1., 2. Milliste raskustega seisavad paljud emigrandid silmitsi oma kodumaale naastes? (Vaata pilti artikli alguses.)

„VÄLISMAAL töötades oli mul vastutusrikas töö ja hea palk,” meenutab Eduardo. * „Kuid kui hakkasin Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima, sain aru, et mul on veelgi vastutusrikkam ülesanne: hoolitseda oma pere eest ka vaimselt. Niisiis läksin tagasi koju.” (Efesl. 6:4.)

² Eduardo teadis, et taas oma perega liitudes teeb ta heameelt Jehoovale. Kuid nagu eelmises artiklis mainitud Julial, seisis ka temal ees aeganõudev töö seada korda nõrgenenud peresuhted. Samuti tuli Eduardol nüüd oma naise ja laste ülalpidamiseks raha teenida palju vaesemas riigis. Kuidas ta elatist teenima hakkab? Millist abi võiks ta oodata usukaaslastelt?

3. Kuidas vanema äraolek lastele mõjub?

³ Eduardo tunnistab: „Ma mõistsin, et olin jätnud oma lapsed maha ajal, kui nad minu juhatust ja armastust kõige rohkem vajasid. Ma ei olnud nende kõrval, et lugeda neile piiblilugusid, palvetada koos nendega, neid kallistada ja nendega  mängida.” (5. Moos. 6:7.) Tema vanim tütar Anna meenutab: „Tundsin end ebakindlalt, sest isa polnud koos meiega, ta polnud kodus. Kui ta tagasi tuli, olid meile tuttavad vaid tema nägu ja hääl. Tema kallistus tekitas minus võõristust.”

4. Mis saab perepea rollist siis, kui mees on kodustest eemal?

⁴ Olles kodustest eemal, ei saa isa ka täita oma rolli perepeana. Eduardo naine Ruby räägib: „Ma pidin täitma nii isa kui ka ema rolli, nii et ma olin harjunud tegema peaaegu kõiki pere otsuseid. Kui Eduardo koju tuli, pidin õppima, mida kristlik allumine tegelikult tähendab. Isegi praegu pean endale aeg-ajalt meelde tuletama, et mu mees on ka kodus.” (Efesl. 5:22, 23.) Eduardo lisab: „Tüdrukud olid harjunud kõiges ema käest luba küsima. Mõistsime vanematena, et meie lastel on vaja näha meid üheskoos otsuseid tegemas, ja mina pidin õppima juhtima peret kristlikul moel.”

5. Kuidas heastas üks isa kahju, mida perest eemalolek oli põhjustanud, ja millised olid tulemused?

⁵ Eduardo oli täis otsustavust parandada suhteid oma pereliikmetega ja aidata neil saada Jehoovaga lähedasemaks. „Minu eesmärk oli juurutada tõde oma laste südamesse oma sõnade ja eeskujuga, mitte lihtsalt öeldes, et armastan Jehoovat, vaid näidates seda.” (1. Joh. 3:18.) Kas Jehoova õnnistas Eduardo usutegusid? Anna ütleb: „See, et nägime, kuidas ta püüdis olla hea isa ja saada meiega lähedasemaks, tähendas meile väga palju. Ja kui nägime teda koguduses edusamme tegemas, tundsime uhkust. Maailm püüdis meid Jehoovast eemale kiskuda. Meie aga nägime, et meie vanemad olid keskendunud tõeteel käimisele, ja püüdsime ise sama teha. Isa lubas, et ei jäta meid enam kunagi maha, ja ta pidas oma sõna. Kui ta poleks seda teinud, ei oleks ma ilmselt praegu Jehoova organisatsioonis.”

6. Mida õppisid mõned vanemad Balkani sõja ajal?

⁶ Kogemused näitavad, et Balkani sõja ajal olid mõnede sealsete Jehoova tunnistajate lapsed hoolimata karmidest elutingimustest rõõmsad. Miks? Vanemad, kes ei saanud enam kaugele tööle minna, jäid koju ja veetsid aega koos lastega. Nii said lapsed nendega õppida, mängida ja rääkida. Mida see näitab? Rohkem kui raha või kingitusi vajavad lapsed oma vanemaid enda kõrvale. Nagu Jumala Sõna ütleb, toob lastele kasu see, kui nende vanemad neid kasvatavad ja õpetavad (Õpet. 22:6).

7., 8. a) Millise vea teevad mõned koju tagasi tulnud vanemad? b) Kuidas võivad vanemad aidata lastel negatiivsetest tunnetest üle saada?

⁷ Kahjuks kogevad mõned vanemad koju naastes laste tõrksust ja usaldamatust ning ütlevad neile midagi sellist nagu: „Kuidas te võite nii tänamatud olla pärast kõike seda, mis ma teie heaks teinud olen?” Laste negatiivne hoiak võib aga tuleneda suuresti sellest, et vanem oli nende juurest lahkunud. Mida on vanematel võimalik teha, et see lõhe ületada?

⁸ Palu Jehoovat, et ta aitaks sul mõista, mida su pereliikmed tegelikult tunnevad. Seejärel, rääkides oma perega, püüa aru saada oma osast selles probleemis ja tunnista seda. Abi võib olla ka sellest, kui palud lähedastelt siiralt andestust. Kui su abikaasa ja lapsed näevad, et teed järjekindlalt pingutusi, et asju korda seada, mõistavad nad, et sa tõesti armastad neid. Olles otsustav ja kannatlik, võid aegamööda taas võita oma pereliikmete armastuse ja lugupidamise.

9. Selgita, miks ei tähenda omaste eest hoolitsemine seda, et peaksime püüdma aina jõukamaks saada.

⁹ Paulus kirjutas, et kui eakamad kristlased ei suuda enam omal käel toime tulla, peaksid lapsed ja lapselapsed „tasuma jätkuvalt oma vanematele ja vanavanematele, mis nad neile võlgnevad”. Samas õhutas Paulus kristlasi olema rahul siis, kui on rahuldatud nende põhivajadused: toit, riided ja peavari. Me ei peaks püüdlema aina parema elujärje poole või taotlema üha suuremat majanduslikku kindlustunnet. (Loe 1. Timoteosele 5:4, 8; 6:6—10.) Enda omaste eest hoolitsemiseks ei pea kristlane ajama taga rikkust selles peagi kaduvas maailmas (1. Joh. 2:15—17). Me ei tohi lasta „rikkuse petlikul veetlusel” ega „elumuredel” ohustada oma pere väljavaadet saada tõeline elu Jumala õiglases uues maailmas! (Mark. 4:19; Luuka 21:34—36; 1. Tim. 6:19.)

10. Kuidas on meil võimalik ilmutada Jumalalt tulevat tarkust, et vältida võlakoormat?

¹⁰ Jehoova teab, et me vajame teatud määral raha. Ent raha ei paku sellist kaitset ja tuge nagu Jumala tarkus (Kog. 7:12; Luuka 12:15). Paljudel juhtudel alahindavad inimesed seda, mis võõrsil töötamine neile maksma läheb. Tihtipeale ei ole neil mingit garantiid, et neil üldse õnnestub seal raha teenida. Asjaga on seotud suured ohud. Paljud emigrandid naasevad koju, kaelas isegi suuremad võlad kui enne. Selle asemel et olla vabamad Jumalat teenima, teenivad nad lõpuks hoopis oma võlausaldajaid. (Loe Õpetussõnad 22:7.) Kõige targem on võlgasid üldse vältida.

11. Kuidas aitab eelarvest kinnipidamine perel paremini hakkama saada?

¹¹ Eduardo mõistis, et pere juures elades tuleb tal selle ülalpidamiseks rahaga arukalt ümber käia. Nad tegid koos naisega eelarve kõigest, mida nad tõepoolest vajasid. Loomulikult pidid nad sellisest eelarvest kinnipidamiseks rohkem kokku hoidma, kui olid harjunud. Kuid kõik pereliikmed tegid selleks koostööd ega kulutanud raha asjade peale, mida neil vaja polnud. * Eduardo ütleb: „Näiteks võtsime lapsed ära erakoolidest ja otsisime neile head tavakoolid.” Ta palvetas koos perega, et ta võiks leida sellise töö, mis ei segaks nende vaimset tegevust. Kuidas Jehoova palvetele vastas?

12., 13. Milliseid praktilisi samme astus üks isa oma pere elatamiseks ja kuidas õnnistas Jehoova tema otsustavust hoida elu lihtsana?

¹² Eduardo meenutab: „Esimesel kahel aastal elasime vaevu ära. Meie säästud said otsa, mu väike sissetulek ei katnud alati pere kulusid ja ma olin väga väsinud. Kuid me saime käia kõigil koosolekutel ja koos kuulutamas.” Eduardo võttis nõuks, et ta ei kaalugi tööpakkumisi, mis viiksid ta oma perest eemale kuudeks või koguni aastateks. Ta ütleb: „Õppisin tegema erinevaid töid, nii et kui ühte tööd polnud mingil ajal vaja teha, võisin teha midagi muud.”

¹³ Kuna Eduardol võttis võlgade tasumine kaua aega, tuli tal intresside tõttu maksta ära rohkem, kui ta oli laenanud. Ent ta oli valmis seda tegema, sest ta väärtustas rohkem võimalust olla koos oma perega, nagu Jehoova vanematelt ootab. Eduardo lisab: „Praegu teenin ma üle kümne korra vähem kui varem välismaal, kuid me pole näljas. Jehoova käsi ei ole lühike. Lisaks otsustasime, et hakkame pioneerideks. Peagi pärast seda paranes majanduslik olukord meie piirkonnas ja pere ülalpidamine muutus isegi lihtsamaks.” (Jes. 59:1.)

14., 15. a) Kuidas võib pere tulla toime survega seada ainelised huvid vaimsetest ettepoole? b) Mis võib olla selle tulemus, kui pere näitab rahaasjades oma sugulastele head eeskuju?

¹⁴ Paljudes paikades tunnevad inimesed kohustust anda sugulastele ja sõpradele raha ning kingitusi. „See on osa meie kultuurist, meile meeldib anda,” selgitab Eduardo. Kuid ta lisab: „Kõigel on siiski ka piir. Ma ütlen sugulastele, et saan anda just nii palju, et selle tõttu ei kannataks mu enda pere materiaalne ja vaimne heakäekäik.”

¹⁵ Välismaalt koju naasnud inimesed ja ka need, kes pole nõus peret jätma ja võõrsil töötama, seisavad sageli silmitsi oma sugulaste viha, pettumuse ja põlgusega, kuna neisse suhtutakse kui suguvõsa toitjatesse. Mõnikord süüdistavad sugulased neid hoolimatuses (Õpet. 19:6, 7). Ent Eduardo tütar Anna märgib: „Kui me keeldume toomast vaimseid asju ohvriks materiaalse kasu nimel, võivad mõned sugulased lõpuks mõista, kui tähtis on meile kristlik teenistus. Kuidas aga saaksid nad seda mõista, kui me annaksime järele nende nõudmistele?” (Võrdle 1. Peetruse 3:1, 2.)

16. a) Kuidas võib inimene petta end ekslike arutlustega? (Jaak. 1:22.) b) Milliseid otsuseid Jehoova õnnistab?

¹⁶ Kui üks õde oli jätnud mehe ja lapsed kodumaale ja tulnud jõukamasse riiki tööle, ütles ta kohaliku koguduse vanematele: „Selleks et ma saaksin siia tööle tulla, pidi meie pere tooma suuri ohvreid. Mu abikaasal tuli isegi loobuda kogudusevanemana teenimisest. Seepärast ma tõesti loodan, et Jehoova õnnistab mu otsust siia tulla.” Jehoova õnnistab alati otsuseid, mis põhinevad usul temasse. Ent kuidas saab ta õnnistada otsust, mis on tema tahtega vastuolus, eriti kui tuuakse valel põhjusel ohvriks ülesandeid pühas teenistuses? (Loe Heebrealastele 11:6; 1. Johannese 5:13—15.)

17. Miks tuleks meil otsida Jehoova juhatust enne otsuste tegemist ja mis meid selles aitab?

¹⁷ Otsi Jehoova juhatust enne, kui teed mingi otsuse või võtad endale kohustuse, mitte pärast seda. Palu Jumalalt püha vaimu, tarkust ja juhatust (2. Tim. 1:7).  Küsi endalt: „Millistel tingimustel olen ma valmis Jehoova tahet täitma? Kas isegi siis, kui mind taga kiusatakse?” Kui jah, siis kas oled valmis talle kuuletuma, kui see nõuab sinult madalama elujärjega toimetulemist? (Luuka 14:33.) Küsi kogudusevanematelt Pühakirjal põhinevat nõu ning järgi Jehoova juhatust, näidates sellega, et usaldad tema tõotust sind aidata. Kogudusevanemad ei saa sinu eest otsuseid langetada, kuid nad saavad aidata sul teha otsuseid, mis toovad sulle õnneliku tuleviku (2. Kor. 1:24).

18. Kes on vastutav pere ülalpidamise eest, kuid millistes olukordades saavad usukaaslased aidata?

¹⁸ Jehoova on pannud pere ülalpidamise kohustuse perepea õlule. Meil tuleks kiita neid ja palvetada nende eest, kes kannavad seda vastutust ega lahku oma abikaasa ja laste juurest, hoolimata survest ja kiusatusest seda teha. Lisaks aga võib meil avaneda võimalus näidata üles kristlikku armastust ja osavõtlikkust, kui juhtub õnnetus või kui mõni pereliige vajab kallist arstiabi (Gal. 6:2, 5; 1. Peetr. 3:8). Kas sul oleks võimalik selliseid usukaaslasi hädaolukorras aineliselt toetada või aidata neil kodukandis tööd leida? Kui nii, siis ei pea nad ehk enam vajalikuks minna tööle kodust kaugele ja lahkuda oma perest (Õpet. 3:27, 28; 1. Joh. 3:17).

19., 20. Miks võivad kristlased kindlad olla, et Jehoova aitab neid?

¹⁹ Piibel kutsub meid üles: „Teie eluviis olgu rahaarmastuseta, samuti olge rahul sellega, mis teil on. Sest tema [Jumal] on öelnud: „Kindlasti ei jäta ma sind maha ega hülga sind mingil juhul.” Niisiis võime olla täiesti julged ja öelda: „Jehoova on mu abimees, mul pole midagi karta. Mida võib inimene mulle teha?”” (Heebr. 13:5, 6). Kuidas selle üleskutse järgimine meie elu mõjutab?

²⁰ Ühel arengumaal elav kauaaegne kogudusevanem ütleb: „Inimesed tõstavad tihtipeale esile seda, kui õnnelikud on Jehoova tunnistajad. Samuti panevad nad tähele, et isegi vaesed tunnistajad on alati kenasti riides ja paistab, et nad on teistest paremal järjel.” See on kooskõlas lubadusega, mille Jeesus andis nendele, kes hoiavad Jumala valitsust oma elus esikohal (Matt. 6:28—30, 33). Jah, su taevane isa Jehoova armastab sind ning tahab sulle ja su lastele ainult parimat. „Jehoova silmad uitavad kogu maal, et võimsasti aidata neid, kes siira südamega hoiavad tema poole” (2. Ajar. 16:9). Ta on andnud meile oma käsud — sealhulgas korraldused pereelu ja eluks vajaliku hankimise kohta —, mille järgimine on meile kasulik. Kui me neist juhindume, näitame, et armastame ja usaldame teda. „Sest armastus Jumala vastu tähendab seda, et me peame kinni tema käskudest, ja tema käsud ei ole koormavad” (1. Joh. 5:3).

21., 22. Mis ajendab sind usaldama Jehoovat?

²¹ Eduardo räägib: „Ma tean, et ma ei saa kunagi tagasi seda aega, mis ma naisest ja lastest lahus olin. Kuid ma ei mõtle pidevalt sellele. Paljud mu kunagised töökaaslased on rikkad, kuid õnnetud. Nende peredel on tõsiseid probleeme. Kuid meie perekond on väga õnnelik. Mul on ka rõõm näha, kuidas teised siinsed vennad, olgugi et vaesed, peavad vaimseid asju elus kõige tähtsamaks. Me kõik kogeme Jeesuse lubaduse täitumist.” (Loe Matteuse 6:33.)

²² Ole julge! Tee otsus kuuletuda Jehoovale ja usalda teda. Ajendagu sinu armastus Jumala, abikaasa ja laste vastu kandma sind oma vastutust, et su perel võiksid olla head suhted Jumalaga. Siis koged, et Jehoova on su abimees.