Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Yiba Nesibindi—UJehova Uzakusiza!

Yiba Nesibindi—UJehova Uzakusiza!

“Singatjho ngesibindi sithi: ‘[‘UJehova,’ NW] umsizi wami.’”—HEB. 13:6.

1, 2. Abantu ababuyela emizinabo ngemva kwesikhathi eside basebenza ngaphetjheya, baqalana naziphi iintjhijilo nabafika ekhaya? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

“BENGIRHOLA imali ehle khulu, begodu nomsebenzami bewuzinzile nangisasebenza ngaphetjheya,” kutjho u-Eduardo. * Uyanaba: “Kodwana ngathi nangithoma ukufunda iBhayibheli naboFakazi bakaJehova, ngalemuka ukuthi nginomthwalo oqakatheke khulu wotlhogomela umndenami ngokomoya nangokwenyama. Ngebangelo-ke, ngabuyela ekhaya.”—Efe. 6:4.

2 U-Eduardo walemuka nokobana ukubuyela ekhaya kuzomthabisa kwamambala uJehova. Kodwana lokho bekuzomthatha isikhathi eside njenganyana kwenzekile kuMarilyn okukhulunywe ngaye esihlokweni esigadungileko, khulukhulu eendabeni zokubuyisana nokutjhidelana komndeni. Kwafuze bona afunde ukondla umkakhe nabantwabakhe ebujamweni obubogabogako bezomnotho. Bekazoziphilisa njani? Begodu ngiliphi isizo ebekangalilindela kwabanye ebandleni?

UKULUNGISA UMONAKALO WEPILO YOMNDENI NOBUHLOBO BAWO NOZIMU

3. Kubenzani abantwana ukungabi khona kombelethi ekhaya?

3 U-Eduardo uyavuma: “Ngiyazi ukuthi benginganasikhathi sokunikela abantwabami ithando elibafaneleko nesinqophiso. Bengingekho  ngesikhathi ebekufuze ngathana ngibafundela ngaso iindaba zeBhayibheli, ngithandaze nabo, ngibasingathe, bengidlale nabo.” (Dut. 6:7) Nezibulo lakhe, u-Anna uyakhumbula: “Bengizizwa ngingakaphephi emoyenami ngesikhathi ubaba angekho ekhaya. Ekubuyeni kwakhe besimazi ngokumbona nangephimbo kwaphela. Kanti-ke bengingatjhaphuluki nalokha nakangisingathako.”

4. Ukungabikhona kwendoda ekhaya kulenzani igunya layo njengehloko yomndeni?

4 Ukungabi khona kwakababa ekhaya, kuyalona negunya lakhe njengehloko yomndeni. Umka-Eduardo, uRuby uthi: “NginguMma nginjalo, bekusafuze ngibe nanguBaba, kangangobana besengikujayele nokuzenzela iinqunto zomndeni. Ngesikhathi sekabuyile ubabakwami, bekufuze ngihlale ngikhumbula ukuthi konje umfazi kufuze azithobe endodeni, kangangobana ngitjho nanje ngisazikhumbuza soneso.” (Efe. 5:22, 23) U-Eduardo ungezelela ngokuthi: “Abantwabami besebaziyela kummabo nabafuna imvumo yokwenza okuthileko. Thina babelethi sabona bonyana kufuze sibumbane, ngafunda nokuwurhola ngendlela yobuKrestu umndenami.”

5. Omunye ubaba wawulungisa njani umonakalo owabangelwa kungabi khona kwakhe ekhaya, begodu kwaba namuphi umphumela?

5 U-Eduardo bekazimisele ukwenza koke angakwenza bona abuyisane nomndenakhe bese aqinise ubuhlobo bawo noZimu. Uthi: “Besenginqophe ukufundisa abantwabami ngelizwi nangesibonelo—ngingagcini ngokuthi ngiyamthanda uJehova, kodwana nabo bazibonele ukuthi vele ngiyamthanda.” (1 Jwa. 3:18) Kazi uJehova wambusisa na, u-Eduardo ngokumthemba kwakhe? U-Anna uyaphendula: “Ngokubona indlela egade arhuluphele ngayo ukuba ngubaba olungileko nozimisele ukubuyisana nathi, kwaba nomahluko omkhulu. Sathi nasimbona alwela ukufaneleka nebandleni, sazikhakhazisa ngaye. Izinto zephasi bezifuna ukusisunduzela kude noJehova, kodwana sabona ukuthi ababelethi bethu barhuluphele eqinisweni, nathi salinga ukubalingisa. Ubaba wasithembisa ukuthi angekhe athoma asitjhiye godu, wenza njengokutjho kwakhe. Ngathana wakhamba, angiboni ukuthi bengizabe ngisehlanganweni kaJehova namhlanjesi.”

UKWAMUKELA UMTHWALO

6. Ngisiphi isfundo esafundwa ngabanye ababelethi ngesikhathi somguruguru weYurobhu?

6 Ngesikhathi somguruguru eSewula-tjhingalanga yeYurobhu, kwaba mnandi khulu ebantwaneni baboFakazi bakaJehova kunangaphambi komguruguru. Kwabangelwa yini lokho? Kwabangelwa kukuthi ababelethi babo bebangakghoni ukuya emsebenzini, yeke bebahlala nabo ekhaya, bafunde nabo, badlale nabo, bebakhulumisane nabo. Okwafundwa endabeni leyo kukuthi, abantwana babatlhoga ukudlula izipho nemali ababelethi babo. Kungebangelo iliZwi lakaZimu lithi abantwana bazokuzuza nengabe ababelethi babo bazipha isikhathi sokubabandula.—IzA. 22:6.

7, 8. (a) Ngimuphi umtjhapho owenziwa babelethi nasebabuya emajukujukwini ngebanga lomsebenzi? (b) Ababelethi bangabasiza njani abantwababo bona banganghali?

7 Kuyadabukisa-ke nokho ukuthi ababelethi nasebabuya emajukujukwini, bathola abantwababo bangasenandaba nabo, kuthi kusatjharagene njalo, babatjele izinto ezinjengokuthi, “Yindlela enithokoza ngayo le, ngikhambe ibanga elide kangaka ngayonisebenzela?” Kodwana lokho kungena ngapha kuphume ngapha ebantwaneni ngombana vele bakhule wena mzali ungekho. Ilungiswa njani-ke naseyinjalo?

8 Bawa uJehova akusize uzwisise indlela umndenakho ozizwa ngayo. Ubhesele nomtjhapho wakho, ubawe ukulitjalelwa, ubatjengise nokuthi uwuvuma ngokusuka ehliziyweni. Nabo bazokulemuka ukuthi uhlala ulinga ukwenza izinto ngendlela efaneleko, bese lokho kubathinte iinhliziyo. Nawuzimisele ukwenza njalo, kancanikancani umndenakho ungabuye ukuhloniphe bewukuthande.

 UKUZISORORHA WENA NOMDENAKHO

9. Kubayini kungatjho ukuthi kufuze ugijime ngemva kwemali nawuzakukghona ukuzisororha?

9 Umpostoli uPowula wathi nengabe amaKrestu sekaluphele kangangobana awasakghoni ukuzenzela, abantwana babo nabazukulu kufuze babenzele ‘imbuyiselo’ ngokwalokho okubafaneleko. Ngakwelinye ihlangothi uPowula wakhuthaza amaKrestu bona aneliswe ngilokho anakho—njengokudla, izembatho, nendawo yokuhlala. Akukafaneli sigijimise ipilo yeentatanyiswa namkha silwele ukuvikeleka ngokweemali. (Funda 1 Thimothi 5:4, 8; 6:6-10.) UmKrestu akutlhogeki bona agijimise ubunjinga ngoba batjho ufuna ukuzisororha yena nomndenakhe, ngani ngoba iphaseli liyadlula. (1 Jwa. 2:15-17) Akukafaneli nakancani sikhohliswe “lithando lobugwili” namkha sivumele iinkathazo zokuphila zenze imindenethu ibhalelwe kubambelela “ekuphileni okungikho” kwephasini elitjha lakaZimu elinokulunga!—Mar. 4:19; Luk. 21:34-36; 1 Thim. 6:19.

10. Kuzokubonakala ngani bona sinokuhlakanipha kwakaZimu nakuziwa eenkolodweni zangabomu?

10 UJehova uyazi bona siyayitlhoga imali. Kodwana imali angekhe yasivikela ngezinga esingavikeleka ngalo nasihlakaniphe ngakuZimu. (UmTj. 7:12; Luk. 12:15) Abantu bavame ukugijimela ngaphetjheya bathi batjho bayokwenza imali, bakhohlwe ukuthi kungenzeka bangayitholi nokuyithola imali leyo. Sebanengi abantu abakhamba ngokuyokufuna imali, babuye neenkolodo. Esikhundleni sokuthi basebenzele uZimu, bagcina sebasebenzela abantu ababakolodako. (Funda izAga 22:7.) Kuzabe kukuhlakanipha-ke ukuthi ungazifaki nokuzifaka eenkolodweni ezinjalo.

11. Ukubambelela endleleni eniqunte ukusebenzisa ngayo imali kungawusiza ngani umndeni?

11 U-Eduardo bekazi ukuthi kufuze ayiqale njani imali nekazakuphumelela ekuhlaleni nomndenakhe. Yena nomkakhe bathoma ukusebenzisa imali ngokuya ngokwezinto abazitlhogako. Izinga lathi ukwehla kancani kunangendlela ebebaphila ngayo phambilini. Kodwana boke bebabambisene njengomndeni, kangangobana bebangazithengi izinto ezingatlhogekiko. * U-Eduardo uthi: “Abantwabami ngabakhipha esikolweni esizijameleko, ngabafaka eenkolweni ezijayelekileko zomphakathi.” Banomndenakhe bathandazela bona ubaba lo athole umsebenzi ebewungekhe uliye ihlelo labo lokulotjha uZimu. Udlumbana bona uJehova wawuphendula njani umthandazwabo?

12, 13. Omunye ubaba wathatha maphi amagadango malungana nokutlhogomela umndenakhe, begodu uJehova wayibusisa njani imizamo yakhe yokuphila okulula?

12 U-Eduardo batjho, “eminyakeni emibili yokuthoma bekubudisanyana, ngombana umrholwami besewuphunguke kangangobana besingasakghoni nokuqalelela zoke izinto esizitlhogako. Kodwana besikghona ukukhamba soke emihlanganweni siye nesimini.” U-Eduardo waqeda nomkhumbulwakhe bona angekhe asawamukela omunye umsebenzi ozomenza abe kude nomndenakhe isikhathi eside. Nakaragako uthi: “Kunalokho ngafunda ukwenza imisebenzi ehlukahlukeneko, ukwenzela bona nawungekho omunye, ngiphephele ngakilo omunye.”

Ungafunda na ukwenza imisebenzi ehlukahlukeneko bona usekele umndenakho? (Qala isigaba 12)

13 Ngombana u-Eduardo bekufuze abhadele iinkolodo zakhe, lokho kwamenza wabhadela namakonyana wemali egade ayibolekileko. Kodwana lokho bekungatjho litho kuye nekumadaniswa nesikhathi aba naso nomndenakhe, njengombana noJehova afuna bona ababelethi benze njalo. U-Eduardo uthi, “imali engiyenzako iphunguke ngamaphesenti alitjhumi nayimadaniswa nebengiyenza ngaphetjheya, kodwana asilali singakadli. Isandla sakaJehova ‘asisisifitjhani.’ Ngikhuluma nje, sesihlele nokumsebenzela  isikhathi esithe ukunaba. Kwathi ngokukhamba kwesikhathi, izinto zabuyela esigeni, nathi sathoma ukuphila, sakghona nokuzithengela izinto esizitlhogako.”—Isa. 59:1.

UKUQALANA NOKUGANDELELEKA EMNDENINI

14, 15. Imindeni ingaqalana njani negandelelo lokugijimisa imali kunezinto zakaZimu, begodu isibonelo sayo esihle singaba namiphi imiphumela?

14 Eendaweni ezinengi, abantu bayagandeleleka ngebanga lokuthi kufuze bagulege iinini zabo baziphe nemali. U-Eduardo uthi, “sikhuliswe njalo, begodu siyakuthabela ukuphana, kodwana kufuze uzimedele. Mina ngihlala ngizitjela iinini zami ukuthi ngizokwenza igulego elilingana namandlami, ngombana angifuni litho elizosithikazisa sinomndenami ekulotjheni uZimu ngitjho nekuphileni kwethu kwangamalanga.”

15 Abantu abasebenzela kude nemindenabo nesebaqunte ukubuya, nalabo abangafuni nokuyizwa yokuyokusebenza ngaphetjheya, bayahloywa bebathukwe, begodu iinini zabo ziyadana njengombana zisuke zithembele kibo. Abanye baze banyefulwe nokunyefulwa. (IzA. 19:6, 7) Indodakazi ka-Eduardo u-Anna ithi, “navane sala ukudela izinto zikaZimu ngebanga lemali, iinhlobo zethu zinganyekele zilemuke ukuthi ipilo yobuKrestu esiyiphilako le iqakatheke kangangani. Bazakulemuka njani lokho nasilibele kukwenza okufunwa ngibo?”—Madanisa 1 Pitrosi 3:1, 2.

KHOLELWA KUZIMU

16. (a) Umuntu ‘angazikhohlisa njani?’ (Jak. 1:22) (b) Nganjani amagadango uJehova awabusisako?

16 Omunye udade ngemva kobana afike enarheni ebeyijame kuhle kwezomnotho njengombana atjhiye ubabakwakhe nabantwana ekhaya, watjela abadala wathi: “Phela sidele izinto ezinengi khulu kobana ngize la. Ubabakwami bekwamkosa nokobana abeke phasi ekubeni ngumdala. Yeke nginethemba lokuthi uJehova uzokubusisa ukuza kwethu la.” Iye khona uJehova uyababusisa abantu abamthembako, kodwana angayibusisa njani into etjhayisana nentando yakhe, khulukhulu nawudela namalungelo wokumkhonza ngebanga lento enganamsebenzi?—Funda amaHebheru 11:6; 1 Jwanisi 5:13-15.

17. Kubayini kufuze sibawe isinqophiso sakaJehova ngaphambi kokwenza iinqunto, begodu singakwenza bunjani lokho?

 17 Bawa uJehova akunqophise ngaphambi kokuthatha igadango nokuzibopha, ungambawi sewuzibophile. Thandazela umoyakhe ocwengileko nokuhlakanipha kunye nesinqophiso. (2 Thim. 1:7) Bese uyazibuza: ‘Ngizimisele ukumlalela ngezinga elingangani uJehova? Ngingamlalela na ngitjho nanyana sekubudisi?’ Nengabe kunjalo, ungamvumela na akunqophise nalapho lokho kubizela bona wehlise izinga lepilo oyiphilako? (Luk. 14:33) Bawa abadala bakweluleke ngemiTlolo, bese uyamkholwa bewumthembe uJehova njengombana athembisa ukuthi uzokusiza nawumlalelako. Abadala angekhe bakwenzele isiqunto, kodwana bangakusiza uthathe igadango elizokuthabisa isikhathi esinabileko.—2 Kor. 1:24.

18. Kumthwalo kabani ukutlhogomela umndeni, kodwana ngimaphi amathuba abanye abanawo wokuthi bangasiza?

18 UJehova uwuthwese ihloko yomndeni umthwalo wangamalanga wokondla umndeni. Yeke, kufuze sibabuke labo abakghona ukondla imindenabo ngaphandle kokuyokusebenzela kude nayo, nanyana ngezinye iinkathi kunande kuphakama iinlingo zokwenza njalo. Ubujamo obungakalindeleki, neenhlekelele zemvelo nezamaphilo, kusinikela ithuba lokutjengisa komunye nomunye ukuthi sithandana kangangani. (Gal. 6:2, 5; 1 Pit. 3:8) Ungakghona na ukumbonelela ngokweemali umKrestu okhonza naye nakungavela ubujamo obumaphorodlha namkha umsize ngokumfunisa umsebenzi endaweni enihlala kiyo? Nengabe kunjalo, uzabe usifakile isandla ekumenzeni ahlale nomndenakhe, kunokuthi ayokufuna umsebenzi kwenye indawo.—IzA. 3:27, 28; 1 Jwa. 3:17.

KHUMBULA BONA UJEHOVA UYAKUSIZA!

19, 20. Kubayini amaKrestu aneliseka nawazi bona uJehova uzowasiza?

19 ImiTlolo ithi: “Zilondeni ningabi marhamaru kodwana yaneliswani ngeninakho ngombana [uZimu] wathi: ‘Angekhe nganitjhiya namkha nganilahla.’ Ngalokho singatjho ngesibindi sithi: ‘[“UJehova,” NW] umsizi wami, angeze ngesaba; umuntu angangenzani na?’” (Heb. 13:5, 6) Kusebenza njani-ke lokhu?

20 Omunye umdala wenarheni esakhasako uthi: “Abantu bavame ukuthi aboFakazi bakaJehova babantu abathabileko. Balemuka ngitjho nokuthi aboFakazi abatlhagileko bangcono kayitjhumi kunabanye abantu abavamileko.” Lokhu kuvumelana nokwathenjiswa nguJesu kilabo ababeka umBuso qangi. (Mat. 6:28-30, 33) UBabakho wezulwini, uJehova uyakuthanda begodu ukufunela okungcono khulu wena nabantwabakho. “Ngombana amehlo [‘kaJehova,’ NW] athalaza ephasini loke ukuqinisa labo abanhliziyo zabo zinamathele kuye.” (2 Kron. 16:9) Usiphe imithethwakhe—okufaka hlangana naleyo ekhuluma ngepilo yomndeni kunye nezinto esizitlhogako—bona isizuzise. Nasiyilandela, kuyatjho bona siyamthemba. Ngombana “ukuthanda uZimu kukobana silonde imiyalwakhe, begodu imiyalwakhe ayisinzima.”—1 Jwa. 5:3.

21, 22. Kubayini uzimisele ukuthembela kuJehova?

21 U-Eduardo uthi: “Ngiyazi bona isikhathi engasimorosa ngikude nomkami nabantwana, angekhe ngasibuyisela emuva, kodwana leyo akusiyinto engihlezi phezu kwayo. Abanengi balabo egade ngisebenza nabo badla kusale, kodwana abakathabi. Imindenabo ineenkinga. Mina nomndenami, sithabe kwamambala! Kangangobana nanje kusangirara ukuthi abanye abazalwana enarheni le, nanyana banganamali kangako, baziqala njengeziqakatheke kangangani izinto ezingokomoya. Sesiyakubona esakuthenjiswa nguJesu.—Funda uMatewu 6:33.

22 Yiba nesibindi! Lalela uJehova, umthembe. Vumela indlela omthanda ngayo uZimu, umlinganakho womtjhado nabantwabakho ikwenze uphethe umthwalwakho wokutlhogomela umndenakho ngokomoya. Uzokubona-ke ukuthi uJehova uzakusiza.

^ isig. 1 Amabizo atjhentjhile

^ isig. 11 Qala esithi “Indlela Ongaphatha Ngayo Imali Yakho” ku-Phaphama! kaSeptemba 2011.