lobuhle naBabe wetfu wasezulwini.

6 Emthantazweni wakhe losibonelo, Jesu akazange asifundzise kutsi sithantazele kuba nemali lenyenti, kunaloko wasifundzisa kutsi sithantazele tidzingo tetfu tamalanga onkhe, “sinkhwa setfu salamuhla.” Watjela tilaleli takhe ngalokucacile watsi: “Ningatibekeli umcebo emhlabeni . . . Kodvwa tibekeleni umcebo ezulwini.” (Mat. 6:9, 11, 19, 20) Singametsemba Jehova kutsi utasibusisa njengobe asetsembisile. Sibusiso saNkulunkulu sisho lokungetulu kwekumane nje asemukele; sihlanganisa kusentela konkhe lesikudzingako. Ecinisweni, indlela yekutfola injabulo sibili kanye nekuvikeleka, kutsi setsembe Babe wetfu losinakekelako kunekutsi sibeke litsemba letfu emalini.—Fundza Matewu 6:24, 25, 31-34.

7. (a) Jehova uwunikete bobani umtfwalo wekukhulisa bantfwana? (b) Kungani batali bobabili kudzingeka bawutfwale umtfwalo wekukhulisa bantfwana babo?

7 ‘Kufuna kucala kulunga kwaNkulunkulu’ kufaka ekhatsi kuba nembono waJehova ngetibopho temndeni. UMtsetfo waMosi unalesimiso lesisebenta kumaKhristu: Batali kufanele bafundzise bantfwana babo ngaNkulunkulu. (Fundza Dutheronomi 6:6, 7.) Nkulunkulu unikete batali umtfwalo wekufundzisa bantfwana, hhayi bogogo nabomkhulu, nobe lomunye umuntfu. INkhosi Solomoni yatsi: “Ndvodzana yami, lalela  umyalo weyihlo, ungayali imfundziso yenyoko.” (Taga 1:8) Jehova bekahlose kutsi batali bobabili batfwale umtfwalo wekukhulisa bantfwana babo futsi babafundzise. (Taga 31:10, 27, 28) Lokunyenti bantfwana labakufundza kubatali babo, ikakhulukati loko lokumayelana nekukhonta Nkulunkulu, bakufundza nababeva bakhuluma ngaJehova malanga onkhe nanababona sibonelo sebatali babo.

IMIPHUMELA LENGAKALINDZELEKI

8, 9. (a) Nguluphi lushintjo loluvame kuba khona nangabe umtali ahlala khashane nemndeni wakhe? (b) Ngumuphi umonakalo emiveni nasekutiphatseni longabangwa kwehlukana kwemndeni?

8 Ngaphambi kwekutsi batfutsele kulamanye emave, labo labahambako bacale babuke loko lokungaba yinkinga naloko labangalahlekelwa ngiko, kodvwa bancane lababona yonkhe imiphumela lengabangwa kushiya imindeni yabo. (Taga 22:3) * Ngekushesha nje ngemuva kwekutsi Marilyn asahambile, wacala kuva buhlungu lobukhulu ngekwehlukana nemndeni wakhe. Indvodza yakhe nendvodzana yakhe nabo beva buhlungu. Jimmy indvodzana yakhe abesolo aphikelela ambuta atsi: “Ungishiyeleni?” Njengobe tinyanga labehlele kutihlala tagcine tiyiminyaka, wabona lushintjo lolungajabulisi emndenini wakhe. Jimmy wagcine angasatsandzi kukhuluma naye futsi buhlobo babo bancipha kancane kancane. Ngenhlitiyo lebuhlungu utsi: “Lutsandvo lwakhe ngami lwaphela.”

9 Nangabe batali nebantfwana bangahlali ndzawonye njengemndeni, imiva yabo kanye nekutiphatsa kwabo kungase kuphatamiseke. * Uba mkhulu umonakalo nangabe labantfwana babancane futsi behlukene nebatali babo sikhatsi lesidze. Marilyn wachazela Jimmy kutsi kuhamba kwakhe bekutawusita yena. Kodvwa kuJimmy kwaba shengatsi make wakhe sewumlahlile. Kwacale kwamtfukutselisa kungabi khona kwamake wakhe. Kodvwa bekutsi make wakhe nakatewuvakasha, kwagcine sekumtfukutselisa kuba khona kwakhe. Njengobe kuvamile kubantfwana labashiywe batali, Jimmy weva shengatsi make wakhe akusamfaneli kuhlonishwa nekutsandvwa.—Fundza Taga 29:15.

Ngeke ukhone kwanga umntfwana wakho ku-Internet (Fundza sigaba 10)

10. (a) Kuvala sikhala sekungabi khona kwemtali ngetipho kungaba namiphi imiphumela kubantfwana? (b) Yini leshodako nangabe umtali etama kukhulisa bantfwana bakhe akhashane?

10 Nanobe Marilyn etama kuvala sikhala sekungabi khona kwakhe ekhaya ngekutsi atfumele imali netipho, wabona kutsi loko bekumehlukanisa nendvodzana yakhe futsi kuyifundzisa kutsi itsandze imali kunekutsandza Jehova kanye nemndeni. (Taga 22:6) Jimmy bekamtjela atsi: “Ungasabuyi. Chubeka nje utfumela tipho.” Marilyn wase uyabona  kutsi ngeke akhone kukhulisa indvodzana yakhe asebentisa tincwadzi, lucingo nobe tinhlelo tekucocisana nibe nibonana (video chats). Uyachaza utsi: “Ngeke ukhone kwanga umntfwana wakho nobe umcabuze nasekayewulala usebentisa i-Internet.”

Nawuhlala khashane nemuntfu loshade naye, nguyiphi ingoti lengakwehlela? (Fundza sigaba 11)

11. (a) Nangabe bantfu labashadene bangahlali ndzawonye ngenca yemsebenti, umshado wabo ungatsintseka njani? (b) Lomunye dzadze wasitwa yini kutsi abone sidzingo sekubuyela ekhaya?

11 Buhlobo baMarilyn naJehova kanye naJames indvodza yakhe, nabo balimala. Bekaba nelilanga linye nobe ngaphansi evikini lekutihlanganisa nebazalwane kanye nekushumayela, futsi bekufanele alwisane nesilingo semcashi wakhe sekufuna kulala naye. Njengobe bekute umuntfu lebebangatsembela kuye nabasetinkingeni, boMarilyn naJames besebatitjela labanye bantfu tinkinga tabo futsi kwala kancane kutsi batiphatse kabi ngekwelicasi. Marilyn wabona kutsi nanobe yena nendvodza yakhe bangazange baphinge, kodvwa bebangakhoni kulandzela seluleko seliBhayibheli sekwenetisa tidzingo tabo temivelo kanye netelicasi ngalesikhatsi bangahlali ndzawonye. Bebangakhoni kucoca ngalokusengcondvweni yabo, babukane, bamomotseke, babambane kamnandzi, bangane, babonisane “lutsandvo,” nobe banikane ‘lokubafanele’ emshadweni. (Ngo. 1:2; 1 Khor. 7:3, 5) Bebangakhoni kukhonta Jehova bakanye nendvodzana yabo. Marilyn uyakhumbula: “Ngalesikhatsi ngiva emhlanganweni kutsi kuba nekukhonta kwemndeni njalo kumcoka kakhulu kute sisindze ngelilanga lelikhulu laJehova, ngabona kutsi kufanele ngibuyele ekhaya. Kwadzingeka kutsi ngicalele phansi ngakhe buhlobo bami naJehova kanye nemndeni wami.”

SELULEKO LESIHLE NESELULEKO LESIBI

12. Ngusiphi seluleko semBhalo lesinganiketwa labo labangahlali nemindeni yabo?

12 Sincumo saMarilyn sekubuyela ekhaya semukelwa ngetindlela letingefani. Labadzala ebandleni lebekakulo ngesheya kwetilwandle bamncoma ngekukholwa kwakhe nangekuba nesibindzi. Kodvwa labanye labebahlala khashane nebantfu labashade nabo nemindeni yabo abazange bamncome. Esikhundleni sekulandzela sibonelo sakhe lesihle, betama kumyekelisa. Batsi: “Utawubuya lapha kungakapheli nesikhatsi lesidze uhambile. Utawuphila ngani nawubuyela ekhaya?” Esikhundleni sekukhuluma ngalendlela ledvumatako, emaKhristu kufanele ‘asangulukise bafati labasebasha kutsi batsandze emadvodza abo kanye nebantfwababo . . . basebente emakhaya abo,’ “kute livi laNkulunkulu lingahlanjalatwa.”—Fundza Thithusi 2:3-5.

13, 14. Kungani kubeka Jehova kucala kunaloko lokulindzelwe ngumndeni kudzinga kukholwa? Fanekisa.

13 Bantfu labanyenti labatfutsela kulamanye emave bakhulele etindzaweni lapho kubaluleke kakhulu kuhlonipha emasiko nekunakekela umndeni, ikakhulukati batali. Nangabe umKhristu angahambisani nemikhuba levamile yaleyo ndzawo nobe tifiso temndeni  kute ajabulise Jehova, usuke akhombisa kutsi unekukholwa.

14 Cabanga ngendzaba yaCarin. Utsi: “Ngesikhatsi indvodzana yami Don italwa, mine nendvodza yami besisebenta kulelinye live futsi bengisandza nje kucala kufundzelwa liBhayibheli. Bonkhe emndenini wakitsi bebalindzele kutsi ngimikise Don ekhaya kute akhuliswe batali bami sidzimate sibe nemali leyenele.” Ngesikhatsi Carin aphikelela kutsi utatikhulisela yena indvodzana yakhe, tihlobo takhe lokufaka ekhatsi nendvodza yakhe bamhleka batsi ulivila. Carin utsi: “Ecinisweni, ngaleso sikhatsi nami bengingaboni kutsi kubi ngani kushiya Don kute akhuliswe batali bami iminyaka nje lembalwa. Kodvwa bengati kutsi Jehova unikete tsine batali umsebenti wekukhulisa indvodzana yetfu.” Ngesikhatsi Carin atetfwala kwesibili, indvodza yakhe lengakholwa yamcindzetela kutsi asikhiphe lesisu. Sincumo sakhe lesihle labekasente ekucaleni sasikucinisile kukholwa kwakhe, futsi waphindze wabambelela kuJehova. Nyalo yena, indvodza yakhe nebantfwana babo bayajabula ngesizatfu sekutsi bahlala ndzawonye. Kube Carin wahambisa munye nobe bobabili bantfwana bakhe kutsi bayewukhuliswa ngulomunye umuntfu, umphumela wawutawehluka kakhulu.

15, 16. (a) Chaza lokuhlangenwe nako kwalomunye dzadze ngesikhatsi asengumntfwana angahlali nebatali bakhe. (b) Kungani ancuma kwenta ngendlela lehlukile nasekakhulisa indvodzakati yakhe?

15 Lomunye Fakazi lokutsiwa nguVicky, utsi: “Ngakhuliswa ngugogo wami iminyaka lembalwa, njengobe batali bami bebahlala nasisi wami lomncane. Ngalesikhatsi sengiyewuhlala nebatali bami, indlela lebengitiva ngayo ngabo beseyishintjile. Sisi wami abetiva akhululekile kukhuluma nabo, kubanga, nekuba nebudlelwane lobusedvute nabo. Ngangitiva ngingakasondzelani nebatali bami, ngisho sengimdzala ngakutfola kumatima kubakhombisa indlela lengitiva ngayo. Mine nasisi wami setsembise batali betfu kutsi sitabanakekela nasebakhulile. Kodvwa loko ngitawukwenta ngenca yekutsi ngibophekile, sisi wami yena utawukwenta ngenca yekutsi uyabatsandza.”

16 Vicky utsi: “Nyalo make ufuna ngimnike indvodzakati yami kutsi ayikhulise, njengobe nje nami angimikisa kugogo. Ngekuhlakanipha ngalile. Mine nendvodza yami sifuna kukhulisa umntfwana wetfu ngendlela lefunwa nguJehova. Angifuni kulimata budlelwane bami nendvodzakati yami.” Vicky ubonile kutsi indlela lekahle yekuphumelela, kubeka Jehova netimiso takhe kucala kunekufuna kuba nemali nekwenta loko lokulindzelwe ngumndeni. Jesu washo ngalokucacile watsi: “Kute umuntfu longasebentela emakhosi lamabili,” Nkulunkulu kanye nemcebo.—Mat. 6:24; Eks. 23:2.

JEHOVA WENTA IMETAMO YETFU ‘ICHUME’

17, 18. (a) Ngukuphi lapho emaKhristu aba nenkhululeko khona yekutikhetsela? (b) Ngumiphi imibuto lesitawucoca ngayo esihlokweni lesilandzelako?

17 Babe wetfu, Jehova, wetsembise kusisita sitfole tintfo lesitidzinga sibili nangabe sibeka kucala uMbuso nekulunga kwakhe ekuphileni kwetfu. (Mat. 6:33) Ngako-ke, ngaso sonkhe sikhatsi emaKhristu eliciniso aba nenkhululeko yekutikhetsela. Jehova wetsembisa kusentela ‘indlela yekuphuma’ lengadzingi kutsi silahle timiso teliBhayibheli ngisho nobe sibhekana natiphi tinsayeya. (Fundza 1 Khorinte 10:13.) ‘Nasilindza Jehova ngesineke,’ ‘setsembele kuye’ ngekuthantazela kuhlakanipha nesicondziso sakhe nangekulandzela imiyalo netimiso takhe, ‘yena-ke utawutsatsa sinyatselo.’ (Hla. 37:5, 7) Utayibusisa kakhulu imetamo yetfu yekukhonta yena kuphela njengeNkhosi sibili. Nasimenta ete kucala ekuphileni kwetfu, utawusenta ‘sichume.’—Catsanisa naGenesisi 39:3.

18 Yini lengentiwa kute kulungiswe umonakalo lobangelwe kuhlala khashane nemndeni? Ngutiphi tinyatselo lesingatitsatsa kute sinakekele imindeni yetfu ngaphandle kwekuhlala khashane nayo? Singabakhutsata njani ngelutsandvo labanye kutsi batsatse tincumo letikahle kulendzaba? Sihloko lesilandzelako sitawucoca ngalemibuto.

^ sig. 1 Emabito ashintjiwe.

^ sig. 4 Sikhatsi ngasinye emadvodzana aJakobe nakaya eGibhithe, kungenteka abecitsa sikhatsi lesingengci emavikini lamatsatfu akhashane nemindeni yawo. Ngemuva kwesikhatsi, Jakobe nemadvodzana akhe batfutsela eGibhithe, futsi bahamba nebafati kanye nebantfwana babo.—Gen. 46:6, 7.

^ sig. 8 Fundza i-“Phaphama!” ya-February 2013 lenesihloko lesitsi “Ukuthuthela Kwelinye Izwe—Amaphupho Namaqiniso,” (letfolakala ngesiZulu).

^ sig. 9 Imibiko levela emaveni lahlukehlukene iveta kutsi kuhlala khashane nemuntfu loshade naye nobe bantfwana, uye kuyosebenta kulelinye live ngiko lokufake sandla etinkingeni letinkhulu labanye lababa nato. Loku kufaka ekhatsi kungetsembeki kwebantfu labashadene, bunkonkoni, nobe kulalana kwetihlobo, kantsi kubantfwana kungabanga lushintjo endleleni labenta ngayo tintfo, kwehlise lizinga labafundza ngalo esikolweni, babe nelulaka, bakhatsateke, bacindzeteleke, bafune nekutibulala.